2. esseistika ja artiklid 3. uudiskirjanduse arvustused 4. ringvaade Looming 1/2012 Jaanuarikuu number keskendub Paul-Eerik Rummole, kellel oli 19. jaanuaril 70. sünnipäev. Paul-Eerik Rummo luule. Toomas Haugi intervjuu Paul-Eerik Rummoga. Joel Sang ,,Nostalgiliselt, nagu sel puhul kombeks". Aare Pilv ,,Suusoojaks". Jaanuarikuu numbris avaldati luulet ka Linnar Priimäelt, Albert Trapeezilt, Jan Kausilt, Mihkel Kaevatsilt, Henn-Kaarel Hellatilt. Mõned näited Henn-Kaarel Hellat § Kõige lühem palve ja luuletus Aamen § Lugu Kõnnid kõigi ohtude labürindis ega väsi imestamast et see olevat elu Ajakirjast võime lugeda proosat Mihkel Mutilt, Tarmo Tederilt, Mart Kivastikult. Lühiproosat Ilmar Jaksilt. Esseistikat Berk Vaherilt, kes analüüsib Mehis Heinsaare ühiskonnakriitilist esseistikat. Johanna Ross kirjutab ,,Naisterahva mõnitus. Toidu valmistamine eesti nõukogude olmekirjanduses". Uku-Ralf Tobi ,,Minu päevik 2011" katkend Arvustused
okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel)
"Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Kirjandus: 1) Raamatud "Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat. Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk; ISBN 9789985771570; sisaldab lk 7 68 Alliksaare kirju Eino Lainvoole, Leida Tigasele, Rein Sepale ja Otto Sammale; mälestuste autorid on: Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Matti Vaga, Leo Metsar, Ottniel Jürissaar, Madis Kõiv, Andres Ehin, Ain Raitviir, Henno Arrak, Ave Alavainu, Karin- Margareta Torpats, Ilmar Anvelt, Paul-Eerik Rummo ja Mirjam Peil Margit Mõistlik, "On raske vaikida ja laulda mul. Artur Alliksaare
Uurimustöö Eestlased Peterburis TTG Jan-egert Adra Roland Berget Mitu eestlast elas Peterburis? Miks sõideti tol ajal S-Peterburgi`? Miks minnakse tänapäeval S- Peterburgi? Mõned eesti haritlased 20, sajandi alguses. Peterburis. · 1)Peeter Hellat · 2)Arthur Lossmann · 3)Ludvig Puusepp · 4)August Timus · 5)Amandus Adamson S.Petergburg Eesti Jaani kirik Mõne faktid Eesti Jaani kiriku kohta. · 1787 algasid eestikeelsed jumalateenistused Peterburis. · 1842 loodi iseseisev eesti Jaani kogudus. · 20012004 Jaani kirikus korraldati regulaarselt jumalateenistusi ja kultuuriüritusi · 2004 Jaani kiriku hoone suleti renoveerimiseks ja koguduse teenistused viidi ajutiselt üle Maria
organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika, rahvusromantiline mütoloogia, realism, postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti. Püantilisim, mõõdukas fovism, eestlased tulid tagasi, Soome arhitektid Eestis.Kristjan Raud: Millal?, Kalevipoeg põrgu väravas, Ohver, Kandlemängija, Puhkus rännakul. Konrad Mägi: Pühajärv, Merikapsad, Maastik kividega. Nikolai Triik: Menningu portree, Soome maastik. Paul Burman: Kitsekari. Georg Hellat: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone. Oskar Kallis: Linda, Kalevipoeg allmaailmas. August Jansen: Luigejaht. Eliel Saarinen: Endine Krediitpanga hoone Tallinnas. Kubism: looduses nähtavates esemetes näha põhivorme ja püsivaid struktuure, mõju avaldas Aafrika neegriplastika, geomeetrilised kujundid, algus Pariisist, inimelu sünged küljed, vägivaldne inimese anatoomia moonutamine, tuhmid värvid.
· ''Maastik taraga'', ''Magav koer'' · Paul Burman · tõi venna K. Burmani töid näitusele · jõulisem impressionist · linnavaated Stockholmist · Oskar Kallis · andekaim Laikmaa õpilane · pastellides lõi Kalevipoja-ainelise muinasmaailma · ''Kalevipoeg allilmas'', ''Linda'' · August Jansen · juugendlik üldistamine rahvusromantismis · juhtis suurimat eesti kunstnike liitu · ''Luigejaht'' · arhitektuuris polnud eestlasi · Georg Hellat · Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone · Miina Härma Gümnaasium klassitsistlik · Armas Lindgren ja Wivi Lönn · ''Estonia'' teatrihoone Tallinnas · Eliel Saarinen · Pauluse kirik · Tallinna arengukava Suur-Tallinn · krediidiühingu maja Tallinnas
4. Vastandus proosalisele igapäevaelule 5. Tihti seotud sümbolismi ja/või rahvusromantismiga 6. Maalis venitatud figuurid, otsitud poosid; Voysey, Day, Mackintosh, Vekde, Hodler, Klimt(kasutas kalliskive ja kullalehe tükikesi), Mucha, Gaudi Eestis: Raud, tassa graafikas ja raamatukujunduses Arhidektuuris: 1. Soomes: Lindgren, Saarinen 2. Pererburg: Vassiljev, Bubõr 3. Eestis: Burmansen, Hellat, maalis Triigi, Mägi Muusikas taotles juugend sünteesi teiste kunstiliikudega. Iseloomulikuks sai ürgne loodusetaju, groteskse fantastilise ja ritualsuse püüdlus, rütmi intensiivsus, värvikas teatraalsus. Debussy, Sibelius, Eestis: Tobias, Saare, Tamberg
Rajajate hulka kuulusid maalikunstnikud Johann Köler, Karl Ludvig Maibach ja Oskar Hoffmann ning skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson. · XX sajandi alguses arenes kunstielu kiiresti. Asutati rida ateljeekoole, korraldati kunstinäitusi, loodi Eesti Kunstiselts. Kasvas professionaalsete kunstnike pere Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi, skulptor Jaan Koort. Esimese Eesti arhitektina alustas Georg Hellat. · Süstemaatilisem tegelemine kehakultuuriga algas sajandivahetusel, mil suuremates linnades asutati spordiringe. Tuntumateks spordiseltsideks olid ,,Kalev'' Tallinnas ja ,,Taara'' Tartus. Silmapaistvaimad tulemused olid maadluses. Georg Lurichi, Aleksander Abergi ja Georg Hackenschmidti tunti terves Euroopas. Martin Klein tõi 1912. a. Eestisse esimese olümpiahõbeda klassikalises maadluses. Venemaa ulatuses saavutati tulemusi ka teistel aladel.
Film *Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst *Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal *August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed *Amandus Adamson- skulptor, realistlikud teosed rannarahva elust, ,,Russalka" *profesionaalsed kunstnikud: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi *esimene eesti arhitekt Georg Hellat (Endla Pärnus) Sport *Georg Lurich, Aleksander Aberg,Georg Hackeuschmict maadlejad *Martin Klein esimene olümpiamedal eestisse, hõbe klassikalises maadluses
onupoeg") 1906. kutselise teatri sünd Film Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed Amandus Adamson- skulptor, realistlikud teosed rannarahva elust, ,,Russalka" proffesionaalsed kunstnikud: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi esimene eesti arhitekt Georg Hellat (Endla Pärnus) Sport Georg Lurich, Aleksander Aberg,Georg Hackenschmict maadlejad Martin Klein esimene olümpiamedal Eestisse, hõbe klassikalises maadluses
60-80 ehitasid palju ja parimad arhitektuuritellijad Uus Eesti aeg Villa Kinnisvaraküla Autopoed Hüpermarket – käid ja ostad Tornbüroo Veekeskus – vabaaja kultuuri teke Kavandajad tsaariajal (probleemiks see, et eestis arhitekte ei õpeta) Baltisakslased(Paremad riiast) - Eestimaa, liivimaa(Riia – arhitektid tehnikumist) ja kuramaa kubermang Venelased Peterburist – Bubõr ja Vassiljev Soomlased – Lindgren, Saarinen ja Gesellius Eesti ehitusinsenerid – Hellat, Uesson, Kangro, Jürgenson Esimesed eesti arhitektidal 1910 Tallinnas hakkab tööle Karl Burman ja Artur Perna Riialased Kesksed arhitektid 1920-40 Herbert Johanson Eugen Haabermann Erich Jacoby Anton Soans Edgar Kuusik 1905 riias revolutsioon ja minnakse Saksamaale kooli. Töötavad baltisakslaste juure, peale sõda on valmis Eestit üles ehitama 1918 loodi Tallinna Tehnikum august Volberg Edgar Velbri Erika Nõva Harald Arman Nikolai Kusmin Boris Tšernov Edgar johan Kuusik
taastulek on sama paratamatu ja murtamatu nagu tunnete egiid maailmade eksistentsi kohal.... .“(Lisa 2, lk 33) Alliksaar oli tundlik ja peen inimene, Tartu ja kogu Eesti oli temasuguse inimese jaoks kitsad ja väiksed, ta oli siin nagu puurilind, keda poesellid keppidega torkisid, temast ei saadud aru ja tema andekust kardeti. Artur oli valesse aega sündinud üliandekas inimene. Vähe oli neid inimesi, kes julgesid olla tema kõrval ja teda toetada. Need inimesed olid Henn-Kaarel Hellat, Paul-Eerik Rummo, Andres Ehin jt. Minu vanaema rääkis toreda loo oma lapsepõlvest, mil ta oma mäletamist mööda esmakordselt Arturit kohtas. Artur oli külas oma tädi juures. Kogu pere, kaasaarvatud Artur oli kutsutud naabertalusse vanema peretütre sünnipäevale. Arturit teati, kui head kõnepidajat. Toas oli suur toalill maast laeni, Artur läks selle lille taha ja ütles, et kas ma võiksin teie poole pöörduda läbi lillede.
lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. 21. Nii Kangro sümfoonilist kui ka kammermuusikat iseloomustatakse kui homofoonilist, aktiivsete rütmikujundite ja mazoorse tundelaadiga elurõõmsat helikunsti. Lepo Sumera 22. Sumera looming paistab silma huvitavate muusikaliste leidude ja teravmeelsete ideede poolest. 23. ,,Seenekantaat" (1979 1983, tekst Henn-Kaarel Hellat) segakoorile, flöödile, klaverile ja löökpillidele on kantud originaalsest ideest kogu tekst koosneb ladinakeelsetest seenenimetustest. I osa sisuks on seened, mis kasvavad Eestiskevadel, II osas on tegemist söögiks kõlbmatute või mürgiste seentega, III osas mainitakse kõiki sügisel metsas kasvavaid seeni ja IV osa on pühendatud Eesti parimatele ja harvaesinevatele seeneliikidele. Teose vormiskeem sarnaneb klassikalise sonaat-
VM(välisministeerium) palgalehel. EHK- esimesteks ametnikeks hoopis Alice Erjapea ja Helene Müllerstein. Välisministeerium asus 1918 dets 1921 Väike-Pärnu maanteel, Kolmanda ametnikuna alustas 1919 jaan masinakirjutaja Mary Veldt. Valitsuse 27. jaan 1919 otsusega hakati VMis välja andma välispasse, moodustati vastav osakond, kuhu asus tööle endine sõjaministeeriumiametnik, Alma Lindpere, kellest sai staazikaim töötaja. Alates 1.märts 1919 asus osakonda juhatama Herman Hellat. Välisministeeriumi töötajate arv kasvas novembriks 38ni. Ministeeriumi juhtisid välisminister ja tema abi (Piip). Ministeerium koosnes viiest allüksusest. ,,ER" oli mõeldud Eesti tutvustamiseks lääneriikidele, kuid ei rahuldanud propagandavajadusi. Pärast informatsioonibüroo avamist Londoni saatkonna juures asuti seda likvideerima.Estur oli Ajakirjanduse Büroo (1919), millest kasvasid välja Eesti Teadeteagentuur ETA ja Vmi informatsiooniosakond
interpreedid ( Olav Roots, Eevalt Turgan jt) sageli tema uusimaid teosed, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud Tubina helikeelt liiga modernseks. Ajakirjanduses vaieldi ja arutleti sageli uue eesti muusika ning Tubina loomingu üle. Artur Lemba (24.09.1885 Tallinn - 21.11.1963 Tallinn) Pianist, helilooja ja pedagoog. Artur ja tema vanem vend Theodor Lemba (1876-1962) olid Eesti esimesed professionaalsed pianistid, kes esinesid solistidena nii Eestis kui välismaal. Nende õde Ludmilla Hellat-Lemba (1879- 1945) oli tunnustatud laulja ja laulupedagoog. Heliloojana oli Lemba pigem alalhoidlik ja mitte kuigivõrd uuendusmeelne. Näiteks on ta kirjutanud: "Välismaal hakatakse pettuma uutes muusikavooludes. Üldine soov on tagasi pöörata meloodilisele selgusele ja loomulikule harmooniale ja hakata tarvitama elemente rahvaviiside alusel. Meie noortele heliloojatele Eestis võiks soovitada sisurikkamat klassikalist ja
oli neil väga hubaseks muudetud.Elati koos lammaste ja muude pudulojustega.NSV sõdurid jõudsid nende asukohani ja neile tehti haarang.Ehk siis Alliksaar kirjutab enda luulet väga palju reaalsusest ja enda elulisestest kogemustest.See periood on siis Alliksaare loomingulise põhja poolest kõige tuntum ,sest viimati kui Jürisssar veel Alliksaarega kohtus ,ei mäletanudki too seda, ehk kõik on kirja pandud Jürissaare mälestuste põhjal. Henn-Kaarel Hellat Alliksaart iseloomustab õpetussõna Hellatile ,kui Alliksaar ütles : „Ära mitte kunagi luuleta „mööda lendas linnuparv“ ,vaid kirjuta et nägin kolme harakat, viitteistkümmet ööbikut ja ühte näljast kanakulli.“ Madis Kõiv Madis Kõiv oli Alliksaare suu sõber aga kui ta jõudis 1961 aasta sügisel Tartusse ,siis oli luuleuuendus läbi teinud palavikulise faasi.Olid sündinud klassikalised lood nagu „Kiigelaul“
värvid(enamasti must-valge), kontuurid. d) Näited: Victor Horta-Hotell Tassel Brüsselis; Pariisi metroo sissepääs; Aubrey Beardsley „ Salome Ristija Johannese peaga“ ja „Paabulinnusulgedest seelik“. 5) Kuidas mõjutas juugendstiil eesti arhitektuuri? (lk 51-53) a) Tekkisid kõverad jooned, komplektsed vormid, seinte liigendamine, naturaalsete materjalide kasutamine, spiraalsed kaunistused, uhked trepid b) Georg Hellat – Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone; Armas Lindgren ja Wivi Lönn „Estonia“ teater; Eliel Saarinen-Pauluse kirik, kreedidiühingumaja 6) Kes oli Peter Behrens? Millised olid tema olulisemad põhimõtted? (lk 20, 22 ja slaidiprogramm) a) Peter Behrens oli saksa maalikunstnik, arhitekt ja graafik b) Tema olulisemad põhimõtted: Et ilu aluseks on vormi tulemine funktsioonist ja materjali omadusest, võib neile rajada nii ehitiste kui ka esemete esteetilise mõju
DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks
I Riigiduuma valimised 1906 kevadel, tuli kokku mais. Üle poole elanikkonnast, s.h. naised jäeti valimisest kõrvale. Eesti liberaalid võtsid valimistest aktiivselt osa, lootes Riigiduuma kaudu realiseerida rahvusküsimusi. Ühineti Riigiduumas kadettidega (liberaalid, konstitutsioonilised demokraadid), kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga „revolutsiooniliseks“ ja see saadetakse laiali 1906 juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja „Postimees“ suleti. Varsti vabastati ja „Postimees“ uuesti ilmuma
Õhtud suudavad tõestada rohkem, kui päevad suudavad väita.“ („Õhtute kollane tolm“) 17 Lisa 2. Pilt Artur Alliksaarest 18 KASUTATUD ALLIKAD Alliksaar, A. (2004). Päikesepillaja. Koostanud: Tõnisson, U. Tartu: Ilmamaa. Alliksaar, A. (2002). Alliksaar armastusest. Koostanud: Rummo, P.-E. Tallinn: Tänapäev. Hellat, H.-K. (2007). Artur Alliksaar mälestustes. Tartu: Ilmamaa. Kalda, M. (1991). Eesti kirjanduse ajalugu V köide 2. raamat. Tallinn: Eesti Raamat. Muru, K. (1987). Kodus ja külas: Märkmeid Artur Alliksaare luulest. Tallinn: Eesti Raamat. Kruus, H. Artur Alliksaar. URL=http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html. 07.01.11 Kull, A. Ammendamatu Alliksaar. URL=http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/04/16/ tartu/uudised.htm#kuues. 07.01.11 Kull, A. Artur Alliksaart kuldab mälestuste sära
Juugendlik, rahvusromantiline stiil ning pildid Eesti mütoloogia ainetel, kuulsaimad Kalevipoja teemalised. Sel ajal alustas oma loominguga ka Karl Jansen, rahvusromantilised teemad. Arhitektuuris tegid Eestis sel ajal ilma rohkem soomlased, nt Lindgren ja Lönn projekteerisid Estonia teatri juugendlikus stiilis. Tartusse tegi Saarinen Pauluse kiriku. Ehtne rahvusromantiline hoone Tartus on eestlase tehtud, EÜSi maja, mille insener oli Georg Hellat. Eesti kunst Vabariigi ajal Vabadussõja ajal loodi Tartusse kunstiühing Pallas, mille raames 1919 avati Kõrgem Kunstikool Pallas, ühingusse ei kuulunud vaid kunstnikud, ka kirjanikud olid sellega seotud, kunstnikest näiteks Triik, Tassa, Starkopf, Mägi jne. Kõrgem Kunstikool hakkas andma kõrghariduse diplomit. Pallase põhihoone asus Teenindusmaja regioonis, Riia mäe all. Vähesel määral õpetati ka kunstiajalugu. Pallas
"Karujaht Pärnumaal" Johannes Pääsukese poolt tehtud esimene eesti film. Kujutav kunst Sajandi teisel poolel sündis rahvuslik kujutav kunst, rajajate hulka kuulusid Köler, Hoffmann (maalikunstnikud) ja skulptorid Weizenberg ja Adamson. Köler - maastikumaal 10 Adamson - "Russalka" Tallinnas Sajandi alguses asutati Eesti Kunstiselts. Kasvas professionaalsete kunstnike pere - Laikmaa, Raud, Mägi, skulptor Koort. Esimene eesti arhitekt Georg Hellat - Tartus EÜSi maja, Pärnus "Endla". Asutati spordiringe, palju silmapaistvaid tulemusi maadluses - Lurich, Hackenschmidt. Seltsid, rahvuseepos "Kalevipoeg" ja "Sakala" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda
põllumajanduses ja teistel elualadel. Arenes ühistute liikumine, aktiivselt tegutsesid põllumeeste seltsid. · 1907. aastal loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1906. aastal asutati Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts. 1.2 Parteid. 1. VSDTP - Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei 2. Balti Konstitutsiooniline Partei Riias (baltisakslased) 3. Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond Tallinnas (baltisakslased) 4. Eesti Konstitutsioonilis-demokraatlik erakond Peterburis (Hellat) 5. Eesti Rahvameelne Eduerakond (Jaan Tõnisson) 6. Vene parteide osakonnad (konstitutsioonilised demokraadid, esseerid jt) 2. 1917. aasta Eestis. Veebruarirevolutsioon. Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu. Parteide kujunemine. Omariikluse idee areng. Oktoobrirevolutsioon ja bolsevike valitsus. 2.1 1917. aasta Eestis · 1917. detsembris Saksa väed vallutavad Eesti saared · Rahvuslike vahekordade muutumine Baltikumis Eesti liidrite seisukoht oli:
ehitamisega julgustuse ja eeskuju sakraalarhitektuuri edasiseks kaasajastamiseks. Joonis 1 Kuna Pauluse kirku rajamise taga seisis suur linnakogudus, mille volikogu liikmete hulka kuulusid sellised haritud ja jõukad mehed nagu dr. Aleksander Paldrock, pangadirektor Eduard Aule, arhitekt Georg Hellat, luuletaja ja kirjastaja Karl Eduard Soot jt. ,siis kavatseti ehitada kivikirik ja osati tahta tipparhitektuuri. Pilgud pöörati sajandialguse kahe lähema tähtsama arhitektuurikeskuse Riia ja Helsingi suunas. Riias käidi vaatamas uut Gertrudi kirikut ja asuti läbirääkimistesse selle projekteerinud Riia Polütehnilise Instituudi arhitektuuriprofessori Wilhelm von Stryk'iga, kelle projekti järgi oli valminud ka historitsistlik Avinurme kirik
hilisemalt ehitatud hoone mis pole gootika ajal tehtud aga on gootika stiilis. Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisaklaste ja venelaste kõrvale tekkima ka võimukad eestlased. Sakslaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on Pärnu tütarlaste gümnaasium. Juugend - oli vähe eestis ja vähe on hooneid ka järel. Nt Tartu Vanemuine teater. ja Lutheri vabriku tööliste klubi. Raudbetoon - Kasari sild 1904.a eesti esimene raudbetoonist sild. Georg Hellat - esimene eesti insener-arhitekt Lenderi maja Kivist kortermajad Karl Burman - üks esimesi arhitekte Eestis (Buschi maja Tatari 21b 1912) LENDERI MAJA Lender oli esimene eestlasest linnapea- hakkas ehitama puidust üürimaju. Keskne trepikoda, enamasti kahekordne, käimla ühine ja hoovipeal. Suuremates majades pidi olema kaks trepikoda. Laudis horisontaalne, kaunistati laudisevööga ja see oli vastupidine ehk vertikaalne. Kivist kortermajad
dirigeerimas) K. Pärsimägi - Jäi sõja puhkedes Pariisi - 1941 vangistatud sakslaste poolt, saadetud Poola surmalaagrisse, hukkus seal. - Kasutanud juudi modelle (40ndatel Pariisis) - Tüüpiline töö ,,Talutuba soemüüriga" (oma ema, talu Võrumaal), heledad värvid, näha läbimaalimata pinda (vovism), lapsepärane - Võimalik et homo- portreed endast naiste riietes 14. Eesti arhitektuur 1902- 1980 Teistest kunstiliikidest hiljem G. Hellat - 1. Eesti arhitekt - Peterburi ehitusinseneride instituut - EÜSi maja Tartus 1902, jugendstiilis, hävinenud, tuletab meelde Norra püstpalkkirikute katuseid - Endla teatrihoone Pärnus jugendstiilis, valmis enne I ms, hävines II ms. - Fassaad rahutum huvitavad katused- kaarjad või tornidega - 20. aastate alguses neoklassitsism Miina Härma Gümnaasiumi hoone, antiiksed sambad Enamus jugendloomingust välismaa arhitektid E. Saarinen - Soomlane
● 1919. aasta- Kunstikool “Pallas” Tartus (Tartu Kõrgema Kunstikooli eelkäija). Eliel Saarinen endine Krediidipanga hoone Tallinnas, 1912. aasta Pauluse kirik Vassiljev ja Bubõr- Eesti Draamateatri hoone ja saal Armas Lindgren ja Wivi Lönn- “Estonia” teatri hoone, 1913. aasta 1912. aasta 1906. aasta 1910. aasta Georg Hellat- Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus, 1902. aasta Konrad Mägi, 1878.-1925. aasta ● Sündis Tartumaal; ● 1903. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool Peterburis; ● 1905. aastal lahkus koolist poliitilistel põhjustel; ● 1907. aastal suundus Pariisi- iseseisvad õpingud. Lilleline väli majakesega, 1909. aasta Norra maastik männiga, 1910. aasta Merikapsad, 1914. aasta Valgjärv, 1916.-1917. aasta Pühajärv, 1918.-1920. aasta Saadjärv, 1923.-1924
Norras. Triigi portreed muutusid E. Munchi mõjul üldistatuks ja ekspressiivseks. 1912 aastaks oli enamik välismaal olnud kunstnike Eestisse naasnud. Nende uuenduslik looming erines kohapealsete alahoidlikumate kunstnike loomingust. See sünnitas pingeid kunstielu organiseerimises ja näitustegevuses. Sellega oli aga eesti kunstielu muutunud niisama mitmekesiseks, nagu kõikides arenenud rahvuskultuurides. Arhitektuuris- eestlased ei suutnud veel oluliselt kaasa rääkida. Georg Hellat kavandas siiski 1902.a. Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone, millel oli oluline üldkultuuriline tähtsus. Suuremate hoonete projekteerijatena eelistas eesti seltskond some arhitekte. Lindgreni ja Wivi Lönni plaani järgi ehitati ,, Estonia'' teater. 7) KUBISM Kubismi rajasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Baraque. Mõlema kunstniku loometee oli pikk ja nad ei piirdunud ainult kubismiga. Eriti Picasso muutis
·Eduard Vilde- 1865-1933. Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Töötas ka mitmete ajalehtede juures. ·Eliel Saarinen- 1873-1950. Oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Tallinna raekoja projekt, Tallinna 1913. aasta generaalplaan, Tartu Pauluse kirik (19111913). ·Armas Lindgren- 1874-1929. Oli Soome arhitekt. Vanemuise endine teatrimaja ja Estonia teatrimaja. ·Georg Hellat- 1870-1943. Eesti arhitekt. Üks olulisemaid Georg Hellati projekteeritud ehitisi on Tartus asuv 1902. aastal valminud EÜSi maja, mida peetakse esimeseks eesti rahvuslikus stiilis hooneks. ·Ants Laikmaa- 1866-1942. Eesti maalikunstnik. 1903. aastal asutas ta ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi. Tema korraldatud oli esimene eesti kunsti üldnäitus 1906. aastal Tartus. ·Kristjan Raud- 1865-1943. Eesti kunstnik. Kristjan Raud on tuntud oma
kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustaja ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi aluspanijana ja näituste organiseerijana. Arhitektuur Eesti sajandivahetuse arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus historitsism ja eklektika. Juugendstiil hakkas Eestis levima alles pärast 1904. aastat. Tartus püstitati esimene programmiliselt rahvuslik hoone- Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, mille kavandas 1900-1902 Georg Hellat (1870-1943). 3. KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tärganud rahvuslik kunstielu ja järgneva 15 aasta jooksul arenes see eesti kultuuri loomulikuks osaks ning jõudis kokkupuutesse Euroopa kõige uuenduslikuma kunstiga. 19. saj lõpul õppisid kümned noored eestlased Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi juures tagasihoidliku düsseldorfiliku realisti Rudolf Julius von zur Mühleni juures joonistamist. Neil kursustel said
Kokku sai Eestis valimisõiguse ainult 10% rahvastikust. Teisalt ei olnud valimised ka ühetaolised, kogu valijaskond jagati 4 seisusesse 1) suurmaaomanikud 2) linnaelanikud 3) väikamaaomanikud 4) tööstustöölised. Valimised olid ka mitmeastmelised. Talupoegadel 4 astet. 23.09.2008 21 (suurmaaomanikku)-14(linnakodanikku) -10 (talupoega)-2 (tööstustöölist) I riigiduumasse (27.04 08.07.1906) pääses 4 eestlast: Jaan Tõnisson, Oskar Rütli, August Lubi, Karl Hellat 5 Eestist valitud saadik oli venelane Pavel Paptsinski. Seega jäid baltisakslased poliitikast kõrvale. 27.04 moodustusid kohe erakondlikud fraktsioonid. 1) Kadettide partei 2) Trudovikud vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli jagada mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud. 3) Autonomistid-föderalistid vene vähemusrahvuste esindajad
Nurgalahendused Materjali eheduse printsiip Rahvusromantism: Soome rahvusromantism Vene “põhjamaine modern” Heimatstiil ARHITEKTID: Ettevalmistus: Riia Polütehniline Instituut Saksamaa erinevad õppeasutused Üksikud Peterburi koolitusega Sajandi alguse rahvusvahelised konkursid: osalesid Soome ja vene arhitektid Georg Hellat (1870-1943) Õppis 1893-02 Peterburi Tsiviilineneride instituudis 1908-13 vabakutseline, projekteeris põhiliselt Tartus 1915 esimene Tallinna linnaarhitekt Projekteeris: Tartus EÜS; Pärnu “Endla”algkavand; Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium; “Säde” seltsimaja Valgas Karl Burman (vanem) (1882-1965) 1900 õppis Moskvas G. Strogonovi tehnilise joonistamise koolis
määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa keisririigi Riigiduumas oli ka eestlaste valitud saadikuid I Riigiduuma (1906) koosseisus Jaan Tõnisson, Oskar Rütli ja August Lubbi, Karl Hellat ning Pavel Paptšinski), kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni: II Riigiduumas (1907) olid Anton Jürgenstein, Mart Murten, Kaarel Parts, Tõnis Jürine ja Paul/Pavel Pärn; III Riigiduumas (1907–1912) Aleksander Terras; IV Riigiduumas (1912–1917) Juhan Oras ja Jaan Raamot.
sept-märts 14. Erhard Arnold Julius Dehio 1918 märts-nov oberbürgermeister 15. Aleksander Riesenkampff 1918 märts-nov 2.linnapea 16. Aleksander Pallas 13.nov 1918-25.nov 1918 linnapea ajut.kt 1918-1919 17. Aleksander Hellat linnapea nov-mai 18. Anton Uuesson 1919 mai-juuni linnapea kt 19. Gottlieb Jaan Ast 1919 juuni-juuli linnapea 1919-1934 20. Anton Uuesson linnapea
seiklusromaan ("Seiklusjutte maalt ja merelt", "Tom Sawyer", "Kolm musketäri") rüütliromaan pikareskne e seiklusromaan- lühem areng, peategelane lihtrahva hulgast kelm, kes veab rikkamaid ninapidi ("Tormese Lazarillo elukäik" autor teadmata) pastoraal- e karjusromaan ("Dphnis ja Chloe" Longos) kriminaalromaan (Agatha Chritie) ulmeromaan- vaatega tulevikku ("Naistemaailm" Henn-Kaarel Hellat, "Ajamasin" Wells) fantaasiaromaan ("Sõrmuste isand", "Harry Potter") psühholoogiline romaan ("Kõrboja peremees") sotsiaalolustikuline romaan- ühiskondlikud suhted ("Külmale maale", "Isa Goriot") perekonnaromaan Kompositsioon e ülesehitus: proloog e sissejuhatus, epiloog e väljajuhatus. Süzee- loogiline ülesehitus. Faabula- segipaisatud ("Meie aja kangelane"). Teoses on oluline ideestik.
Rahvusromantism. Gallen-Kallela, Saarinen, Roerich Juugend. Gaudi 22. 20. sajandi alguse kunst Fovism. Matisse, Maquet Ekspressionism. ,,Die Brücke" Kubism. Picasso, Braque, Gris Futurism. Boccioni, Carra Abstraktsionism. Kandinsky, Mondriani, Malevits Dada. Duchamp, Arp Sürrealism. Ernst, de Chirico, Dali, Miro 23. Eesti kunst 20. sajandi alguses K. Raud, Laikmaa, Mägi, Triik, Koort, Kallis, Hellat 24. Eesti kunst 1918 1940 (kolm erinevat suunda), ,,Pallas", Viiralt, Eesti Kunstnikkude Rühm 25. Eesti kunst 1940 1955 26. Eesti kunst 1955 1975. Malin, Subbi, Kits, Põldroos, Kormasov, Sooster, ANK-64, jne 27. Eesti kunst 1975 1990 28. Taasiseseisvunud Eesti kunst 32
ühitatud teaduslikkus ja fantastika. Ulmekirjanduse rajajad ning arendajad on Mary Shelly (17971851), Jules Verne (18281905) ja Herbert George Wells (18661946). Ulmekirjanduse kaks põhilist suunda on teaduslikud fantaasiad, näiteks Verne'i "20 000 ljööd vee all"), ning hoiatusteosed, mis käsitlevad võimalikke ohuallikaid tulevikus (tähesõjad, robotite sõda), näiteks Wellsi "Maailmade sõda". Eesti kirjanikest on ulmet viljelnud Henn Kaarel Hellat (1932), romaan "Naiste maailm". ulmeromaan teaduse tulevikuvõimalusi esitav romaan. Näiteks Herbert George Wellsi (18661946) "Ajamasin". Vt ka romaan, ulmekirjandus. usutlus vt intervjuu. utoopia kreeka keelest tuletatud tehissõna, mis tähendab tõlkes olematut kohta. Mõiste tuli kasutusele inglise kirjaniku Thomas More'i (14781535) teose "Utoopia" (1516) kaudu, mis kirjeldab olematu Utoopia saare ühiskonda kui soovunelmana eksisteerivat täiuslikku riiki
kaasaegsedki. Kui Carl Robert Jakobsonil avanes võimalus hakata välja andma oma ajalehte, kujunes temast rahvajuht, kes otsis talurahva olukorrale lahendusi mitte ainult hariduse kaudu, vaid ka ühiskondlike suhete (balti erikorra) kritiseerimise läbi. Jakobson õhutas rahvast avalikule diskussioonile. Ka tema järeltulijad mõistsid ajakirjanduse võimalusi rahva elu mõjutada, kuid nad ei suutnud jõuda kokkuleppele, mida see eesti rahva jaoks tähendaks. Karl Hellat Haapsalu ülemtalurahvakohtu esimees püüdis toimetajaid lepitada. Selleks kutsuti 1896-97 kokku toimetajate nõupidamised. Seal ei esindanud toimetajad mitte iseennast, vaid väljaannet. Tunnetati endid oma kutseala esindajatena. Esimene koosolek kujunes jututoaks, kus otsustati üksteisesse asjalikult suhtuda. Samal aastal tuldi kokku veel teistki korda, kus arutati väljaannete majandamisest. Midagi ei otsustatud, kuid Ado Grensztein asus äriplaani tegema. 1897
Üle poole elanikkonnast, s.h. naised jäeti valimisest kõrvale. Eesti liberaalid võtsid valimistest aktiivselt osa, lootes Riigiduuma kaudu realiseerida rahvusküsimusi. Ühineti Riigiduumas kadettidega (liberaalid, konstitutsioonilised demokraadid), kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga ,,revolutsiooniliseks" ja see saadetakse laiali 1906 juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja ,,Postimees" suleti. Varsti vabastati ja ,,Postimees" uuesti ilmuma
Kokku sai Eestis valimisõiguse ainult 10% rahvastikust. Teisalt ei olnud valimised ka ühetaolised, kogu valijaskond jagati 4 seisusesse 1) suurmaaomanikud 2) linnaelanikud 3) väikamaaomanikud 4) tööstustöölised. Valimised olid ka mitmeastmelised. Talupoegadel 4 astet. I ja II Riigiduuma, Kolme esimese Vene riigiduuma valimised Baltimaades toimusid sõjaseisukorra tingimustes. Sotsialistlikud parteid olid põranda all. I riiguduumasse pääsesid neli eestlast. (Jaan Tõnisson, Karl Hellat, August Lubi, Oskar Rütli) Valimise aktiivsus oli kõrge. Eestis pandi sellele üsna suuri lootusi. Seisti vähemusrahvaste olukorra eest, ainult tänu sellele esindusele oli võimailik Baltimaal midagi ära teha ka ülaltpoolt. moodustusid kohe erakondlikud fraktsioonid. 1. Kadettide partei 2. Trudovikud – vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli jagada mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud. 3
ametlik organisatsioon. Selles kesknõukogus pääsesid järk-järgult üha enam võimule enamlased, 1919. aasta suve lõpu poole muutus see enamlaste põrandapealseks legaalseks asutuseks. Võimaluse arvete õiendamiseks pakkusid enamlased ise - 30. augustiks kutsuti Tallinnasse kokku Eestimaa Ametiühingute I Kongress - enamlikud kõnemehed hakkasid rääkima sellistest asjadest, mida võib tembeldada riigivastasuseks. Selleks, et anda enamlastele õppetund, selleks toonane siseminister Hellat otsustas 102 kongressiliiget saata sunniviisiliselt Venemaale. Soomusronglased lasid need 25? kongressiliiget maha, käsu selleks andis toonane Kaitseliidu ülem Alver. Ühelt poolt võis tegu olla sõnumiga, aga pigem siiski oli tegu poliitilise mänguga. Samas, eesmärk saavutati, kongress oli laiali saadetid ja ametiühing laiali saadetud ja siit kuni Vabadussõja lõpuni jäi enamlaste peamiseks eesmärgiks rahu sõlmimine ja sõja lõpetamine. Vabadussõjas saavutatud edu põhjused
annaabi.ee 
