Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka esialgu juhtis ka Lõunarinde sõjategevust 1. diviis ülem kindralmajor Tõnisson. Juhtimise lihtsustamiseks formeeriti Lõunarinde üksustest 8. detsembril 1918 esialgu 1. diviisi 1. brigaad polkovnik Ernst Limbergi juhtimisel. Jõululaupäeval reorganiseeriti 1. brigaad 2. diviisiks, mille ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar. 2. diviisile allusid 2., 3. ja 6. jalaväepolk ning Kaitseliidu osad, kõik enamasti alles organiseerumisjärgus üksused, mis olid suuresti ilma relvade ja varustuseta, sest kogu taristu oli Lõuna-Eestis veel Saksa okupatsioonivõimude käes. Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskemgi kui Põhja-Eestis. Saksa okupatsioon kestis seal kauem ja sakslased viivitasid
RIIGIKAITSE KT nr.2 1. Mis on jagu, meeskond, rühm, kompanii, patarei, pataljon, rügement, brigaad, diviis, korpus, armee? Kui palju on neis sõdureid ja millistest väiksematest üksustest need koosnevad? Millised on nende üksuste NATO taktikalised tingmärgid? Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 5...15 inimest. Harilikult kuulub jagu rühma koosseisu. Jao isikkoosseis võib olla jagatud lahingpaarideks, lahingkolmikuteks, gruppideks või pooljagudeks. Jao koosseis ja relvastus sõltuvad otstarbest ja ülesannetest. Näiteks: · jalaväejagu
töötada välja ja ehitud stiilis. Millele Prantsuse ajakirjanduses ("kuningas kokad ja koka kuningad") kuigi see on olnud ka varem öelnud Carême. Escoffier oli Prantsusmaa kaalukas kokk algul 20. sajandil. Kõrvuti retseptid ta registreeritakse ja leiutati, teise Escoffier sissemaksete kokakunst oli tõsta selle staatuse lugupeetud amet kasutusele organiseeritud distsipliini oma köökides. Ta korraldas oma köögid poolt brigaad de cuisine süsteem, kus iga lõik juhivad partei liider. Escoffier avaldatud Le Guide Culinaire, mis on siiski kasutada suuremate teatmeteoses, nii vormis kokaraamat ja õpiku keetmisel. Escoffier on retseptid, tehnikaid ja lähenemisviise köök juhtimises väga mõjukas täna ja on vastu võetud kokad ja restoranid mitte üksnes Prantsusmaal, vaid kogu maailmas. Georges Auguste Escoffier suri 12. veebruaril 1935, 88 aasta vanuselt Monte
Balti pataljon võitles Eesti sõjaväe koosseisus ka 1919. aasta suvel, kui Eesti sõjavägi juunis ja juulis võitles Põhja-Lätis Saksa Rauddiviisi ja Landeswehr'i vastu. Landeswehr'i liikmed olid samuti baltisakslased, Balti pataljoni liikmete endised seisuse-, lapsepõlve-, õpingu- ja teenistuskaaslased..............................................8 18. veebruaril 1919 algas Eestis Läti kodanike mobiliseerimine. 31. märtsil formeeriti Põhja-Läti brigaad, mille koosseisus oli 2 jalaväepolku, 3 suurtükipatareid, partisanipataljon ja kaks ratsaväeeskadroni. 1919. aasta juulis anti brigaad Läti ülemjuhatuse alla.........................................................................8 Märtsis 1919. loodi Eesti valitsuse ja Ingeri rahvuskomitee lepingu alusel ka ingerlaste (Narva ja Peterburi vahel elanud soomlased) Ingeri pataljon. Ingerlaste koondamist 1. diviisi tagavarapolku oli alustatud juba veebruaris. Ingeri pataljon
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" ...
Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist Korpus, kuhu kuulub 3-4 di...
, Rubiin, Sulps, Keeris, Johannes, Roheline Jõemaa, Lained, Voolav Klaasijõgi. Enim meeldis mulle Järvakandi Klaasimuuseumis eksponeeritud töödest 1979.a valminud pokaalid Sõsarad. Nende pokaalide juures kasutati värvusetut ja punast klaasi. Klaas on vormi puhutud ja seejärel kuumalt liidetud. Pokaalid valmisid Valgevene klaasitehases Neman Ivan Petrenko ja Ivan Puhhovski eksperimentaalbrigaadi poolt. Marie-Ann Rauni sõnul oli nende brigaad kõrgel tasemel ning nendega oli väga meeldiv koos töötada. Katriin Beresnev 10.klass
vahendikäsitsust. Hindamine Kavasid hindavad kolm kohtunike brigaadi, seega sünnib hinne 12 kohtuniku (igas brigaadis 4 kohtunikku) koostööna. Lisaks on kaks piirikohtunikku, kes jälgivad võimlejate võistlusväljaku (13x13 m) piiri ületamisi. Kui võimleja ületab väljaku piire, võetakse 0,1 punkti maha. Kui võimleja ületab piiri koos põrandat puudutava vahendiga, siis arvatakse hindest maha 0,2 punkti. üks brigaad hindab kava elementide tehnilist täitmist (D-Difficulty ) Maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku teine brigaad hindab kava artistlikku külge (A- artistics value) (vahendi käsitsus max /,0 p, kompositsioon max 2,0 p ja muusika ning kava sobivus max 1,0 p) Maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku 9 kolmas brigaad hindab kava tehnilist sooritust (EX execution),
Tölzi Relva-SSi sõjakooli. 1942. a. novembri algul Eestlased väljaõpetel saabus leegioni väljaõpet teostama SS-rügemendi Loodi kodumaa-teemalisi, kividest ja murust, kaunistusi "Deutschland" 89 instruktorit. Detsembri algul saabus veel täiendavalt 97 väljaõpetajat, kelle seast määrati enamus rühma- jao- ja relvaülemaid. 13. veebruaril ´43 toimus pataljonil sõdurivande andmine. Relva-SS Eesti 3. Brigaad Väljaõpe kestis 1943.aasta oktoobrikuuni. Bad-Tölzist tulid tagasi sõjakooli lõpetanud ohvitserid. Heidelagerisse saabusid relvad ja vajalik lahinguvarustus. 22.oktoobril 19 1943 muudeti Eesti Leegioni nimetust seoses kõigile Relva-SS'i brigaadidele numbrite andmisega. Uueks nimeks sai Relva-SS Eesti 3.brigaad. Moodustati kaks kahepataljonilist jalaväerügementi, kergesuurtükiväedivisjon ja muud eriüksused. Brigaadi
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik ja luuletaja. Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP ...
Rando Palli 7.klass J-Jaani Gümnaasium Korvpall, Väljaku mõõtmed, Kohtunike tegevus ning Mängu põhimõte. Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ja odava varustuse ning kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Väljaku mõõtmed. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti korvpalli ...
Tõrva Gümnaasium JAN UUSPÕLD Referaat Teele Mekk 8.b klass Juhendaja: Marge Viljaste Tõrva 2014 Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973.aastal.1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Ta töötab alates 1998.aastast Draamateatri näitlejana. Ta on olnud 2 korda abielus ning tal on kaks last. Hetkel elab koos Gerli Tiganikuga, kellega Jan on abielus. Lisaks Draamateatrile on Jan näidelnud ka Vanemuises ning on teinud monoteatrit. Tema esimene monoteater sai alguse juba 2004.aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega Uuspõld kogus kõvasti kuulsust. Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 ...
Rühmkava nõuab võimlejalt täpsust, vastupidavust ja head vahendikäsitsust. Hindamine Kavasid hindavad kolm kohtunike brigaadi, seega sünnib hinne 12 kohtuniku (igas brigaadis 4 kohtunikku) koostööna. Lisaks on kaks piirikohtunikku, kes jälgivad võimlejate võistlusväljaku (13x13 m) piiri ületamisi. Kui võimleja ületab väljaku piire, võetakse 0,1 punkti maha. Kui võimleja ületab piiri koos põrandat puudutava vahendiga, siis arvatakse hindest maha 0,2 punkti. üks brigaad hindab kava elementide tehnilist täitmist (D-Difficulty ) Maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku teine brigaad hindab kava artistlikku külge (A- artistics value) (vahendi käsitsus max /,0 p, kompositsioon max 2,0 p ja muusika ning kava sobivus max 1,0 p) Maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku kolmas brigaad hindab kava tehnilist sooritust (EX execution), maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku
Juhan Smuul 1.Elulugu: Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1...
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik n...
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokume...
Brigaadi tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja see on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Brigaadi relvastusse kuuluvad, lisaks käsitulirelvadele, 155mm haubitsad , 120mm ja 81mm miinipildujad, 23mm õhutõrjekahurid ning tankitõrje- ja õhutõrje raketisüsteemid. Brigaadi allüksused õpetatakse välja erinevates kaitseväe välja-õppekeskustes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahing-operatsioonide läbiviimiseks. Kõik väljaõpetatud lahingüksused ning nende koosseisu kuuluvad reservväelased jäävad brigaadi koosseisu neljaks aastaks. Seejärel arvatakse see territoriaalüksuste koosseisu ning asendatakse uute äsja välja õpetatud väeüksustega. MEREVÄGI Merevägi koosneb: Mereväestaabist Mereväebaasist Miinilaevade Divisjon (5 alust).
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod...
võimlejad ei ületaks võistlusväljaku piiri. Kui võimleja ületav võistlusväljaku piire, võetakse 0,2 punkti maha. Kui võimleja ületab piiri koos põrandat puudutava võimlemisvahendiga, siis võetakse hindest maha 0,4 punkti. Iluvõimlemise võistlustel on viis vanuserühma: miniklass (8 ja nooremad), lapsed (9-10), noored (11-12), juuniorid (13-15) ja seeniorid (16 ja vanemad). Kohtunikud hindavad kava ja selle sooritaja puhul väga erinevaid aspekte. Esimene brigaad (D1), (D2) hindab kava elementide tehnilist täitmist. Kõrgeimaks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku. Teine brigaad (A) hindab kava artistlikku poolt. Maksimaalseks hindeks on 10,0 punkti kokku. Kolmas brigaad (E) hindab kava tehnilist sooritust. Parimaks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku. Maksimaalseks hindeks kava esituse eest võib saada 20.0 punkti.
peaks tagatama kriisiolukorras kiire ja ohutu navigeerimine oma laevastikule. Kriisiolukordade lahendamiseks Läänemerel on laevastikus 2 hävitajat ning 9 dessant alust. Merelennuvägi on spetsialiseerunud allveelaevatõrjeks ja transpordiks. Transpordiks kasutatakse lennukeid An-24, An-26 ja Tu-134. Allveelaevatõrjeks on kasutusel helikopterid Ka-27 ja Ka-29. Merejalaväelasi on laevastikus kolm mehaniseeritud brigaadi, millele llisandub suurtüki brigaad. Rannikukaise üksustes on kaks suurtüki brigaadi ja üks rannikukaitse raketi brigaad (SS-C-1B Sepal). Baltimere laevastiku uuendamisel pannakse põhirõhku õhtutõrje arendamisele. Lõuna väeüksuste juhatusele alluv Mustamere laevastiku peamised baasid asuvad Sevastopolis ja Feodosias, mis mõlemad asuvad Grimmi poolsaarel Ukraina territooriumil. Ukraina eelmine valitsus soovis Vene Föderatsiooniga lepingu lõpetada ning Vene
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid...
Palli paksuseks end söö, sina oled mängust vaba. Kasva suureks üle öö! A, b,c, · Marsib poiste rivi pikk, üks kits läks üle vee, viimane on väike Mikk. kandis kaasas palju prahti, Tipa-tapa, tip-tip-tip, sina oled sellest mängust lahti! Peedul käes on ilus lipp! Üks, kaks, kolm, neli, · Meie aiatöö brigaad mine ära väike veli. läheb kastma peenramaad. Sina oled hästi kraps, Ühel lapsel reha pikk, püüa kinni mõni laps! kannu kannab väike Mikk. Ussa pussa, ussa maru, · Suuremale suurem tükk, Sina oled mängus karu! väiksemale väiksem tükk. Kes selle üle nuriseb, Trips, traps, trull, sel karvust kinni, Sina oled kull!
Ilm – lumi, vihm, pakane Valgustus – halb – hea Ehitusplatsi töökorraldus – halb – hea Brigaadi kvalifikatsioon – kogemusteta brigaad – kogenud brigaad – võõras brigaad – tuttav brigaad Avade arv – palju – vähe Tarind – eriline Vahekaugused – pikad – lühikesed
" Milliseid loomi ja kui palju oli talunikul? 10. Jätka rida kahe sobiva arvuga. 1; 3; 2; 5; 7; .....; ......; 11. Kui Kallelt küsiti, kui palju ta kõrgust hüppas, siis ta vastas: ,,Kui liidad poolele minu tulemusest veel veerandi minu tulemusest ja veel 30 cm, siis saad minu tulemuse." Kui palju hüppas Kalle kõrgust? 12. Kujutle, et oled masinist Tartust Tallinnasse sõitvas reisirongis. Rongi koosseisus on 13 vagunit. Rongi teenindab brigaad, milles on 7 inimest. Rongi ülem on 46-aastane. Kütja on masinistist 8 aastat vanem. Kui vana on rongi masinist? 13. On 9 väliskujult ühesugust münti. Teada on, et üks münt neist on valeraha, see on teistest kergem. Kuidas kahe kaalumisega kangkaaludel (vihtideta) eraldada valeraha? 14. Röövik roomab maapinnalt 1 m pikkuse taime varrele. Päeval ta ronib ülespoole 3 dm, öösel aga libiseb allapoole 2 dm. Mitme ööpäeva pärast jõuab röövik taime latva?
Valik Eesti luulet Võõrvõimud ja sõda ● Sõja tulemusel olid paljud eesti luuletajad ja kirjanikud sunnitud Eestis lahkuma. ● Võõrvõimude sunnil oli suur osa kultuuritegelaste loomingust mittekättesaadav. ● Ka loomingu sisu oli võõrvõimude mõjutatud. Eesti luuletajad 1944-1991 ●Doris Kareva ●Jaan Kross ●Paul-Eerik Rummo ●Viivi Luik ●Juhan Smuul Doris Kareva ● Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskond ● Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. ● Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva luule ● Päevapildid (1978) ● Ööpildid (1980) ● Puudutus (1981) ● Salateadvus (1983) ● Vari ja viiv (1986) Doris Kareva luuletus "Doris" Temast maha jäänud jälgi loevad, kel juhtub olema seesama tee. Ja mõned pilavad ja mõned poevad. See puutub teda, teiseks küll ei tee. Ta...
Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Seega kui mängija seisis palli saamis hetkel audis, loetakse pall väljaku piiridest väljunuks Kohtunikud Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad. Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad püksid, hall särk ja mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: ·palli mängupanek, ·mängu peatamine, kui pall on "surnud", ·minutilise vaheaja korralduste andmine, ·viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, ·vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks.
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
vabatahtlikest ning baltisakslastest moodustatud väeosa - Landeswehri- abist. 16. aprillil panid baltlased Liepjas, kus sel ajal asus Läti valitsus, toime riigipöörde. Krlis Ulmanise rahvuslik valitsus kukutati. Baltlaste käsilastest loodi valitsus eesotsas Andrievs Niedraga. Eesti valitsus lubas luua Eesti pinnal Ulmanise valitsusele ustavaid väeosi ja aitas neid materiaalselt. Nii loodi Eestis Põhja-Läti brigaad, kus lõpuks oli ligi 10000 meest. 1918. aasta novembris taandus Eestisse vene valgete Põhjakorpus, mis oli sakslaste abiga loodud Pihkvas. Alguses oli see täiesti löögivõimetu, aga mai kuuks oli Põhjakorpus jälle lahinguvalmis: koosseisus oli 6000 meest. Eesti vägede suurpealetung mais Mai algul koondas Eesti väejuhatus Narva alla valgete Põhjakorpuse ja saatis selle 13. mail pealetungile. Ootamatult tabatud Punaarmee veeres Petrogradi lähistele
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, ...
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Koovit "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!". Aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Korra tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Alul ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran", nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna, Holstre, Haanja, Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe, Jõulumäe jne. Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on ka 90-meetri hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl ka rollerirada.
Suur osa Escoffieri tehnikatest põhines Antoine Carême põhimõttetel, kes oli üks on Prantsuse Haute cuisine'i pooldajatest. Escoffier on saavutas selle, et lihtsustas ja kaasajastas Carême's tööd ja töötas välja kauni ning lihtsa stiili. Kõrvuti retseptide registreerimise ja leiutamisega, suutis Escoffier toiduvalmistamise kunstnike, ehk, kokkade elukutse tõsta austatud elukutse staatusesse, kehtestades organiseeritud distsipliini oma köökides. Ta korraldas oma köökidesse brigaad de cuisine süsteemi, kus iga osakonda juhib chef de partie. Escoffier avaldas raamatu nimega Le Guide Culinaire, mida kasutatakse endiselt väga laias ulatuses. Keisrite kokk Auguste Escoffier (1846-1935), oli väga kuulus kokk, kes elas üle Esimese Maailmasõja, üleilmse majanduskriisi ning kasvas Napoleoni- järgses maailmas üles. Ta oli Urban Duboisi õpilane ning ta töötas lõpuni välja tema tehnoloogia service a la russe. Samuti lõi ta paljude
rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristiki...
Grete Vendel 9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atla...
Orissaare Gümnaasium Paul Haavaoks "Suvised nurmed" Retsensioon Autor: Martin Rei 10. klass Orissaare 2017 SISUKORD Sissejuhatus 3 Autorist 4 Teose tutvustus 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Ma valisin Paul Haavaoksa luulekogu "Suvised nurmed", sest antud luulekogu hakkas raamatukogus silma. Lisaks ma ei olnud enne sellest luuletajast kuulnud ning tahtsin rohkem teada saada temast ning sellest, milline on tema looming ja millest ta on luuletanud. Kuna luulekogus oli palju loodusluulet, siis otsustasingi selle luulekogu valida. 3 Autorist Paul Haavaoks sündis 12. juunil 1924. aastal Värskas. Ta õppis Värska algkoolis ja maanoorte koolis nin...
füüsilise terrori ohvriks *rahvas kui ajaloo looja Teemad: 1)sõjateema 2)ülesehitustöö (sohvoosid, kolhoosid) 3)ajaloo teemad J.Smuul: *kirjutas seda mida temalt oodati, küll Stalinist, küll komsomolist Ainestik: 1)loodusluule, milles Smuul on siiras ja tundeline ning mille peamised koostisosad on Muhumaa, meri, kalurid ja kadakad 2)nõukogudelik ideoloogia (kalurid, tööprotsess) LK: *Karm noorus *Järvesuu poiste brigaad *Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D.Vaarandi: ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Kohav rand *Talgud Lööne soos *Selgel hommikul *Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja II periood: (1950ndate lõpp, 1960ndad) Hurtsovi sulaaeg: Üldisel: *suured muutused kirjanduselus=>loominguvabadus *hakkas kehtima kollegiaalsuse nõue, mis piiras ainuisikuliselt tehtud otsuseid
rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23
Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele . Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel . 1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. Nähes olukorra lootusetust taandus Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200 000 mehelise sõjaväega Taivani saarele, kus ühendri...
Valus valgus Juhan Smuul 19.september 2014 Rebeka Ränk 10. klass Luulekogu tutvustus Juhan Smuuli 1972. aastal trükitud luulekogu ,,Valus valgus" räägib oma noorimast õest, isast ja oma lapsepõlve elust. Luulekogus luuletused räägivad mälestusi lapsepõlvest ja aasta aegadest. Juhan Smuul on väga vabakutseline luuletaja, sellepärast on tal luulekogus ka väga selliseid vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis või vahel tõrjus t...
Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ...
positsioneerimine ning ressursihaldus. Läbi SOS programmi näeme ära komando põhiselt kus ta asub, mis olekus ta on ning mis on tema tehnika liik. Läbi selle otsustatakse, milline brigaad peaks sündmuskohale sõitma, vastavalt väljasõidu astmele. Kuna kõik programmid on omavahel automaatselt ühendatud siis peavad ka nende süsteemide kasutajate koostöö sujuma. Näiteks PÄVIS süsteem on ressurssi haldav, kuhu hommikul pannakse kirja, milline brigaad on väljasõiduks valmis. Kui seda ei tehta siis ei kajastu see ka SOS programmi, mille tõttu pole võimalik ressurssi välja saata. Seega on väga oluline andmete sisestamine, et teada, millises olekus ollakse. Eestis kasutatakse kiirabis raadiosidevõrku ESTER, mis põhineb TETRA raadioside standardile. Oma olemuselt meenutab see üsna palju klassikalist mobiilside süsteemi tugijaamade ja side krüpteerimisega. (Adlas jt. 2014)
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD SKAUTLUS Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2010 SKAUTLUSE ALGUS Skaudiliikumine sai alguse Inglismaalt ning selle loojaks oli Briti armee kindral Robert Stephenson Smyth Baden-Powell (skaudinimega B-P / bii-pii /) (22.02.1857 Inglismaa - 8.01.1941 Keenia). Sõjaväelase elukutse viis B-P'd mitmetesse maailma paikadesse, teenistuskäigu jooksul kogutud tarkustest kirjutas ta aastal 1899 käsiraamatu sõjaväe luurajatele "Aids to Scouting" (scout ingl.k. luuraja). Ootamatult suure populaarsuse võitis aga sama raamat noorsoo seas poisid üle Inglismaa hakkasid oma mängudes kujutlema Buuri sõda ja mängima luuremänge. Nimetatud teos sai käsiraamatuks ka Inglismaal tegutsenud sõjaväelisele poiste organisatsioonile "Poiste brigaad". Oma kirjutise heast minekust n...
rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23
VOOLU PLAANIMISEKS ON VAJA: · TÖÖ JAGAMINE OSATÖÖDEKS VASTAVALT TÖÖLISTE ERIALALE VÕI TÖÖJAOTUSELE BRIGAADIS · TÖÖFRONNDI JAGAMINE HAARDEALADEKS · OSATÖÖDE MAKSIMAALNE AJALINE ÜHITAMINE (JÄRGNEVA TÖÖ ALUSTAMINE EELNEVA SUHTES VÕIMALIKULT VARA) TÖÖFRONT : · KINNINE MAJAEHITUS TÖÖD KINDLAS JÄRJEKORRAS · LAHTINE LIINIEHITUSED ALUSTADA VÕIB LIINI ALGUSEST, LÕPUST VÕI VAHEPEALT HAARDEALA ON EHITISE OSA KUS BRIGAAD TÖÖTAB PÜSIVA KOOSEISUGA. ERINEVAIL OSATÖÖDEL VÕIB HAARDEALADE ULATUS OLLA ERINEV (OLENEVALT TÖÖMHUKUSEST), ET TAGADA KINDEL RÜTM. VOOLU GRAAFILINE ESITUS VÕIMALIK : 52 · TSÜKLOGRAMMINA - JOONIS 5.20 ( tööd kaldjoontena ) * JOONGRAAFIKUNA - JOONIS 5.20 ( tööd horisontaaljoontena) * VÕRKGRAAFIKUNA - JOONIS 5.8 VOOLU PARAMEETRID vt. JOONIS 5.20 :
tingimusteta Saksa sõdajõudude ülemjuhatajale Adolf Hitlerile ja olen julge sõdurina igal ajal valmis selle vande eest oma elu jätma" © Eesti Leegioni sõdurivande, Postimees. Kokkuvõttes saavutati tulemus, et 1944. aasta alguses oli leegionäride arv ligikaudu 11 000 meest. Üldiseks kombeks oli, et kõik värvatud mehed saadeti kõigepealt väljaõppeks Poolasse Dbica laagrisse. Seal moodustati neist esimene Eesti Brigaad alluvusega Relva-SS-ile. Komandöride kohad brigaadis usaldati eesti ohvitseridele. Eestis lood 1.veebruaril 1943 Eesti Leegioni Sõprade Selts, mille esimeheks sai kolonelleitnant Johannes Soodla. Seltsi ülesanne pidi olema ka rindel või kodumaast kaugel viibivate sõdurite hingeline hooldamine ning side pidamine sõdurite ja kodumaa vahel. Seltsi juhatusse kutsuti tollaseid aktiivseid ühiskonnategelasi. Seltsil oli oma büroo ja alaline asjaajaja, kes oli abiks
EESTI 1939 - 1944 Baaside aeg Oktoobris 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda. Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. E...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
