15. juun. 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused (kõigi kodanike võrdsus seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus). Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord (võitluseks kommunistide vastu). Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel (eesotsas seisis riigivanem, kes lisaks peaministri ülesannetele täitis ka mõningaid riigipea kohustusi) , mille kinnitas ametisse ja vabastas sellest Riigikogu
18.oktoobril 1939 algas maavägede sissemarss Eestisse. Narva lähistel riigipiiri ületanud punaväed liikusid Paldiskisse ja Haapsallu; Ibroska juures üle piiri tulnud üksused suundusid Võru, Pärnu ja Virtsu kaudu Saare-ja Hiiumaale. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks südmuseks baltisakslaste lahkumine. Eestist lahkus 12 660 baltisakslast, mistõtti lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Demokraatia juurde tagasipöördumist ei olnud mõtet lähiajal oodata. Kehtima jäid kaitseseisukord, pol tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur jt piirangud. AASTA 1944 1944.a jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Punaarmee juhkond kavandas Narva vallutamist, mis kestis ligi 7 kuud. Sakslased tõid kodumaale Eesti väeosad ning 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. EV viimane peaminister Jüri Uluots kutsus rahvast üldmobilisatsiooni toetama, saades kokku u 40000 meest.
- Valitsuskriisid 1932-34: neli valitsust - 1932.a. august- Riigikogu koostatud uue põhiseadusprojekti esimene hääletus- läbikukkumine - 1933a. juuni- sama projekti (parandatud variant) teine rahvahääletus- läbikukkumine - poliitiliste vastuolude teravnemine, kokkupõrked rahvakoosolekutel, valitsuse ebapopulaarsuse kasv-1933a. augustis üleriigiline kaitseseisukord - 1933.a. oktoober- kolmas rahvahääletus (vapside põhiseaduse projekt)- võetakse vastu - üleminekuvalitsus eesotsas K.Pätsiga - 1934a. jaanuar- astus jõusse uus põhiseadus : ¤ riigivanem valitakse viieks aastaks rahva poolt (si suliselt president) ¤ riigivanemal õigus panna vastuvõetud seadustele
Usuti põllumajandusse, kui riigi rikkuse allikasse. O. Köster, O. Tief Eesti sots. tööliste partei - sotsiaal-reformistlikj partei. Parempoolsed: A. Rei.. Vasakpoolsemad: M.Martna Eestimaa kom. Partei - keelatud, juhiti Moskvast - Esimene põhiseadus: 15. juuni 1920 võeti konstutatsioon vastu seadusandlik võim Riigikogul (100 liiget) algselt oli see asutav kogu. kõrgeim võim rahval valitsus: riigivanem ja ministreid Püsis kaitseseisukord teatud piirkondades: kitsendas põhiseadust - 1. dets 1924 üritasid EKP liikmed riigipööret - neid ei toetatud - Loodi kaitseliit 3. Suure Kriisi aastad: - Kriis tabas esmasjoones põllumajandust, kuna see oli peamiseks ekspordiartikliks. Toiduainete hinnad langesid - Sama juhtus seejärel tööstusega - Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigeelarvet ei suudetud tasakaalus enam hoida - Süüd nähti erakondades - 1931 tehti katseid erakondi liita:
vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Nad leidsid, et J. Tõnissoni poolt moodustatud valitsus ei olnud neile meelepärane. Vapsid tegid valesüüdistusi ning levitasid laimu. Üsna pea kehtestati tänu sellele üleriigiline kaitseseisukord. See piiras rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilised organisatsioonid. Kaitseseisukorra kaotamise järel kavandati uusi valimisi, mis näitasid, et rahvas pooldab just vapside võimu, seega otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 1934 kuulutati taaskord välja kaitseseisukord, mis andis Pätsile pea piiramatud õigused. Eesti rahvale tehti Pätsi ja Laidoneri poolt ajupesu. Päts ja Laidoner põhjendasid
Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus
valitsusele umbusaldust, oli viimane sunnitud tagasi astuma. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Põhiseaduslikud õigused ei laienenud kogu Eesti territooriumile. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord, mis võimaldas kitsendada mitmeid põhiseadusega lubatud vabadusi. Kaitseseisukord oli algselt mõeldud ajutisena, ent püsis kuni 1934.aastani, mil see muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920.a. valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Säärane tendents jäi püsima kogu kümnendiks. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest, mis aga killunesid mitme
Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis. Põllumeeste Kogud ja tsentrirühmitused suurendasid oma esindatust. Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust. Võitlus riigivastastega Eesti iseseisvuse vastase tegevusega olid seotud vene emigrandid, baltisaksa parunid ning kommunistid. §15. Suure kriisi aastad Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis
Eest Põhiseaduse ajaloost Esimene Essti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920. Järgmie põhiseadus astus jõusse 1938 aastal, ent 1934. aasta 12. märtsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Kolmanda põhiseadusega 38 aastal seati sisse presidendi ametikoht. Praegu kehtiv Eetsi Vabariigi põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992.
Eesti ja Venemaa leppisid kokku omavahelises kaubanduses Venemaa pidi tagastama Eestile äraviidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jm; andis üle Eesti territooriumil olevate ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad Venemaal elavatele eestlastele ja Eestis elavatele venelastele anti võimalus oma kodumaale tagasi minna vahetati vangid Vaikiv ajastu: - kaitseseisukord - rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus") - Trükikodade tsensuur - Riiklik kontroll kõige üle - Demakraatlik kord asendus autoritaarnse diktatuuriga - Sisepoliitiline olukord peale 12.03.1934 aasta riigipööret: Kaitseseisukord, keelustati kõik poliitilise dmeeleavaldused ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Parlament seati vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla, Piirati ajakirjanduse sõnavabadust
süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a. märtsis viisid Päts ja Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, põhjendades seda vapside väidetava võimuhaaramise plaanidega, kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu. Kehtestati tsensuur ja riigi kontroll, loodi kutsekodasid. 1935. a. lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. Kuigi vapsid nõudsid demokraatia taastamist suutis Pätsi valitsus nende populaarsust rahva hulgas tugevalt kahandada. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. 1938-ndal aastal jõustunud põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigi
· Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused · laialdased kodanikuõigused võrdsus seaduse ees, isiku-ja korteripuutumatus, usu-ja sõnavabadus, õigus eraomandile jt. · Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Teine põhiseadus ( 1934.a.jaanuar ): · riigivanema võimupiiride laiendamine · rahvas valis riigivanema(riigipea) hääletamise teel viieks aastaks · seadusandlik võim endiselt Riigikogul(ühekojaline) · täidesaatev võim valitsusel koos peaministriga Kolmas põhiseadus ( 1.jaan. 1938 ) · EV riigipeaks oli president, kes valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Riigikogu muudeti kahekojaliseks · Vabariigi valitsuse(koos peaministriga) määras president
aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid
Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis. Põllumeeste Kogud ja tsentrirühmitused suurendasid oma esindatust. Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust. Võitlus riigivastastega Eesti iseseisvuse vastase tegevusega olid seotud vene emigrandid, baltisaksa parunid ning kommunistid. Kommunistide põrandaalune tegevus kujutas kõige suuremat ohtu.
Jaan Tõnissoni valitsus- skandaalid. Kuulujutud riigipöördest- J. Tõnisson kuulutas üleriigilise kaitseseisukorra, millega piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle ja suleti mitmed poliitilised ühingud. Kolmas rahvahääletus okt 1933, ülisuur võit. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeim võim riigivanemal. Konstantin päts valitsuse eesotsas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, Eesti vabadussõjalaste Liidu nime all. Vabadussõjalased poliitiline jõud. Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolu, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valimise ajal- suur toetus. Lasti ridadesse ka selliseid, kes ei olnud Vabadussõjas osalenud, kuid toetasid vabadussõjalaste poliitilisi ideid. Esimeheks Andres Larka (1879-1943), tema kõrval advokaat
Massiline toetus rahva poolt Suurim poliitiline organisatsioon eestis (üle 20000 liikme) Vabadussõjalaste ametlik juht Paremal olev Artur Sirk etendas tegelikku juhtrolli Andres Larka Sisepoliitika teravnemine Kriisi haripunkt 19321933 Neli valitsust 2 aasta jooksul Erakondade liitumine oli mitte edukas 1932. a. I rahvahääletus uue põhiseaduse vastuvõtmisel, kukkus läbi Jaan Tõnissoni valitsus oli ebapopulaarne 1933. a. Augustis üleriigiline kaitseseisukord, piirati poliitilisi vabadusi. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933. a. Oktoobris saavutas vabadussõjalaste põhiseadus rahvahääletusel ülekaaluka võidu Tõnissoni valitsus astus tagasi Moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas K. Pätsiga 1934. a. Jaanuaris jõustus uus põhiseadus Valimisvõitlus Majanduskriis oli taandumas. Seda tänu J. Tõnissoni valitsuse(1933) otsusele devalveerida krooni 35% võrra.
11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline
PÕHISEADUSE KRIIS________________________________________________________ Riigikogul liiga suur võim Vajatakse presidenti Rahvahääletuste läbikukkumine- 1933 kolmandal rahvahääletusel vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu ülisuur võit ÜLEMINEKUAEG___________________________________________________________ Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgemat võimu teostab president (rahva poolt valitud) Tühistati kaitseseisukord, taastati vabadussõjalaste tegevus (Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all)
Kes olid vabadussõdalased ja mida nad taotlesid? 1929. a. oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mille sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Milles seisnes sisepoliitilise situatsiooni teravnemine? Parlamendi killustumus suurenes, erinevate poliitiliste jõudude vahelised vastuolud teravnesid, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti mitmed poliitilised organisatsioonid. II põhiseadus: 1934. a. jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, mille kohaselt pidi oluliselt laiendatama riigivanema võimupiire, rahva poolt valiti viieks aastaks riigipea, kellel oli õigus panna Riigikogus vastuvõetud seadustele veto ning Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre: korraldajateks K
aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret. Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati (ainupartei Isamaaliit) Võim ainult riigipeal. 6.1. Millised muutused toimusid? Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelati parteid (loodi riiklik ainupartei Isamaaliit) ja meeleavaldused, riigikogu saadet laiali, olulisemate asutuste (sh ülikoolid, kirikud jt) üle kehtestati kontroll, mitu ajalehte suleti. 7. "Vaikiv ajastu". Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. kaitseseisukord rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus")
1920.aasta põhiseadus, ühekojaline parlament, Eesti rahval oli soov luua iseseisev riik. 2)Miks kehtestati 1934.aastal Eestis autoritaarne valitsus ? (ehk ka vaikiv ajastu.) Kehtestati sellepärast, et vältida vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem K.Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918
tõusid, talurahvasissetulekud vähenesid, tootmist piirati Suur tööpuudus. Devalveeriti eesti kroon. b) Sisepoliitiline kriis- kõneleti erakondlikust korruptsioonist, lehmakauplemisest jm. riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine. c) Põhiseaduse kriis- riigikogl liiga suur võim, valitsus ei suutnud riiki normalselt juhtida, toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Kolmas rahvahääletus saavutas võidu, mis koostati vabadussõjalaste poolt.Taheti uut koontitutsiooni ja presidendi ametit. Kuidas on seotud ülemaailmne majanduskriis ja Eesti sisepoliitiline kriis? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamine, valitsuskriiside kunstlik tekitamine. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine.
3) Kas järgnevad sündmused olid enne või pärast 1934 " vaikivat "ajastut ? Enne: vabadussõjalaste aktiivne tegevus kehtestati laialdased kodanikuvabadused Pärast: kehtestati autoritaarne diktatuur loodi ainupartei Isamaaliit 4) Miks nimetatakse vaikivat ajastut vaikivaks ajastuks ? Mis olid vaikiva ajastu tunnusteks (3) ? Konstantin Pätsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Sest vaikival ajastul, saadeti riigikogu laiali ehk riigikogu oli vaikivas olekus. Tunnused: riigikogu saadeti laiali, seadusi võttis vastu riigipea Konstantin Päts, 1 partei lubatud (Isamaaliit) , kehtis tsensuur ajakirjanduse üle. 5) Miks ei suudetud Balti Liitu luua? Balti riikides olid omavahelised vastuolud, s.o Poola-Leedu konflikt Vilniuse piirkonna pärast, samuti Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti regioonist ja
kõikvõimalike elualade üle. Esialgu oli Pätsi autoritaarse diktatuuri kõige ägedamaks vastased vapsid. Vahetult riigipöörde järel keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus, vallandati sõjaväest, politseist ja riigiasutustest vapse ja nendele kaasatundjaid. Vapside kohalike omavalitsuste saadikuvolitused peatati ning arreteeriti 400 tähtsamat vabadussõdalaste liikumise eestvedajat. Vaikivat Ajalugu iseloomustas: kaitseseisukord, vapside organisatsioonide sulgemine, valmiste edasilükkamine, tsensuur, ainupartei loomine, range kontrolli kehtestamine. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. Uued riigijuhid koostasid uue konstitutsiooni millega loodi ka presidendi ametikoht. Esimeseks Eesti presidendiks sai Konstantin Päts. Faktid: Vabadussõda 1918-1920 ; 2. veebruar 1920 Tartu rahulepingu sõlmimine ; Eesti Wabariik 1920-1940. Järeldus: Siin ei ole teist järeldust kui, ilmselt tehakse kõike ikka
rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust • 1934 kohalikel omavalitsuste valimistel saavutati ülisuur edu, loodeti, et Larkast saab uus Riigivanem • Tihedas võimuvõitluses mustati kõiki oma vastaseid kõikide kandidaatite poolt, kuid loodeti, et uue riigijuhiga tülid lahenevad
ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Dem. Asendus autoritaarse riigikorraga mis on tagant järele saanud nimetuse Vaikiv Ajastuse. Riigis tehti palju muutusi kuulutati välja kaitseseisukord suleti kõik vabadus sõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelustati poliitilisesd meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi ainupartei(isamaaliit). Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt PS-i lasksid nad koostada uue PS-i mis vastas nedne soovidele. 1937. Aasta PS-iga loodi presidendi ametikoht ning eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai K.Päts. moodustatud uus riigikogu oli presidendile kuulekad
Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei kestnud kaua, kõiges süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust. Vabadussõjalaste esiletõus. Andres Larka ja Artur Sirk. PÕHISEADUSE KRIIS 3 rahvahääletust( 1932, 1933, 1933) Vabadussõjalaste eelnõu läks läbi AUTORITAARNE EESTI RIIGIPÖÖRE 12.märts 1934 Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre ennetamaks vabadussõjalaste võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks. 2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Austati Isamaaliit 8. detsember 1935 valmistati ette relvastatud riigipöördeks Vabadussõjalaste poolt, kuid enne vahetult enne seda vahistati vabadussõjalased. PÕHISEADUSE MUUTMINE 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, koostas uue põhiseaduse. Riigipeaks president,
põhiseaduse muutmist. Vabadusõja veteranide liit muutus suurimaks poliitiliseks liikumiseks Eestis. 1933 kiideti rahvahääletuse tulemusena heaks põhiseaduse parandused, mis tähendas riigipea koha loomist ja suurt võimu talle. Uutel riigikogu valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõdalased, ning nende populaarsus näitas, et nad on potentsiaalsed. võitjad 12.Millal toimus riigipööre? Miks toimus? Mis juhtus? Riigipööre toimus aastal 1934, 12. märtsil. Kuulutati välja kaitseseisukord, lükati edasi valimised, suleti vabadusõjasalte organisatsioonid, vangistati mitusada vabadussõjalast, keelati poliitilised koosolekud. Saadeti laiali riigikogu, erakondade tegevus lõpetati, tuli ainupartei(Isamaaliit). Ajakirjandus allutati järelvalvele, tähtsamatele organisatsioonidele(kool; ülikool) kehtestati kontroll, demokraatlik riigikord asendus autoritaarsega 13.Millised olid vaikiva ajastu iseloomulikud jooned, põhiseadusega toimunud muutused.?Iseloomulikud jooned
Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks Aeg: 12. märts 1934 Põhjused: majanduskriis- rahva raske olukord Poliitiline kriis- vastuolud vapside ning Pätsi ja Laidoneri vahel Tagajärjed: Eestis algas vaikiv ajastu Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ning nende asemele loodi riiklik ainupartei(Isamaaliit) Eesti jäi II maailmasõja eel rahvusvaheliselt isoleerituks, sest: 1. Eesti oli autoritaarne riik 2. Eesti ei suutnud luua liitu väikeriikidest naabritega
Talvesõda--Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad ründama Soomet. Eesti poolehoid kuulus soomlastele. Oktoobris 1939 kutsus Hitler oma rahvuskaaslasi tagasi Saksamaale ning järgnevatel kuudel lahkuski Eestist üle 12000 baltisakslase. Baltisakslaste lahkumine vähendas tugevalt ühiskonna vaimset ja majanduslikku potentsiaali ning viitas taas MRP-le Valitsus lootis koguda suuremat rahvatoetust ning uueks peaministriks saab Jüri Uluots, kuid tegelikkuses kehtis endiselt kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsesuur ja muud piirangud.
Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933. aasta oktoobris kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vabadussõjalased.Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aasta aprillis. Autoritaarne Eesti(1934-1940) Koondamaks võimu enda kätte teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigpöörde.Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid,vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.Riigikogu saadeti laiali,loodi riiklik ainupartei Isamaaliit,ajakirjandus allutati järelevalvele,mitu ajalehte suleti,kõigi olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll.Demokraatima asendus autoritaarse riigikorraga.See sai nimeks vaikiv ajastu.Selline valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek.
märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur
Paljud leidsid, et sagedased valitsuskriisid ei ole normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia. 1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käsi riigijuhtimises parandaks olukorda. Sooviti laialdaste õigustega riigipea ametikohta. Seda nõudsid eriti jõuliselt vapsid. Vältimaks vapside võimule pääsemist teostasid Laidoner ja Päts sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, keelustati meeleavalduse ning lükati edasi valimised. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kirikute ja muude ühiskonnaelus tähtsate asutuste üle. Loodi ka riiklik ainupartei, mis on diktatuuride juures üks tähtsamaid tunnuseid. 1937. aasta põhiseadus tulenes riigijuhtide soovidest, kuna eelmist põhiseadust olid nad oma võimu teostades korduvalt rikkunud
aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis. Põhiseaduskriisi olemust näitasid ilmekalt valitsuskriisid, ,,vapside" ja Riigikogu vastandumine ning rahvahääletuste tulemused. Peamiseks tagajärjeks osutus liberaalse riigikorra ja vasakpoolsete jõudude asendumine autoritaarse võimu ning parempoolse reziimiga. Vaikiv ajastu 12märts- 21. juunini 1940: kaitseseisukord,lükati valimised edasi, keelati poliitilised kogunemised. 1., 2. ja 3. Põhiseadus (võrdlev tabel vihikust) I PÕHISEADUS II PÕHISEADUS III PÕHISEADUS Vastuvõtmise aeg 1920 1933 1938 Rahvaesinduse nimi Asutav Kogu Vapsid Rahvuskogu Rahvaesinudse 100 50 120 liikmete arv
Üheks väga edumeelseks ja demokraatlikuks nähtuseks tolleaegses Eesti Vabariigis oli kultuurautonoomia siinsetele vähemusrahvastele (sakslased, juudid, venelased, rootslased). 1925. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadusega said vähemusrahvad laialdased õigused arendada oma kultuuri. Demokraatlikud vabadused ei kehtinud siiski kõikjal Eestis. Tallinnas ja piiriäärsetel aladel kehtis kuni 1934. aastani kaitseseisukord, seejärel muutus see üleriigiliseks. Siseriiklikult olid iseseisvuse algusaegadel Eestile suurimaks ohuks kommunistid. Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 Tallinnas õnnestus võimudel maha suruda. Selle järel kommunistide populaarsus vähenes ning sisemine olukord riigis stabiliseerus. 1930. aastatel muutus sisepoliitiline olukord Eestis taas keeruliseks. 1930. aastal
aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 – sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 – Eenpalu) siseministrina. valitsemine dekreetidega kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord keelati poliitilised meeleavaldused suleti vabadussõjalaste organisatsioonid okt. 1934 – kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus 1935 – keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) 1935, 8.dets. - vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre
Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit toompea ning Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Taas kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega.Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Olemasolev Riigikogu tuli sügisel küll kokku, kuid kuna rahvasaadikud söendasid riigivanema tegevust
aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina. · valitsemine dekreetidega · kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord · keelati poliitilised meeleavaldused · suleti vabadussõjalaste organisatsioonid · okt. 1934 kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse · piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus · 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati kutsekojad ja Isamaaliit (ainupartei) · 1935, 8.dets. - vabadussõjalaste katse teha relvastatud riigipööre
1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägid ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andsid riigipeale laialdased õigused. Valimised pidi toimuma aprillis 1934 ning seal kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhtaja Johan Laidoner märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime ,,vaikiv ajastu". Uued riigijuhid lasksid koostada uuepõhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Pätis. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas.
esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised meeleavaldused. Jäi ainult Isamaliit (ainupartei), ajakirjandus allutati järelvalvele, mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestatirange kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Ajastu nimeks on saanud vaikiv ajastu. *1937. aastal tuli uus põhiseadus, milles loodi presidendi ametikoht
See lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. AUTORITAARSE REZIIMI AASTAD · Nähes vabadussõjalaste suurt populaarsust ja teostasid riigivanema kandidaadid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata. · Ühtlasi kuulutati kuueks kuuks välja üleriigiline kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. · 2. oktoobril 1934 lõpetati Riigikogu istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud parlamendil koguneda. Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei Isamaaliiduga, ajakirjandus allutati tsensuurile. · 1
Kuidas hinnata vaikivat ajastut Eestis? Kas võitis või kaotas? Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstatin Pätsi väljakuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati kehtiva Põhiseaduse vastaselt vägede ülemjuhatajaks. Selle tagajärjel vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati ka nende juhid. Probleem algas just selles, et 1934. aasta algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus Vapsid saavutasid suurt edu. Seda aga püüdsid ennetada Riigikogu ja riigivanema valitsemistel ning koondati võim enda kätte, kus viisid
Hakati kõnelema erakondade vähenesid, tootmist piirati põhiseaduse muutmiseks. korruptsioonist, parteiliste Suur tööpuudus. Devalveeriti Kehtestati üleriigiline huvide eelistamisest, eesti kroon. kaitseseisukord. valitsuskriiside tekitamist ja Vajatakse presidenti venitamist, portfellide valimist, jne. Rahvahääletuste läbikukkumine- 1933 Uue poliitilise jõu-
parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt) - Riiginõukogu(ülemkoda)(40 liiget) Piirati parlamendi õigusi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviia. Kaotati rahvaalgatus,valimisõigus 1938.toimusid Riigivolikogu valimised. Paar päeva hiljem Kaarel Eenpalu. - Püsis kaitseseisukord - Süvenes tsentralisatsioon - Poliitilist organiseerumist ei lubatud - Säilis valitsuse kontroll elualade üle. 1934-vaikiv ajastu Kehtis tsensuur Kõik poliitilised parteid keelatud(v.a Isamaa Liit) Lubatud noorteorganisatsionid(gaidid) Ülejäänud sattusid opositsiooni VÄLISPOLIITIKA 20NDATEL 1. Tunnustuse saavutamine 2. Suhted naabritega 3. Otsiti liitlasi Eesti tunnustamine Nõukogude Venemaa de Jure 1921.a
*1934 aprillis riigikogu ja riigivanema valimised *Johan Laidoner(Asunike Koondis); Konstantin Päts(Põllumeestekogud): August Rei(Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde *Vahistati u 400 vabadussõdalast ja suleti nende organisatsioonid(väidetav v õimuhaaramiskatse ja ,,Eesti rahva vaimne haigus" propagandast) *Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku)
poliitilist kemplemist. Oktoobris 1933 pandi vabadussõdalaste koostatud uue põhiseaduse projekt rahvahääletusele. Eelnõu toetas enamik valijaid, riigivanem sai õiguse tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja riigiasutustes alustati puhastustööd. Vaikiv ajastu (1934- 1940) Septembris 1934 tuli Riigikogu jälle kokku ja nõudis tagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde. Pärast seda parlamenti enam kokku tulla ei lubatud. Kõik erakonnad keelustati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei - Isamaaliit. Ajakirjandus
Seadusandlikku võimu teostas aga riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatva võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli nüüdsest otsustamisel suur iseseisvus ning kehtestati kodanikuõigused. Neist olulisemad olid kodanike võrdsus seaduse ees, hulgaliselt vabadusi ja õigus eraomandusele. Põhiseaduse halvaks küljeks oli aga see, et see ei kehtinud Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas, seal kehtis kaitseseisukord. Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi hooleks, kuid sealt abi ei tulnud. Seejärel otsiti uusi lahendusi ja otsustati lõpetada sõda Nõukogude Venemaaga. 1920.a sõlmiti Tartu rahuleping, kuid meile ei õnnestunud koheselt saada Rahvasteliidu täieõiguslikuks liikmeks. Iseseisva riigina nägi Eesti aga ohtu Saksamaas ja Venemaas
riigipea institutsioon. Seda sai teha PS-e muutmisega, mis pidi toimuma läbi rahvahääletuse e referendumi. 20ndate lõpul üritati Riigikogu poolt PS-i muuta, siis tuli vahele majanduskriis ja see seadis riigi ette teistsugused ülesanded. 1932 pandi PS-se muudatus esimest korda rahvahääletusele, kuid rahva passiivsuse tõttu kukkus see läbi. Katset korrati järgmisel aastal (1933), kuid tulemus oli sama. Seejärel kuulutati riigis välja kaitseseisukord, millega piirati poliitilisi vabadusi. 1934.a märtsi riigipööre: 1920ndate lõpul asutasid Vabadussõja veteranid oma organisatsiooni- Vabadussõjalaste Liit, eesmärgiga toetada veteranide majanduslikke nõudmisi. Organisatsioon sai populaarseks kesk- ja alamkihtide hulgas ja kujunes kiiresti Eesti arvukamaiks organisatsiooniks, mis hakkas tegelema ka poliitiliste küsimustega- hakkasid nõudma PS-e muutmist, lõpetada korralagedus riigis. Selle org
a. oli neid 32 000). Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult põllumehi, töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. Kriis hakkas taanduma alles pärast seda, kui Jaan Tõnissoni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. 12.märts 1934. a. toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit võtsid Toompea ning Tallinna kesklinna kontrolli alla ning sellega seoses kehtestati kaitseseisukord, erakondade tegevus peatati ning vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku sügisel, kuid kui Riigikogu istungjärk oli lõppenud olid Riigikogu liikmed sunnitud laiali
annaabi.ee 
