Eesti iseseisvumine (2)

• Ühtlustus kirjakeel
  
• Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti
  
• Kujunes välja rahvuslik haritlaskond
  
• Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine)
  
• Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase
  

Majanduslikud eeldused

• Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks
  
• Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks
  
• Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule
  
• Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed)
  

Sisepoliitilised eeldused

• 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia
  
• hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud
  
• tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi
  

Välispoliitilised eeldused

• Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa
  
• Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks
  

1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal

• nikolai II loobus troonist ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele
  
• eestis toimusid põhisündmused Tallinnas, kus elas vene rahvusest töölisi ja asus suur garnison . Erinevalt 1905.aastast domineerisid Veebruarurevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad
  
• Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja märas nende asemele kubermangu komissarid. Eestimaa kubermangu komissraiks sai Tallinna linnapea advokaat Jaan Poska -esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust
  
• Kohtadel seati ametisse maakonna komissarid, tegevust alustas miilits
  
• Revolutsiooni päevil oli mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element
  

Autonoomia (omavalitsuse) nõue

• Kuna poliitiline mõte polnud veel küps täieliku iseseisvuse nõudmiseks, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine Vene koosseisus
  
• Eesti poliitikute üheks esmaseks eesmärgiks oli eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavitamine
  
• Tartus toimunud rahvuslike organisatsioonide nõupidamisel valmis vastav eelnõu, mis esitati kinnitamiseks Vene Ajutisele Valitsusele
  
• Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasied eestlased nii isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil kui ka 26 märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni 40 000 osavõtjaga
  
• 30. märtsil 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang, v.a Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa, v.a Setumaa , ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks – Eestimaa kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ning tema juurde pidi valimise teel moodustatama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (meie mõistes parlament )
  

Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine

• Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine
  
• Kubermanguvalitsuses ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Siit tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnikud esinesid valitsse ees hulgaliste kaebustega eestlaste separatismi aadressil, nõudes oma senise valitseva seisundi taastamist.
  
• Teiseks ülesandeks sai olukorra võimalikult kiire realiseerimine kohtadel. Pinget lisas Maapäeva valimiste väljakuulutamine Poska poolt, mis nõukogude arvates sündis ülepeakaela ning oli seetõttu sunnitud Tallinnast lahkuma .
  
• Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Eestlased soovisid rahvusväeosade loomist. Venemaa Ajutise Valitsuse toel suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk, mis kujunes oma rahvusliku meelsuse ja tugeva distsipliinitundega tõsiseks toeks eesti poliitikutele järgnevatel ettevõtmistel. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu suurendada.
  
• Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased (bolševikud), kes nägid Vene revolutsioonis vaid üht osa maailmarevolutsioonist ning käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena.
  

Poliitiline areng 1917. a suvel

• Poliitiliste erakondade kujunemine
  

• Eesti Maarahva Liit (talurahva ühendus)
  
• Eesti Tööerakond (koondasid linna keskkihte ja ametnikkondasid; mõneti pahempoolsete kalduvustega; eesotsas Jüri Vilms)
  
• Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ( eraldus iseseisvumise teel VSDTP vähemlaste (menševike) tiivast )
  
• Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
  

• Mapäeva kokkutulek
  

E. Oktoobripööre ja enamlaste võim Eestis

• 1917.a oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtshinski ja Viktor Kingissepp ning mis oli loodud võimu võtmiseks. 26. oktoobril, saanud teate bolshevistliku riigipöörde õnnestumisest petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist
  
• 27. oktoobril läks kõrgem täidesaatev võim kubermangukomissar Poskalt üle SRK abiesimees Kingissepale
  
• kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa SRK. Täidesaatev võim kuulus aga Eestimaa Nõukogu Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga.
  
• Maakondades, linnades ja valdades hakati valima nõukogusid. Valimised olid ebademokraatlikud – osalemisõiguse sai vaid töörahvas jõukama kodanikud jäeti üksnes pealtvaatajate rolli.
  
• 28. november 1917.a Maapäeva istung-kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maapäev. Samal päeval ajasid enamalsed Maapäeva jõuga laiali, kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi
  
• Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud , suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ning koolides kaotati usuõpetus.
  
• MAJANDUSREFORMID
  

Saksamaa pealetung 1918. a veebruaris ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine

• Mõne päevaga hõivati suurem osa Valgevenest ja Ukrainast. Peagi alustati ka Eestis ja Lätis.
  
• Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli liialt nõrk.
  
• 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts (Maaliit), Jüri Vilms (Tööerakond) ja Konstantin Konik (Demokraatlik Erakond). Koostatid Iseseisvusmanifest , milles nimetati esmakordselt Eestit iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada Saksa vägede suhtes täielik erapooletus.
  
• 23. veebruaril kuulutati Pärnus esmakordselt välja “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. 24. veebruaril tehti seda ka Tallinnas tulevases Eesti Panga hoones, kus kuulutati välja Eesti demokraatlik vabariik, moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas K. Pätsiga.
  
• Vene väed lahkusid järgmisel päeval, kuid juba keskpäeval marssisid linna sisse Saksa üksused. Nende alla läks kogu Eesti territoorium 3. märtsil. Seega -- 25. veebruaril jõudsid Saksa väed Tallinnasse ja algas Saksa okupatsioon
  

• Samal päeval (3. märtsil) kirjutati Brestis alla rahulepingule, millega Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliselt venemaa alla, kuid sinna paigutati Saksa sõjaväeosad.
  

Saksa okupatsioon veebruar-november 1918

• Omavalitsustes baltisakslased , Eesti seltsid ja erakonnad keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile, saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse, rahvas iseloomustas okupatsioonivõimude tegevust sõnadega. „ keelan -käsen, poon ja lasen“
  
• K. Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse, J.Laidoner lahkus Venemaale
  
• Ametlikuks keeleks sai taas saksa keel. Saksakeelne õpetus viidi sisse koolidesse
  
• Algas põllumajandussaaduste ulatuslik väljavedu Saksamaale, mille tagajärjel 1)seiskus enamik tööstusettevõtetest,2) kasvas tööpuudus, 3)langes elatustase, 4)tõusid hinnad.
  
• Eesti välisdelegatsioon suutis saavutada Eesti iseseisvusele Suurbritannia ja Prantsusmaa de facto tunnustuse .
  
• Baltisakslased üritasid samal ajal luua siinmail Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, kuid selle loomine takerdus, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele poolehoiuga. Takistuseks oli ka Bresti rahuleping , mille kohaselt Eesti ja Liivimaa kuulusid endiselt Venemaale
  
• 11. novenbril sõlmis Saksamaa Antant`ga Compiegne vaherahu . Samal päeval alustas Tallinnas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu.
  

Vabadussõda 28. november 1918 – 02. veebruar 1920

• 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni , mille eesotsas oli Jaan Anvelt
  
• Detsembri lõpuks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist (linandest Vlga, Võru, Tartu, Narva, Rakvere) ja jõudnud 35 km kaugusele Tallinnast.
  
• Erest rahvaväe ebaedu põhjused: vastase arvuline ülekaal, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine, meeste madal võitlusmoraal.
  
• Murrang 1919.a alguses:
  

• rindele jõudsid soomusrongid,
  
• suurenes sõdurite arv,
  
• tõusis võitlusmoraal,
  
• korraldati ümber vägede juhtimine
  
• sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner
  
• paranes sõjaväe varustatus
  
• saabus välisabi (inglise laevastikueskaader Tallinnas, Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud)
  

• samal ajal halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugenedes muutus varustamine järjest raskemaks, pidevates lahingutes olevad väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus
  
• 6. jaanuaril 1919 toimus Eesti vägede vastupealetung . Vabastati Rakvere, Tartu, Narva, Valga, Võru, Petseri
  
• kevadtalvine pealetung lõunarindel: Eesti rinne pidas vastu
  
• veebruaris 1919 Saaremaa mäss- enamlastel õnnestus provotseerida mäss mobiliseeritavate hulgas; mandrilt kohalesaadetud karistussalk normaliseeris olukorra ulatuslike repressioonide hinnaga
  
• aprillis 1919 esimese Eesti parlamendi – Asutava Kogu – valimised. Eduakd olid pahempoolsed erakonnad – Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks sai August Rei ja valitsusjuhiks Otto Strandman .
  
• Eesti vägede suurpealetung 1919 mais: Narva alt tungis peale Vene põhjakorpus, mida toetasid Eesti väed dessantidega rannikul; Eesti väed tungisid peale lõunarindel, vallutades Pihkva ; lõunarindel tungiti peale ka Läti suunas ja jõuti Võnnu ehk Cesise alla.
  
• Landeswehri sõda juuni-juuli 1919: 23. juuni eestlaste võit Võnnu all, hiljem hakati seda päeva tähistama Võidupühana. Eestlased jälitavad taanduvaid sakslasi Riiani. 3. juulil kirjutati alla vaherahu. Lätis taastus Ulmanise valitsus.
  
• Septembri keskel algasid Pihkvas rahukõnelused, mis lõppesid tulemusteta.
  
• Punaarmee pealetung Narva all november-detsember
  
• Rahuläbirääkimised Tartus alates novembrist
  
• 31 detsember kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3. jaanuarist 1920
  

Tartu rahu 2. veebruar 1920

• Kirjutati alla kell 00.45 Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe. Eriti kaua vaieldi piiriküsimuses.
  
• Venemaa tunnustas “Essti riigi rikkumatust ja iseseisvust”, tõotas loobuda “ igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta” ning deklareeris, et “Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu”.
  
• Eesti sai Narvataguse ja Petserimaa. Setumaa ühendati esmakordselt meie ajaloos ülejäänud Eestiga
  
• Pooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust – selle tulemusena saatis Venemaa laiali Ukrainas võitleva punase eesti kütidiviisi.
  
• Venemaal olevad eestlased ja Eestis olevad venelased said võimaluse teatud aja jooksul tagasi kodumaale pöörduda. Seda õigust kasutas umbes 38 000 eestlast.
  
• Eesti sai 15 miljonit kuldrubla, s.o 11,6 tonni kulda Venemaa kullavarudest.
  
• Siit äraviidud kultuurivarad, tehaste sisseseades, laevad jne pidi tagastatama, millest ainult osa tagastati.
  
• Anti petlikke lootusi tulevasteks soodsateks majanduslepinguteks. Mõneks ajaks jäi Eesti enamlastele ainsaks aknaks läände.
  
• Tartu rahu oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus
  
• 1939-1940 tühistas NSV Liit täielikult Tartu rahulepingu ja ka praegu ei loe Venemaa Tartu rahulepingut endale siduvaks.
  

Vabadussõja tulemused

• Kaotati 3600 sõdurit, haavata sai 14 000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks
  
• Vangi oli langenud 1000 eestlast, kes vahetati 10 000 vangilangenud punaväelase vastu.
  

• varjata, maskeerida oma rünnakut
  
• näidata, et tegemist on “punaste” ja “valgete” eestlaste vahelise kodusõjaga
  

• ETK juhtkonnal (eesotsas oli Jaan Anvelt) polnud tegelikult võimu
  
• ETK juhtkond allus Nõukogude Venemaa sõjaväe juhatusele
  
• ETKl polnud õigust väljendada kogu eesti rahva tahtmist – väga paljud eestlased pooldasid iseseisvust
  
• ETKd ei tunnustanud riigina ükski teine maailma riik peale Nõukogude Venemaa (mida samuti selleks ajaks polnud veel ükski riik tunnustanud)
  
• ETKs kehtis vene raha jne. jne.
  

• tööstusettevõtted natsionaliseeriti
  
• mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid
  
• valitses punane terror
  
• kiusati taga kirikut ja vaimulikke
  

• Eesti sõjavägi oli väike, varustust ja relvi oli vähe, juhtimine kehv
  
• eestlaste võitlusmoraal oli madal, st. puudus enesekindlus , ei usutud võidusse suure Venemaa vastu. Ei usutud iseseisva Eesti võimalikkusesse. Palju sõdureid deserteerus (=lahkus omavoliliselt)
  
• vastase (=enamlaste, venelaste) arvuline ülekaal oli suur
  

• detsembris 1919 jäi Tallinna lähistel ankrusse Inglise eskaader (= laevastik ). Ta otseselt ei sekkunud , kuid tema kohalolek hoidis punased Tallinnast eemal
  
• appi tulid vabatahtlikud võitlejad Soomest, Taanist , Rootsist
  

• pani ametisse uue valitsuse (ees Otto Strandmann)
  
• deklareeris veelkord Eesti iseseisvust
  
• võttis vastu maaseaduse (oktoobris 1919). Selle järgi tuli mõisnike maad jagada talupoegadele. Teiste sõnadega - käivitus maareform !
  
• võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse (15. juunil 1920)
  

• vaieldi piiride üle
  
• majandusküsimused – kui palju saab Eesti Tsaari-Venemaa kullast (sai 15 miljonit kuldrubla. Võrdluseks: Läti 4, Leedu 3 miljonit)
  
• vangide vahetus