2. maailmasõja tagajärjed, sealhulgas Eestile (lähiajalugu 1 lk 158 - 159, eesti ajalugu 2 lk 95) 1) Seninägematud purustused ja inimkaotused ligi 60 miljonit. Holokaust (Holokausti päev 27. jaanuar) - juutide massiline tagakiusamine ja hävitamine natslikul Saksamaal ja Saksamaa okupeeritud aladel 1933. - 1945. aastani. Tapeti umbes 6 miljonit juuti. 2) Vaatamata Atlandi hartale ei järgnenud õiglast maailmakorda. Sealhulgas kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv maailmasning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. 3) Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhenemine ning Külma sõja algus. 4) Algas koloniaalsüsteemi lagunemine: 1945 - 1990 tekkis juurde 98 uut riiki. 5) Hitleri vastasest koalitsioonist loodi ÜRO 1945. aastal (51 asutajariiki ja praegu on 194 riiki). 24. oktoober on rahvusvaheline ÜRO päev, kuna 1945 jõustus sel päeval ÜRO põhikiri. 6) Muutus maailma, sealhulgas Euroopa poliitiline kaart. Eesti 1) omariik...
Sport tähendab võitude hinda ja kaotuste kibedust Spordis on nii kurbi hetki,kui ka õnnelikke.See ei tohi mõjutada sportlase eesmärke ega enesekindlust.Sport on nii äri ,kui ka töö ja aint pühendunud sportlane saavutab enda eesmärke. Kaotus on sportlasele isegi vajalik.Pole ühtegi sportlast,kes pole enda spordikarjääri jooksul kogenud kaotust.Nagu judokas Aleksi Budõlin on öelnud ,,kaotusest õpib sportlane rohkem kui võidust".Täpselt nii see ongi kuna,kui sportlane kaotab ta hakkab mõtlema,mis ta valesti tegi?,mis ta peaks tegema,et neid vigu vältida?Olen ise kogenud seda kibedat tunnet,kui kaotus on väga valus.Peale seda ma panin ennast mõtlema ,et edasipidi neid vigu vältida ja võidu himu kasvas peale kaotust,tahtsin tõestada ,et ma suudan võita.Peale kaotust,võistlustel olid mul järgmised võistlused Eesti Meistrivõistlused,kus ma vältisin varem tehtud vigu ja võitsin. Võitude hind on väga kallis ja tuleb igat võitu hinnata väga kõ...
reparatsioone mille väljamaksmine pidi jätkuma ka tänapäeval, samuti rängalt piirati lubatud sõjaväge. Austria-Ungari oli kaotaja nii bloki osa kui ka eraldi riigina. Esialgu pidi riik sõdima Venemaa ja Serbiaga, kuid Itaalia üleminek Antandi poole nõudis uue rinde avamist ja sõjaressurside ümber paigaldamist. Kuigi 1917. aastal Sakslaste toel suudeti anda sellele tugeva hoopi, ei suudetud seds täielikult purustada. Laastav, veniv, kurnav ja kaotuste rikkas sõda tekitas riigis suuri rahulolematusi. Saksa vägede lüüasaamine ning liitlaste Bulgaaria ja Türgi sõjast väljaastumine 1918. aasta lõpupoolel panid Austria-Ungarit lootusetu olukorda. Impeerium hakkas seespoolt lagunema ja koos sellega lagunes ka armee. Seda kasutasid itaallased ja alustasid pealetungi Piave jõel ning üksi jäänud Austria pidi kapituleerima 1918. Tulemuseks lagunes impeerjum mitmeks riigiks, Austria ja eriti Ungari pidid loovutama hiiglaslikke alasid
§ Ahase vanemad tahavad oma maad tagasi Henn Ahas § Koolipoiss § Vaikne, mõtisklev § Sõbrad: Käsper ja Käämer § Vaene päritolu § Kõhkleb kaua, kumb pool valida § Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film § Tegelaste mõttemaailm § Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel § Arutletakse pikalt § Ei tooda välja kõiki erinevate ideoloogiate Ahase kõhklusi üle § Toodud sisse uus
Samas ei usalda ta täielikult teisigi. Sarnaneb lapsega, kes sõidab libedast mäest alla, hoides kaaslase hõlmast kinni, püüdes teda seejuures isegi juhtida. Manipulatiivsed süsteemid: Aktiivne- püüab teisi juhtida aktiivsete meetodite abil. Passiivne- kuna tal puudub kontroll elu üle, otsustab ta, et peab alla andma ja laskma aktiivsel manipulaatoril ennast kontrollida. Võistlev- suhtub elusse kui pidevasse turniiri, lõputusse võitude ja kaotuste ahelasse. Ükskõikne-mängib lootusetut, ükskõikset inimest. Kuidas manipulaatoriga manipuleerida Lase vastasel rääkida Kuula Jälgi kehakeelt ja zeste Kujuta ette, et sa räägid maailma huivitavaima isikuga. Kokkuvõtteks Manipulatsioon on tänapäeval vältimatu. Kuid me kõik saame ennast kontrollides sellega kokkupuudet vähendada. Manipuleerimine ei ole ainult valetamine vaid peenetundeline inimkonna mõjutamine.
Ahase vend punaarmees võitleja Ahase vanemad tahavad oma maad tagasi Henn Ahas Koolipoiss Vaikne, mõtisklev Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: Priit Võigemast Argo Aadli Ott Aardam Karol Kuntsem Hele Kõre jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase
Ahase vend – punaarmees võitleja Ahase vanemad – tahavad oma maad tagasi Henn Ahas Koolipoiss Vaikne, mõtisklev Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: – Priit Võigemast – Argo Aadli – Ott Aardam – Karol Kuntsem – Hele Kõre – jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel
Grete Murr DS-12 Lapsepõlv Giuseppe Fortunino Francesco Verdi on sündinud 10. oktoobril 1813 Itaalias, Parma lähedal Lapsepõlves meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia Muusikat õppis eraõpetaja juures 11-aastaselt oli ta juba organist 20-aastaselt läks Milanosse õpinguid jätkama Abiellus Margheritaga ning neil sündis kaks last, kes mõlemad surid veremürgitusse Hiljem suri ka tema abikaasa Verdi langes kaotuste tõttu sügavasse masendusse Giuseppe Verdi keskeas Viimased eluaastad ja surm 1901. aastal sai Verdi insuldi ning suri mõne nädala pärast Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurimaks rahvakogunemiseks Looming Oli üks 19.saj Itaalia tuntuimatest heliloojatest Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega Lemmikzanriks oli tal ooper Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks
Sõjategevus 1940-1942 · 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka ülejäänud Kolmikpakt riigid. Detsember 1941
Seda vaid kaks aastat enne lõplikku edu. Oma esimest õnnestunud lendu meenutas Orville Fright hiljem järgmiselt: "Esimene lend kestis ainult 12 sekundit, mis on lindudega võrreldes väga tagasihoidlik, kuid ometi oli see maailma ajaloos esimene lend, mille puhul masin koos inimesega omaenda jõul vabalt õhku tõusis, ..." Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need osutusid üllatavalt tõhusateks mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes. Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500, maailma suurim reisilennuk aastani 2005 aga Boeing 747, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kui ohutuse mõõduks võtta hukkunute arv reisijakilomeetrite kohta, siis on lennuk märgatavalt
21. sajandi probleemid must ja valge stsenaarium Võrreldes eelmiste sajanditega on üleüldine elatustase tipus ja areng pidev. Sellest hoolimata leidub ka tänapäeval laialdaselt globaalseid probleeme, millele lahendusi leida on keeruline. Terrorism, mis ei ole mitte uus nähtus, on aga sel sajandil kasvuteel. Peale otseste kaotuste kaasnevad terrorismiga muud suured kulutused: ressursid, mis kuluvad sellega võitlemiseks ja selle ennetamiseks, kui ka sellest tingitud kahjude korvamiseks. Relvavõitlus häirib kohalike elu või muudab elu piirkonnas võimatuks: tekib rändekriis, millega tekivad omakorda probleemid nii finants- kui muudes eluvaldkondades. Tehnoloogia arenguga kaasnevad ka võimsamad relvad maailmas on suur tuumasõjaoht. Kuigi Ida-Lääne vastasseis on lõppenud, ei ole tuumarelvavarud kuhugi kadunud
novembri hommikul ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Nõukogude vägede uus läbirääkimiskatse algas 1.veebruaril 10-päevase suurtükiväe ettevalmistusega. Uute väejuhtide poolt organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee suurpealetung Soome peakaitseliinile algas 11.veebruaril 1940 15.km läbirääkimislõigul Muolaanijärve ja Karhula vahel .Edasi pidid ka soomlased taganema vahekaitseliinile ,sest Punaarmee oli liikunud suurte kaotuste hinnaga Mannerheimi kaitseliinile .Lõpuks taandusid soomlased viimsele kaitseliinile . Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid 10-päevased ägedad lahingud. Soomlased kaitsesid oma suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse ja ennastsalgavusega. Lõpuks tungis ikkagi Punaarmee linna. Viiburis käisid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda , kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu 13
tsiviilobjekte. Esimene kaitselahingute periood oli detsembrist 1939 kuni jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaegu täielikult pealetungivad Nõukogude 165. ja 44. Jalaväediviisi. Pärast esmaseid kaotusi moodustas NSV Liidu juhtkond esialgse välksõja läbikukkumisel sõjaks Soomega 7. jaanuaril 1940 Põhja rinde. Viie päeva jooksul õnnestus Punaarmeel suurte kaotuste hinnaga kiiluda end kuni 4 kilomeetri sügavusele Mannerheimi kaitseliini. Soomlased olid 15. veebruariks sunnitud taganema oma vahekaitseliinile. 18. veebruaril alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu. Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3. märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Soomlased avasid Punaarmee edasitungi takistamiseks Saima kanali lüüsid ja ujutasid üle Viiburi kirdeosa, kuid
tõekspidamisi muuta, vajadusel ka iseloomuomadusi. Sest ainult “ühte rida ajades“ inimene ei arene. Siia juurde sobib minu meelest väga hästi ka vanasõna: “Vanale koerale juba uusi trikke ei õpeta“, sest hilisemas eas on oma loomust väga raske muuta, kui mitte võimatu. “Väheke vapustusi on hingetasakaalu huvides vaieldamatult vajalik“. – Igale inimesele on antud oma koorem kanda – kellele suurem, kellele väiksem. Päris ilma pettumuste, kaotuste ja tagasilöökideta ei ole võimalik elada. Neist õpitakse, need on vajalikud, et inimene muutuks vastupidavamaks, tugevamaks. Õnnestumised ja tagasilöögid hoiavad hinge tasakaalus.
veel mitu aastat suudeti ristisõdijatele otsustavalt vastu astuda.Mõni aeg hiljem, kui võitjad olid tublisti rüüstanud ja põletanud, palusid eestlased rahu. Nii lõppes kuulus Madisepäeva lahing eestlaste suure kaotusega. Kaotused ja lõpptulemus. ► Läti Henrik hindab langenud eestlaste arvuks 1000, vanem riimkroonika 1400, lisaks saadi Henriku järgi sõjasaagiks ligi 2000 hobust. Kristlaste kaotuste hulka kroonik ei täpsusta kuid ütleb, et liivlaste juht Caupo sai surma olles pistetud odaga mõlemast küljest läbi.
Miks lagunes tuhandeaastane Rooma riik? Kui Rooma impeeriumi kulden aeg oli kestnud juba mitu sajandit, polnud kellelgi aimu sellest, et seda suurepärast riiki võiks tabada langus. Siiski, me ei tea mis täpselt juhtus, kuid Rooma riik hävis. Rooma lagunemise kohta on erinevaid teooriaid, mina isiklikult pooldan murenemisteooriat, sest siiamaani on mulle igast loetud tekstist jäänud mulje, nagu oleks allakäik toimunud peaaegu et märkamatult. Suurte sõjaliste kaotuste puhul oleks olnud tegu katastroofiga, kuid Rooma sõjalised kaotused enne lagunemist ei olnud nii suured, et viia katastroofini. Siiski, mingi osa oli ka sõjaväelistel kaotustel. Huvitav, kui palju oleks Rooma valitsejad suutnud allakäiku takistada? Võimalik, et ka tänapäeval eksisteeriks rooma riik, kui oleks kasutusele võetud tõsised abinõud. Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad, kuid need tekkisid ainult tänu liiga lõdvale reziimile
pidast vastu. · Hoopis sakslased kandsid suuremaid kaotusi sõjaväelaste seas. Somme'i lahing ( 1.juuli 1916 ) · Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasi liikumise. · 1.juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. · Somme'i all võtsid inglased 15 septembril esimest korda kasutusele tankid. · Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala ( surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit ) Venemaa vasturünnak idarindel · Saksamaa pidas Venemaad sõjaliselt lööduks, kuid nad eksisid. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsisas. · 1916.a juunis murtigi Austria-Ungari kaitseliin läbi, tekitades vaenlastele suuri kaotusi kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus.
tagajärjel olid väga suured purustused . Kokku kaotasid mõlemad pooled 1,3 miljonit meest. 11 1917. aastal lääneliitlasi painas aina tugevaim vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Venemaa kokkuvarisemist oodates, hoidis Saksamaa oma jõud läänerindel, kuid ei teinud rünnakuid. Nad lõid varuliine, lastes vastasel lõhkeainet kulutada ilmaasjata. Prantslased ja inglased olid kaotuste pärast vihased, nii et nad korraldasid mässu, mida suure vaevaga maha suruti. Kuid 1917. a inglased läbisid tühjast kaitseliinist läbi, kuid ei kasutanud seda aega eriti soodsalt sakslased suutsid läbimurde peatada. Sama aasta oktoobris Capetto all alanud pealetungi said Itaallased tugevalt lüüa, kuid õnneks Prantsuse-Inglise väed hakkasid Saksamaa edasitungi peatama. 12
pidast vastu. · Hoopis sakslased kandsid suuremaid kaotusi sõjaväelaste seas. Somme'i lahing ( 1.juuli 1916 ) · Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasi liikumise. · 1.juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. · Somme'i all võtsid inglased 15 septembril esimest korda kasutusele tankid. · Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala ( surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit ) Venemaa vasturünnak idarindel · Saksamaa pidas Venemaad sõjaliselt lööduks, kuid nad eksisid. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsisas. · 1916.a juunis murtigi Austria-Ungari kaitseliin läbi, tekitades vaenlastele suuri kaotusi kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus.
möödumisest” näituse avamine. Lindi lõikas läbi Soome suursaadik. • 2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a. Narva piirkonna lahingute imitatsioon kus punaarmeelased üritasid korduvalt tulutult Narva jõge forsseerida et selle läänekaldal sillapead moodustada. Eesti Leegioni võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte kaotuste hinnaga tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale. • 2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi nimetust kandev muuseum Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel puhul toimus sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi. Tretjakovi galerii
sellepärast läksid eestlaste ettevõtmised tihti luhta. Vaenlaste poolt rüüstati ja vallutati palju Eestimaa linnuseid ja linnasid. Muistsele vabadusvõitlusele kuulub tähtis koht meie ajaloos, kuigi eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma. Tehti ju kõik oma vabaduse säilimise eest, mida osati ja suudeti. Elukvaliteet ja areng hakkas muutuma paremuse poole, vähehaaval läks inimeste elu kergemaks ja positiivsemaks. Aga samas saime suurte kaotuste osaliseks. Hukkus palju oma armastatud rahvast ja jäime ilma vabadusest. See õpetas mulle, et tuleb osata leppida kaotusvaludega ja minna oma eluga edasi. Kui ma kujutlen seda ajastut pimeda, halli ja raskena siis arengule suunatu muudab seda üha helgemaks, kuid siiski mitte säravaks. 3
televisioonist näidatakse. Näiteks näidatakse lastele juba varahommikust saati erinevaid multikaid ja saateid, mis on väga tihti vägivaldsed ja tekitavad lastes tunde, et nii peabki meie maailm funktsioneerima vägivaldselt. Spordimaailma ja-sündmuste kajastamine meedias on traditsioon. Huvilised loevad artikleid, jälgivad ülekandeid pingeliselt ning televisioonis lisab õhkkonda ärevust ka kommentaatorite kaasaelamine. Suurte kaotuste puhul järgneb meedias suur halamine, võitude puhul kangelaste tunnustamine. Praegu üheks diskusseeritavamaks probleemiks meedias on eestlaste poolt palavalt armastatud suusataja Andrus Veerpalu dopingusüüdistus. Peale Andrus Veerpalu võitu teatati igas spordiülekandes, kui tubli ta on ning kui uhked me tema üle oleme. Nüüd aga, kui tekkisid kuuldused dopingust ja need otse meediasse paisati, on muidu vaikne ja endassesulgunud eesti rahvas Andrus
saabumist baasidesse ja sõjalaevastiku saabumist Paldiski ja Tallinna sadamatesse ei olnud Eesti enam sõltumatu riik. Analoogilised lepingud surus Nõukogude Liit peale ka Lätile ja Leedule. Vastastikuse abistamise pakti üritati sõlmida ka Soomega, kuid kuna Soome juhid ei uskunud, et Nõukogude Liit kõiki varaseimaid lepinguid rikkudes Soomet tõepoolest ründab, lükkas Soome need nõudmised tagasi. Järgnes Nõukogude Liidu rünnak ning Talvesõda, kus Soomel raskete kaotuste hinnaga õnnestus oma iseseisvust kaitsta. (M.Laar 2015). Eestlaste valikud teises maailmasõjas 4 1941. aasta suvel tungis Natsi-Saksamaa NSVL-ile kallale ja okupeeris muude territooriumide hulgas ka Eesti. Saksa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja Eesti sattus jälle NSVL- i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid
lahinguvälja pilt jõudis n-ö koju kätte. Kujunes uus amet sõjaväekorrespondent. 7.Sõjapidamine muutub humaansemaks Koos tehnika arenguga sõjapidamine muutus inimlikkumaks. See eelkõige oli seotud meditsiiniteenistuse saavutustega ning inimeste kiir transportimine hospidalisse. Kui enne (19. Sajandil) iga viies haavatud sõjaväelane suri haavadesse või ränkade teenimistingimuste tõttu, siis 20. Sajandi algul kaotuste suhtarv oluliselt langes. Sõjasteemine ei tähendanud enam inimestele tsiviileluga lõpparve tegemist, vaid ajutist äraolekut. 1859. aastal loodi Punane Rist, ning rahvusvahelisel tasandil üritati reguleerida sõjaaegset suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ning haavatutesse. Selle organistatsiooni tegevust tunnistati kõikjal ning üldjoontes koheldi vaenlast lugupidavalt.
USA kaasati sõtta 9. Milliste tulemustega lõppesid Talvesõda ja jätkusõda NSVL-le ja Soomele? Talvesõda Jätkusõda (kummaline sõda) NSVL Kaotati tohutult mehi, NSVL-le kuulutati sõda, Soome väejuhtide vahetumisel suudeti hõivas NSVL-le kuuluvad ületada piir, kardeti suurte Karjala alad kaotuste pärast vallutada tervet Soomer. Soome Kaotas punaarmeele, Alustati Soome kuulutas NSVL-le sõja. läbirääkimisi Vallutas oma Karjala alad + NSVL-e kuuluvad Karjala alad 10. Selgita mõisted KOLMIKPAKT- Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27.sept. 1940 Berliinis
olümpial jagati välja 37 komplekti medaleid (iluuisutamiskava täiendati jäätantsuga, kiiruisutamises meestele lisandus 1000 m distants). Olümpiamängud avas Austria liidupresident Rudolf Kirchschläger. Olümpiatule süütajaid oli esimest korda kaks - Josef Feistmantl (olümpiakuld 1964 kahekelgul) ja Christl Haas (olümpiakuld 1964 kiirlaskumises). Mõned suurimad sporditegelased Larry Bird-1979 juhtis ta Indiana State'i NCAA meistritiitlini. Võitude ja kaotuste suhe oli rekordiline 81:13, sealhulgas kodus 50:1. Sel aastal võitis ta Naismithi auhinna ja John R. Woodeni auhinna. 1978 ja 1979 valiti ta USA parimate ülikoolikorvpallurite hulka.Larry Bird hoiab siiani Indiana State'i rekordeid punktide (2850), vaheltlõigete (240) ja lauapallide (1247) osas. Mängus keskmiselt visatud punktide osas (30,3) on ta NCAA läbi aegade viies. Pelé ( Edson Arantes do Nascimento)- Aastal 1958 tuli Brasiilia koos Peléga esimest korda
1816 Verduni lahing (21.02 – 18.12). Saksa majan olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Pr ja Sbr armee oli oluliselt kasvanud. Saksa tahtis anda löögi Verduni kindlusele. 270000 sakslast alustas pealetungi, langes ca 1mil meest, aga Pr pidas vastu. Verduni kaitsejuht- Kindral Petain Somme’i lahing (1.07-18.11). Pr ja Sbr väed alustasid vastupealetungi. Suurte kaotuste hinnaga vallutati väike ala (surma sai 1,3 mil sõdurit), Inglased kasutasid esmakordselt tanke. 1917 Caporetto lahing (24.10). Saksa sai oma idarindelt
Kui kaotasid näiteks oma telefoni, siis sa küll saad korraliku õppetunni ning oled järgmine kord kindlasti selles osas hoolsam, kuid see ei tee sinu telefonikaotust võiduks. On väga palju olukordi, kus kaotus võib osutuda võiduks. Mõnikord on suurema võidu nimel vaja taluda ajutist kaotust. Teinekord peame lihtsalt tunnistama, et kaotasime, kuid tähtis on, et oskaksime kaotustesse õigesti suhtuda, me ei tohiks kaotuste korral lõplikult alla anda ning pettuda, vaid peaksime nendest õppima ning oma vigu analüüsima. Õige suhtumisega saame muuta kõik kaotused võitudeks.
Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Nõukogude Venemaa loobus muutunud olukorras Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta ning Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast. Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest. Küllalt suurte kaotuste tõttu hakati uuesti mõtlema rahukõnelustele. 5. detsembril 1919 taasalustatud rahukõnelused osutusid seekord edukaks ja 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 jõustus relvarahu. 5. detsembrit 1919 loetakse Eesti vabadussõja lõpupäevaks. Järgnes rahulepingu sõlmimine Tartus 2. veebruaril 1920. Tartu rahuga tunnustas Venemaa tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti riiklikku iseseisvust ja Vabadussõja tulemusel kehtestatud piire ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast
liitlastele valusalt kätte. Liitlastele oli kahjuks ka nende omavaheline halb läbisaamine, kehv staabitöö ja nad ei suutnud ka keerukaid manöövreid vajaliku kiirusega ja kooskõlastatult sooritada. Prantslased olid aga kõrgelt motiveeritud, oma aja tipptasemel ohvitseride ja sõjaväeliste oskustega. Taktikalistelt oskustelt olid nad vaieldamatult parimad maailmas. See oli ühtlasi ka Napoleoni esimene positsioonilahing. Väed Vägede ja kaotuste arv on teatmeteostes ja ajaloolistes ülevaadetes natuke erinev. Prantslastel 65 - 75 000 (eri kirjanduse andmed ei ühti). Prantslased olid vähemuses 4:5 vastu. Liitlastel 70000 venelast, 15000 austerlast. Kaotused: Prantslastel 1300 langenut ja 7000 haavatut; liitlastel 16000 langenut või haavatut, 11500 vangivõetut. Lahing Liitlased (punane) ja prantslased (sinine) Austerlitzi lahingus 1. detsembril kell 18 .
turboventilaatormootoritega. Sõjalennukitel, mille mootorite kütusesäästlikkust ei peeta väga tähtsaks, on ka kahekontuursed järelpõlemis-forsaasikambriga reaktiivmootorid. Jõuallikata lennukid on purilennukid ja laugurid.Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need osutusid üllatavalt tõhusateks mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes.Esimene kommertslennuliin loodi 1919 USA ja Kanada vahele. Esimene majanduslikult väga edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. Boeing 747 oli maailma suurim reisilennuk aastani 2005, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kuumaõhupall Kuumaõhupall on õhutranspordivahend, mis liigub tuule kiirusega.See sõiduk koosneb
vahenditega turgutada. USA välisminister lõi nn Davesi plaani, mis andis Saksamaale laenu reparatsioonide maksmiseks. USA lõi endale I maailmasõja tulemusena üpriski stabiilse ja konkurentsivõimelise turu, millesse ei oldud kitsid ka ise investeerima. Ühendriikide majanduskäk ja selle läbi ülevõimu saavutamine, muutis USA üheks suurimaks võitjaks I maailmasõjas. Suurimaks kaotajaks pean kahtlemata Saksamaad. Saksamaa kaotuste traagika seisneb paljuski võitjasiikide tegevuses ja sellele järgenenud sündmustes. Ülemäärased süüdistused sõja põhjustamises ja ebaloomulikult suured kahjunõuded olid varasema Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise tüli vili. Piiril asuvate majanduslikult vajalike piirkondade hõivamissoovid on viinud mitmete sõdadeni. Saksamaa oli Versailles rahulepingu järgselt sunnitud loobuma paljudest oma piiri regioonidest mitmetele riikidele nagu Poolale, Taanile, Belgiale
Kuninganna Katarina suri põrutuse tõttu, mille ta sai kukkudes. Kui Katarina 1535. aastal suri, sattus kuningas taas seisu, milles ta oli enne oma abielu. Seetõttu abielluski ta kõrgaadlisoost rootslannaga, Margareta Eriksdotteriga. Kokku sündis neil 10 last, Margareta suri 1551. aastal. Hiljem abiellus Vasa Katarina Stenbockiga, et mitte surra lesena. Aastal 1512 ründas Taani kuningas Christian Stockholmi, mille tõttu mõlemad pooled kannatasid suurte kaotuste järel. Vaherahu sõlmimise tõttu saadeti kuningas Christiani laevale Gustav Vasa, kuid reetlik kuningas võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav Vasa ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta mõne aasta pärast Lübeckisse ära põgenes. Seal üritas ta inimesi taanlaste vastu sõtta astuma panna, kuid lübecklased ei olnud sellest huvitatud ning ta tundis ennast Lübeckis kasutult ja ohustatuna ning ta naases Rootsi.
Eesti Vabadussõja muuseum Raimond Russi MUUSEUMI SAAMISLUGU Lagedil, Pirita jõekäärus olevas Külma pargis asub antud hetkel Eestis ainuke sõjamuuseum, kus eksponeeritakse nii eelmistes sõdades kui Teises Maailmasõjas kasutusel olnud sõjatehnikat, relvi, sõjaväevorme ning palju muud. Muuseumi omanikuks on mittetulundusühing, mille juhatajaks on muuseumi asutaja Johannes Tõrs. Muuseumis on väljapanekud nii Eesti Vabadussõjas, kui Teises Maailmasõjas võidelnud eesti väeosade kohta. Esindatud on peaaegu kõik sõjaväevormid, mida eesti sõdurid neis sõdades on kandnud. Hoone keldris on suur, erinevatel ajaperioodidel kasutatud käsirelvade kogu. Muuseumi stendidel olevad väljapanekud kajastavad eestlaste osalust möödunud sõdades, sõjasündmusi, meie tuntud sõjaväejuhte ja nende elusaatusi. Samuti on väljapanekute hulgas palju sõjaajalugusid ja sõjas osalenute mälestusi kajastavaid raamatuid, dokumente ja sümboolikat. "Selle maatüki ostis kun...
Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvastatud · Indiaanlaste hõimude vahel puudus koostöö, mida eurooplased ära kasutasid. · Kümnete tuhandete indiaanlaste vastas seisid peagi sajad tuhanded kolonistid 18. sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapool levisid farmid. Farmerite igapäevatööd: · Haris põldu · Käis jahil · Tegi sepatööd · Kudus riiet · Ehitas · Majapidamis tööd
Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta. Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast. Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest. Küllalt suurte kaotuste tõttu hakati uuesti mõtlema rahukõnelustele. 5. detsembril 1919 taasalustatud rahukõnelused osutusid seekord edukaks ja 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus relvarahu. 5. detsembrit 1919 loetakse Eesti vabadussõja lõpupäevaks. Järgnes rahulepingu sõlmimine Tartus 2. veebruaril 1920. Tartu rahuga tunnustas Venemaa tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti riiklikku iseseisvust ja Vabadussõja tulemusel kehtestatud piire. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud
medaleid võitnud kallid kaaskodanikud. Kristiina Smigun, Andrus Veerpalu, Erki Nool, Gerd Kanter, Erika Salumäe.... need on meie märkimisväärse eduga sporditähed, kellele vaatame tänapäeval alt üles ja seame noortele sportlastele eeskujuna motivatsiooni tabeli esimestesse ridadesse. Nendele seame oma suurimad ootused ja lootused Olümpia mänge vaadates ning jälgime suure rõõmuga nende edu ja kurvastame nende kaotuste üle. Iga aastased jooksu- ja suusamaratonid on nagu suur ühine ette võtmine, kus osaleb igal aastal tavaliselt mitukümmend tuhat inimest. Maratonid teeb huvitavaks tavakodanikule ja võhikule asjaolu, et iga finisisse jõudnud osaleja saab kingituseks maratoni korraldaja poolt mingi teatud firma kinkekaadri(d). Just kingitus, mille omastad selle raske teekonna läbides, annab üldiselt kodanikule tõuke osaleda taolises katsumuses kas omapäi või mitmekesti.
SÕDADE SÕNUM Juba tuhandeid aastaid tagasi sõdisid inimesed omavahel. Siiamaani pole sõjad maailmast kuhugi kadunud, kuigi need toovad kaasa endaga hävingut ja kannatusi. Sõjad oleksid juba ammu minevikku jäänud, kui neil puuduks mõte ja vajadus inimkonnas nende järgi. Kuid mida on sõjad meile õpetanud, mis on sõdade sõnumiks? Üheks sõnumiks võib pidada seda, et rahu saamiseks tuleb sõdida. Ilma sõjata pole rahu, sõjast loobumine tähendab alistumist, mis toob rahvale kahju ja võtab võimaluse olla see, kes olla tahetakse. Kas on mõtet elada tühja elu orjana või proovida olla vaba? Enne vabadussõda olid eestlased sama valiku ees, valida oli halva variandi, sõja, ja veel halvema variandi, okupatsiooni vahel. Eestlased otsustasid sõdida vabaduse nimel, see tundus küll lootusetu, kuid nii saavutati vabadus, esimene Eesti vabariik, mis pani aluse meie praegusele riigile. Eesti ajaloos on ka nä...
Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena
siiski oma tütrele sellest ja nagu saab siis hingerahu tagasi. Üldiselt on see siiski raske romaan. Minule isiklikult ei meeldinud. Liiga palju filosoofilisi arutelusid. Kuid ta siiski näitab, et inimesed on üksildased ja käituvad tunnete järgi, ehkki ise soovivad olla mõistuseinimesed. Minuarust tahtis autor selle teosega öelda, et tunded loevad kõige rohkem ja neid ei saa taltsutada. Inimesel on elus vaja küsivat ja analüüsivat vaimu. Üksindus on tegelaste väärtuste ja kaotuste põhi ja põhjendus. Romaani idee on võrsunud antiikmütoloogiast. Appolloni sünnisaare Delose pidustustele saadeti antiikajal igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli riigis surmaotsuste täideviimine keelatud. Seetõttu lükkunud ka mürgikarika ulatamine Sokratesele 30 päeva edasi. Poeetiline visiooon ohvrilaevast kumuleerub kujutuspiltideks, millest naistegelane Isabel kinni haarab. Nii kujunevad ka kõige argisemad asjad naistegelana Isabel kinni haarab. Nt.
1227 tungis ta Põhja-Saksamaale, püüdes kaotatud alasid tagasi võita, kuid sai võitluses saksa vürstidega Bornhövedi lahingus 22. juulil lüüa ja jäi vallutatud Saksa aladest lõplikult ilma. Kuningas loobus edasistest vallutuspüüdlustest. Sellega lõppes Taani ülemvõim Läänemere piirkonnas, kuid Stensby lepinguga kindlustas Taani oma võimu Eestimaal. Oma paljude vallutusretkede tõttu sai Valdemar II lisanimeks "Võitja", kuigi ta kaotas kõik vallutatud alad peale Eestimaa. Kaotuste põhjuseks oli suurelt jaolt see, et tal polnud võimalik vallutatud alasid taanlastega asustada. Valdemar laskis koostada Jüütimaa seadustekogu, mis valmis veidi aega enne tema surma, ja Taani hindamisraamatu. Tema järel sai kuningaks tema vanim poeg Erik IV. Nagu isagi, laskis Valdemar II kuningriigi päriluse tagamiseks kroonida oma vanima poja kaaskuningaks ning andis teistele poegadele maavaldused pärilike läänidena. See nõrgendas kuningavõimu ning
eesti keelt. Taasiseseisvunud Eesti koondise esimesed aastad olid rasked: mängijaid oli vähe, nende tase nõrgemapoolne, rahvusvahelised kogemused puudusid. Esimene tüli oli teemal, kas võtta osa 94. aasta MM-valikturniirist, pooldajate argumendid jäid peale. Järgnevatel aastatel taolist vastuolu ei tekkinud kuna valikturniiridest osavõtmise vajadus oli selge see oli ainus võimalus koondist arendada. Paraku ei läinud esimesed aastad edukalt, harva tuli kaotuste hulka viike, tihti päästis koondise halvimast väravavaht Mart Poom. Varsti kaotas meedia igasuguse huvi koondise vastu. Peale mõõna pidi aga järgnema tõus ja alates 1996. aasta lõpust, mil koondise etteotsa asus Teitur Thordarson, on tehtud suur areng, aina tihemini tuli kaotuste ja viikide hulka võite, kohtumised, mis enne kaotati, mängiti nüüd viiki. Meedia huvi tekkis taas, koondise edusamme kajastati vahel ka ajalehtede esikülgedel.
Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta. Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast. Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest. Küllalt suurte kaotuste tõttu hakati uuesti mõtlema rahukõnelustele. 6 3.SÕJA LÕPP 5. detsembril 1919 taasalustatud rahukõnelused osutusid seekord edukaks ja 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus relvarahu. 5. detsembrit 1919 loetakse Eesti vabadussõja lõpupäevaks. (2) 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks
tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu - Somme'i lahing (1. juuli) Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit) - Caporetto lahing (24. oktoober) Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda I MS lõpetamine - II Marne'i lahing (15. juuli) 15. juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult üle
USA´le maksvate sõjakahjude suurus oli samuti võrreldavalt väike, kuid riik väljastas ulatuslikult krediite ja muid abivahendeid Euroopale saades sellest suuri tulusid ning jõudis maailma poliitikas ja majanduses eesotsa. Kokkuvõtte. I maailmasõja tagajärjed olid katastroofilised: hukkus ligi 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Antandist tõepoolne võitja oli USA, teised riigid pidid leppima suurte kaotuste ja purustamisega, Venemaa oli aga võrreldav kaotajatega. Euroopas sõda neelas vaimselt terve põlvkonna, võitjarahvad vaevalt tundsid ennast võitjatena. Kaotajatest ei tasugi rääkida, peale vaimse kaotuse pidid nemad maksma rängeid reparatsioone mis oli veelgi tugevamaks hoobiks nende äärmiselt nõrgestatud majandusele. Võiks arvata, et I maailmasõjas üleüldiselt kaotas Euroopa.
oktoobripööre, bolsevikud siiski raske. tulid võimule ja sõlmisid detsembris sakslastega vaherahu. 1918 Sakslaste 4 meeleheitlikku 3. märtsil 1918 sõlmisid Austria-Ungari, Türgi ja Saksamaa ründas, kuid pealetungikatset lõppesid Nõukogude Venemaa ja Bulgaaria said kaotuste edutult. Antanti aitas USA. Keskriigid Bresti rahu. osaliseks, kapituleerusid. lõpuks kaotas sõja. Idarinne lagunes. VI Sõja lõpp 3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal nn. Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist. 11. novembril 1918 Antanti riigid ja Saksamaa kirjutasid alla Compiègne`i /kompjään/ vaherahule. Lepingu kohaselt sakslased pidid: · lahkuma okupeeritud aladelt
Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva, 23. juunit tähistatakse Võidupühana. Suve teisel poolel lahingutegevus vaibus ja oht Eesti iseseisvusele vähenes. 1919. aasta novembris, pärast Vene Loodearmee taandumist Petrogradist Eesti piiridele muutus olukord senini tulemuseta jäänud rahuläbirääkimiste suhtes. Terve detsembrikuu vältel tuli Eesti vägedel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Suurte kaotuste hinnaga õnnestus vaenlane tagasi lüüa. Samal ajal käisid Tartus rahuläbirääkimised, mis lõppesid rahulepingule allakirjutamisega 2. veebruaril 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks
Essee Koostanud: Kadri Laur Rahvusvahelised suhted Niccolo Machiavelli Valitseja Käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud , mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamine, võidud ning uus võimule tõus. Dünastiad, ränded, sõjad- kõike seda käsitles Machiavelli olevikus. Näpunäited ja juhtnöörid , kui õpik valitsejale. Seda ma arvasin siis kui esimesed 10 peatükki loetud said. Esialgu lugesingi seda raamatut kui valitsejatele mõeldud materjali kuid mõneks päevaks raamatu käest pannes ning hiljem uuesti edasi lugedes tekib teistkorda üle lugedes hoopis teine vaatenu...
Inimese vajadustasandid Maslow'i järgi Eneseteostus Püüe maksimaalselt rakendada oma võimeid, arendada ennast, oma võimeid ja omada võimalust eneseväljenduseks. Enesehinnang Enesest ja teistest lugupidamine, oma "ego" vajaduste rahuldamine. Suhtlemine (sotsiaalsus) Suhtlemine teiste inimestega, kuulumine gruppidesse, saada ja jagada sõprust, kiindumust ja armastust. Ohutus Kaitse ohtude, ähvarduste ja oluliste kaotuste eest. Füsioloogilised tarbed Nälg, janu, töö-unetsükkel, sex ja tualett. Probleemide lahendamise viisid: Metoodiliselt -Sõnaliselt Visualiseerides Arvutades Katsetades Mõttetööga Küsimustega täpsustamine Mis on see probleem? Miks see probleem on olemas? Kus on see probleem? Miks me ta sealt leidsime? Miks see probleem üldse esineb? Miks just seal ja siis? Kellele on see probleem? Miks just neile? Kui üldine (suur, tähtis, raske, ...) see probleem on?
Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta. Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast. Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest. Küllalt suurte kaotuste tõttu hakati uuesti mõtlema rahukõnelustele. 6 3.SÕJA LÕPP 5. detsembril 1919 taasalustatud rahukõnelused osutusid seekord edukaks ja 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus relvarahu. 5. detsembrit 1919 loetakse Eesti vabadussõja lõpupäevaks. (2) 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
