· Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmisi rahu ja maa küsimuses Ajutine Valitsus ei lahendanudki. Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4 : 1. RAHVA VABADUSE PARTEI ( KADETID ) oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku Vabariigina. 2. SOTSIALISTIDE-REVOLUTSIONÄÄRIDE PARTEI (ESSEERID ) oli suurim pahempoolne partei kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Nad kontrollisid nõukogude tegevust. Nägid Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järk- järguliste reformide kaudu. 3. VENEMAA SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖLISTE PARTEI (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil ( VÄHEMLASED ) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas. Venemaa tuleviku osas olid ühel meelel esseeridega. 4
parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Petrogradi esindajaks Aleksandr Kerenski. Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Kaksikvõimu per. Vene poliitiline elu äärmiselt kirev. Esile tõusis 4 parteid: Rahva Vabaduse Partei(kadetid) nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina; Sotsialistide- revolutsionääride Partei(esseerid), eriti suur mõju talurahva hulgas ning nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda reformide kaudu; Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei(VSDTP)(vähemlased)- oli suurem mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas ning tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel mehel esseeridega; VSDTP marksistlik organisatsioon(enamlased)- liikmete arv väiksem, kuid paremini organiseeritud
Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsi 1917 alla aktile, millga loobus troonist. Peale keisrivõimu langemist kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Ajutine Valitsus. Kuid Ajutise Valitsuse autoriteet langes, kuna see ei rahuldanud rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses polnud AV vastuseid. Kaksikvõimu ajal tõusis esile 4 parteid. Kadetid, esseerid, vähemlased, enamlased (proletaraadi diktatuuri kehtestamine). Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad tahtsid- nende populaarsus kasvas. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Enamlaste tegevuse käigus langes AV autoriteet nii madalale, et ükskõik mis riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Nii võtsid 25. okt 1917 enamlased Petrogradi enda alla. (Oktoobripööre). 26
Millal kaksikvõim lõppes? Kujunes kui keisrivõim oli langenud.(Peteogardi Töölised ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus) Üritasid parandada rahva olukorda. Tekkisid parteid. Lõppes 25.10.1917. 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? Ei taganud vabariiki. Jäi sõjast väljumata. 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? Olid saanud populaarseks suurlinnadess. Lubasid rahu, leiba, maad. 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? Kadetid: kodanlik partei, nägid venemaad demokraatliku vabariigina. Esseerid: pahempoolsed, suur mõju talurahva hulgas, nägid venemaad sotsialistliku riigina, pole vägivalla poolt. Vähemlased: suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas, olid ühel meelel esseeridega. Enamlased: eesmärk oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega
Selliste võimuorganite kogemus oli saadud juba 1905. aastal. Vanade keisririigi institutsioonide s.t kuberneride, politsei jms oli 1917.aasta märtsis kõikjal halvatud. Kõikjal riigis üritasid juhtimist teostada kohalikud maaomavalitsused ja tekkivad nõukogud, pealinnas aga ajutine Valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Nii kujunes Venemaal kaksikvõim. Nõukogude tegevust juhtisid esialgu mõõdukad vasakpoolsed: mensevikud ja esseerid. Vaatamata parteidevahelistele lahkhelidele üritasid nii kadetid, mensevikud kui ka esseerid saavutada üht eesmärki luua demokraatlik Vene vabariik. Selleks tuli korraldada Asutava Kogu valimised, koostada ja vastu võtta põhiseadus ning kehtestada alaline võim. Samal ajal tuli jätkata sõda. Eesti sai autonoomia 30. märtsil 1917. · Tagajärjed: Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatliku riigi loomiseks.
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise
19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja
19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja
Oli palju suurettevõtteid, kus üle 1000 töölise. 2. 190003 ülemaailmne majanduskriis 3. Kaotatud VeneJaapani sõda Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised: 1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused
Ajutise valitsuse kõrval tekkisid ka tööliste ja soldatite nõukogud (ühel pool Ajutine Valitsus, teisel pool tööliste ja soldatite nõukogud) Ajutine Valitsus lubas kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Sõda Saksamaaga jätkus. Tähtsamad parteid Konstitutsioonilised Demokraadid (kadetid) nägid Venemaad demokraatliku vabariigina, olid enamuses Ajutises Valitsuses, oli mõjukaim kodanlik partei Sotsialistid-revolutsionäärid (esseerid) kontrollisid Nõukogude tegevust, nägid Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega. Eriti suur mõju talurahva hulgas. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik osa (vähemlased) lähenesid vaadetelt esseeridele, suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teistest väiksem aga paremini organiseeritud
3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas). · teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha. · teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks:
Nikolai II loobus 3.märtsil 1917 troonist, võim läks üle Ajutisele Valitsusele (vürst Georgi Lvov) ja Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (enamlane V.Lenin). Ajutine Valitusus lubas, et tagab dem. Vabadused ja kutsub kokku Asutava Kogu. Rahvas soovis sõja lõppu, kuid sõda jätkus ning alustati maareforme. Tõusis esile neli parteid: Kadetid kodanlik partei, kes soovis, et Vm-st saaks dem. Vabariik Esseerid (A.Kerenski) vasakpoolne partei, kellel suur toetajaskond talurahva seas VSDTP mensevikud e reformistid vähemlased, rahulikult reformide abil ühiskonda muuta, toetajaskond tööliste ja haritlaste seas VSDTP enamlased e bolsevikud (V.Lenin) revolutsionäärid, kehtestada proletariaadi diktatuur (töölisklassi ülemvõim) Enamlaste esiletõus: Enamlased lubasid, et kui nemad võimule saavad, saab rahvas maad, rahu ja leiba. Oktoobris oli
1905. AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL Revolutsiooni põhjused Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid- revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Revolutsiooni ajend Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a) Revolutsiooni käik Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin);
Kerenski lubades valitsuse tegevust toetada. Ajutine valitsus lubas lubas tagada dem vabaduse, mis suurendas anarhia teket. Asutav kogu- pidi otsustama RUS edasise riigikorralduse. / Sõda saksamaaga aga jätkus, algatati aga reforme mis parandasid rahva olukorda.) Keskvõimu perioodil tõusid esile 4 parteid: 1)Rahva vabaduse partei (kadetid)- nägid venemaad dem vabariigina 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- pahempoolsed, suur mõju talurahva hulgas 3) Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP)-mõju linnatööliste ja haritlaste seas, ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased)- erakondadest väikseim, oli kehtestatud proletariaaditiktatuur ,vägivallaga ehitati üles sots RUS'i. Enamlased-lubasid massidele toitu,rahu,maad. Nende tegevust toetas saksamaa, kes lootsid et enamlased lammutavad venemaa
esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis Tartus 7. novembril, Narvas 8. novembril. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks. Vastupanu mahasurumiseks loodi 20. detsembril 1917 Erakorraline Komisjon (Tsekaa). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal arreteeriti parempoolseid esseere, mensevikke, kadette jt. Saksa armee oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos, anarhia ja meelevaldne punane terror. Puhkes Vene kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Bolsevike võim stabiliseerus 1920. aasta paiku. Tagajäried
29.09.1918 sakslased alustasid rahu läbirääkimisi. Ka Bulg 20.08.1918 Türgi sõlmis vaherahulepingu 03.11.1918 Austria kapituleerub pärast ITL pealetungi 11.11.1918 Comiegne-i vaherahu- I MS oli lõppenud 18.01.1919 Pariisi rahukonverents Reparatsioonid Venemaa kokkuvarisemine: 1)rahutused sõjaväes 2)majanduslik kaos 3)keisrivõimu langus 4)rahulolematuse üldine kasv 03.03.1917 Nikolai II andis võimu Asutavale Valitsusele Kaksikvalitsus 4 parteid:kadetid(demokraatia) esseerid(ralurahvas),vähemlased(töölised), enamlased(rahu,leiba,maad) 03-07 LVOV(kadetid) 07-10 Kerenski 26.08.1917 II nõukogude kongress(oktoobripööre-võim enamlastele e. Rahvakomisaaride Nõukogu 06.01.1918 enamlased ajasid Asutava Kogu laiali 03.03.1918 sõlmiti Bresti rahu GER_RUS Venemaa jaoks sõda läbi 24.02.1918-Eesti iseseisvumine 06.12.1917-iseseisvus Soome valgete eesmärk(laialiaetud AK) eesmärk ühtne Venemaa Vabadussõda 1918-1920 02.02.1920 Tartu rahu 18.03.1921 Vene-Poola rahu
Lavr Kornilov Kaksikvõimu aeg III • Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. • Juulis suund relvastatud ülestõusule. • Septembris ülekaal nõukogudes bolševikele. • Enamlaste arv 350 000. Kaksikvõimu aeg IV • Vene poliitiline elu muutus väga kirevaks. Kõige olulisemad neli parteid: • Rahva Vabaduse Partei (kadetid) Kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. • Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) Suur mõju talurahva hulgas. Nägid Venemaa tuleviiku sotsialistliku riigina. • VSDTP kaks organisatsiooni Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) • VSDTP reformistlik organisatsioon – vähemlased (menševikud) Nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli aga jõuda järkjärguliste reformide kaudu. • VSDTP marksistlik organisatsioon – enamlased (bolševikud) Eesmärk kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja
Enanmlaste võimu kindlustamine · II nõukogude kongress vormistas võimu ülemineku enamlastele. · Moodustati valitustus, ehk Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Leniniga- · Enamlaste kaks tähtsamat seadus oli Rahudekreet, millega Venemaa astus sisuliselt sõjast välja Maandedekreet andis mõisnike maad talupoegadele. Detsembris toimunud Ülevenemaalistel Asutava Kogu valimistel said enamlased lüüa. Nad kogusid 25% häältest. Võitsid esseerid 58%ga. Seepeale saatsid enamlased Asutav Kogu laiali.Venamaal kehtestati üheparteisüsteem. Käivitati terror poliitiliste vastaste hävitamiseks. 1917 dets asutati Tsekaa. Kontrarevolutsiooni ja Sabotaazi Vastu Võitlemise Ülevenemaailmne Erakorraline Komisjon.See tegutses enamlaste valitsuse ja partei suhtes vaenulikult meelestatud inimeste jälitamisega. Bresti rahu · Läbirääkimised Saksamaaga venisid. Saksamaa nõudis Poola ja Ukraina alasid. Enamlased
keisrivõimu autoriteedi langus. Käik: 23.02 Naistepäeva tähistamine; 24,25.02 algas Petrogradis üldstreik; 26.02 arreteerimised, sõjavägi hakkas rahvaga ühinema; 27.02 muutus massiliseks, revolutsioon levis suurlinnadesse; 2.03 Nikolai II rong peeti Pihkvas kinni ja 3.03 sunniti ta oma troonist loobuma. 10 Kaksikvõim Venemaal: a loodi tööliste ja soldatite saadikute nõukogud & ajutine valitsus; b Nõukogudesse kuulusid vasakpoolsed parteid- esseerid, mensevikud, bolsevikud; c 4 mõjukaimat parteid: Rahva Vabaduse Partei (Vene demokraatlik vabariik), Sotsialistide Revolutsionääride Partei (suur mõju talurahva hulgas, sotsialistlik Vene), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (refermistlik - linnatööliste ja haritlaste hulgas suurim mõju, marksistlik eesmärk kehtestada diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa). 11 Enamlaste tõus: a enamlased kogusid populaarsust, lubades
1) VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teistest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste programmiline eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. 2) Rahva Vabaduse Partei (kadetid) oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide- revolutsionääride Partei (esseerid) oli suurim pahempoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Esseerid kontrollisid nõukogude tegevust ning nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli aga jõuda järkjärguliste reformide vastu 4. Kuidas rahvusvaheline olukord võimaldas EV loomist? Selgita lähemalt näidete abil. 1) Eestis asuvad vene väed olid pärast enamlaste riigipööret Petrogradis demoraliseerunud, revolutsioonilisest liikumisest haaratud ja kaotanud
partei nõrkust, vaid tõika kui ettevalmistamata oli nii Ajutine Valitsus kui Nõukogu olukorras, kus jõud vastandus jõuga. Mai alguses otsustas Petrogradi Nõukogu oma liikmetel lubada valitsusse astuda. Sellele vastu olid bolsevikud ja viimastega mestis olnud vasakesseerid. Mensevike ja esseeride astumine ebapopulaarsesse Ajutisse Valitsusse aitas jällegi vaekaussi bolsevike poole kallutada kuivõrd nemad said nüüd sisuliselt ainsana esineda alternatiivse lahendusena. Mensevikud ja esseerid kandsid nüüdsest kaasvastutust riigi hädade eest. (Volubev 1997). Bolsevike ja vasakesseeride liit kasutas iga võimalust näitamaks end tõeliste proletaaride kaitsjana, samas kui nende konkurendid paistsid pursuide ees lipitsejatena (Melancon 1997). 4 Esseeride juht Avksentjev on meenutanud, et Venemaa demokraatia ebaõnnestumise
II 1917. a., mil Petrogradi töölised tähistasid rahvusvahelist naistepäeva streigi ja demonstratsiooniga. 3. III 1917. a. kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile, mille olid koostanud Riigiduuma Ajutise Komitee esindajad. Nimetatud komitee poolt moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga. Praktiliselt oli Venemaal välja kujunenud kaksikvõim. 50-st parteist tõusid esile põhiliselt kolm poliitilist jõudu: 1) kadetid (kodanlik partei), 2) esseerid (sotsialistlik partei, toetus talurahvale), 3) mensevikud (VSDTP reformistlik partei, omas suuremat mõjujõudu linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas). VSDTP marksistlik organisatsioon (bolsevikud) tuli nüüd põranda alt välja, kuid tal ei olnud erilist toetust nõukogudes, samuti ei kuulunud ühtegi tema esindajat Ajutise Valitsuse koosseisu. Bolsevike väljapaistvamad juhid olid V. Lenin, L. Trotski, G. Zinovjev. Augusti lõpus püüdis kindral A
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus - samal aastal - mõlemad tsaari vastu - sooviti sõja lõpetamist - sotsialistid õhutasid Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre erinevused:
Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: · Soov laiendada kodanikuvabadusi. · Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. · Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. · Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. · Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik: · Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. · Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin);
tööstus. 20.sajandi algust nimetatakse Vene kultuuri hõbeajastuksm, sest klassikaline kirjandus leidis oma koha ülemaailmses kultuuriprotsessis. Vene talupojad olid vastuvõtlikud revolutsioonilistele ideedele, sest nad ei tundnud, et eraomandi põhimõtete vastu suunatud rünnakud riivaksid nende huve ja üles kutse ,,ära võrra ja laiali jagada" leidis suurt vastukaja. Sotsialistid-revolutsionäärid (esseerid) pidasid talupoegade kogukonda, mis tagaks üldise õiguse maale , tulevase sotsialistliku riigialuseks. Vene sotsiaaldemokraadid (esdekid) olid marksistide äärmuslik tiib ehk enamlased lootsid oma proletaarse revolutsiooni teostada tööliste ja talupoegade liidule toetudes. Maailmasõja eelõhtul 1914.aastaal algas I maailmasõda ning 19.sajandi maailma ja Euroopa kriis. Kriisi võisid põhjustada: 1)imperialistlikud vastuolud Euroopa suurriikide vahel, kolooniate ja
neljandik tööstusest ning kolmandik mässule õhutada araablased, kes põllumajanduslikust maast, paljud Venemaal pidasid pidasid kõrbesõda Bresti rahu reetmiseks Inglise väed surusid türklased välja Kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid Mesopotaamiast ja Palestiinast, 30. valitsusest välja oktoober kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele Juulis üritasid esseerid enamlaste vastu mässu tõsta, kuid see suruti juba järgmisel päeval maha, esseeride Austria kapituleerus 3. novembril juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse, Venemaal kehtestati üheparteisüsteem
Igaüks vastutas ise oma töö eest. Imekspandav oli Poska mälu oma tööde suhtes. Ametnikega oli ta nõudlik, kuid õiglane. Poska soosis uuendusi: 1914 1915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid, kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. 15. detsembril 1919 avas Ta Tartu rahukonverentsi
Valitsuse komissar J. Poska ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev . Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond mille juhiks oli J. Tõnisson, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus
7. Milline oli veebruari revolutsiooni tulemus? *keisrivõim kukutati *viimane vene keiser Nikolat ll oli sunnitud troonist loobuma. *Romanovite dünastia lagunemine *hõim läks ajutise ajutise valitsuse kätte *kujunes kaksikvõim *Bolševikud tulid võimule 8.Millised 2 olulist dokumenti töötati välja Eesti asutava kogu poolt 1919. aastal? Põhiseadus ja maaseadus Miks saatsid enamlased Venemaal laiali asutava kogu? Asutav kogu võttis enamlaste vastase hoiaku, kuna seal olid ülekaalus esseerid. 9.Millised olid Eesti omariikluse saavutamise eeldused? a)majanduslikd eeldused *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoega oma maa peremeheks. *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustest. c)kultuurilised eeldused *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne)
Oktoobrirevolutsioon. Bolsevikud saavutasid kiiresti ülekaalu ja oktoobris otsustasid nad võimu haarata. Ajutine Valitsus oli jõuetu ja kriitilises seisus ning 26 oktoobril kuulutatigi võim üleläinuks nõukogudele. Lenin sai võimule. . Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks. Vastupanu mahasurumiseks loodi 20. detsembril Erakorraline Komisjon (Tsekaa). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal arreteeriti parempoolseid esseere, mensevikke, kadette jt. Saksa armee oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos, anarhia ja meelevaldne terror. Puhkes kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Kodusõda on punaste ja valgete vahel (liituvad ja rohelised). Punased on vaeste klass ja valged on siis nn rikkad. Võtame rikastelt ära ja anname vaestele. Aga see on juba aasta 1918.
· Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu ja nõudis Venemaa sõjast väljaastumist Oktoobripööre: · 26.10.1917 läks võim Ajutiselt Valitsuselt enamlastele · Moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas Leniniga · Võeti vastu rahu-ja maadekreet, kus esitati ettepanek maailma riikidele sõja lõpetamiseks Enamlaste võimu laienemine 1917-1918: · Enamlaste suurimaks vastaseks olid esseerid, kes saavutasid Asutava Kogu valimistel ülekaalu · 06.01.1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali ja kehtestasid üheparteisüsteemi Bresti rahu: · Venemaa ja Saksamaa alustasid Brest-Litovskis rahuläbirääkimisi (separaatrahu) · 03.03.1918 nõustus Venemaa Saksamaa esitatud tingimustega ja sõlmiti Bresti rahu · Venemaa kandis suuri kaotusi (loovutati suured maa-alad, tööstuspiirkonnad jne) Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp: · 1918
*sügis 1917 oli AV autoriteet sedavõrd vilets, et riigipööre oleks võinud teha ükskõik kes *07.11.1917 haarasid bolsevikud pealinnas võimu * moodustati esimene nõukogude valitsus ehk rahvakomissaride nõukogu, juht lenin * andis välja rahu ja maadekreedi. Senine majandus-, rahandus-, halduskond likvideeriti. Hakati looma uut sõjaväge (punaarmee) . Omanike vara riigistati * siiski korraldati Ak valimise ehkki valimistel kasutasid pettusi. 06.01.1918. Ometi saavutasid võime esseerid. Enamlased ajasid AK laiali- kehtestus üheparteisüsteem. * 1917 a. enamlased annavad välja rahvaste õiguste deklaratsiooni- kuulutavad kõigi rahvaste võrdsust ja enesemääramisõigust. * Enamlaste põhisooviks oli vaherahu sõlmimine saksamaaga, ehkki loodetu et enne puhkeb saksamaal revoulitsioon. Kuid peale Baltikumi vallutamist, nõustusid enamlased Brestis rahu sõlmimisega 03.03.1918 Sõja lõpp 1918
*Nakkushaigused *Sallimatus *Maksukoormus Tehnoloogia areng: *Keemiatööstus(gaasi kasutamine+gaasimaskid) *Tankide kasutuselevõtt *Hävituslennukid-fokker,manfred von Richthofer 1917. revolutsioonide põhjused Venemaal: *Rahulolematus sõjaväes *Majanduslik kaos *Sotsiaalsed vastuolud *Tsaari perekonna autoriteedi langus Venemaa peamised poliitilised jõud ja nende eesmärgid 1917. Aastal: *Rahva Vabaduspartei (kadetid)-demokraatlik vabariik *Sotsialistid-revolutsionäärid(esseerid)-talurahvas,sotsialistlik riik *Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei(mensevikud)-linnatöölised,haritlased *VSDTP marksistlik suund(bolsevikud)-proletariaadi partei II nõukogude kongressi otsused: *Rahudekreet *Maadekreet *Rahvakomissaride nõukogu Versailles rahulepingu tingimused: *Sõjasüü *Elsass-Lotringi loovutamine *Alade loovutamine uutele riikidele *Sõjaväe suurus kuni 100 000 meest *Laevastiku piiramine *Reparatsioonid *Reini jõe demilitariseeritud tsoon
Ajutine valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku asutav kogu, mis otsustaks Venemaa edasise riikliku korralduse. Sõda Saksamaaga jätkus, samas algatati reforme rahva olukorra parandamiseks. Olulised küsimused (Rahu? Leiba?Maad?) jäid lahendamata. Ajutise valitsuse autoriteet langes. Venemaa poliitiline elu muutus väga kirevaks. Suuremad parteid olid: 1) Rahvavabaduse partei - tulevane Venemaa demokraatliku vabariigina. 2)Sotsialistid-revolutsionääride partei ehk esseerid ja nende eesmärk oli rajada Venemaa sotsialitliku riigina, milleni tuli jõuda reformidega. 3)Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei reformistlik organisatsioon , mille eesmärgiks oli Venemaa sotsalistliku riigina. 4)VSDTP marksitlik organisatsioon, kehtestada proletariaadidiktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialislik Venemaa - Vladimir Uljanov Lenin. Suureneva segaduste tingimustes kasvas enamlaste populaarsus. Enamlaste esimene katse võimule tulla
Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus
Toob kaasa pinged kõikides ühiskonna kihtides. Ainult mõisnikud tahaksid jääda vana korra juurde. Tulemuseks on väga ebastabiilne olukord. Ühiskonna kihid: · Liberaalne intelligents ja kodanlus tahavad konstitutsioonilist riiki ja kodanikuõigusi. · Talurahvas nõudis maa jagamist selle harijatele. Moodustuvad põrandaalused parteid. Neid toetab vasakpoolne intelligents ja nende huve esindas Sotsialistide Revolutsionääride partei (SR) ehk esseerid. See partei loodi juba 1902, aga siis oli tegemist põrandaaluse parteiga. Eesti esseerid nt. Semper. · Töölisklass nõudis töötingimuste parandamist. Tööliste huve esindab Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), samuti põrandaalune. See partei loodi 1989 ja lõhenes 1903. Mõõdukam pool on menzevikud ja radikaalsem pool on 6 enamlased ehk bolsevikud, kelle liider on Uljanov ehk Lenin
Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu. Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus
Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa 1905.a. revolutsioon: · Põhjused: Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. · Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) · Käik: Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate
küsimused pidid jääma Asutava Kogu otsustada. AV liberaalsed sammud aga suurendasid Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses AV-l vastused puudusid--->autoriteet langes · poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) liikmete arvult teistest väiksem, kuid
küsimused pidid jääma Asutava Kogu otsustada. AV liberaalsed sammud aga suurendasid Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses AV-l vastused puudusid--->autoriteet langes poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid
Pingeallikaks olid ka vene soldatid, kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas päevakorrale rahvusväeosade loomise idee. Loodi 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlastest kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, keda ei huvitanud rahvuslikud huvid. Maapäev tuli esmakordselt kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Rahvuskongressil püstitas Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus. Septembris 1917
demokraatia kehtestamiseks paraku vaid suurendasid Venemaal maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses Ajutisel Valitsusel vastused puudusid, mistõttu Ajutise Valitsuse autoriteet langes. Tegevust alustanud või jätkanud 50 parteist tõusid esile 4: 1) Rahva Vabaduse Partei(kadetid) mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina, 2) Sotsialistide- revolutsionääride Partei (esseerid) suurim vasakpoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas, esseeris kontrollisid nõukogude tegevust ning nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda aga järkjärguliste reformide kaudu, 3) Venemaa Sotsiaal-demokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil (vähemlased) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; Venemaa tuleviku küsimuses
Ajutisel Valitsusel põletikukolle, mis segadust tekitab, aga seda ei suruta maha Aprillis jõuab Sveitsist tagasi Vladimir Uljanov hakkab kõvasti sõjavastast propagandat tegema tema taskud saksa raha täis topitud Venemaa kõige demokraatlikum seis 02.1917-10.1917 Võimu nimel konkureerijad Konstitutsioonilised demokraadid ehk K-Dd (kadetid) tahavad teha Venemaad demokraatlikuks riigiks Sotsialistid-revolutsionäärid ehk S-Rid (esseerid) nende fooksuses maarahvas toetajatakes maa ja talurahvas esseerid lubavad maareformi, ehk maa jagatakse talupoegadele, kellel seda veel pole, mitte ei taha maad riigistada nagu enamlased väga suure toetusega partei rahulik arengutee sotsialistliku tulevikuni Hiljem partei lõheneb enamlastemeelsete/vastase vahel VSDTP Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölistepartei jõud, kes mängib end esiplaanile sügiseks haarab võimu enda kätte
27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Neli olulisemat parteid: Rahva Vabaduse Partei (kadetid)- kodanlik partei, kelle eesmärgiks oli demokraatlik vabariik. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- suurim pahempoolne partei, kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik, milleni tuli jõuda reformide kaudu. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) vähemlased- kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (enamlased) eesmärk: proletariaadi (töölise) diktatuur. See tuli saavutada vägivalla teel. Juhiks Lenin (Uljanov) Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike
Kas enamlaste võimuletulek Venemaal oli paratamatu? Põhjenda. Polnud kedagi teist, kes oleks võimu üle võtnud, kuna valged olid nii eraldatud ja polnud selleks valmis(ka hiljem oli valgetel koostööga raskusi jne)Antud ajal oli see vist tõesti ainus võimalus 7. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Kes (millised ühiskonnakihid) olid sõdivad pooled? Punased: bolsevikud, töölised (15%) , talupojad (kehviktalupojad) 85% Valged: monarhistid, kodanlikud parteid, sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud), ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) 8. Miks sekkusid välisriigid Vene kodusõtta? Kas nende sekkumine oli õigustatud? · kartsid maailmarevolutsiooni levikut. · soovisid Venemaal enamlaste kukutamist ning Venemaa taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega). Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. 9
Oli palju suurettevõtteid, kus üle 1000 töölise. 2. 190003 ülemaailmne majanduskriis 3. Kaotatud VeneJaapani sõda Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised: 1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused
olulisimaks sammuks oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustamaks enamlaste võimulpüsimist. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustaga, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas). teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha. teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. 2.1.6. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: (Vt.ka õpik lk.80-81) · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks)
Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga (esindaja A. Kerenski) ning teisel pool Ajutine Valitsus (eesotsas vürst Lvov). Ajutine Valitsus lubas tagada dem. Vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, pidi otsustama Vene edaspidise riigikorralduse. 50 parteist tõusis esile neli: 1) Rahva Vabaduse Partei (kadetid)- kodanlik partei, nägid Venet dem. vabariigina 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, nägid Venet sotsialistliku riigina, milleni jõuda järkjärguliste reformide kaudu 3) Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik org. (vähemlased)- mõju linnatööliste a haritlaste hulgas, ühel meelel esseeridega 4) VSDTP marksistlik org. (enamlased)- eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja ehitada sotsialistlik Venemaa
tarbimist *esmatarbekaupadele seati sisse karmid normid *toodeti eratskaupu *tsiviilelanikkonna kiusamine Milline ja kelle · Ametlikult võimul · Kontrollis võimu kohtadel võim · Esindas · Esindas lihtrahvast kodanluse huve · Enamuses kadetid jt. Kodan- · Enamuses mensevikud ja Koosseis ja eesmärgid likud parteid esseerid · Muuta Venemaa demo- · Muuta Venemaa kraatlikuks vabariigiks reformide teel sotsialistlikuks riigiks · Vähemuses olnud bolsevikud- vene enamlased Lenini juhtumis
annaabi.ee 
