Avaliku sektori ökonoomika Kristel Taal HÄK 2 Rannikureostu Harku vallas Muraste rannikualal. 19.09.2014 2014 aasta veebruaris avastati Muraste rannikualal reostuslaigud, mis pärinesid jaanuaris Naissaare lähedal merel punkerdanud laevalt. Rannikureostus jäi Harku valla halduspiiridesse. Päästeameti hinnangu kohaselt ei olnud tegu ulatusliku merereostusega ning selle likvideerimist asus korraldama Harku vallavalitsus. Kohapeal viibinud iskute sõnul oli tegemist siiski suure kahjuga, linnud olid õlised ja taimestik määrdunud. Rannale minek niisama ei olnud soovitatav ja seda ilmselt ka mitu kuud peale veebruari. Ometi leidis õigepea aset ka teine samalaadne reostuse juhtum juba sama aasta aprilli kuus, mille põhjuseks oli samuti laeva punkerdamine merel. Veebruari reostuse likvideerimiseks organiseeris Harku vallavalitsus reostunud ranniku
Pärisorjastamine talupoeg on mõisniku oma Positiivsed määrused talupoegade jaoks positiivsed määrused. Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Vallakogukond talurahva kui seisuse kogukond Magasivili magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja Vaestehoolekanne kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid Talitaja valla juht Eestimaal 1816. a. Riiklikud koormised koormised riigi heaks Vallavanem valla tähtsaim ametimees Vallavalitsus selle moodustas vallavanem koos abilistega Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp
Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 Koidu 25 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.
LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Vallavalitsus on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1 mõttes) ning vallavalitsust võib määratleda kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (antud juhul Vallavalitsus). Haldusorgan ehk Vallavalitsus on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla. (Subjektiteooria) Välismõju on olemas - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni (haldusväline/eraisik). Regulatiivsus on olemas - antud juhul õiguslikuks tagajärjeks oli see, et X vallavalitsuse ametniku vastusest lähtuvalt M.Tammil pole õigust koduse mudilase toetuse saamiseks. See viivitus on suunatud õiguse/kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Regulatsioon
jõusaalis. Treeninlaagri lõpuks peaksid olema kõikidel osalejatel omandatud võrkpalli alased teadmised kui ka parem füüsiline vorm, mis aitavad edasistel treeningutel. Toimumise koht Räpina ühisgümnaasiumi võimla ja auditoorium, Põlvamaa, Räpina, Kooli 5, 64504. Projektrühm Võrkpalli laagris on juhendajad, kes on oma ala spetsialistid ning olnud ja on tegutsevad treenerid. Võimalikud koostööpartnerid võiksid olla Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja Eesti koondise võrkpallurid. Projekti kulud Projekti 5 päeva kulud: Noortele (25 noort) toitlustamine 3 korda päevas kooli sööklas: 400 eurot Treenerite tasu maksab Räpina Vallavalitsus: 500 eurot Eesti koondise võrkpallurite 2 päeva kohaletoomine ja majutamine Räpina Vald ja Spordikeskus: 350 eurot Kokku: 1250 eurot Kulude katjateks oleksid Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja omafinantseering.
kaarti kasutades linnas ringkäigu teha ja lugeda huvitavat infot välja pandud ligi kolmekümnelt infostendilt. Türi Vallavalitsus http://www.turism.tyri.ee/ Tallinna inimestel võimalus võtta kaasa jalgrattad ja kogu Järvamaa turismiressursid pere! 10 Mida Järvamaa enda tutvustamiseks teeb? Click to edit Master text styles Toidukultuu Second level ri
ee 3. Taotleja lühitutvustus Lisa 1 (eraldi max 1 A4 leht) 4. Projekti nimi ,,Koostegemise rõõm" Projekti eesmärgiks on korraldada perepäev Otepää valla elanikele, et parandada laste ja nende vanemate suhteid ja 5. Idee lühikirjeldus ühendada nende vaba aega koostegevuse abil. 6. Projekti sihtrühm Otepää valla pered. Otepää Vallavalitsus, Valgamaa Partnerluskogu MTÜ, Otepää 7. Projekti koostööpartnerid Gümnaasium, Otepää Kultuurimaja. Projektijuhi CV lisas 2. Teised projektimeeskonda kaasatud: Merit Nurmoja, Heidi 8. Projektijuht ja meeskond Heitur Puuduvad võimalused, kus vanemad ja lapsed saaksid midagi koos teha, seega on eesmärgiks omavahelise koostöö
Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile püstitatud ausammas. See tähistab Pätsi sünnikohta ning on püstitatud kui Eesti riigi ühele rajajale ja Vabadusristi kavalerile. Ausammas avati 25. juuni 1939. Kultuur. Tahkuranna vallal on pikaajalised kultuuritraditsioonid. 1867. aastal toimus Uulus esimene Pärnumaa Kihelkonna laulupidu. Tahkurannast on pärit koorijuht, helilooja ja muusikamees ning ka laulu ,,Ööbikule" viisi autor Karl Ramm. Tahkuranna vallavalitsus on vallaelanikele loonud võimalused vaba aja veetmiseks, korraldamiseks ja kultuuriürituste toimumiseks. Haridus. Tahkurannas võib saada alghariduse Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis või Uulu Lasteaias, põhihariduse aga Uulu Põhikoolis. Lasteaias toimub laste päevahoidmine, alghariduse võimaldamine ja laste kooliks ettevalmistamine. Alates 1994. aasta augustist ilmub Tahkuranna vallas valla ajaleht ,,Oma Leht". Tänaseks on lugejateni ilmunud juba üle saja ajalehe numbri
Veeseadus Koostajad: Seaduse ülesanne Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. Vee ja veekogu kasutamine Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega. Inspektor tuvastas, et osaühing võttis pumbajaama kaudu vett 14 000 kuupmeetrit rohkem kui talle vee erikasutusloaga oli lubatud. Keemiatööstus on veemõõtjad küll paigaldanud, kuid need ei töötanud. 2003. a suvel Kiviõli lähedal kasutusele võetud uuest karjäärist välja p...
LOHUSUU KALALAAT 21.JUUNIL Kell 10 Sissepääs Tasuta DJ Ringo Saar Päeva juhib Raul Soodla 2 QUICK START PEARU PAULUS Tantsulaval Kohalikud keerutavad Tantsijad Kalasupi söömisvõistlus Info ja kauplejaks registreerimine tel.5994334 Toetavad Mustvee vallavalitsus Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate kogu
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž sotsiaalosakond Ettevõtluspraktika aruanne Juhendaja: Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. .............. VALLAVALITSUS.........................................................................................4 2. MISSIOON JA VISIOON.............................................................................................6 3. SOTSIAALTÖÖ............................................................................................................8 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................
CURRICULUM VITAE NIMI: ALFONS SAAPATALD ISIKUKOOD: 38408245487 SÜNNIKOHT: Tartu AADRESS: Maja 3-2, 51142 TARTU TELEFON: +372 56147842 (mobiil) E-POST: [email protected] HARIDUSKÄIK 1991-2002 Kännu Gümnaasium TÄIENDHARIDUS 2002-2004 Secreta Kutsekool, sekretäritöö erialane kursus 2004 Põllumehe Keeltekool, 6-kuuline inglise keele kursus TÖÖKÄIK 2005-2008 Juurikaküla Vallavalitsus, esimehe sekretär TÄIENDAV INFO Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, vene keel kesktasemel Arvuti kasutamise oskus: teksti- ning andmetöötlus Windowsi keskkonnas, üldine arvutikasutamise oskus HARRASTUSED Mägironimine, male, triatlon, orienteerumine 12.10.08
ee Hariduskäik: 1986 1995 Haimre Põhikool 23,04 14,05,2008 Mainori kõrgkool Alustava ettevõtja baaskoolitus Täiendkoolitus: 18,09,2015 Turvatöötaja,tase3 Töökogemus: Sept.2015 Skarabeus julgestusteenistus OÜ turvatöötaja okt.2014- Skarabeus julgestusteenistus OÜ sept.2015 valvetöötaja mai.2008 Märjamaa vallavalitsus haljastus(hooajatöö kevad-sügis) -okt.2014 Grifsag valvetöötaja Maxima Eesti OÜ transportööline Keeleoskus: eesti keel emakeel Arvutioskus: Windows 2000, XP Huvialad: puutöö,tehnika,ehitus Isikuomadused: optimistlik, hea kohanemisvõimega, sõbralik,kohusetundlik 2
Inimene ja hiskond 1.hiskond- tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mjutavad ksteist. Avalik sektor Erasektor Kolmas sektor nt. vallavalitsus nt. hotell nt. noortekeskus Kodanikud ja demokraatia Tingimused, et tiskasvanu saaks taotleda kodakonsust: 1)Eesti keele algtaseme eksami sooritamine 2)Phiseaduse ja kodakonsusseaduse tundmise eksami sooritamine 3)Antud isik on Eestis elanud vhemalt viis aastat Erakondade tegevuse eesmrk on saada vimule. Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad I.R.L ja Reformierakond. Opositsiooni moodustavad Keskerakond ja SD. Demokraatia: 1
· Vähendada kesklinna lisakoormust · Lüheneb Annelinna piirkonna ja Ropka tööstuspiirkonna vaheline teekond Kaks ehitusala · Idaringtee koosneb kahest ehitusalast 1)Võru-Ringtee ristmikust tee Turu tänaval asuva vanglahoone tagumise müürini (2,1 kilomeetrit) 2)Turu tänava vangla juurest tee täiesti uuel terrassil üle Emajõe, Ihaste luha, Ihaste tee ning jõuab Lammi tänavani (2,9 kilomeetrit) Lisainfo · Tellija Tartu linnavalitsus ja Tartu vallavalitsus · Maksumus kokku 45 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt · 15 protsenti rahadest tuleb Tartu linna eelarvest Esimese ehitusala skeem http://www.tartu.ee/data/esimene_ehitusala_situatsiooniplaan.pdf Teise ehitusala skeem http://ladu.tonerprojekt.ee/2.%20EHITUSALA.pdf Tänan kuulamast ja vaatamast!
1 territooriumile. Üksikobjektidest on kaitse alla võetud Kääbaste mäel asuv Ukukivi ja Kernu kadakas. Kuulsaks piirkonna loodusressurssideks on ka Mõnuste dolomiidikarjäär. (Vaatamisväärsused 2012) Lisaks kaunitele looduslikele vaatamisväärsustele on Kernul pakkuda huvitavaid elamusi arhitektuuri nautivale sihtgrupile erinevate mõisate näol. Kernu vallas asub Haiba mõis, kus tegutseb praegu Kernu Vallavalitsus, klassitsistlikus stiilis Kernu mõis koos loodus- ja muinsuskaitse all oleva pargi ning paisjärvega, Ruila mõis koos pargiga ja arhitektuuri tippteos Laitse mõisahoone koos looduskaitse all oleva pargiga. Olulised ajaloomälestised piirkonnas on Laitse kalmistu Laitse külas ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud Ruila külas. Piirkonna arheoloogiamälestised on kultusekivid, kalmistud, kivikalme Kustja külas, ohvriallikas Laitse külas ja ohvrikivi Muusika külas.
3. Kaitstava objekti asukoht Ruhnu hoiuala asub Saare maakonnas ning Ruhnu moodustab iseseisva valla ja küla, Lähim koht on mandrile 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Ruhnu saare 1154 hektarist on füüsiliste isikute eraomanduses (talude käes) 747 ha, sellest haritavat maad on 86 ha, rohumaad 227 ha ja metsa 291 ha. Kogu maast 60 % on tagastatud või tagastatakse endistele omanikele (rootslastele) ning 7% on Eesti kodanike valduses. (Ruhnu Vallavalitsus 2013) Ruhnu hoiualale annavad väärtuse: Saarelisus. Rootsi kultuuri pärand. Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla. Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu. Maarja-Magdaleena kirik- vanim säilinud puitehitis Eestis.
Mis jäi müümata, jäi lossi. (1) Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid- ehitusmaterjaliks või kütteks. (1) Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile. Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. Taastatud on lossi katus ja suur osa aknaid, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis- ja haljastusprojektid. (1) 5 Sangaste loss Sangaste loss on mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis. Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. (3) Sangaste loss on ehitatud 1874-1881 a Windsori lossi matkides
Tartu Ülikool Marko Pomerants siseminister Siseministeerium Pikk 61 15065 TALLINN 19.11.2010 nr 1-14/RE-7044 Koopiad: Rahandusministeerium Vihula Vallavalitsus Austatud härra minister Rektorina palun teatada, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut taotleb Merekooli III kinnistu tasuta võõrandamist Tartu Ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks, seda juhul, kui siseministeeriumil ei ole võimalik tagada ülikooli pikaajalise kasutusõiguse vajaduse fikseerimist tähtajalise (vähemalt 10- aastase kehtivusajaga) kasutuslepinguga.
· "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Kalju Lepiku luulevõistlus · Igal aastal, 7. oktoobril · Esimene kord 2003. aastal · Toimub Aruküla mõisas · Saab esitada trükis avaldamata omaloomingut. · Toetavad Koeru vallavalitsus, Koeru Keskkool, Koeru Raamatukogu, Koeru Kultuurimaja ning Koeru Haridus- ja Kultuuriselts · 2007 a. luulevõistlusest võtsid osa Kalju Lepiku lesk Asta Lepik Stockholmist ja tütar Aino Lepik Wiren perega. Tänan kuulamast ja lootkem, et ei pea rongi peale minema.
Moraal- moraalinormide kogum. Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. Ühiskond - eraelu - ühiskondlik elu. I sektor AVALIK SEKTOR (riigi- ja omavalitsusasutused, riigi käsutuses olev raha ja vara) Siia kuuluvad näiteks: - Haridus- ja teadusministeerium - Eesti Pank - Politsei- ja Piirivalveamet - Värska Vallavalitsus - Põlva maavalitsus - ülikoolid: Tartu, Tallinna Ülikool - riigi- ja munitsipaalkoolid: Värska Gümnaasium - Eesti Rahvusringhääling ERR II sektor ERASEKTOR (kõik eraomanduses olevad ettevõtte; tulu saamis eesmärk..) Siia kuuluvad näiteks: - pangad: Swedbank, Ühispank - AS-d - OÜ-d - EMOR - Saar Poll (küsitlusfirmad) III sektor MITTTULUNDUSSEKTOR (ei tegele tulu saamis eesmärgil)
lennuamet, et Kuressaare linn tahab maandumisrada pikendada ja tuulikute kõrgust tuli alandada 83 meetri peale. (Lember 2010) Sikassaare tuulepargi detailplaneeringu poolt- ja vastuargumendid Vastuargumendid Saare maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise käigus oli juba viis omavalitsust teatanud oma vastuseisust tuuleparkide rajamisele. Nendeks olid Muhu, Lümanda, Mustjala, Salme ja Kärla vald. Kärla vallavalitsus väljendas istungil, et ei näe mingit otstarbekat põhjust lubada oma haldusterritooriumil tuuleparke rajada. Ainus võimalus on Kärla vallas püstitada tuulepark sooalale, mis on aga tehniliselt mahukas variant. Tuuleparkide keelamisega soovib vallavalitsus juba aegsasti välistada võimalikud hilisemad vägikaikaveod tulevaste arendajatega. (Viis valda on... 2010) Võrreldes teiste Lääne-Eesti maakondadega jääb kõige suurema tuuleressursiga Saaremaa just
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude pärisek...
Pastorid püüdsid isegi ajalehe ilmumist takistada. Samuti oli vastu ka kohalik aadel ning Jakobson pidi tihti mööda kohtuid käima, et ennast tõestada. Janseni huviorbiidis oligi see küsimus, et mis selline ,,lihtrahvaajaleht", mis on pidevalt tagakiusatud ning raskustega võitlev, võib rahvale anda. ,,Sakalas" ründas Jakobson peaaegu, et kõiki institutsioone, mis ainult raskendasid eesti talurahva olukorda. Ainukene institutsioon, kes armu sai oli vallavalitsus. Kuigi see oli tugevalt mõisnike kontrolli all, tõi vallavalitsus natukest kasu eeskätt taluperemeestele.Mõisniku-talupoja vastuolu oli Jakobsoni arvates peamine ja oluline vastuolu eesti ühiskonnas. ,,Sakala" võitles juba eosest peale kristliku kirikuga. Jakobson kõneles oma usust inimmõistusesse. Jakobsoni arvates pidi inimene usaldama omaenda tarkust ja jõudu, mitte lootma jumalale. Siiski astus Jakobson liiga silmnähtavalt kiriku vastu välja nimetades neid
Naabervaldade rahvaarv säästab neid kaotamisest, kuid see tähendab seda, et Raasiku vald liidetakse kas Anija, Kose, Jõelähtme või Rae vallaga. Raasiku valla volikogu istungitel on arutatud ka Raasiku valla tükeldamise teemat, kuid on kiiresti leitud, et tervenisti teise vallaga liita on igast aspektist parem, et säiliks ülesehitatud kogukond ning küladevahelised ühendused ning koostöö (Raasiku valla Facebooki kodulehekülg, 2016). Samuti on vallavalitsus teinud ettepaneku Jõelähtme, Anija ja Kose valla küladele, mis on Raasiku valla piiri vahetusläheduses, et need loovutaks mõne küla Raasiku vallale, tänu millele ei satu nemad kriitilisest piirist allapoole, kuid mis tõstaks Raasiku valla sundliitmise olukorrast välja. Siiani on vastus olnud eitav, tuues põhjuselt, et see ei arendaks teise vallaga liituvat küla mitte kuidagi avalike teenuste arendamise, transpordi või elukvaliteedi tõstmise suhtes
Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi. Tänasel päeval hooldab ja taastab parki RMK. Pargis on hooldatud jalutus ja matkarajad. Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule (hilisem AS Estiko), mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja firmale Real-Reisid. Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. 2004. aasta kevadel andis Sangaste Vallavalitsus mõisa rendile OÜ-le Lossihaldus. Taastatud on lossi katus, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis ja haljastusprojektid ning renoveerimistööd hakkasid 2007. aasta sügisel, kui loss läks Eesti riigi kuuluvusse. Kompleks loodetakse renoveeritult ja uues hiilguses avada lossi 130-ndaks sünnipäevaks aastal 2011.
kujundamine, mis kuni tänaseni on dendroloogiliselt üks Eestimaa rikkamaid. Hiljem oli mõis pikalt v. Siversite omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander v. Sivers. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930tel aastatel täiskahekorruseliseks. Kaasajal asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpul paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. 1870. aastal muretseti vabrikusse paberimasin, mis hakkas muuhulgas valmistama raha- ja dokumendipaberit - algselt Tsaari-Venemaa, hiljem aga Eesti Vabariigi jaoks. Suur osa tsaarirublasid ning kõik 1930te aastate Eesti kroonid trükiti Räpina paberile. Paberivabrik
juurde lisada. adressaadid on ka hiljem kindlaks määratavad. üldkorraldus. asja kasutamise avalik-õiguslik reguleerimine. adressaadid pole olulised, kas määratletavad või määratletud, oluline juhtumi konkreetsus, juhtum konkreetne, tegemist tartu vanglaga. 23. OÜ Haigemaja sõlmis Eesti Haigekassaga üheks aastaks lepingu, mille kohaselt haigekassa kohustus rahastama ravi vastavalt õigusaktidele. 24. Kinnisvaraarendaja AS Oma Kodu ja Saku Vallavalitsus sõlmisid enne detailplaneeringu algatamist lepingu, mille kohaselt kohustus AS Oma Kodu välja ehitama detailplaneeringule vastava avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni. Nimetatud ülesande täitmise peab EhS § 13 kohaselt tagama kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
Lk 7-14 Rahvuslik liikumine 1) Kellele lootis talurahvas 1840-1850.a talurahvaliikumiste ajal? Miks? Keiser Aleksander II-le, sest tema oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 2) Kes olid (2) 1864. aastal algatatud palvekirjade kampaania eestvedajad? Adam Peterson- taluperemees (Paistu khk) Johann Köler- kunstnik (Peterburi) 3) Mis oli 1866. Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu? Sellega vabanes nii vallavalitsus kui vallakohus mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Selle seaduse järgi moodustasid taluperemehed ja talurentnikud ning 1/10 maatameestest valla täiskogu. Täiskogu valis vallavolikogu, sellest pool olid taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Postimees ja Eesti Postimees? 1857- Perno Postimees 1864- Eesti Postimees
organisatsioonid. – Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke ained siseldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused,arvetades „ Jää- tmeseaduses“ ja „ Kemikaaliseaduses“ ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. – Tahatisrahata pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad määrab vallavalitsus. – Tagasirahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumiseltuleb läht- tuda „ Pakenduseaduse“ nõuetest. Pakendijäätmed, pakendijäätmete taaskasutus ja ringlussevõtt. Loetakse pakendijäätmeks jääde,mis on pakendi määratluse kohaselt täitnud eelnevad pakendi funksioone. Pakendi tootmise jäätmed ja purunenud paken did, mida pole kaubaga täidetud ega kasutusele võetud (nagu praak- ja avarii lised pakendid tootmises), ei ole pakendijäätmed
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
telkimisalasid. Praeguse seisuga ei tea mina isiklikult mitte ühtegi telkimisala, mis asuks minu kodu vallas. See on juba osalt vallavalitsuse ja ka riigi süü, sest RMK peaks vähemalt igasse valda looma avaliku, ilusa lõkke- ja telkimisala. KOKKUVÕTE KUIDAS MINNA EDASI? Olukorda Laheda vallas on raske kirjeldada, sest on nii halbu, kui ka häid asju. Halb on kindlasti see, et inimeste arvukus väheneb ning vallavalitsus ei ole näivalt küll üritanud midagi sellega ette võtta. Hea asi on see, et viimastel aastatel on sportimisvõimalusi juurde tekkinud, Tilssi ehitati suur staadion, vald toetas Vana-Koiola võrkpalliplatsi korrastamisega ning Vana-Koiolasse ehitatakse vana koolimaja asemele ka uus ja korralik vanadekodu. Ka Kõrbjärve äärde tehti korda, kus nüüd on korralik liivarand. Kohalike ressursside kasutamise kohapealt on minu arust praegune tarbimine küllaltki hea, metsa ei
ja varalisi ressursse ning tasakaalustavad huvisid. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikeks. Siit tuleb ka termin poliitikavaldkonna tähistamiseks – avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Avaliku sektori e. I sektori hulka kuuluvad näiteks: Värska Vallavalitsus, Põlva maavalitsus, Eesti Pank, Politsei- ja Piirivalveamet, Haridus- ja teadusministeerium; ülikoolid Tartu, Tallinna Ülikool, riigi- ja munitsipaalkoolid Värska Gümnaasium; Eesti Rahvusringhääling ERR. Poliitikas on suhete aluseks võim, majanduses kasu (tulu). Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete pärusmaa, mistõttu räägitakse sageli erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada
vallavolikogu. Konkurss kuulutatakse välja, kui vallavanema ametikoht on vaba. Konkurss kuulutatakse välja peale vallavolikogu sellesisulise otsuse teatavakstegemist ja loetakse väljakuulutatuks konkursiteate ajalehes avaldamise kuupäevast. Avaldatavas konkursiteates märgitakse 1) kandidaadile esitatavad nõuded; 2) avalduse esitamise tähtaeg; 3) koos avaldusega komisjonile esitatavate dokumentide loetelu. Vallavalitsus Vallavalitsuse tööd juhib vallavanem. Aili Kangro Richard Liivak Raul Song Valdo Värk Kohaliku omavalitsuse ülesanded Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning
lambaid jne. Laadalt ei puudunud ka sepp, kes lasi soovijail endale ise õnnenaela teha. 5 Laadaliste arvates selle aasta laat õnnestus igati. Sponsoriteks olid Pärnu Õlu, OÜ Härma Ehitus, OÜ Oidremaa Farmid, OÜ Mumm, AS Filmari, OÜ Ehar, Neviprint, Oidremaa Mõis, Lukoil Lihula tankla, Lihula TÜ, Asmor Puit, Hansapanga Lihula kontor, Rahvaliit ning Koonga Vallavalitsus. (URL:http://mihklilaat.onepagefree.com/files/Microsoft %20Word%20-%20Docum.pdf) 2005. aastal toimus seitsmeteistkümnes laat. Kauplejaid ja ostjaid saabus nii oma vallast kui ka piiri tagant. Statistika järgi oli sel aastal jälle rekordarv laadalisi. Parklad jäid juba autodele kitsaks. Oli meelelahutust ja muidu lustimist. Igale ühele midagi.. Traditsiooniks on saanud Lihula puhkpilli esinemine. Laata aitas sujuvaks muuta Elmar Trink. Vahepalana lõbustas ta
1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin,
5. Valitsus 1. määrus (üldakt) 2. korraldus (üksikakt); jõustub 3-al päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 2 6. Minister 1. määrus (üldakt) > ei oma portfellita minister 2. korraldus (üksikakt) 3. käskkiri 7. Eesti pank 1. otsus (Eesti panga nõukogu) 2. juht annab määrusi / käskkirju 8. Linna- ja vallavalitsus 1. määrus 2. otsus 3. korraldus 9. Euroopa Liidu õigusaktid 1. aluslepingud (4 tk) 1. Rooma leping 2. Mastriti leping 3. Amsterdami leping 4. Nizza leping 2. EL määrus > tugevam kui direktiiv 3. EL direktiiv Euroopa Liidus on hetkel 27 riiki. Õiguse tõlgendamine 1. Vastuolu korral kehtib kõrgem õ-akt 2. Üldseadusi täpsustatakse erinormidega 3. Tuleb leida värskeim õ-akt
1.Mis on ametikiri? Ametikiri on dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse adressaadile posti, e-posti või faksi teel. 2.Kes võivad olla kirja saajaks ? Mitmes eksemplaris trükitakse ? Adresseeritakse juriidilisele või füüsilisele isikule ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Trükitakse kahes eksemplaris. 3.Milline peab olema ametikirja tekst ? Mida tähendab lühend KISS? Ametikirja tekst peab olema, lühike, täpne ja selge, keeleliselt ja juriidiliselt õigesti sõnastatud, loogiliselt üles ehitatud. K-eep I-t S-hort and S-imple 4.Kuidas trükitakse ametikirja tekst? Tee kaks näidet. Kirja tekst trükitakse plokkstiilis, mitmuse esimeses või ainsuse kolmandas pöördes kindlas kõne viisis. (mitmuse I pööre-nt Me käisime eile linnas. Ainsuse III pööre- nt Isa käis eile linnas. Buss väljub kell 10). 5.Mis mõjutab kirja loetavust ? Põhjenda. Kirja loetavus mõjutavad lausete ja lõikude pikkust (10-12 sõna...
ei vii ellu valitsuse kinnitatud poliitikaid, vaid pigem omab ta võimu neid poliitikaid valida ja arendada või tühistada. Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõim kõrval üks kolmest võimust. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat.Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus.Eestis on riigi täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus.Kohalikul tasemel on Eesti omavalitsusüksustes täidesaatvateks organiteks vallas vallavalitsus ja linnas linnavalitsus. Ministrid on poliitilised figurid. Ametnike töö juhib kantsler Täidesaatvat võimu ülesandeid: 1.juhtimine: erinevate poliitikate,seaduste ja direktiivide formuleerimine, esitamine ja rakendamine 2.sümboolne ja tseremoniaalne roll 3.administraatsiooni suunamine ja järelevalve 4.sõjaliste jõudude ja välissuhete juhtimine ja järelevalve Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.
1927 Melliste meierei ehitamine ( saeveski kohale). staatus 1934 Uue koolimaja ehitus: Sarakuste algkool 1991 valmib uus Melliste AlgkoolLasteaia hoone Sudastes, päris Melliste küla piiril 1992 Mäksa vallavalitsus kolib Poka külla 1934 avatakse bussiliin Tartusse 1992 avatakse Melliste lasteaed 1944 Melliste pommitamine. Kevadel hävis sõjatules 1992 majandi lagunemine, tekivad uued koolimaja. Suvel heitsid Nõukogude lennukid 50 põllumajandusettevõtted: OÜ Melmilk (loomakasvatus),
Kalinini-nimeline kolhoos. Seetõttu suurenes ka Tõlliste valla territoorium. Juurde tulid Tagula ja Uniküla kant. Sellest ajast alates on valla piirid püsinud muutmata kujul. funktsionaalne struktuur Tõlliste valla pindala on 193,78 km². 2011.aasta 1. jaanuari seisuga oli elanike arv 1746. Asustustihedus on 9,1 inimest/km² kohta. Keskuseks on Tsirguliina alevik (494 elanikku). Kompaksema asustusega on veel ka Laatre alevik (225 elanikku) milles asub ka vallavalitsus. Tõlliste vallas asub veel 13 küla. Need on Sooru (elanike arv- 283),Tagula (elanike arv- 180), Iigaste (elanike arv-55), Jaanikese (elanike arv-59), Korijärve (elanike arv-50), Muhkva (elanike arv-9), Paju (elanike arv-79), Rampe (elanike arv-62), Supa (elanike arv-33), Tinuküla (elanike arv-7), Tõlliste (elanike arv-113), Vilaski (elanike arv-25), Väljaküla (elanike arv-66). Tõlliste valla rahvaarv väheneb iga aastaga. Uute töökohtade otsimisel
sõnavabadus ja arenes rahvustunne. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka perekonnanimede panek. Võeti kasutusele ka muud talurahvaseadused. Üks olulisemaid oli 1863. aastal võeti vastu passiseadus. Sellega said vähemalt 21aastased talupojad õiguse taotleda pass, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Sellega seoses leidis asset väljarändamisliikumine Venemaale, kus loodeti leida paremat maad. 1866. aastal võeti vastu veel vallareform. Vallavalitsus vabanes mõisniku kontrolli alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Vallaseadus kujundas olukorra, mis koos varasemate reformidega sai rahvusliku liikumise tekke eelduseks. Pärisorjuse kaotamine oli alus millegile suurele. Talupojad said õiguse otsustada, harida omaenda maad ja pidada kohut endi üle. Levis üldine rahvustunne. Võõras võim valitses veel kaua Eestis aga lõpuks said Eestlased tunda end rahvusena, mitte orjarahvana
Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir) Maakond riikliku halduse üksus. - Eestis on 15 maakonda - maakonda juhib maavanem (vilj. Lembit Kruuse) Maavalitsuse ülesanded: - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust - käsutada riigi vara - korraldada ühistransporti, kultuuri, haridust ja tervishoidu - planeerida regiooni arengut Kohalik omavalitsus: - kohaliku halduse üksused on vald ja linn - esindusorganiks volikogu - kohalikku täitevõimu teostab linna- või vallavalitsus - oma eelarve kohaliku omavalitsuse tuluallikad: - osa üksikisiku tulumaksust - maamaks - riigi toetus - kohalikud maksud - laenud - laekumised teistelt omavalitsustelt - trahvid ja riigilõivud - kaupade ja teenuste müük kohaliku omavalitsuse ülesanded: - korraldab sotsiaalabi ja teenuseid - korraldab elamu- ja kommunaalmajandust - korraldab heaolukorda ja keskkonna planeerimist - organiseerib ühistransporti
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
osutatakse erinevaid sotsiaalhoolekande teenuseid. · Üldhooldekodud · Erihooldekodud Pansionaaid Enamasti on ka pansionaadid hooldekodu tüüpi. Pansionaati saab minna järjekorra alusel ning seal arvestatakse eaka tervislikku seisundit. Enamasti on pansionaadid kohalike omavalitsuste hallata ning sinna suunatakse üksikuid , kes vajavad kõrvalabi või siis eakatest paare ning samuti ka puudega isikuid. Suunajaks on tavaliselt siis kas kohalik omavalitsus või ka vallavalitsus. Erihooldekodud · Klientideks peamiselt psüühiliste erivajadustega inimesed. · Mitmete erihooldekodude juurde on loodud ka eakate hooldusosakond kus pakutakse eakatele ööpäevaringne erihooldusteenus psüühikahäirega eakatele, mille sisuks on klientide hooldamine ja toetamine ööpäevaringselt · · päevahoiuteenus dementsetele ning psüühikahäirega eakatele, mille sisuks on klientide päevane (07.30 18.00) hooldamine ja toetamine.
Uses of land, environmental protection, industry, agriculture, forestry, transportation and many sub-and sub subjects. 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND 1.1. Funktsionaalne struktuur Vallas on 41 küla mille pindalaks on kokku 228,1 km² ja kus elab 2014. aasta seisuga 1349 inimest. Valla suuremateks keskusteks on jäänud majandite aegadest Sandla, Pihtla, Kõljala, Haeska ja Püha, millele mõeldes on ka välja arendatud valla taristu. Vallavalitsus asub Pihtla külas, kuigi kõige rahvarohkem piirkond on vallas Kõljala asula. Hetke elamuehitus toimub aktiivsemalt rannaäärsetes piirkondades, lisaks toimuvad ettevalmistused planeeringu näol ühepere elamute loomiseks Kõljalasse. Pihtla vallas on kokku 455 ühepereelamut ja 16 korterelamut, milles on 136 korterit. Salavere küla moodustab vallast vaid väikese osa ning seal on vaid 4 ühepereelamut ning 10 elanikku.
2. emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine, eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. 3. Sooviti kindlate maa-ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele tarvituselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel 4. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisnikukontrolli ja eeskoste alt. Kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu, mis valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, valla eesotsas seisis vallavanem. 5. See oli kirjutatud lihtsas, piltlikus ja rahvapärases jutustusviisis. See pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. 6. Tähistati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva. Laulupidu kasvatas eestlastes
Palvekirjade aktsioon-1864. Aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Johann Köhleriga palvekirjade kampaaniat,millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Uus vallaseadus-kehtestatti aastal 1866.Sellega vabanes nii vallavalitsus kui ka vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli ja eestkoste alt.Valla kõrgeim võim vallavolikogu.Vallal oli oma eelarve,maksud jagati volikogu poolt taludele laiali.Valla eesotsas seisis vallavalem,kes kontrollis et seadusi täidetakse.JohannVoldemar Jannsen-Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees"
olemasolu korral 1863 Passikorralduse seadus vallapassid ja riiklikud passid, tingimuseks täidetud kohustused, täisiga ja teatud kindlustatus Väljaränded Venemaale maa otsinguil 1866 Vallareform Omavalitsused vabastati mõisnike eestkoste alt Kujunes välja kindel omavalitsuse ülesehitus: valla täiskogu, valla volikogu, vallavanem, vallakohus ja vallavalitsus (vallavanem + abilised) Oluline kogemus poliitilise elu juhtimisest
lihaveisekarja kasvataja, EOK aupresident, hoolas hundu Tüübinimetus riigikohus, riigikontroll, Tartu tavakasutuses Linnavalitsus, Magdaleena haigla, vabariigi valitsus, riigikogu, Vara põhikool Üksi konteksti jääv tüübinimetus tarbijate ühistu, gümnaasium, vallavalitsus, selts, liit, erakond, aktsiaselts, metsamajand, kunstiülikool, instituut, partei, haridusministeerium Allüksused Tartu Ülikooli (ülikooli) filosoofiateaduskond, Eesti Ekspressi elutoimetus, Eesti Teaduste Akadeemia (teaduste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
