Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. · 1918.aasta jaanuari alguses ajasid enamlased jõuga laiali Asutava Kogu, ning samuti neid toetanud meeleavaldused suruti sõjaväega maha. · 1918.a. kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja ( Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse). Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 3.märts 1918. Sõlmisid enamlased ( Venemaa ) ja Saksamaa Bresti rahu, millega Venemaa pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Baltikumist, Soomest ja osast Valgevenest.
rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Enamlaste võimu laienemine 1917-1918- Riigipööre ei toonud enamlasi Venemaal siiski veel täielikult võimule-nad pidid arvestama vasakpoolsete parteidega ning surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli kokku 1918. a dets ja võttis enamlastevastase hoiaku. Selleks ajaks enamlaste jõud sedavõrd tugev, et nad võisid Asutava Kogu 6. jaan. 1918 laiali ajada ning sõjaväge kasutades maha suruda Asutavat Kogu toetanud meeleavaldused. 1918. a kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Esseerid üritasid enamlaste vastu mässu tõsta, kuid suruti maha. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem
Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsi 1917 alla aktile, millga loobus troonist. Peale keisrivõimu langemist kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Ajutine Valitsus. Kuid Ajutise Valitsuse autoriteet langes, kuna see ei rahuldanud rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses polnud AV vastuseid. Kaksikvõimu ajal tõusis esile 4 parteid. Kadetid, esseerid, vähemlased, enamlased (proletaraadi diktatuuri kehtestamine). Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad tahtsid- nende populaarsus kasvas. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Enamlaste tegevuse käigus langes AV autoriteet nii madalale, et ükskõik mis riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Nii võtsid 25. okt 1917 enamlased Petrogradi enda alla. (Oktoobripööre). 26
Millal kaksikvõim lõppes? Kujunes kui keisrivõim oli langenud.(Peteogardi Töölised ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus) Üritasid parandada rahva olukorda. Tekkisid parteid. Lõppes 25.10.1917. 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? Ei taganud vabariiki. Jäi sõjast väljumata. 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? Olid saanud populaarseks suurlinnadess. Lubasid rahu, leiba, maad. 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? Kadetid: kodanlik partei, nägid venemaad demokraatliku vabariigina. Esseerid: pahempoolsed, suur mõju talurahva hulgas, nägid venemaad sotsialistliku riigina, pole vägivalla poolt. Vähemlased: suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas, olid ühel meelel esseeridega. Enamlased: eesmärk oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega
Selliste võimuorganite kogemus oli saadud juba 1905. aastal. Vanade keisririigi institutsioonide s.t kuberneride, politsei jms oli 1917.aasta märtsis kõikjal halvatud. Kõikjal riigis üritasid juhtimist teostada kohalikud maaomavalitsused ja tekkivad nõukogud, pealinnas aga ajutine Valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Nii kujunes Venemaal kaksikvõim. Nõukogude tegevust juhtisid esialgu mõõdukad vasakpoolsed: mensevikud ja esseerid. Vaatamata parteidevahelistele lahkhelidele üritasid nii kadetid, mensevikud kui ka esseerid saavutada üht eesmärki luua demokraatlik Vene vabariik. Selleks tuli korraldada Asutava Kogu valimised, koostada ja vastu võtta põhiseadus ning kehtestada alaline võim. Samal ajal tuli jätkata sõda. Eesti sai autonoomia 30. märtsil 1917. · Tagajärjed: Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatliku riigi loomiseks.
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise
19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed
19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed
Oli palju suurettevõtteid, kus üle 1000 töölise. 2. 190003 ülemaailmne majanduskriis 3. Kaotatud VeneJaapani sõda Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised: 1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused
ükskõikselt) 26. oktoobril moodustati nõukogude valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu (enamlased ja vasakpoolsed esseerid) eesotsas Leniniga. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.) Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Detsembris tuli kokku Asutav Kogu ülekaalus esseerid. 6. jaanuaril 1918 ajasid enamlased selle laiali ja viskasid esseerid valitsusest välja. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagrisse. Kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu 1917. novembris algasid rahuläbiraakimised Saksamaaga Brest-Litovskis. Sakslased nõudsid Poolat ja Ukrainat. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada kuni Saksamaal algab revolutsioon. 17. veebruaril 1918 alustasid sakslased pealetungi hõivates Balti riigid ja Ukraina
3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas). · teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha. · teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks:
25. Okt 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26 okt toimus II nõukogude kongress, kus moodustati Nõukogude Valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Enamlased ei saanud täielikku võimu, pidid arvestama ka esseeridega. Enamlastele kujutas ohtu Asutava Kogu valimised, sest nad teadsid, et ei suuda võita. Võidu said valimistel esseerid, kuid sellest ei piisanud, Asutav Kogu pidi enamlaste soovil laiali minema kehtestati üheparteisüsteem, täielik võim koondus enamlastele. 1917 nov pöördusid enamlased Sksm poole ettepanekuga sõlmida vaherahu, Sksm kehtestas ranged rahutingimused, Skms ei kannatanud Vm venitamist ning alustas sõjategevust itta, mille tõttu otsustas Vm rahutingimused vastu võtta. 3.märts 1918 väljub Vm maailmasõjast Bresti rahuga
1905. AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL Revolutsiooni põhjused Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid- revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Revolutsiooni ajend Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a) Revolutsiooni käik Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin);
Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26okt 1917 II nõukogude kongress mis moodustas Rahvakomissaride nõukogu Esimees:Lenin Kongress võttis vastu rahu ja maadekreedi : Maadekreet:likvideeriti mõisnike suuromand rahudekreet:rahuläbirääkimised , õigalse rahu sõlmimine maailmaga. Asutav kogu kuulutas enamlastele suurt ohtu. Selle valimistel võitsid esseerid. Ja võeti enamlaste vastane hoiak, enamlaste võim oli aga nii tugev et 6jaan 1918 ajasid nad asutava kogu laiali. Peagi viskasid enamlased vasakpoolsed eseerid välja . Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. BRESTI RAHU- 1917 pöördus venemaa saksamaa poole et sõlmida rahu Bresti-Litovski kindluslinnas. Enamlased lootsid läbirääkimistega venitada kuni Saksamaal puhkeb revolutsioon. 17veb 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust Enamlased nõustusid 3märts 1918 rahu tigimustega
esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis Tartus 7. novembril, Narvas 8. novembril. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks. Vastupanu mahasurumiseks loodi 20. detsembril 1917 Erakorraline Komisjon (Tsekaa). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal arreteeriti parempoolseid esseere, mensevikke, kadette jt. Saksa armee oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos, anarhia ja meelevaldne punane terror. Puhkes Vene kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Bolsevike võim stabiliseerus 1920. aasta paiku. Tagajäried
Põhjused: 1)Suurriikide valitsused alahindasid ohtu 2)Sõda romantiseeriti. Sõda peeti hiilgavaks. Ootus 3)Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon 4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29....
REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Kriisi küpsemine Venemaal 1917 • Rahutused sõjaväes: suured inimkaotused sõjas, vilets varustamine. • Majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi-, kütuse- ja toidukriis. • Keisrivõimu autoriteedi langus. • Rahulolematuse üldine kasv: rahvuslikud vastuolud, aktiviseerunud töölisliikumine. Grigori Rasputin Veebruarirevolutsioon • 17. dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanl...
Enanmlaste võimu kindlustamine · II nõukogude kongress vormistas võimu ülemineku enamlastele. · Moodustati valitustus, ehk Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Leniniga- · Enamlaste kaks tähtsamat seadus oli Rahudekreet, millega Venemaa astus sisuliselt sõjast välja Maandedekreet andis mõisnike maad talupoegadele. Detsembris toimunud Ülevenemaalistel Asutava Kogu valimistel said enamlased lüüa. Nad kogusid 25% häältest. Võitsid esseerid 58%ga. Seepeale saatsid enamlased Asutav Kogu laiali.Venamaal kehtestati üheparteisüsteem. Käivitati terror poliitiliste vastaste hävitamiseks. 1917 dets asutati Tsekaa. Kontrarevolutsiooni ja Sabotaazi Vastu Võitlemise Ülevenemaailmne Erakorraline Komisjon.See tegutses enamlaste valitsuse ja partei suhtes vaenulikult meelestatud inimeste jälitamisega. Bresti rahu · Läbirääkimised Saksamaaga venisid. Saksamaa nõudis Poola ja Ukraina alasid. Enamlased
10 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10 II nõukogude kongress, mis mood Rahvakomissaride Nõukogu. Liidriks sai V.U. Lenin. 12 Nõukogude võimu kehtestamine: Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Selle kokkutulemiseks minevat aega kas ära terrori käivitamiseks oma konkurentide vastu ning võimu kindlustamiseks. Valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. 6.01 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Bresti Rahu: 1917 nov pöördusid enamlased Saksa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Läbirääkimised venisid ja lõpuks kaotas Saksa kannatuse ning alustasid 17.02.1918 sõjategevust (hõivati Baltiriigid ja suur osa Ukrainast). Paanikas enamlased nõustusid nüüd kõigi Saksa tingimustega ja 3.03 sõlmiti Bresti rahu. 13 1918 sõjasündmused: a Saksa pealetung Läänes- 21.03
organiseeritud. Enamlaste programmiline eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. 2) Rahva Vabaduse Partei (kadetid) oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide- revolutsionääride Partei (esseerid) oli suurim pahempoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Esseerid kontrollisid nõukogude tegevust ning nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli aga jõuda järkjärguliste reformide vastu 4. Kuidas rahvusvaheline olukord võimaldas EV loomist? Selgita lähemalt näidete abil. 1) Eestis asuvad vene väed olid pärast enamlaste riigipööret Petrogradis demoraliseerunud, revolutsioonilisest liikumisest haaratud ja kaotanud võitlusvõime 2) Väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad saksa väed ei olnud veel
partei nõrkust, vaid tõika kui ettevalmistamata oli nii Ajutine Valitsus kui Nõukogu olukorras, kus jõud vastandus jõuga. Mai alguses otsustas Petrogradi Nõukogu oma liikmetel lubada valitsusse astuda. Sellele vastu olid bolsevikud ja viimastega mestis olnud vasakesseerid. Mensevike ja esseeride astumine ebapopulaarsesse Ajutisse Valitsusse aitas jällegi vaekaussi bolsevike poole kallutada kuivõrd nemad said nüüd sisuliselt ainsana esineda alternatiivse lahendusena. Mensevikud ja esseerid kandsid nüüdsest kaasvastutust riigi hädade eest. (Volubev 1997). Bolsevike ja vasakesseeride liit kasutas iga võimalust näitamaks end tõeliste proletaaride kaitsjana, samas kui nende konkurendid paistsid pursuide ees lipitsejatena (Melancon 1997). 4 Esseeride juht Avksentjev on meenutanud, et Venemaa demokraatia ebaõnnestumise
II 1917. a., mil Petrogradi töölised tähistasid rahvusvahelist naistepäeva streigi ja demonstratsiooniga. 3. III 1917. a. kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile, mille olid koostanud Riigiduuma Ajutise Komitee esindajad. Nimetatud komitee poolt moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga. Praktiliselt oli Venemaal välja kujunenud kaksikvõim. 50-st parteist tõusid esile põhiliselt kolm poliitilist jõudu: 1) kadetid (kodanlik partei), 2) esseerid (sotsialistlik partei, toetus talurahvale), 3) mensevikud (VSDTP reformistlik partei, omas suuremat mõjujõudu linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas). VSDTP marksistlik organisatsioon (bolsevikud) tuli nüüd põranda alt välja, kuid tal ei olnud erilist toetust nõukogudes, samuti ei kuulunud ühtegi tema esindajat Ajutise Valitsuse koosseisu. Bolsevike väljapaistvamad juhid olid V. Lenin, L. Trotski, G. Zinovjev. Augusti lõpus püüdis kindral A
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus - samal aastal - mõlemad tsaari vastu - sooviti sõja lõpetamist - sotsialistid õhutasid Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre erinevused:
Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: · Soov laiendada kodanikuvabadusi. · Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. · Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. · Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. · Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik: · Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. · Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin);
USA ja Jaapani tulek maailmapoliitikasse 20.sajandi alguse USAd iseloomustasid: 1)kiire majanduslik ja poliitiline areng. 2)optimistlikud meeleolud ühiskonnas. 3)rahvaarvu kiire kasv 4)Probleemid: 1)Vastuolud töövõtjate ja tööandjate vahel 2)tööliste võitlus elujärje parandamise eest 3)neegrite ja migrantide olukord. 5)monopolide teke 6)Ametiühingud töölisliikumise esindjatena 7)väga edukas progressistide liikumine 7)nõuti sotsiaalseid reforme, tagatisi ja trustide vastaseid seaduseid. 8)traditsiooniliste väärtuste austamine 8) presidendi suur mõjuvõim (Woodrow Wilson) 9)siirdumine maailma poliitikasse. 10) avatud uksed, võrdsed võimalused 11) Tekib konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Tu...
neljandik tööstusest ning kolmandik mässule õhutada araablased, kes põllumajanduslikust maast, paljud Venemaal pidasid pidasid kõrbesõda Bresti rahu reetmiseks Inglise väed surusid türklased välja Kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid Mesopotaamiast ja Palestiinast, 30. valitsusest välja oktoober kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele Juulis üritasid esseerid enamlaste vastu mässu tõsta, kuid see suruti juba järgmisel päeval maha, esseeride Austria kapituleerus 3. novembril juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse, Venemaal kehtestati üheparteisüsteem
Igaüks vastutas ise oma töö eest. Imekspandav oli Poska mälu oma tööde suhtes. Ametnikega oli ta nõudlik, kuid õiglane. Poska soosis uuendusi: 1914 1915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid, kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. 15. detsembril 1919 avas Ta Tartu rahukonverentsi
Valitsuse komissar J. Poska ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev . Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond mille juhiks oli J. Tõnisson, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus
7. Milline oli veebruari revolutsiooni tulemus? *keisrivõim kukutati *viimane vene keiser Nikolat ll oli sunnitud troonist loobuma. *Romanovite dünastia lagunemine *hõim läks ajutise ajutise valitsuse kätte *kujunes kaksikvõim *Bolševikud tulid võimule 8.Millised 2 olulist dokumenti töötati välja Eesti asutava kogu poolt 1919. aastal? Põhiseadus ja maaseadus Miks saatsid enamlased Venemaal laiali asutava kogu? Asutav kogu võttis enamlaste vastase hoiaku, kuna seal olid ülekaalus esseerid. 9.Millised olid Eesti omariikluse saavutamise eeldused? a)majanduslikd eeldused *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoega oma maa peremeheks. *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustest. c)kultuurilised eeldused *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne)
Oktoobrirevolutsioon. Bolsevikud saavutasid kiiresti ülekaalu ja oktoobris otsustasid nad võimu haarata. Ajutine Valitsus oli jõuetu ja kriitilises seisus ning 26 oktoobril kuulutatigi võim üleläinuks nõukogudele. Lenin sai võimule. . Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks. Vastupanu mahasurumiseks loodi 20. detsembril Erakorraline Komisjon (Tsekaa). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal arreteeriti parempoolseid esseere, mensevikke, kadette jt. Saksa armee oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos, anarhia ja meelevaldne terror. Puhkes kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Kodusõda on punaste ja valgete vahel (liituvad ja rohelised). Punased on vaeste klass ja valged on siis nn rikkad. Võtame rikastelt ära ja anname vaestele. Aga see on juba aasta 1918.
· Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu ja nõudis Venemaa sõjast väljaastumist Oktoobripööre: · 26.10.1917 läks võim Ajutiselt Valitsuselt enamlastele · Moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas Leniniga · Võeti vastu rahu-ja maadekreet, kus esitati ettepanek maailma riikidele sõja lõpetamiseks Enamlaste võimu laienemine 1917-1918: · Enamlaste suurimaks vastaseks olid esseerid, kes saavutasid Asutava Kogu valimistel ülekaalu · 06.01.1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali ja kehtestasid üheparteisüsteemi Bresti rahu: · Venemaa ja Saksamaa alustasid Brest-Litovskis rahuläbirääkimisi (separaatrahu) · 03.03.1918 nõustus Venemaa Saksamaa esitatud tingimustega ja sõlmiti Bresti rahu · Venemaa kandis suuri kaotusi (loovutati suured maa-alad, tööstuspiirkonnad jne) Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp: · 1918
*sügis 1917 oli AV autoriteet sedavõrd vilets, et riigipööre oleks võinud teha ükskõik kes *07.11.1917 haarasid bolsevikud pealinnas võimu * moodustati esimene nõukogude valitsus ehk rahvakomissaride nõukogu, juht lenin * andis välja rahu ja maadekreedi. Senine majandus-, rahandus-, halduskond likvideeriti. Hakati looma uut sõjaväge (punaarmee) . Omanike vara riigistati * siiski korraldati Ak valimise ehkki valimistel kasutasid pettusi. 06.01.1918. Ometi saavutasid võime esseerid. Enamlased ajasid AK laiali- kehtestus üheparteisüsteem. * 1917 a. enamlased annavad välja rahvaste õiguste deklaratsiooni- kuulutavad kõigi rahvaste võrdsust ja enesemääramisõigust. * Enamlaste põhisooviks oli vaherahu sõlmimine saksamaaga, ehkki loodetu et enne puhkeb saksamaal revoulitsioon. Kuid peale Baltikumi vallutamist, nõustusid enamlased Brestis rahu sõlmimisega 03.03.1918 Sõja lõpp 1918
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Ajutine valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku asutav kogu, mis otsustaks Venemaa edasise riikliku korralduse. Sõda Saksamaaga jätkus, samas algatati reforme rahva olukorra parandamiseks. Olulised küsimused (Rahu? Leiba?Maad?) jäid lahendamata. Ajutise valitsuse autoriteet langes. Venemaa poliitiline elu muutus väga kirevaks. Suuremad parteid olid: 1) Rahvavabaduse partei - tulevane Venemaa demokraatliku vabariigina. 2)Sotsialistid-revolutsionääride partei ehk esseerid ja nende eesmärk oli rajada Venemaa sotsialitliku riigina, milleni tuli jõuda reformidega. 3)Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei reformistlik organisatsioon , mille eesmärgiks oli Venemaa sotsalistliku riigina. 4)VSDTP marksitlik organisatsioon, kehtestada proletariaadidiktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialislik Venemaa - Vladimir Uljanov Lenin. Suureneva segaduste tingimustes kasvas enamlaste populaarsus. Enamlaste esimene katse võimule tulla
koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus
Toob kaasa pinged kõikides ühiskonna kihtides. Ainult mõisnikud tahaksid jääda vana korra juurde. Tulemuseks on väga ebastabiilne olukord. Ühiskonna kihid: · Liberaalne intelligents ja kodanlus tahavad konstitutsioonilist riiki ja kodanikuõigusi. · Talurahvas nõudis maa jagamist selle harijatele. Moodustuvad põrandaalused parteid. Neid toetab vasakpoolne intelligents ja nende huve esindas Sotsialistide Revolutsionääride partei (SR) ehk esseerid. See partei loodi juba 1902, aga siis oli tegemist põrandaaluse parteiga. Eesti esseerid nt. Semper. · Töölisklass nõudis töötingimuste parandamist. Tööliste huve esindab Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), samuti põrandaalune. See partei loodi 1989 ja lõhenes 1903. Mõõdukam pool on menzevikud ja radikaalsem pool on 6 enamlased ehk bolsevikud, kelle liider on Uljanov ehk Lenin
II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomissaride nõukogu. Tegu oli vp.esseeride ja enamlaste koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai V.Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Enamlaste võimu laienemine 1917-1918 Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Ülekaaluka edu said esseerid, kuid 6.jaanuaril 1918 saatsid enamlased valitsuse laiali. Esseeride juhid lasti maha. Kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu 1917.a. novembris alustasid enamlased rahuläbirääkimisi Saksamaa ja tema liitlastega Brest-Litovski kindluslinnas. Sakslaste tingimused olid rängad ja sinna alla kuulusid ka Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Pärast sakslaste rünakut 17.veebruaril läksid enamlased paanikasse ning nõustusid kõikide tingimustega. 3.märtsil 1917 sõlmiti Bresti rahu
Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa 1905.a. revolutsioon: · Põhjused: Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. · Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) · Käik: Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate
Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses AV-l vastused puudusid--->autoriteet langes · poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) liikmete arvult teistest väiksem, kuid
Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses AV-l vastused puudusid--->autoriteet langes poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid
Pingeallikaks olid ka vene soldatid, kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas päevakorrale rahvusväeosade loomise idee. Loodi 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlastest kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, keda ei huvitanud rahvuslikud huvid. Maapäev tuli esmakordselt kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Rahvuskongressil püstitas Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus. Septembris 1917
Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Enamlased kuulutasid oma riigipöörde Oktoobrirevolutsiooniks. Enamlased ei saanud riigipöörde tulemusel täielikult võimule. Suurt oht enamlastele oli Asutav Kogu, mille valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav kogu tuli kokku 1917. a detsembris ja võttis enamlastevastase hoiaku. Enamlased olid selleks ajaks aga suure mõjuvõimuga ninbg ajasid 6.01.1918 Asutava Kogu laiali. 1918.a kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Juulis üritasid esseerid enamlaste vastu mässu tõsta, kuid see suruti juba järgmisel päeval amah. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu: 3
Aprillis jõuab Sveitsist tagasi Vladimir Uljanov hakkab kõvasti sõjavastast propagandat tegema tema taskud saksa raha täis topitud Venemaa kõige demokraatlikum seis 02.1917-10.1917 Võimu nimel konkureerijad Konstitutsioonilised demokraadid ehk K-Dd (kadetid) tahavad teha Venemaad demokraatlikuks riigiks Sotsialistid-revolutsionäärid ehk S-Rid (esseerid) nende fooksuses maarahvas toetajatakes maa ja talurahvas esseerid lubavad maareformi, ehk maa jagatakse talupoegadele, kellel seda veel pole, mitte ei taha maad riigistada nagu enamlased väga suure toetusega partei rahulik arengutee sotsialistliku tulevikuni Hiljem partei lõheneb enamlastemeelsete/vastase vahel VSDTP Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölistepartei jõud, kes mängib end esiplaanile sügiseks haarab võimu enda kätte jaguneb kaheks, enamlaste tiib juhib Lenin Enamlased ja vähemlased
Esimene maailmasõda 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 Maailmasõja põhjused: Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Alahinnati ülemaailmse sõja tekkimise ohtu Muutusid hoiakud sõdade ja sõdimise suhtes. Sõda peeti põnevaks ja romantiliseks. Puudusid rahvuslikke kriise reguleerivad institutsioonid. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Loodi sõjalisi liite. Kiiresti arenes sõjatehnika. Ehitati raudteid. Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari Kolmikliit- 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa Sõdivate poolte plaanid: Kolmikliit Saksamaa- Schlieffen- Saksa kindralstaabi ülem, Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine. Austria-U...
Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veeb...
Oli palju suurettevõtteid, kus üle 1000 töölise. 2. 190003 ülemaailmne majanduskriis 3. Kaotatud VeneJaapani sõda Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised: 1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused
olulisimaks sammuks oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustamaks enamlaste võimulpüsimist. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustaga, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas). teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha. teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. 2.1.6. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: (Vt.ka õpik lk.80-81) · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks)
kontrolli alla. Vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10. II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride nõukogu. Enamlaste ja vaskpoolsete koalitsioonivalitsusega, esimees Lenin. Kongree võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Riigipööre ei toonud täieliku võimu. Nad pidid arvestama teiste vasakpoolsete parteidega. Surma ohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Valimistel said võidu esseerid. A K tuli kokku 1918 dets. ja võttis enamlastevastase hoiaku. Nad saatsid A K 6.1.18 laiali ja surusid sõjaväge kasutades meeleavaldused maha. Kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed välja. Kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu 1917.nov pöördusid enamlased Saksa ja tema liitlaste poole ettepaneku sõlmida vaherahu. Saksa esitatud tingimused olid rängad: Poola ja Ukraina eraldamine Venest. Venitati läbirääkimisi, Saksa kaotas kannatuse ja alustas 17.2
tarbimist *esmatarbekaupadele seati sisse karmid normid *toodeti eratskaupu *tsiviilelanikkonna kiusamine Milline ja kelle · Ametlikult võimul · Kontrollis võimu kohtadel võim · Esindas · Esindas lihtrahvast kodanluse huve · Enamuses kadetid jt. Kodan- · Enamuses mensevikud ja Koosseis ja eesmärgid likud parteid esseerid · Muuta Venemaa demo- · Muuta Venemaa kraatlikuks vabariigiks reformide teel sotsialistlikuks riigiks · Vähemuses olnud bolsevikud- vene enamlased Lenini juhtumis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
