eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. ``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Siin jutustatakse kodumaale saabunud Soomepoiste saatusest, NKVD vanglakoledustest ning metsavendade elust. Kuigi me oleme kõike ajaloost kuulnud, jõuab see raamatu vaheldusel paremini meieni ning läheb südamesse. Lugedes ei jõua ära imestada inimeste reetlikust ja julmust, millele vastandub ustavus ja armastus lähedaste vastu. Raamat algab 1944 a Taavi saabumisega Hiie tallu. Kuna ta on olnud Soome sõjas, siis on ta nüüd tagaotsitav. Ümberringi käivad küüditamised ja rahvas on hirmul.
NKVD- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat ka - SARK (venekeelne lühend NKVD (vene , oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, luure- ja kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus. Siseasjade rahvakomissariaadi olulisemad funktsioonid olid: · riikliku julgeoleku kaitse, · avaliku korra kaitse, · riigipiiri kaitse ja valvamine, · eriti tähtsate tööstusettevõtete ja · raudteerajatiste sõjaväeline valve,
MAAILMAREVOLUTSIOON. 15. Hitler rakendas juutide vastu TERRORIT. 16. Laiaulatuslikus vangilaagrite süsteemis GULAG-is kandis 1940. Aastal karistust 1,7 miljonit vangi. 17. Märtsiküüditamisega 1949 toimus „kulakluse kui klassi likvideerimine” ja enamik KULAKUKS tehtud inimestest küüditati Siberisse 18. GESTAPO ülesandeks Saksamaal oli jälitada ja arrenteerida teisitimõtlejaid ning viia nad seejärel koonduslaagritesse. 19. NKVD vastutas näiteks kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest. 20. NSVL-s oli kaks juhti,(Stalin ja Lenin) kelle eesmärk oli üks – maailmarevolutsioon.
Küüditamine aastal 1941 Referaat Tartu 2008 Vaevalt oli vene enamlus Eestis võimu haaranud, kui algas vägivald eesti rahva kallal. Oli plaanitud ulatuslik küüditamine eesti rahva füüsilise hävingu teostamiseks, mille tegelikku algust tähistas 14. juuni 1941. Nagu vapustus käis üle maa, kui tol juunikuu ööl ilmusid tuhandeisse kodudesse NKVD (Norodnõi Komissariat Vnuternnih Del Siseasjade Rahvakomissariaat) rässakad püssimehed ja käsutasid kiirustades mehed, naised ja väetid lapsedki voodist. Veoautod kihutasid ahastava inimlastiga raudteejaamadesse, kuhu trellitatud loomavagunid olid valmis seatud. Perekonnad lõhuti - naine-lapsed lahutati mehest ja isast ning tuubiti vagunitesse. Läbi suveööhämaruse lisandus üha ja üha uusi inimkoormaid rongidele.
· Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-Suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt.Igal ettevõttel, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus-, ja sotsiaalfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine-Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG-Vangilaagrite süsteem Nõukogude Liidus NKVD-Sisejulgeoleku organ Nüukogude Liidus SS-Sisearmee Saksamaal kes tegeles koonduslaagrite ja natsijuhtide ihukaitsega Gestapo-Riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased-Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad Mustsärklased-Fasistide relvastatud salk Duce-Itaalia rahva juht Füürer- Saksa rahva juht Sõjakommunismi poliitika ja uus majanduspoliitika (NEP). Sõjakommunismi poliitika · Koustus anda riigile toitaineid · Toidlustussalgad · Ettevõtted riigistati
Arved Viirlaid "Ristideta hauad" Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan"Ristideta hauad" annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Romaani 1.osas algab tegevus oktoobris 1944. Kirjanik jutustatab kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nende nurjunud emigreerumiskatsetest Rootsi, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumistest metsade rüppe. Kõik algas sellest, et noor mees Taavi Raudoja saabus koju teisest maailmasõjast.Ta vaatas talus ringi ja märkas, et kodu oli jäänud endiseks.Taavi ootas pinevusega kohtumist oma naise Ilme ja poja Lemituga. Esimese suure üllatusena sai ta teada, et ema ja teised on kolinud sõja pärast kodust teise tallu koos külarahvaga.Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega mis tegi Taavi rõõmsaks
liitusid nendega Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjad ning endise Omakaitse ja Kaitseliidu liikmed, kellel nõukogude võimult midagi head loota polnud. Nemad moodustasidki sõjajärgsetel aastatel Eestis relvastatud vastupanuliikumise - metsavendluse - tuumiku. Näiteks lõid Metsavennad aktiivselt kaasa Eesti pinnal toimuvas suvesõjas(22. juuni- 21. oktoober 1941), mis seisnes Eesti iseseisvuslaste ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD(Siseasjade Rahvakomissariaat) vägede vastu. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Nad olid valmis võitlusteks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Peale II maailmasõja lõppu tehti aga Lääneriikide poolt NSV Liidule aina suuremaid
–1941. aastal; 4) EK(b)P Keskkomitee Büroo ja selle liikmed, kes juhtisid ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbü- roo ja ÜK(b)P Keskkomitee direktiivide praktilist rakendamist Eestis. 7 Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 1940–1941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike jälitamine ning süüdimõistmine 1940. aasta juunis sisenes Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päe- va jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused
Taavi mõtles kas minna või mitte ja selle käigus peeti maha tülisid mille lõplik otsus oli tänu tema sõpradele ohverdada oma poeg. Selles pidi Ilme pettuma kuna ta lootis, et Taavi ikka päästab Lembitu ja hakkas endale sisendama seda, et nende poeg Lembit on surnud. Seejärel hoidis Taavi Ilmest mõnaaega eemal kuna ta ei suutnud Ilmega koos olla. Siis kui Marta nägi ükskord Taavit, siis oli tal nii suur, et ta asus elama külanõukogu majja, kus oli valve. NKVD (Nõukogude sotsialistliku vabariigi liidu riiklik julge olek ja sisejulgeolek)hakkas hävitama talusid. Koos taludega hävisid ka inimeste lootused ning nad hakkasid NKVD koostööd tegema. Inimestel ei olnud enam kodule toetuda, neid aitas see eesmärk, et nad suudaksid veel oma elugi säilitada. Kuna talude häving oli täies jõus,olid metsavennad vilkad tegutsemaks oma kodude päästmise pärast. Nad andsid vastulööke vaenlastele nii, kuidas suutsid. Kuigi terve küla oli väsinud
Et NSVL saaks maailma mastaabis suurimaks riigiks. 11. Mis oli sundkollektiviseerimine? Millal? Miks? Tulemus? Kuidas? V: talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse, talupoegade küüditamine. 1930 ndatel. Tulemuseks oli põllumajanduse langus ja nälg. Propageeriti valedega. 12. Mis olid viisaastakud? V: ette kirjutatud tootmisplaan, mis paberitel küll täideti kuid reaalselt mitte. 13. Kuidas toimusid repressioonid?Mis oli GULAG, NKVD, TSEKAA, KGB? V: Vägivallaga viidi läbi repressioonid. Represseeriti lisaks talupoegadele nüüd ka julgeolekuorganeid, armeed ja võimu keskasutusi, et eemaldada Stalini vastased. GULAG- ülemaailma sunnitöölaagrite süsteem NKVD- riikliku julgeoleku, siseturvalisuse: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, massiterrori- kui ka luureorganisatsioon ja kinnipidamisasutuste valve ning majandusliku rakendamise eest vastutanud ametkond
kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koostati nimekiri(nomenklatuur), mis tuli Moskvas kinnitada. Demokraatia tähtsaim väline tunnus oli ''valimiste'' korraldamine. Rindkonnas oli alati üks kandidaat, saadiku reaalne roll oli tähtsusetu. Hääletati varem heaks kiidetud otsuste poolt. Saadiku tööd tehti n.ö. päris töö kõrvalt. Valimisaktiivsus oli alati üle 99%, mis saavutati võltsimisega. Valitsemisel oli tähtis roll julgeoleku organitel. Sõjajärgnsel NKVD ja NKGB. NKVD- Siseasjade rahvakomisariaat, ülesandeks korratagamine, vangilaagrite süsteemi haldamine ja vastu luure NKGB- julgeolekku rahvakomissariaat, ülesanneteks luure ja vastu luure. Alates 1954 a. tegutses KGB (riikliku julgeoleku kommitee/salapolitsei) KGB: · Jälgis ja kontrollis ühiskonda · Surus maha nõukogude vastased ilmingud · Tagas kõrgete ametnike julgeoleku · Sedas välisraadioid · Kontrollis välismaalasi · Teostas väli ja vastu luuret
tegude pärast mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult teisel pool merd saab veel hingata, mitte siin, kui nende jalgu jääb." (Viirlaid 1952: 3) Peamisena võib valja tuua Roosi Marta, keda alguses peetakse sõbraks ja Marta jätab kõigile ülimalt positiivse mulje, kuid hiljem muutub iseloomult hoopis kellekski teiseks ning see hävitab igasuguse usalduse ja positiivse suhtumise tema suhtes. Romaanis on ka NKVD tegelased, kes esmalt tekitavad lugejasse vastikust ja vihkamist teisalt ka halesust ja kaastunnet nende naiivsuse tõttu. Sündmustik algab Taavi Raudoja tagasitulekust kodukanti koos oma kaaslastega. ,,Raamatus ,,Ristideta hauad" omavad nii heroilisus kui ka rahvuslikkus teistsuguse mõõtkava, kuhu mahuvad siiski ära vabadusvõtleja isiklik heroism, tema tõekspidamised, ja tema vankumatu tahe eelkõige väärtustada vaimu ja aadet kõikide olmeliste ja kehaliste kannatuste kiuste
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused
love to Julia, altough she isn´t his taste. This book was very interesting because there are many connections to real life for example Big Brother evokes to the cult of personality buillt up around Joseph Stalin, also Winston´s job „revising history“ is based on the Stalinist habit of airbrushing images of „fallen“ people from group photographs and removing references to them in books and newspapers. The thought police is based on the NKVD and the tortures of the Minstry of Love evoke the procedures used by the NKVD. Actually the statement „2+2=5“ that Winston had to beliece was a communist party slogan from the second five-year plan, in which they wanted to full five-year plan in four years. In my opinion it goeds together with nowadays- that people want to get more and faster, they do not have any patience and expect everything to happen very fast. In my opinion there were 3 main ideas which go very well together with
Kirovi tapmises süüdistati Kamenevi, Zinojevit, ning nad lasti 1936. aastal maha. Edasi järgnesid suured fabritseeritud(? ) kohtuprotsessid: a) hävitada kõikvõimalikud Stalini mõtlejad ja teisitimõtlejad. B) õigustada Stalini loodud õpetust, et sotsialismi tugevnedes süveneb klassivõitlus. C) süvendada rahvas hirmu ja sellega alistumist süsteemile. 1937. aastal hukati kõrgemad sõjaväelased ja 1938. aastal Buhharin, Rõkov ja teised. Repressioone viis läbi NKVD, mis organiseeris ülevenemaalise sunnitöölaagrite süsteemi. GULAGI. 1930-ndail aastal NKVD osatähtsus suurenes ja ta väljus partei ja riigikontrolli alt. NKVD muutus Nõukogude Liidu rikkamaiks organiks, kellele kuulusid kõik Siberi kullakaevandused. 10. Miks rahvas terrorit teostavatele võimuorganitele/Stalinile vastupanu ei osutanud? 1) Kardeti / terrori hirm 2) Vähene haridustase 3) Rahvale edasi antav vale informatsioon 4) Riigiasjade salastatus
arvab, et pole vaja. Venelased ründavad aga tema tütreid esimesena. Tüdrukud pääsevad tänu Hiie meestele, kes metsas redutavad. Venelased tapetakse ja maetakse maha. Taavil ei õnnestu põgeneda ja ta hoidub eemale ka Kungla tänava kombinaadist, sest need nõupidamised tunduvad talle mõttetud. Ta töötab tselloloosi vabrikus ja paberite järgi on Karl Heidak. Taas kombinaadis käies, kuuleb Taavi kadunud meestest, kes võivad NKVD kätte sattunud olla. Sõjaväest põgenenud Võllamäe Jaagu lollakas poeg Reku muuda külarahva jaoks ohutud laaned ohtlikuks, seal end peites. Algab kolhooside moodustamise aeg. Külas on läbiotsimine Reku pääseb. Rootsi August tuleb Hiie Ingast hoiatama. Ingas aga ei hiitsatagi metsas redutavast pojast, sulasest, Värdist. Taavi vahistatakse oma üürikorteris. Ülekuulamisel tunnistab ta lõpuks üles, kes ta on.
" 8. ,,Pea mu sõnu meeles- meie oleme esimesed, kes tõmmatakse liistule, ja meile ei kingita vähimatki. Saksa armeed saad vabandada sundmobilisatsiooniga. Soome armeed aga mitte, ja meie vabatahtlik tagasitulek kodumaale punaste vastu võitlema- see on surmapatt." 9. ,,Praegu saan vanade pattude pärast, loodan, et Soome- asjani ei jõua. Endine vihavaenlane otsis mu üles. Tunneb mind läbi ja lõhki ning nüüd on NKVD-s. Eestlased ise on kõige kuradimad. Venelastel pole ju millestki aimu.Organisatsioon puudub veel täielikult." 10. Jäägu kõik, kus nad on! Mingu maailm hukka- tema magab oma sängis. Nii suur võim on koduhõngul ja enese sängil, et ta suudab unustada kõik, isegi selle , kes ta on ja kust ta tuleb, ja sulada unes sellesse igatsetud rahusse, mis on sõnal kodu. 11. ,, Kommunistiks polnud muutunud, see on kõige tähtsam. Paistab, et eesti mehi nii
· Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et ta oli Matsul ning Lonnil sündis tütar ( venelase vägisi soetatud laps). · Osvald meenutab kohtumist Martaga metsas, Marta tahab kodust vallamajja kolida, on ärritunud. · Linda mõtiskleb elatud elust, Andresest ja Hiie rahvast. · Täitevkomitee esimees tõreleb Lindaga, viib ta vallamajja, kus sõimab naist bandiidi
sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid.Osales 14000-15000 inimest.Nende vastupanu nõrgendas oluliselt suurküüditamine.Asendus põrandaaluste noorterühmadega hiljem erinevate demokraatlike liikumistega.Püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ja levitada seda infot välismaal.Paljud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. 33. Kuidas nimetati nõukogudeaegset julgeolekuorganit enne ja pärast 1954. aastat? Alguses NKVD ja pärast KGB. 34. Millise NLKP juhi ajal toimus eestlaste ajateenistus Eesti NSV-s ning millise NLKP juhi ajal algas eestlastest noorsõdurite sõjaväeteenistus erinevates NSV Liidu piirkondades? Stalini; Hrustsovi. 35. Mis muudatus toimus Eesti NSV haldusterritooriumiga 1944. a. ja 1945. a.? 1944. a. eraldati eesti küljest Narva jõe tagused alad ja 1945. a. suur osa Petserimaast. 36. Iseloomusta Eesti NSV kultuuri- ja hariduselu.
inimsusevastaseid kuritegusid. Järgmised sõjakuriteod on toime pandud Nõukogude Liidu poolt. Kui Teise Maailmasõja algul oli NSV Liit ja Saksamaa Poola vallutanud oli punavägede vangi langenud umbes 250.000 poola sõdurit ja ohvitseri. Algselt pani Stalin nad maanteid ehitama ja hiljem rauamaagi ning lubjakaevandustesse, kus neid kasutati kõige raskematel töödel. Kui Poola oli valltutaud sai NKVD ülisalajase käsu, mille kohaselt tuli teha vastased täiesti kahjutuks. Selle alusel arreteeriti sõjaväelasi, politseinikuid, riigiasutuste töötajaid ja religiooni esindajaid ja tapeti ilma kohtulise käsuta NKVD vanglates ja Smolenski lähedal Katõni metsas 21 857 ohvitseri lisaks sellele veel 6800 tsiviilisikut, tapetute perekonnad küüditati Kasahstani ja mujale KaugPõhja. Lenini õpetuste kohaselt pidi kommunistlikus riigi olema pidev terror. Sellest terrorist ei jäänud
eestlased neile kuuli kannikasse laseks. Kuid ega kogu film lahinguväljal ei kesta, vahepeal järgneme tegelasele nimega Jüri Jõgi Tallinnase kus ta külastab ühe tema tappetud õde Aino Tammikut, et edastada mehe viimane kiri küüditamisest, tee peal näeb ta Märtsi pommitamise rüsudes Tallinnat ja Jüri ütleb, et neile punaarmees valetati, et sakslased olevat teinud. Samuti aitab meile Jüri näidata ebavõrdsust, korruptsiooni ja allutamist Nõukogude võimule läbi ähvardamiste kui NKVD teeb Jürist kopputaja( küüditajate ja muude Moska nuuskurite hüüdnimi) , Saaremaal näeme taas kommunistide kurjust kui süütult sund mobiliseeritud poisid käsitakse tappa Harjumaa hävituataljoni ülema ja organiseerija Partorgi poolt. Käsk eiratakse ja ülem tappetakse kaugemal peitva Eesti juurtega Vene sõduri Prohhor Sedõhhi poolt snaiperi lasuga. Minu lemmik tegelane filmis on Karl-Andreas Kalmeti poolt mängitud Vladimir
50 inimese ja võttis nõukogude vägede lahkumisel linnas võimu enda kätte. Pärast sõda loodud Eesti Vabastamise Komitee põhieesmärk oli lääneliitlaste ja Venemaa vahel puhkeva sõja korral 41. aasta suvesõja kordamine. Pärnu- ja Viljandimaa piiril metsades ja rabades oli tollal palju metsavendi, Hendrikson püüdiski neid ühendada, allorganisatsioon oli isegi Pärnu linnas. Organisatsiooni kuulus NKVD toimiku järgi üle 300 inimese, ilmselt on selle arvuga veidi liialdatud. Anti välja ka lendlehti. Hendrikson arreteeriti 1945.a. sügisel ja mõisteti surma. Nõukogude võim nimetas metsavendasid bandiitideks ning korraldas nende tabamiseks ulatuslikke operatsioone miilitsa- ja julgeolekujõudude osalusel. Metsavendi süüdistati omakohtus Nõukogude võimuga kaasaläinute kallal ning muudes vägivallategudes, samuti relvastatud röövides kauplustesse jm
ülemusele elamiseks. Sind oleks pealekauba ilmselt vangi saadetud. 9. Filmis räägivad Lenin ja Stalin omavahel „raudsest diktatuurist“. Miks oli nende hinnangul vajalik selle kehtestamine? Nende arvetes oli seda vaja, kuna olid kindlad, et ilma surve avaldamiseta vaenlastele, nende või ükskõik milline revolutsioon variseb kokku. Videos oli ka väike tüdruk. Stalin viitas sellele, et just meie laste tuleviku pärast peame olema halastamatud. 10. Mis oli NKVD? NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (venekeelne lühend NKVD) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, luure- ja kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus. Tähtsamad funktsioonid: riikliku julgeoleku kaitse, avaliku korra kaitse (miilits), riigipiiri kaitse, tähtsate tööstuste ja raudteede kaitse, piirkondlik õhukaitse, GULAG, maanteede haldamine jne
kogu Lõuna-Eesti, kuid seejärel pääses Punaarmee ülekaal uuesti maksvusele. Saksa väejuhatuse tähelepanu koondus Tallinnale, mis olu muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. Pärast nädal aega kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28. augustil Tallinna maha. Mõnda aega jätkusid veel võistlused Lääne-Eesti saartel, kuid omadest äralõigatud punaväelased ei suutnud kaua vastu panna. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Üksikud inimesed varjasid end NKVD eest juba. Üksikud inimesed varjasid end NKVD eest juba 1940 aasta sügisel, massiliseks muutus selline varjumine aga pärast 14. juunil küüditamist. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõikjal tekkis metsavendade salku, mille juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed koahlikud mehed. Metsavendade
Venemaa Itaalia Saksamaa riigijuht Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler vozdj narodov duce Führer sala- ja julgeoleku teenistused GPU, NKVD Gestapo diktatuur kommunism fasism natsionaalsotsialism parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei sündmused kodusõda Itaaliast sai Saksamaa (endaga kaasa toomine) kollektiviseerimine liitlane
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Komplekt koosneb kahest raamatust. I raamatu tegevus algab 1944. aasta oktoobris sõjajärgses Eestis, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. II raamatu tegevus keskendub metsavendade elu ja võitluse kujutamisele. Traagiliste sündmuste ahelat seob peategelase Taavi Raudoja perekonna saatus oma poja elu hinnaga on Taavi sunnitud lunastama vabaduse endale ja võitluskaaslastele. Tegelased on tugevad isiksused, tugevate rahvuslike veendumustega, füüsiliselt kui ka vaimselt vastupidavad. Mõnikord on tema teostes uskumatuid põgenemisi ette tulnud. "Ristideta hauad"
Kõik kehtetuks, kuid tööstus jäi edasi riigi vabrikud, kus töötas üle 20 töölise ja omandiks ning maad ei antud kõik mehhaanikatöökojad, kusNSV-s töötas talupoegadele tagasi kui isiklikku vara, · NKVD ja NKGB panid Eesti · Suvesõja ajal hukati paljud nõukogude Eesti rahva suhtes rakendatud toime nii sõja- kui inimsusevastaseid võimu kehtestamisele, repressioonidele terror kuritegusid. ja küüditamistele kaasa aidanud ilma kohtuta. See toimus ka peale
Nõukogude liit · Valitsemise eesmärk:muuta maailm kommunistlikuks. · Juhtideks:Lenin,Stalin(kujundasid isikukultusliku valitsemise). · Totalitaarne diktatuur:lubatud 1 partei,juhikultus,kontroll ajakirjanduse-hariduse ja inimese mõtteviisi üle oli allutatud salapolitseile(NKVD) · Majandus tõõtati ümber sõjaks valmistumise pärast · Plaani majandus-5 aastat · Eesmärk kanda üle maailmarevulutsioon,jõuga ning punaarmee abil. · Kommunistlik partei. · Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik(VNSFV) Itaalia · Eesmärk:muuta Itaalia suurriigiks. · Rahvuslik fasistlik partei · Juhiks:Benito Mussolini(Duce)-kujutas oma õpetuse kaudu isikukultust)
HEITI TALVIK Elutee · 9.11.1904-18.06.1947 · Sündis Tartus · Asus õppima Tartu Ülikooli filosoofiataduskonnas · 1937. aastal abiellus Betti Alveriga · 1945 arreteeriti NKVD poolt · Suri Tjumeni oblastis Luulekogud · ,,Palavik" (1934) · ,,Kohtupäev"(1937) Luule üldiseloomustus Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Filosoofilised otsingud Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väär-mina ning eba-maailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul - Kõiksuse silm.
Komintern- 1919 Kommunistide loodud valitsus venemaal, kelle eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni ideede levitamine ning võimu haaramine vägivallaga Hüperinflatsioon-inflatsioon on riigi kontrolli alt väljunud, kiire hinnatõus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Saksamaal eelkõige, mõjutab tervet euroopat Rahvarinne- poliitiline organisatsioon, tavaliselt laiapiiriline vasakpoolsemate jõudude koondis Gestapo- saksamaa riigisisene poliitiline politsei aastate 1933-1945 NKVD- Venemaal siseasjade rahvakomissariaat GULAG-üleliiduline vangilaagrite süsteem sotsialistlik realism-Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Ansluss- austria okupeerimine Saksamaa poolt 1938 RAF-royal air Force, GB lennuvägi teises maailmasõjas võitles
Romaan on ilmunud üheteistkümnes keeles, kuuludes nende väheste teoste hulka, mis on edukalt tutvustanud eesti kirjandust välismaal. Teose peategelane on soome poiss ja vabadussõjavõitleja Taavi Raudoja, kelle elu Nõukogude vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega. Viirlaidu iseloomustab hea sündmustiku arendamise oskus : Taavi suhted oma naise ja noorusarmastusega, ebaõnnestunud põgenemiskatsed välismaale, NKVD eest põgenemine, vangilangemine, vanglakoledused ning metsavendlus on esitatud hoogsa põnevikuna Autor loob üksikasjaliku pildi ajajärgu oludest, ta näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab. Põhjalikult ning lugejat proovilepanevalt kujutab Viirlaid NKVD hirmutegusid. Romaani aateline peategelane Taavi Raudoja, kes lunastab võitluskaaslaste vabaduse oma poja elu hinnaga, on sõtta kistud väikerahva saatuse võrdkuju. On avaldanud 7 luulekogu:
8 May 1919 and also he became the Minister of War. Otto Strandman made the suggestion to name the new Estonian currency “kroon” after Scandinavian countries. From 1927 to 1929, he was a diplomat, serving as an envoy in Warsaw, when he made contacts with Polish politicians. In August 1930, Strandman hosted president Mošicki in Estonia. During the Soviet occupation in 1941, Strandman was ordered to show up to the NKVD (People's Commissariat for Internal Affairs) headquarters In conclusion, he had been in many parliaments like Estonian Provincial Assembly, Estonian Constituent Assembly, I parliament, II parliament, III parliament, IV parliament and V parliament. In 1936 he supported Juhan Kukk, Ants Piip, Jaan Teemant and Jaan Tõnisson, who signed a memorandum addressed to Prime Minister in duties of the State Elder Konstantin Päts. In 1938 Otto became a judge at the Permanent Court of International
Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama,mi llele andis tõuke Tuglas, kellega tal oli ka kirjavahetu s. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luulekogu „Palavik“. Samal aastal sai Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1937. aastal ilmus temalt luulekogu „Kohtupäev“. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. http://www.youtube.com/watch?v=j xrmKo0sB1o Heiti Talvik - õhtulaul Tänan kuulamast!
Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene; Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia) 1924-1945 ühentati vallutuste teel veel 9 riiki. Stalini võimu tekkides säilis vormiliselt liidu
Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai
ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanik. Tunnustused Tallinna linna aukodanik Tartu linna aukodanik Pärnulinna aukodanik Tahkuranna valla aukodanik Iru valla aukodanik Autasud Vabadusrist I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk Viimased eluaastad 30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 19541956 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
HEITI TALVIK Elust Elas aastatel 1904-1947 Kuulus rühmitusse Arbujad Õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud ja läks tööle Kohtla- Järve põlevkivi kaevandusse Hiljem lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas oli ta mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu)üliõpilaste nime- kirjas 1934. aastani 1937.aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945.aastal arreteeriti ta NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947.aastal. Looming Talvik oli Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Tema luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav Tema poeesia väljendab niihästi suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luulekogud
4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektiviseeritud (välja arvatud Poolas ja Ungaris) o Levinum majandussüsteem oli Plaani- ja Käsumajandus o „Ühiskonna kõrge sõjaväestatus“ <– Dovganil kirjas nii Kommunistlike riikide omavahelised suhted.
Stalini kujunemine NSVLi ainujuhiks 1924-1929: Lenin suri 21.01.1924 ja Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks nimetati Rõkov, keda peeti Buhharini ja Tomski liitlaseks ning seeläbi ka Stalini-Kamenevi-Zinovjevi poolehoidjaks. Trotski jätkas armee ja laevastiku rahvakomissarina. Mais 1924 toimus partei 13. kongress. Uude poliitbüroosse valiti Lenini asemele Buhharin, teised liikmed jäid samaks. Liikmekandidaatideks valiti Molotov, Rudzutaks, Kalinin, Frunze, NKVD juht Dzerzinski ja rahanduse rahvakomissar Sokolnikov. Sekretariaati hakkasid peale Stalini ja Molotovi kuuluma Andrei Andrejev (1895-1971), Lazar Kaganovits (1893-1991) ja Nikolai Uglanov (1886-1937). Trotski oli pideva kriitika tõttu sunnitud jaanuaris 1925 lahkuma nii rahvakomissari kui Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimehe ametikohalt. Seejärel aga pööras Stalin kriitikatule Kamenevi ja Zinovjevi suunas, saades selleks toetust Buhharinilt, Rõkovilt ja Tomskilt.
Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845). Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
Laeva oodati mitu päeva, kuid see ei jõudnud tagasi ja taluperemees arvas, et pole mtet rohkem oodata, kuid rääkis, et ühel mehel on laev müüa, saja kuldrubla eest. Inimesed panid kik oma ehted ja asjad kokku, aga seda oli liiga vähe. Selgus, et Marta oli miskipärast oma kuldehted Tallinnasse jätnud, kuid ärgitas Taavit neile järele minema, öeldes, et nende eest saaks mitu laeva. Laenates ühe kaaslase käest vihmakindla mantli unustas ta aga oma dokumendid oma mantli taskusse. NKVD võttis ta kinni, peksis läbi ja kui ta midagi välja ei rääkinud, otsustati ta maha lasta. Ta pääses aga põgenema, üks talumees võttis ta ööpäevaks enda juurde ja andis talle oma surnud poja passi. Järgmisel hommikul tuli Marta ja ütles, et paat tuli ja Ilme ja Lembit sõitsid Soome ja et ta unustas, et ta oli oma ehted hoopis maale viinud ja ei suutnud ilma Taavita minna. Taavi jäi teda uskuma.
docstxt/.txt
Rongkäiku saatis ja Kadriorgu jõudis üle 20 tanki ja muu soomuki. Siis muutus jõudemonstratsioon sõjaliseks interventsiooniks. Patarei vangide vabastamist ja aktsiooni Kalamaja õhukaitseväeosa vastu julgestasid jällegi tankid, millele hiljem kiirkorras appi toodi terve punaarmee väeüksus. Vanglaülemat ähvardamas käinud 5mehelise delegatsiooni koosseisus oli 3 vene ohvitseri. Järgnenud korratustes, politseisse kokkukorjatud relvade röövimises, kaitsepolitsei vangivõtus ja NKVD kätte andmises, ringhäälingu ülevõtmises ja eriti lahingus Raua tänava koolimajja paigutatud Eesti sidepataljoniga etendasid samuti otsustavat osa tankid ning punavägi oma politrukkidega, kes osutusid sageli koguni organisaatoreiks. Juriidiliselt ja sisuliselt kuulus N.Liidu jõudude hulka lisaks avalikele relvakandjaile ka illegaalne 133liikmeline (Kuuli:47) "Eestimaa kompartei", mis pidas ennast Kominterni sektsiooniks
Ta palus paariks päevaks peavarju. Seda võisin talle lubada koolitöö alguseni novembris. Mul oli köögi kõrval väike tuba, kus ta võis märkamatult viibida. Vahel õhtuti käis ta ka jalutamas, 13. jaanuaril 1945. a toodi teade Liidaku surmast. [--/ Varjamise ajal oli Liidak endale habeme kasvatanud, mistõttu tal tekkis mõningane sarnasus Jüri Uluotsaga. Kohaliku rahva hulgas tekkis mingi kumu. juba veebruaris käis minu juures üks Viljandi NKVD major, keda hu- vitasid K. Lepiku surmaga seotud üksikasjad. Märtsis 1945 tuli see major uuesti koos nelja sõjaväelasega ja tea tas, et jaanuaris maetud K. Lepiku haud avatakse surnu isiku kindlakstegemiseks ning mind kutsutakse selle juurde tunnistajaks. [--/ Mina pidin kinnitama, et kirstusle-baja on ikka K. Lepik, mitte aga Jüri Uluots. 5. mail 1945 tuli jälle sama major, et mind toimetada Viljandi NKVD-sse mõningate teadete andmiseks. Viljandis
põhimõtted · Füürer juht saksamaal · Gestapo riiklik salapolitsei · Wehrmacht võimas armee · Maffia kuritegevuslik organisatsioon LÜHENDID! · VNSFV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik · NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike · NEP uus majanduspoliitika · GPU nõukogude liidus sala- ja julgeoleku teenistus · NKVD salapolitsei hiljem NL'us · SS kaitsemalev ·
õiguste piiramine Itaalia:Juhikultus-Duce Benito Mussolini,ainupartei-fasistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus. NSVL: Juhikultus-Isa,Juht=Jossif Stalin,ainupartei-kommunistlik partei, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid,küüditamine),sala ja julgeoleku teenused-NKVD enne GPU Demokraatlike õiguste rikkumine. 2. Nimeta Mussoliini õpetuse põhi seisukohad. Rahvus on kõige tähtsam, kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele,rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 3. Ümberkorraldused Saksamaa sisepoliitikas pärast natside võimule tulekut. Kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Keelati ametiühingud
Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais jaKomis, kust vabanes 1954. aastal. Jaan Kross suri 27 detsember 2007. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik
3. kuulus rühmitusse arbujad 4. õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 5. 1937. abiellus Beti Alveriga 6. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. 7. Varasem luule helgetoonilisem ja romantiline „Simmanil“ 8. Luulekogud: „Palavik“ 1934 "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel – (närviline, sünge, igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu
Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed.
kätte, kuid tutvuste kaudu loodetakse saada venelastelt templiga paber, mis käseb paadi randa viia. · Kombinaadis mängivad mehed malet, on üsna muretud. Tuleb teateid Keila linna mahapõletamise plaanist, kombinaati saabub meeleheitel Richard, kes käseb isegi füüsilist jõudu kasutades meestel tegutsema hakata, mitte niisama istuda. Rüseluse käigus paljastub Riksi ülakeha, mis on täiesti läbipekstud, seljal suured verised vorbid NKVD. Oma sõpru ta väidetavalt reetnud ei ole. · Richard jätab kombinaadipoistega hüvasti, kiri naisele · Valdav üleüldine vaikus ja masendus varemvalitsenud rõõmu ja malemängu üle. · Marta Laane tuleb Tallinna, otsib Taavit, kui Taavi lõpuks Liisa ja Arno juurde tuleb, ootab teda ees Marta, kes tahab noormehega koos üle lahe sõita ning pakub talle lahkelt Tallinnas öömaja.
annaabi.ee 
