mida kutsuti Pikaks Hermanniks Peale Jüriöö ülestõusu rajati veel ristkülikukujuline müür, kaugele ette ulatuv müüridega piiratud eelkaitse, püssirohutorn, neli bastioni ja muldvallid Paide Jüriöö ülestõusu ajal Eestlased saatsid ülestõusu ajal Paidesse oma neli kuningat ordumeistriga nõu pidama, kuid nood taheti seal vangistada. Kui eestlased enda eest välja astusid,raiuti nad tükkideks. Paide Liivi sõja ajal 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. 1560. aastal piirasid vene väed taas paidet, kuid taaskord ebaõnnestusid 1571. aastal piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV enese juhtimisel Paide 1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ning Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi. Kasutatud kirjandus
Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata. 1551 a. Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada 1554 a. Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu 1556 a. Liivimaal toimub koadjuutorivaenus 12.1557 Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel 22.01.1558 Liivi sõja algus 12.05.1558 Narva langeb Ivan Julma kätte 18.07.1558 Venelased vallutavad Tartu 08.1558 Venelased piiravad esmakordselt Paidet 10.1558 Ordu vastulöögi katse 13.05.1559 Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale. 31.08.1559 Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla 10.1559 Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda 02.08.1560 Härgmäe lahing 21.08.1560 Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal. 09.1560 Venelased piiravad uuesti Paidet 09
Toimumiskoht kas Paide või vastane Tartu Ordu oli eestvedaja Teised liidust osavõtjad: Eestlaste kuningad Paides 4. mai 1343 jõudsid ordumeister ja eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele Eestlaste saadikud: 4 kuningat, kes valiti Tallinna lähistel, ning 3 sulast Eestlased surmasid sakslased ja asusid vägedega Tallinna lähedale laagrisse konflikt Järva foogti sõjasulased tapavad eestlaste saadikud Venelased piiravad paidet 1558. a juulis Tartu venelastele paanika Rakvere, Põltsamaa, Laiuse jpt linnused jäetakse maha Paide linnus püsib, Caspar von Oldenbockum lööb venelased tagasi, naasid kahe aasta pärast Russowi teatel oli Oldenbockum koguaeg linnuses, Renneri sõnul aga juhtus ta 8. augustil linnuses olema, otsustas mitte alistuda Paide linnus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt) Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali ajanud. Laskemoona, varustust nappis, seega polnud sõjaväe loomine mõeldav. Kaitseliitu polnud veel loodud. Rahvas ei uskunud sõjaväe loomise võimalikkusesse. Tekkis üldine sõjatüdimus ja enamlik propaganda. MURRANG_________________________________________________________________ 1919
Kongress nõuab Eesti iseseisvumise väljakuulutamist. ● 6.veebruar moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ● 30. novembril Punaväed vallutavad Petseri ● 23.detsembril nimetatakse sõjavägede ülemjuhatajaks Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. ● 31.detsembril on Punaväed vallutanud ligi kolmveerand Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 1919.aasta tähtsamad sündmused ● 14. jaanuar vallutatakse tagasi Tartu linn ● 18. jaanuar vallutatakse tagasi Narva ● 19. jaanuar asutatakse Vabadussõja muuseum ● 1. veebruar vallutatakse tagasi Valga ja Võru ● 1. aprilli- Petseri lähistel käivad ägedad lahingud ● 24. veebruaril kandis Johann Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et venelane on Eesti piiridest välja aetud ● 10.juunil sõlmitakse Eesti ja Saksa vägede vahel vaherahu
rahvusväeosade vahel. 1918 a. tähtsamad sündmused 3-12.jaanuar -Tallinnas toimub teine ülemaaline eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvuse väljakuulutamist. 6.veebruar -Moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: K. Päts, J. Vilms ja K. Konik. 30.november -Punaväed vallutavad Petseri. 31.detsember -Punaväed on vallutanud ligi kolmveerandi Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Sellest hetkest vaenlase edasitung peatati ja hakati mobiliseeritutest moodustatud üksustega täitma tühimikke rindel. 1919 aasta tähtsamad sündmused 14. jaanuar Vallutatakse tagasi Tartu linn. 18. jaanuar Vallutatakse tagasi Narva. 19. jaanuar - Asutatakse Vabadussõja muuseum. 1. veebruar Vallutatakse tagasi Valga ja Võru. 1. aprill - Petseri lähistel käivad ägedad lahingud. 10. juuni - Eesti ja Saksa vägede vahel sõlmitakse vaherahu. 31
Detsember möödus pideva punaväe pealetungi täheall. Järjest langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu jõululaupäeval tähtis raudteesõlm, Tapa. Inglismaalt Tallinnasse saabunud ekstraat tõstis Vabariigi kaitsjate tuju, kuid olukord Tallinnas jäi pingeliseks. Enamlased valmistus mässuks. 17 Detsember oli koolipoiste patrull sunnitud Raekoja platsil rahvahulga pihta tule avama. Aastavahetuseks olid punaväed vaid 35 km kaugusel ( Valklas) ning ohustasid Paidet, Viljandit ja Pärnut 1919. aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma, toimunud pööre osutus püsivaks ning sellel oli mitmeid põhjuseid: 1. Aasta vahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed Hiljem saabus vabatahtlike ka Rootsist ja Taanist See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. 2. Vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius
linnusesse läbirääkimisi pidama. Eestlastest ülestõusnute esindajad hukati linnuses. Piiskop jäeti ellu.Kaitseliidu Järva maleva rinnamärgi kirjelduse järgi olid kuningate nimed Vootele, Murdja, Hundipea ja Meeme. Murdja viimased sõnad olevat olnud: “Sinu eest, Eesti vabadus...”.14. sajandi lõpus ehitati linnus taas põhjalikult ümber. Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik Liivi sõja ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. 1558 piirasid Paidet vene väed Aleksei Basmanovi juhtimisel, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten.Vene väed piirasid Paidet taas 1560, kuid linnuse valitseja Caspar von Oldenbockum suutis rünnaku tagasi lüüa.1562 läks Paide koos muude allesjäänud Liivimaa ordu valdusega Poola võimu alla. Samal aastal piirasid linnust Rootsi väed Klas Kristersson Horni juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma
dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. 31. dets. Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Eestlaste ebaedu põhjused · Vastase arvuline ülekaal · Relvastuse ja varustuse ebapiisavus · Otstarbeka juhtimise puudumine · Madal võitlusmoraal Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919 · 6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal. · 7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel. · 14. jaan
Selleks oli vaja ühendada Vene ja Saksa jõud, Balti riigid jäid aga teele ette. Vabadussõda puhkes 28. novemril 1918. aastal Punaarmee rünnakuga Narvale. Saksa väed lahkusid Narvast, Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja muljet, Narvas kuulutati välja Eesti töörahva kommuun. Punaarmee kiire edasitung jätkus, uueks aastaks ähvardas oht juba Tallinnat, Viljandit, Paidet ja Pärnut. Eesti Vabariigi sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata. Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima. Rahvale sia selgeks, et keegi nende eest riiki päästma ei tule- algas vabatahtlike üksuste loomine (Skautspataljon, Kalevlaste Malev, palju oli kooliõpilasi). Positiivselt mõjus ka välisabi- Eestisse saabus Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud
· 1559 - venelaste rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis Tartut ja teisi valduseid tagasi vallutada, kuid edutult. · 1560 - venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. 2. augustil sai ordu Härgmäe lahingus lüüa. Viljandi langes 20. augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada. · 1561 - Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. o 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla o 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla o 28. november (pacta subiectionis) Vilneuse pakt Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla · 1562, 3. märts - Lõppes Vana-Liivimaa eksistents.
Tugevused Nõrkused - Asume Eesti südames - Oleme alles alustav ettevõte - Kõrgelt kvalifitseeritud töötajad - Oleme liiga töökad - Iga poole aasta tagant koolitame - Oleme liiga abivalmid töötajaid - Madal krediidivõime - Valdame viite keelt (eesti, inglise, soome, saksa ja vene) Võimalused Ohud - Vajadusel leida kliente väljaspool - Ülehindame ennast Paidet - Me ei suuda leida piisavalt kliente - Konkurentide väljasöömine turult - Osanikud võivad tülli minna - Ei suuda piisavalt efektselt turule tulla 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Raamatupidamisteenuses sisaldub algdokumentide töötlemine ja majandustehingute konteerimine ning pearaamatu ja ostu-ja müügireskontro pidamine
Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret. 1560. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ning vallutasid Aluliina. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end Rootsi kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. 1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. 1564. aastal
Eesti Vabadussõja alguseks peetakse 28. nov.1918, kui punaarmee ründas Narvat, eesmärgiga vabaneda taganevatest Saksa vägedest. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali ajanud. Laskemoona, varustust nappis, seega polnud sõjaväe loomine mõeldav. Kaitseliitu polnud veel loodud. Rahvas ei uskunud sõjaväe loomise võimalikkusesse. Tekkis üldine sõjatüdimus ja enamlik propaganda. Kuigi tuli aeg, kus rahvas sai aru, et ükski
29. novembril marssis Punaarmee Narva sisse. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuun täitis aga Kremlist tulevaid käsklusi. Natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku, mood. põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms. Punaarmee kiire edasitung jätkus pärast Narva hõivamist. Enamlaste kätte langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Oht ähvardas Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Kaitseliit oli veel nõrk, ennast alahinnati, ülehinnati vastast. Rahvaväe loomine ähvardas läbi kukkuda. Jõukam rahvas püüdis Eestist põgeneda. Murrang Ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima, rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Algas vabathtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon).
Raudteeehitus tingis raudteeasulate tekke, nende hulgas ka hilisema Türi linna kujunemise. Viljandist Türi kaudu Tallinna Majanduse, sealjuures siseturu areng tekitas vajaduse ehitada laiarööpmelise raudtee kõrvale kitsarööpmelisi nn juurdeveoteid. Nende ehitamise eesotsas oli Juurdeveo Raudteede Selts. Valmis kitsarööpmeline raudtee Valga Pärnu koos Viljandi haruteega, ees ootamas Viljandi ühendamine Tallinnaga raudteed kaudu. Trassi valikul eelistati Järvakandile Paidet. Raudtee Paide kaudu kujunes lühemaks ja võimaldaks maakonnalinna ja selle tagamaade paremat arengut. Paide raad oli vastu. Kardeti, et rong toob linna sulisid, odava kauba tulek vähendab kaupmeeste kasusid, inimestel tekivad unehäired, vedurisuits tekitab tuberkuloosi ja vähki, vähendab lehmade piimaandi. Tänu Paide keeldumisele märgiti raudteesiht maha Türi Püha Martini kiriku lähedale Alliku mõisalt ostetud maadele
Masintehasest ning kauaaegset asutuse töötajat Harry Lensmanni. 1. Ajalugu 1.1 Tuletikuvabrik 20-nda sajandi alguses, umbes aastatel 1904-1905 hakati Paidesse esmakordselt rajama tuletikuvabrikut. See suur saavutus sai ainult võimalikuks tänu kohaliku ärimehe, Jaan Marguse initsiatiivil. Ta oli Eesti tuntud ärimees, kohaliku laenu-ja hoiuühingu ning krediidiühingu looja. Lisaks sellele oli Margus Vikraksaare elektrijaama asutaja, see oli jaam, mis varustas energiaga tervet Paidet ja veel sai tema algatusel aluse turbaühing aastal 1923. Kõige selle alustamiseks oli vaja hoonet ning seetõttu ehitatigi paekivist hoone, mille praegune aadress on Tööstuse tn. 7 . Hiljem aastateil 1967- 1970 ehitati hoonele ka kapitaalselt uus teine korrus (H. Lensmann). Tuletikkude tootmise algus selles vabrikus algas umbes 1906. aastal. Vabrikus töötas 30-40 inimest, nende seas võis leida nii lapsi, mehi ja naisi. 1914 aastal hakati tööle koguni kahe vahetusega, sest
Pööre sõja käigus Detsember möödus punaväe pideva pealetungi all. Üksteise järel langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa. Vabariigi kaitsjate meeleolu tõstis Inglise eskaadri saabumine Tallinnasse. Olukord pealinnas jäi ärevaks ja enamlased valmistusid mässuks. 17. detsembril oli koolipoiste patrull sunnitud Raekoja platsil rahvahulga pihta tule avama. Aastavahetuseks olid Punaväed Tallinnast vaid 35km kaugusel ning ohustasid ka Paidet, Viljandit ja Pärnut. See jäigi Punaarmee ülima edu hetkeks. 1919. a esimestel päevadel hakkasid eestlased punaseid tagasi suruma. Toimunud pööre osutus püsivaks, sest: 1) aastavahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed, hiljem tuli vabatahtlik ka Rootsist ja Taanist. See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. Siiani: tilluke Eesti, nüüd: miski ei tundu võimatu. 2) vabatahtlike väeosasid moodustus ka Eestis
Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". 27. detsember Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 31. detsember - Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel 1919 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee 3. Tartu kommunistliku polgu roodud . 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. 5.6
lükata müüri äärde ning seeläbi ülevalt ligi pääseda. Üks uhkemaid valle on Hedeby/Haithabu linna ümber, vall on üle 1000 m pikk ning peaaegu 10 m kõrge. Esimesed linnamüürid kerkivad 12. sajandil, kuid linnamüüride rajamise põhiperioodike 13. sajandi II pool ning 14. sajand. Eestis on on kivist linnamüürid kindlasti olnud kuuel linnal: Tallinn, Narva, Uus-Pärnu, Viljandi, Haapsalu ja Tartu. Paide, Rakvere, Vana-Pärnu ning Kuressaare koha pealt ei ole arheoloogid kindlad. Paidet on näiteks väga vähe uuritud, kuid siiamaani ei ole andmeid leitud, võib-olla mingisugused kaitserajatised olid, kuid kindlasti ei olnud kivimüüre nagu suuremas kuues linnas. Haapsalus oli linnamüür, kuid täiel määral ei olnud see kivist, vaid paljud kohad olid puiduga kindlustatud. Ülejäänud linnades keskajal tõenäoliselt kivimüüre ei olnud. Rootsi linnades on keskajal olnud vaid kolmel linnal kivimüür: Stockholm 1250, Kalmar 13. sajandi II pool, Visby 13. sajandi keskel
viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei suutnud sõjategevusse pööret tuua. 1560. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ning vallutasid Aluliina. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aastal lagunes Vana-Liivimaa lõplikult: Tallinna linn ja Harju-Viru rüütelkond andsid end juunis Rootsi kaitse alla, ordumeister ja peapiiskop andsid oma valdused aga Poola võimu alla, viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte valdused. 1564
Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurette- võtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms. Seninägematu ulatuse ja julmuse omandas poliitiliste vastaste represseerimine: punase terrori tõttu kaotas elu enam kui 600 inimest. Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva hõivamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Uue aasta künnisel ähvardas oht Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut Eesti Vabariigi sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata. Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud, vastalustanud Kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona jm varustuse nappus. Rahval aga puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse. Ühelt poolt alahinnati ennast ega usutud, et väike Eesti suudaks kaitsta oma iseseisvust
nõrgad kohad, kui ka väliskeskkonnast tulenevate piirangutega, millest peamised on demograafilised, majanduslikud, poliitilised ja seadusandlikud tegurid ning konkurents. Demograafiline keskkond (elanike arv, vanuseline struktuur, paiknemine, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus, haridustase praegune olukord ja muutumistendentsid) väga oluliselt mõjutab ettevõtte tegemist. Paljud elanikud töötavad väljaspool Paidet, väga suur protsent elanikonnast on pensionieas ja noored, Paide linn asub suurest magistraalist nelja kilomeetri kaugusel, mistõttu külastavad toitlustusettevõtteid vähe, puuduvad suured tööstusettevõtted. Majanduslik ebastabiilsus (inflatsioonid, SKP, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord nt meie potentsiaalsed tellijad)
Venelased, kes olid muude asjadega hõivatud, andsid järele ja lubasid oodata. Foogt tegi linnuse tühjaks, vedas vara Tallinnasse ja pärast seda andis kindluse venelastele üle. Ordu mõistis ta vangi, et vara küll säästis, aga linnuse andis siiski venelastele. Silma paistab Paide, kel oli kaitsetahe ja osutas vastupanu. 9.augustil jõudsid venelased Paide alla, piiramine ei õnnestu. Paide foogt oli jalga lasknud, aga meeskond hakkas Paidet kaitsma. Oldenbockum suutis garnisoni motiveerida venelastele vastu hakkama, venelased lahkuvad Paide alt. Oluline on see, et pärast Paide vallutamist oleks nad läinud Tallinna alla. Üksikud salgad olid jõudnud Tallinna alla, aga see ei suutnud midagi muuta. Paide jääb venelastel enda kätte saamata ja see on tulnud kasuks Tallinnale. Toompea läks Taani alla. Kui venelased tulid, siis öeldi, et me oleme läinud Taani riigi
kuudel olid sissetungivas punaarmees ülekaalus eestlased. Samas võrreldes Läti ja Soomega jäi Eestis elanikkonna toetus punastele väiksemaks ja vähenes sõja kestel järjepidevalt. Vabadussõjas tervikuna jäid kohalikud enamlased tühiseks vähemuseks Eesti vabariigi hävitamiseks rakendatud punavägedest. Punaarmee oli sõja esimestel päevadel edukas – aastavahetuseks olid nad Tallinnast 35km kaugusel ja ohustasid Paidet, Viljandit ja Pärnut. Pööre sõjas meie kasuks algas 6.jaanuaril 1919, kui juhuslikult alanud vasturünnak arenes suureks vastupealetungiks kogu Eestis. Pöörde sõjategevuses põhjustasid mitu asja: Tallinnasse oli saabunud Inglise eskaader, seejärel Soome abiväed. Hiljem tuli vabatahtlikke ka Rootsist ja Taanist. Sellel oli eestlasteta tohutu psühholoogiline mõju – teati et me pole enam üksi.
Seni on juurdepääs voimalik suhteliselt raskesti läbitava muldtee kaudu ning puudub parkimisvõimalus. Taubede suguvõsale kuulunud Edise vasallinnuse kunagisele võimsusele viitab mainimine Renneri kroonika Eestimaa kirjelduses Narva ja Vasknarva kõrval tähtsuselt kolmanda linnusena Alutagusel. Kokku mainib Renner samas kirjelduses Eestimaal koos linnade ja ordulinnustega nimeliselt 29 keskust ja linnust. Virumaalt näiteks Rakveret Toolset ja Porkunit, Järvamaal ainult Paidet jne. Edise vallutamist venelaste poolt 1558. aastal märgivad nii Renneri kui Russowi kroonikad. B.Russowilt võib lugeda kuidas Rakvere, Vasknarva ja Toolse foogtid põgenesid suures hirmus oma linnustest, millele lisab "Siis põgeneti ka Etsi, Nyehusi ja Laiuse ja teistest linnustest, mis moskoviit ilma mõõgahoobita kätte sai." Jällegi leiame Edise soliidsest naabrusest koos hoopis suuremate kindlustega. J
valdu. Sõjategevus lõppes pärast 1569. aastat, kui ühinesid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Rzeczpospolitaks - Sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1572. aastal suri Poola kuningas ja uueks kuningaks 1575. aastal Stefan Batory - Tegi koostööd Rootsiga Moskva tsaaririigi vastu. 1577. aastal Poola-Leedu kaotas enda alad Vana-Liivimaal. 1578. aastal toimus pööre, 1580. aastal purustati tsaariväed Võnnu lähedal, piirati Pihkvat ning Rootsi väed piirasid Paidet, Rakveret ja Narvat. SÕJA LÕPP: 1582. aastal sõlmiti Jam-Zapolski vaherahu ja rootsiga sõlmiti Pljussa vaherahu. Lõuna- Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, hiljem sai Kuramaa. Lublini unioon (1569) - 1548. aastaks olid Leedus välispoliitilised probleemid: 1) Pikaaegne konflikt Moskvaga, 2) Reguleerimata suhted Poolaga. Kasvav Vene hädaoht ja 1558. aastal alanud Liivi sõda sundisid Leedut mõtlema sidemete tugevdamisele Poolaga. 1569. aastal sõlmiti Lublinis unioonilepingu. Poola
venelastele üle, viiakse Mosvasse. Erinevaid versioone tema saatusest. Enamasti siiski väidetavalt elas seisusekohaselt Moskvas. Vene väed hakkasid uuesti rüüstama. Viljandi langemine suurematsorti katastroof. Väiksemaid linnuseid jäetakse lihtsalt maha. Venelased saavad käigult endale lihtsalt linnuseid. Vene vägi jagunes kolmeks, peaasjalikult tegeleti rüüstamisega, üks suund läks l''nde. Eraldi retk tln alla takerdub Paides. Teel Tln oleks olnud vaja ära võtta Paide, aga Paidet ei jäeta maha ja seda hakatakse siis piirama. Paisde kaitset juhib C. Oldenbockum. Oktoobrbri teisel poolel piiramine lõpetatakse. 1560 aastal sügisel on tln linnal kuuuldusrikas episood, mida eamasti isegi ei mainita. Tln olles sõjatingimsutes, on end tugevasti ette valmsitunud. Keelatud relvade saatmine venemaale oli juba keisri poolt keelatud . Tulles kuulsusrikak sündmuse juurde , sügisel venelased jätkasid jõuliselt läänemaal. Kaks
Keegi ei takistanud punaväe sissetungi. Rindele saabunud Rahvaväe allüksused sunniti taganema, ning kui enamlikel agitaatoritel õnnestus lisaks sellele vallandada Tartus rahutused, siis otsustasid sõjaväejuhid linna maha jätta. Valgast pöördus Punaarmee grupeeringu löögivõimelisem osa - Läti brigaad - Riia suunas, väiksemad üksused aga jätkasid pealetungi Pärnule ja Viljandile. Olukorrahinnangud aastavahetusel- Otsene oht ähvardas Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Olukord näis lootusetuna. Kõikjal ilmnesid käegalöömine ja saatusega leppimine. Jõukamad kodanikud üritasid Eestist põgeneda või oüüdsid võtta elult veel viimast, prassides restoranides ja kõrtsides. Kogunenud 27. detsembril Maanõukogu erakorraline koosolek hindas olukorda katastroofiliseks. Samal ajal esitati Suurbritannia valitsusele memorandum, kus paluti võtta Eesti Briti protektoraadi alla.
Kõige lootusetum olukord oligi Lõuna-Eestis, kus olid peremeheks sakslased. Eesti tsiviil ja sõjaväevõimude mõju oli pea olematu. Viivitus oli tingitud vaid sellest, et sakslased pidid enne enamlasi lahkuma. Võru ja Valga läksid üle ilma vastupanuta, ka mujal oli vastupanu üliväike. Saadi ka Tõrva ja Mõisaküla raudtee. Aastavahetusel kulges ringejoon üle Kehra, Paunküla, Mäo, Aidu, Puurmani, siis lääne poole Tarvastu, Kärstna, Kilingi-Nõmme. Otsene oht ähvarsas Tallinnat, Paidet. Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut Ka rahva seas oli üsna niru meeleolu. Jõukamad üritasid põgeneda või yolotasid kuskil restodes. Maanõukogu hindas olukorda katastroofiliseks. Hõigati Sb poole, et äkki saab abi. Eestimaa Töörahva Kommuun: väljakuulutamine, valitsemine, majandusreformid, terror. oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919, st 52 päeva eksisteerinud riigisarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult
annaabi.ee 
