Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ...
Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets.Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal. Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balt...
talupojad, kes olid kõik seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka väljaspoole kubermange piire võis liikuda vallapassiga. Väljaspoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi. 1866. aasta vallareform. 1) Olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis senisest omavalitsusele hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna keskvõimu kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. 2) Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. 3) Väiksema elanikkonnaga valdu hakati peatselt ühendama suuremate valdadega või omavahel. Muutused mõisamajanduses 19. sajandil. 1) Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul,
* Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud liikumivabadus. Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass. Sellega algasid ka väljarändamised venemaale, et saaks maad. 7) 1866 a vallareform. vabastas omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. Valla piirideks jäid mõisapiirid. Omavalitsus koosnes valla täiskogust, vallavolikogust ja vallavabemast. Vallavanem moodustas vallavalitsuse, mis palkas vajalikke ametimehi. Omavalitsus püsis sellisena tsaariaja lõpuni, ning oli aluseks omariikluse tekkele.
Passi sai 21 aastane talupoeg, kellel pole olnud seadusega probleeme,ning ta võis kolida ükskõik millisesse impeeriumi linna. Uus passi korraldus soodustas talupoegadel väljarändamist Venemaale, kus loodeti leida maad. Nüüdsest võime lugeda, et talupojast on saanud vaba talupoeg, kellel on nüüdseks rohkem õigusi. 1866.a jäi riigi kontroll tagasi hoidlikuks ning see andis võimaluse omavalitsusele suuri tegutsemisvõimalusi, toimus vallareform. Nüüdsest moodustasid vallareformi mõisa territooriumil elavad talupojad.Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust ning vallavanemast.Valla täiskokku kuulusid päris ja rendiperemehed. Nad valisid volikogu. Valla tähtsaim ameti mees oli vallavanem , vallavanem koos abilistega moodustasid vallavalitsuse, kes palkasid endale abiks ametimehi. Järelikult sellest ajast peale on saanud pärisorjast pärisperemees, selle tagamiseks pidid
sõnavabadus ja arenes rahvustunne. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka perekonnanimede panek. Võeti kasutusele ka muud talurahvaseadused. Üks olulisemaid oli 1863. aastal võeti vastu passiseadus. Sellega said vähemalt 21aastased talupojad õiguse taotleda pass, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Sellega seoses leidis asset väljarändamisliikumine Venemaale, kus loodeti leida paremat maad. 1866. aastal võeti vastu veel vallareform. Vallavalitsus vabanes mõisniku kontrolli alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Vallaseadus kujundas olukorra, mis koos varasemate reformidega sai rahvusliku liikumise tekke eelduseks. Pärisorjuse kaotamine oli alus millegile suurele. Talupojad said õiguse otsustada, harida omaenda maad ja pidada kohut endi üle. Levis üldine rahvustunne. Võõras võim valitses veel kaua Eestis aga lõpuks said Eestlased tunda end rahvusena, mitte
kokkuleppe asi. 2.Talurahva koormised Mõisale teorent, raha, naturaalmaksud (toiduaineid, vilja, mune, kangast jne.), teotöö, teotöö jagunes: a) nädalategu (3-6 p.) b)abitegu (hooajatööd) Riigile Pearaha, selle maksis enamasti mõisnik ise, nekrutikohustus. Kogukonnale Teede korrastamine, koolide ehitamine, korrashoid, magasiaida varustamine, kirikumaksud (iga talituse eest maksti) 3.Talurahva omavalitsus vald, vallakohus, vallareform. Vald Vallad olid väikesed, ulatudes ainult ühe mõisa piiresse. Kohus oli vaeste abistamine, magasiaida täimine, koolide ehitamine ning nende korrashoid, kontroll koormiste üle. Vald sõltus palju mõisnikust, kes pidi kinnitama üldkoosoleku otsused. Vallakohus Lahendas talurahva omavahelisi tülid ja mõistis kergemaid karistusi nt. 30 kepihoopi. Vallareform Vallareformiga vabanesid vallad mõisniku kontrolli alt 1866a. Siis loodi
Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumin...
Selle seadusega ei paranenud nende seis juriidiliselt s.t nad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati. 4. Pärisorjuse kaotamine. 1816a vabastati Eestimaa talupojad pärisorjusest. 1819a vabastati Liivimaa talupojad pärisorjusest. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. Maa jäi mõisnike ainuomandiks. Talupojad võisid kokkuleppel mõisnikega maad rentida või tasuda teotööga. 5. Vallareform 1866a. Omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senisest hoopis avaramad tegutsemisvõimalused. Valla kogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Vallavolikogu kehtestas maksud ja määras valla kulutused. Eestlased õppisid ise oma esindajaid valima ja valla poliitikat ajama. Need kogemused võimaldasid hiljem oma riiki juhtida. 6. Vaimuelu 19.saj. Ülikool ja koolide süsteem.
Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1849 Liivimaa kubermang Mindi üle teotöölt raharendile. Algas maade kruntiajamine. 1856 Eestimaa kubermang Mindi üle teotöölt raharendile. Algas maade kruntiajamine. 1866 Eesti- ja Liivimaa kubermang Vallareform: talupojad said omavalitsused. Talupoeg võis saada vallavanemaks. Vald pidi ise teede eest hoolt kandma 21. Mis aastal taasavati Tartu Ülikool? ...................... 22. Mõisted 1)Rojalist kuningavõimu pooldaja. 2)Konstitutsioon põhiseadus, mida peavad kõik järgima. 3)Zirodiin suurkodanlus. Ei pooldanud kuninga hukkamist. 4)Jakobiin linna kesk- ja alamklassi kuuluvad inimesed. Toetasid kuninga hukkamist
Kogukondlikud koormised: ehitamine, korrastamine jms. Liikumine Pärisorjuse kaotamise järel oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus passi olemasolu korral 1863 Passikorralduse seadus vallapassid ja riiklikud passid, tingimuseks täidetud kohustused, täisiga ja teatud kindlustatus Väljaränded Venemaale maa otsinguil 1866 Vallareform Omavalitsused vabastati mõisnike eestkoste alt Kujunes välja kindel omavalitsuse ülesehitus: valla täiskogu, valla volikogu, vallavanem, vallakohus ja vallavalitsus (vallavanem + abilised) Oluline kogemus poliitilise elu juhtimisest
1850. aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Ta oli jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik, kes 1854. aastal hakkas palvetunde pidama, loobudes oma senisest varast ja elukorraldusest. Oli sõnaosav ja julge esineja, kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 1860. aastatel ühines Maltsveti liikumine väljarändamisliikumisega. 6. 1863. aasta passikorralduse seadus ja 1866. aasta vallareform. lk 138-139 1863. a võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad ja paremat elu.
a talurahva seadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus -täpsustati teokoormised -vallakohus seati sisse -1805.a Kose-Uuemõisa talurahva vastuhakk III 1816.a Em. Kub ja 1819.a Lm. Kub -E. ja L. Talupojad kuulutati isiklikult vabadeks -maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida -talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu Talurahva koormised -mõisakoormised -riiklikud koormised -pearaha -nekrutiandmise kohustus -kogukondlikud koormised 1866. a vallareform -omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt -vallavalitsused VAIMUELU TÜ -taasavati 1802.aastal -neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond (jagunes kaheks: ajaloo- keele- ja matemaatikaloodusteaduskonnaks) -Georg Friedrich Parrot tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse -õppekeel oli ladina ja saksa keeles -esialgu Balti kubermangudest tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra...
mõisnik suurendades selle arvelt teotööd. Sõjalisetest koormistest kõige rängem oli nekrutiandmine, sest seda tehti ilma kindlate reegliteta ning tegemeist oli sõna otseses mõttes meeste tõmbamisega. Kogukondlikeks koormisteks oli teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Üks olulisemaid oli teetegemine, mis tähendas igakevadist teede parandamist, milleks taludel oli kätte antud kindel teelõik. Vallareform (1866) ja valla juhtimine 19.saj keskpaigaks oli aadli kontrolli all olev kogukondlik omavalitsus enda ammendanud ja tekitas ka talupoegade seas rahulolematust. 1865.a tegi keskvalitsus rüütelkondadele ettepaneku koostada uus vallakogukonna seadus. Uus seadus võeti vastu 1866 aastal. Vallarefromi olulisemaks tagajärjeeks oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused. Vallakogu moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad
liikumine hääbuma. 1850.aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg (tuntud ka kui Prohvet Maltsvet), kes oli jõukas taluperemees, kaupmees, majaomanik. Oma senisest elust ja varast loodusel hakkas ta 1854.aastal pidama palvetunde. Tema sihiks oli päästa rahvas raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 1860.aastal liitus liikumine väljarändamisliikumisega. 6. 1863. aasta passikorralduse seadus ja 1866. aasta vallareform. Pärisorjuse kaotamise järel, (19.sajandi esimesel veerandil), said talupojad piiratud liikumisvabaduse, mis aga sajandi keskpaigas hakkas üha enam takistama ühiskonna majanduslikku edenemist. Seetõttu võeti vastu 1863.aastal passikorralduse seadus, mille kohaselt said vähemalt 21-aastased talupojad, kel olid kõik seaduslikud kohustused täidetud ja lähisugulaste ülalpidamine kindustatud, õiguse taodekda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi,
talupojad said maa päriseks osta teoorjus raharendiks mõisapõldudel palgatöölised - Talupoja kohustused mõisale: teotöö, naturaalandam, maksud riigile: pearahamaks, negrutiandmise kohustus, sõja ajal teenistus maakaitseväes kirikule: kirikumaksud kogukonna ees: teede korrashoid, koolid, magasiait - 1863 - passid ehk sai trippida linna ja üleüldse Venemaa piires - 1866 - vallareform ehk vallavalitus ja vallakohus polnud mõisniku võimu all wow RAHVUSLIK LIIKUMINE - eeldused pärisorjuse kaotamine sunnismaisuse kaotamine talude päriseksostmine parem haridus ja level up koolivõrk omavalitsused haritlaspõlvkond - keskused Peterburg - arvukas eesti kogukond, eesmärk vabastada eestlased baltisaksa mõju alt, Köler ja Jakobson Tartu - TÜ, Vanemuine, 1
1863. aastal võeti vastu Balti kubermangu jaoks pasikorralduse seadus. Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õigus taotleda 3 kuuks 3 aastaks omale pass, võis elada igas impeeriumi linnas või paigas. Balti kubermangu piires ja -30 versta ka väljaspool. Talupojad suundusid Venemaale maad saama. Suur väljarändamine. 5. Millised muutused talurahva olukorras tõi kaasa 1866.a. vallareform? Kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt, valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed, vallavanem valiti taluperemeeste hulgast, vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. 6. Millised erinevad kuuldused maa saamise kohta levisid talupoegade hulgas ja miks? a. Lõuna-Venemaal pakuti maad b. Need, kes kreeka kirikusse üle lähevad, neile antakse maad või vabastatakse mõisateost
21aastased talupojad, kes olid oma seaduslikud kohustused täitnud ning sugulaste heaolu kindlustanud, said õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta väljapoole kubermangu piile võis liikuda vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja riiklikku passi Hoogustus väljarändamine, lootes saada paremat maad kuskilt mujalt 1866. aastal toimus vallareform * tagajärjeks omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt * valdade ühendamine * omariikluse eelduste tekkimine Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Majandus ja linnad Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin Keskne majandusüksus mõis Viinatootmise tooraineks sai kartul Kasumajanduse juurutamine a) põllumajanduse areng kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid,
täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise. · Passi sai taodelda 3kuuks 3 aastaks · Passi olemas oluga võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika · Väljaspoole Balti Kubermangust reisimiseks oli vaja taodelda riiklikku passi. · Soodustas väljarändamist Venemaale, sest loodeti leida paremat elu ja seal oli vaba maad. 1866. aasta vallareform: · Kogukonna vabastamine mõisnike eeskoste alt. · Vallakogukonna moodustasid sellest reformist alates mõisa territooriumil elavad talupojad. · Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilsest ning vallakohtust. Tähtsaim ametnik oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. · ? Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Muutused mõisamajanduses 19
algama kogukonna valimistega ja talurahvakogukondade moodustamisega. Eestimaal vastutas kogukonna omavalitsuse kohustuse täitmise eest kogukonnavanem(vallavanem või külavanem). Liivimaal kogukonnavanema institutsioone ei loodud. Vallakohtu ülesandeks oli lahendada talupoegade tsiviilasju ja reguleerida kogukonnaliikmete majandus- ja tüliküsimusi. Vallakohtul oli ka vaesteabi, sotsiaalhoolekande ja õnnetuskindlustuse funktsioon. 1866 oli vallareform ja vallakohtule jäeti ainult kohtulikud funktsioonid. * 2.Talurahva lõplik vabanemine talurahvaseaduste uuendused, Mahtra rahutused, talude päriseksostmine ja selle tagajärjed, põllumajanduse areng. - *19 saj. keskpaigal sai seaduste uuendustega seaduslikult vahet teha mõisamaal ja talumaal. Mõisnikud aga said õiguse eraldada juba talupoegade käes olnud maast 17-20% mõisale. Toimus viimast korda talumaade mõisastamine
1863.võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustatnud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3a. endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. 1866.aasta vallareform omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senist hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riigi kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Sama seadusega anti omavalitsuse kompetentsi ka vallakohtu sensed politseilised funktsioonid. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast
ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile ja talude päriseksostmine. Seaduste tähtsus.. TV lk. 43 ül. 4. Kuidas moodustus vallakogukond? Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisvuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisa talupojad moodustasid ühe valla kogukonna. Millised ülesanded pandi vallale? Teetööd, tegeleda haridusküsimustega, tegelesid vallavaestega. Milline oli mõisniku roll valla elus? Vallaomavalitsus jäi mõisniku kontrolli alla 1866. aasta vallareform 4. Talurahva koormised. TV lk. 43-44 ül. 6, õpik lk. 137. Mis koormisi pidi talupoeg kandma.... .....mõisa ees? Pidi tegema teotööd. Pidi maksma makse. ..... riigi ees? Pidi andma nekruteid ja maksma pearahamaksu. ..... kogukonna ees? Teede korrastamine, kooli ehitamine jms tööd. .... kiriku ees? Pidid maksma kirikumaksu, et kirik suudaks ennast ülal pidada. 5. Passikorralduse seadus 1863. Õpik lk. 138. Pärisorjuse kaotamise järel 19
Passikorralduse seadus: · Võeti vastu 1863. · Sellega said vähemalt 21.a talupojad, kes olid seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega sai elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. · Passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kust loodeti leida maad. 20.saj alguseks elas mujal juba ligi 70 000 eestlast. 1866.a. vallareform: · Tõi kaasa kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. · Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. · Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. MAJANDUS JA LINNAD Põllumajandus: · Hakati kasvatama kartulit, mis oli viljast odavam, seda kasutati viinatootmiseks. · 1840. Hakati kasvatama ka talupõldudel. Kujunesid välja väikepõllumehed Eesti külades.
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene ke...
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
suurenes maks 5x. Kui talupoeg ei suutnud ise seda maksta, maksis selle mõisnik, kes hiljem nõudis tasu sisse lisa tööga). Nekrutiandmise kohustus (alates 1796.a., algselt ilma reegliteta. Hiljem mindi üle liisutõmbamisele (1816.a). Vabaks said sellest kohustused taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Alates 1819.a said talupojad ennast ka vabaks osta. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine vallas, kirikumaksud. 1866. aasta vallareform Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse (vallavalitsuse ja vallakohtu) vabastamine mõisnike eeskoste alt. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu (kuulus 3-24 liiget). Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti paluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas omakorda vallavalitsuse. Vallal oli ka oma eelarve
Ajalugu Kordamisküsimused: Keskaeg 1. Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. S...
R. Faehlmann - muistendite kogumise algataja ● F. R. Kreutzwald - eepose “Kalevipoeg” koostaja Talupoegade õigusliku olukorra muutumine. ● Ühine passikorralduse seadus 1863. a - talupojad, kes olid 21+, kelle seaduslikud koustused olid täidetud ja, kelle lähidsugulaste ülalpidamine oli kindlustatud, võisid taodelda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi, et minna impeeriumi ükskõik kuhu paika või linna elama. Soodustas väljarännet Venemaale. ● Vallareform - 1866. a - omavalistsuse vabastati mõisniku eestkoste alt ja said vallakohtule kuulununud poltiseilised funktsioonid. ● Muutused talupoja elulaadis seoses jõukuse kasvuga 1870. Aastatel: ○ Hakkasid paremini riietuma (pastelde asemel saapad, ülikonnad) ○ Hakati kasutama uhkemaid asju (küünla asemel petrooleum lamp ○ Suurem tähelepanu põllumajanduse intensiivistamisel Majanduse areng.
Talupoja kohustused: mõisa, riigi, kiriku, kogukonna ees 1. Mõis teotöö, mis jagunes korrateoks ja abiteoks. Naturaalandam-käsitöö, vili jne. Rahamaksud alatest 1849, kui mingi üle raharendile 2. Riik pearahamaks. Nekrutiandmise kohustus (vabastatud taluperemehed, õpetajad, kogukonna ametimehed 3. Kirik kirikumaksud 4. Kogukond Teede korrashoid. Koolimaja ehitus ja remont. Magasiaida ehitamine 1863. aasta passikorraludseseadus ja 1866. aasta vallareform 1. Passiseadus lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 2. Vallaseadus selle seadusega vabanesid vallavalitsus ja vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli alt Teema 9 Rahvuslik liikumine eeldused Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866 vallaseadus) Talude päriseks ostmine Eestlaste haridustaseme suurenemine. Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele
2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed: Võeti vastu 1863 , vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid oma kohustusi täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 3 kuuks 3 aastaks passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika, uus passikorraldus hoogustas rändamisliikumist Venemaale 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform?: Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine
II Riigile: 1. pearahamaks 2. nekrutiandmise kohustus (vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed) 3. sõjaajal teenistus maakaitseväes (1806-1807, 1812, 1854-1855) 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III kogukonnale: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus ja remont 3. magasiaida ehitamine jne IV kirikule: 1. kirikumaksud 5) 1863. a passikorraldusseadus ja 1866. a vallareform 1863 – passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 1866 – vallaseadus, millega vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt Ajaloo arvestuse 9. teema: Rahvuslik liikumine 1) Eeldused 1. Eestlased said vabaks(pärisorjus, sunnismaisus kadus) 2. Talurahva majanduslik olukord paranes 3. Kujunes haritlaste põlvkond 4. Kujunesid omavalitsused 5
a talurahva seadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus -täpsustati teokoormised -vallakohus seati sisse -1805.a Kose-Uuemõisa talurahva vastuhakk III 1816.a Em. Kub ja 1819.a Lm. Kub -E. ja L. Talupojad kuulutati isiklikult vabadeks -maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida -talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu Talurahva koormised -mõisakoormised -riiklikud koormised -pearaha -nekrutiandmise kohustus -kogukondlikud koormised 1866. a vallareform -omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt -vallavalitsused 22. Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist
mõisamoonakad ehk palgatöölised mõisapõldudel hakati mõtlema majanduslikult; kindlustunne ja motivatsioon väga suured, et saada raha ja osta endale maa 2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed · Võeti vastu 1863 aastal. Vähemalt 21-aastased talupojad said passitaotlemise teel minna elama mujale impeeriumi piires 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform? · Kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt; · Anti omavalitsusele vallakohtu senised politseilised funktsioonid; · Vallakogukonna moodustasid mõisaterritooriumil paiknevad talupojad; · Väikesed vallad ühendati lähelolevate suurematega 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses · Masina- ja metallitööstus Tallinnas · Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist toodeti Eestis
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
väljastati talupoegadele väga vähe. 1863.aastal võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. · Vallareform: 1866.aastal vastu võetud uue seaduse suurimaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt. 22. VAIMUELU 19. SAJANDIL . · 1892.aastal taasavati Tartu Ülikool, mille esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. Samal aastal muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ning ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. 19.sajandi alguses sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline
Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. 1920. aastal lisandusid neile Petserimaa ja Valgamaa. Petseri maakonna põhiosaks kujunes Setumaa, millega liideti mõned venelaste asulad. Valga maakond moodustati peamiselt varem Viljandi, Tartu ja Võru maakonda kuulunud valdadest. 1920.-30. aastatel muudeti maakondade piire korduvalt, kuid maakondade üldarv jäi muutumatuks. Vallad: sõjaga kaasnenud muutused, Petserimaa vallareform 1922, hinnangud valdade elujõule, vallareform 1939: 20. sajandi alguseks oli Eesti Vabariigi territooriumil 366 valda (v. a Petserimaa, Valgamaa ja Narva-tagused alad). 1920. aastal otsustati luua Narva jõe taga kolm uut valda: Naroova (Narva), Kose (Piiri) ja Skarjatina (Raja). Seoses Petseri maakonna loomisega lisandus neli suurt valda, mis kaks aastat hiljem tükeldati nii, et moodustus üksteist valda: Irboska (Linnuse), Järvesuu, Kulje (Kalda), Laura (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa (Meremäe),
Leping allkirjastati aga alles 1923. aastal pärast mitmeid proteste mõlema osapoole suust. Maakonnad: uute maakondade loomine, hilisemad muudatused. Maakondi oli Vabadussõja lõpuni üheksa (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa). 1920 lisandusid sellele Petserimaa ja Valgamaa. Maakondade piire muudeti 1920-30 pidevalt, kuid üldarv oli muutumatu. Vallad: sõjaga kaasnenud muutused, Petserimaa vallareform 1922, hinnangud valdade elujõulisusele, suur vallareform 1939. Valdu oli 20.saj alguses 366. 1920 moodustati Narva jõe taga kolm uut valda: Narva, Piiri ja Raja, Ka Petserimaal loodi neli suurt valda, mis veel tükeldati. Vadade õhendamised, ümbernimetamised ja piirimuutused kestsid löbi terve omariikluse aja. Üldiselt valdade arv tasapisi vähenes. Põhjuseks oli valdade väikesesus, mis tegi probleemdie lahendamise ebaefektiivseks.
Valdade loomine sai Eestis alguses 19. saj alguse talurahvaseaduste alusel. Eripäraks see, et Eestimaa vallad oli nn seisuslikud vallad. Valla maaomanditeks ainult mõisamaadest eraldatud maad. 1897. aasta seisuga oli Eesti alal 366 valda, 20. sajandi algusaastatel see veidike vähenes, aga mingit põhimõttelist muudatust ei toimunud. Vabadussõja tulemusena valdade arv taas kasvas. Petserimaa vallad olid võrreldes Eesti keskmise vallaga tunduvalt suuremad. 1922. aastal toimus Petserimaal vallareform - senised 4 suurt valda jagati 11 vallaks. Samaaegselt toimus Petserimaal ka teisi muurangulisi sündmusi - toimus talude kruntimine, samal ajal pandi petserimaalastele perekonnanimed. Järkjärgult valdade arv Eestis muutus, vähenes aga õige väikeses ulatuses. 1921. aastaks oli valdu 387, siis hakkas vähenema. 1924 oli 376 valda, 1939. aastaks oli valdu 248. Väikesed vallad aga elujõuetud. Päevakorrale tõusis vallareform, põrkuti kõikvõimalikele vastuseisudele
vaimus 3. Üldjoontes taastatud Balti erikord ja selle osaline devalveerumine 1796-1917 - Üldine moderniseerumisprotsess ja rahvusaate levimine komplitseerisid Läänemereprovintside olukorda: 1. Baltisakslased soovisid konserveerida oma positsioonid 2. Algas eestlaste emantsipeerumine ja moodsaks rahvuseks kujunemine 3. 1860-1870ndatel pidi Vene riiklus ennast kaasajastama ja reformima, mis andis eestlastele võimu kohaliku omavalitsuse tasemel (nt Balti kubermangude vallareform 1866) Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: - Aleksander III ei kinnitanud Balti kubermangude aadli privileege (1881): 1. 1880ndate II poolel algas Balti erikorra otsustav piiramine: vene keel asendas saksa keele haldus-, kohtu- ja haridussüsteemis 2. Nt kohtu- ja politseikorralduse venestamine - rüütelkonnad ja nende maapäevad jäid alles kui seisuslikud omavalitsusorganid
linnaelanike poolt, kelle varandus vastas teatud normile. Linnades oli ka tsunfisundluse kaotamine 1866 aastal , ettevõtlusvabadus ftw. Rüütelkondliku omavalitsuse juures 19 sajandil olulisi muudatusi ei toimunud, küikoli nii, nagu ta oli 18 saj enamvähem. Rüütelkonna kõrgeim institutsioon oli maapäev, tähtsaim tegutsev oli aga Maanõunike kolleegium. 19 saj tekib uus teema ehk Talurahva omavalitsus- esialgu olid need mõisnikkonna kontrolli all, tähtis oli 1866 vallareform, kui omavalitsused vabaneti mõisnikke eeskostest. Tekkisid eraldi vallavalitsused ja vallakohtud. Vallavalitsuse eesotsas oli vallavanem. Oli ka vallvolikogu, mis tuli kokku vhemalt 1 kord aastas, otsustas töhtsamaid küsimusi. Kohtuvõim 19 saj Justiitsreformi käigus toimus pöhimötteline murrang, kaotati kohtute seisuslikpöhimöte, kehtestati ühtne üldkohtute süsteem. Samuti, kohtuvõim läks eraldiseisvate kohtuasutuste
pöörduda, said nüüd palju leebema karistuse. Samal päeval kui Sollogub ametisse määrati, käskis keiser kindralkuberneri juures moodustada järjekordse erinõupidamise, mis pidi välja töötama reformikavad kõikide Balti kubermangude põletavamate probleemide lahendamiseks. Sinna said oma esindajad saata nii baltisaksa aadel, linlased ja ka talupojad. Töö jõudis lõpule 1907. a sügiseks, mil Peterburgi saadeti argaar-, kooli-, kohtu-, kiriku- ja vallareform. Aleksander Kesküla üks juhtivamatest enamlastest. Jaan Anvelti eestvedamisel 1912. a pandi Narvas käima I Eesti töölisleht, ajaleht "Kiir". Vahetult enne I MS, 1914 juunis üritati luua Eesti sotsdem liikumisele ühtset juhtkonda. Valiti VSDTP Eesti organisatisoonide keskkomitee. Sotsdem tsentralisltid pettusid suures osas oma varasemates tõekspidamistes, hakkasid koostööd tegema rahvuslastega. Eesti ajakirjandust tabasid rev lõppedes räiged repressioonid, kinni pandi Uudised,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
