rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud valivad Riigikogu valitsuskoalitsioon erakondade liit,mille loovad enamasti 2 või mitu parteid valitsuse moodustamiseks opositsioon-erakonnad kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja ülesanne pakkuda uusi lahendusviise ja tuua välja valitsuse puudusi riigi kolm tunnust: territoorium:riigivõimule kuuluv maa-ala, sealhulgas ka maapõu,õhuruum,territoriaalvesi elanikkond: riigi territooriumil elavad kodanikud ja välismaalased ja kodakondsuseta isikud
Kuidas moodustatakse Eestis valitsus? Toimub riigikogu valimised, peale mida alustavad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. President määrab peaministrikandidaadi, mida ta tutvustab riigikogule, kes seejärel hääletavad poolt või vastu. Millal valitsus tagasi astub? Kui tekib peaministri umbusaldus. Millised on valitsuse ülesanded? Õigusalane tegevus, majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhted. Kui palju võib Eestis olla maksimaalselt ministreid? See loetelu pole seadusega määratud. Millest räägitakse, kui räägitakse ministriportfellidest? See tähendab, et koos ametikohaa saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Miks töötab valitsuse juures palju ametnikke? Sest valitsusel on nii palju erinevaid valdkondi ja ülesandeid, et nad palkavad selleks ametnikke. Miks ametnikus seoses valitsuse vahetamisega ei muutu? Sest valitsuse vahetusega jäävad ülesanded ikkagi samaks. Üheparteiline valits...
Ühiskonna mõisted Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest h...
Riik Okupatsioon- maa osaline või täielik hõivamine võõrriigi relvajõudude poolt. Suveräänsus- riigi sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest. Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva saadikud ja kõigil on kodanikuvabadused ja- õigused. Vabariik- riigi valitsemise vorm, mille puhul kõrgemad võimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Parlament- valitav rahvaesindus, riigi kõrgem seadusandlik organ. Otsene demokraatia- valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia- valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Kodakondsus- inimese õiguslik seos oma riigiga, selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimus...
või vastu. Riigikogult volitused saanuna esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile. Valitsus koosenb peaministrist ja portfelliga ja portfellita(ministeeriumita) ministritest. Kuna minister on sidepidaja valitsuse ja oma ministeeriumi vahel, siis ministeeriumi igapäeva tööd juhib ja organiseerib kantsler. Poliitiline praktika tunneb enamus-ja vähemusvalitsusi. Enamusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon parlamendis enamuses. Vähemusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon väiksem kui pool parlamendi liikmeskonnast. Avalik haldus ja bürokraatia: Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta
kodu, perekond, reformierakonnast eristab neid suurem tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele, samas poodlab liberaalset vabamajandust, eesti konservatiivid) 7) Reformierakond (kõige parempoolne, juht Andrus Ansip, pooldab kõige rohkem liberaalset turumajandust, esindab kõige rohkem ettevõtjate huvisid ja keskmisest jõukamate inimeste huvisid, võrdeline tulumaks, madalad maksud, majanduspoliitika sarnane IRLiga) VALITSUSLIIT JA OPOSTITSIOON valitsusliit e valitsuskoalitsioon on need, kes omavad ministrikohti (IRL - 19 kohta riigikogus ja reformierakond - 31 kohta riigikogus, neil on roheliste vaikiv toetus - rohelistel on 6 häält. kui rohelised neid ei toataks, siis valitsuse võiks maha võtta) opositsioonis rahvaliit 6, sotsiaaldemokraadid 10 kohta ja keskerakond 28 kohta
- komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel *saadiku saatus: - eristaatus -> teda ei saa arreteerida ega kohtul vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse nõusolekule
Eesti riigivorm ja riigikord · Vabariik · Parlamentaarne riigikord · Esindusdemokraatia Võimude lahususe süsteem · Valitsuse ja Riigikogu ülesanded · Mõisted: opositsioon, koalitsioon, valitsuskoalitsioon · Presidendi roll parlamentaarses demokraatias Riigi- ja kodanikukaitse (ptk 1415) · Kes on Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht? · Kaitsevägi ja selle väeliigid, kaitseväe otsene juht · Kaitseliit · KAPO · Üldise sõjaväeteenistuskohustuse tingimused o Kaitseväeteenistuskohustus o Ajateenistuskohustus Eesti majandus (ptk 1620) Eesti majanduse üldised arengusuunad · Avatud majanduse mõiste Eelarve
Riigikogu (edaspidi RK) valimised on iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval toimuvad valimised, kus Eesti kodanikud valivad riigi esinduskogu ehk RK RK on EV parliament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja, 101 liiget, 4a. tähtsaim töö seaduste vastuvõtmine Valitsuskoalitsioon on erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid ühise valitsuse moodustamiseks koalitsioonierakonnad sõlmivad koalitsioonilepingu (ühised eesmärgid) Opositsioon on RK erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu. Valitsuskoalitsioonist välja jäänud. nende ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda lahendusviise Vabariigi Valitsuse seab ametisse RK koos presidendiga Presidendi valib RK üksi või kohalike omavalitsuse esindajatega kõrgeim aukandja - president riigi tegelik juht - peaminister Kui mingi hulk erakondi on valitsuskoalitsiooni moodustamises kokku leppinud, määrab president...
Riigikogu- kõrgeim seaduslik esindusorgan Fraktsioon- erakonna esindus parlamendis Komisjon- riigikogus tööorgan, kus igast erakonnast kuulub üks saadik. Eelnõu. Seaduse projekt(kava), mis on enne seaduse vastuvõtmist parlamendile arvutamiseks esitatud. Tihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevast liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu Koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust Koalitsioon- ühinemine, liit valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille aluseks on kokkulepe valimise põhiküsimustes. Koalitsioonivalitsus- mitmeparteiline valitsus Valitsuskriis- olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele. Valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse kooseis Valitsus- täidesaatva võimu organ Spiiker- parlamendi esimees/esinaine Peaminister valitsuse juht Minister-valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi
Et luua aga kindel demokraatlik ühiskond, on vaja kaasata otsustesse kogu riigi elanikkond. Sotsioloogi Juhan Kivirähki sõnul pole taolist erakorralist olukorda, kus usaldus ja toetus uue valitsuse vastu kukub esimesel kuul suure hooga, varem Eestis olnud. Selline olukord Eesti poliitmaastikul, kus valitsus ei saa hakkama oma programmi elluviimisega, kaotab toetajaid ning kõige selle tulemusena luuakse üldse uus valitsuskoalitsioon, nõrgendab taas kord demokraatiat. Samas on sellel ka positiivne külg. Tekib lootust, et inimesed hakkavad ehk mõistma, et Eesti vajab muutust. Kui probleemidele valitsuses lisanduvad mitmed korruptsiooniskandaalid, alustades Tallinna Sadamast lõpetades Edgar Savisaarega, keda muidugi ei saa enne kohtuotsust süüdi mõista, on Eesti puhul tegemist kõige nõrgema demokraatiaga, mis on meie riigis valitsenud pärast taasiseseisvumist. Meie soov liikuda
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erak...
Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 2) Kes juhib valitsuse tegevust? V: Peaminister 3) Kellest koosneb valitsus? V: Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid. Valitsuse liikmete maksimaalne võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. 4) Millised on valitsuse ülesanded riigi juhtimisel? V: 5) Mis on valitsuskoalitsioon? V: Erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks. 6) Millised erakonnad moodustavad praeguse EV valitsuse? V: 7) Kuidas nimetatakse ametisse peaminister? V: Ministri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul. 8) Millised on peaministri ülesanded? V: Peaminister juhatab valitsuse istungeid ning kirjutab alla valitsuse õigusaktidele.
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarn...
ohvitseridest-tegevteenistujatest Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Koalitsioon ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus. Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides
teistel (nendel, kes valimas käivad) otsustada enda tuleviku üle“, siis on tegemist manipulatsiooniga. Meie elu puudutavaid poliitilisi otsuseid ei tee „need, kes käivad valimas“, vaid teevad valimiste tulemusel moodustunud Riigikogus loodud valitsus. Umbes 99% meie igapäevast elu reguleerivaid otsuseid on toimimas sõltumata sellest, milline valitsus järgmiseks neljaks aastaks moodustub, valijate antud hääled ei oma otsest ega suunavat mõju sellele, milline valitsuskoalitsioon Riigikogus moodustub ning millistes küsimustes ja millise koalitsioonikokkuleppe see koalitsioon saavutab (nad lepivad kokku tavaliselt ca 3 nädala jooksul peale valimisi ning kinniste uste taga). Sellest ühest protsendist otsustest, mida valitsuskoalitsioon vastu võtab ja lisab meie elu reguleerivatele reeglitele juurde, tuleb omakorda vähemalt 90% märkamatult (ehk ilma suure meediakärata). Kokkuvõtteks ei tee poliitikas tehtavaid otsuseid otseses tähenduses ükski kaaskodanik, kes
Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Kasum summa, mille võrra tulud ületavad kulusid: kasumi vastand on kahjum Koalitsioon ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus, mille lauseks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet (kodakondsust)
Rahva huvide esindamine ja seadusloome Parlamendi teine nimetus seadusandlik võim viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Tänapäeva demokraatias osaleb seadusloomes lisaks parlamendile aktiivselt ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid, mida parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub suurel määral koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku parlamendikohtadest, siis on koalitsioonil kergem oma ettepanekuid ellu viia. Lisaks häälte arvule on oluline ka valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni sisemine ühtsus, st suutlikkus töötada hääletamiseks välja ühtne positsioon. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Parlamendi üks oluline, seadusloomega tihedalt seotud funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse
devalveerimise propageerimine. Sotsialistid kinnitasid, et devalveerimine võivat kaasa tuua majandusliku iseseisvuse kaotamise, mis omakorda võivat viia ka poliitilise iseseisvuse kaotuseni. Seaduseelnõu sai enamuse toetuse. Majandusolukord halvenes veelgi. 25. aprillil 1933 lagunes Pätsi valitsus. Valitsuskriis venis ja valitsusjuhi kandidaadid ütlesid kohast järjest ära. Lõpuks sai valitsuse moodustamisega hakkama Jaan Tõnisson. Valitsuskoalitsioon tugines Rahvuslikule Keskerakonnale ja lõhenenud Põllumeeste Ühendatud erakonnale, kust ,,kroonipidajad" eesotsas Pätsi ja Teemantiga olid lahkunud. Otsustava tähtsusega ekspertide nõupidamised toimusid 13. ja 15. juunil 1933 majandusministri juures. Otsustav samm astuti 27.-28. juunil 1933. Riigivanem esines parlamendis valitsuse erakorralise teadaandega majandusliku seisukorra kohta, mille järeldusena rõhutas krooni devalveerimise vajadust. Majandusminister Peeter Kurvits selgitas
ennast õppimise käigus pidevalt nendega, kes aines kiiremini edasi liiguvad. Kui tasemegruppe moodustada, siis nii, et nõrgemad saavad õppimisel samaväärselt või rohkem toetust kui tugevamad. Neil olgu vähemalt sama palju juhendatud õppimise tunde ning nende õppimist juhendagu vähemalt sama kogenud õpetajad kui tugevamate gruppi. Nii on neilegi loodud parimad tingimused arenemiseks. 5) Õpetaja palk Uus valitsuskoalitsioon on lubanud tõsta õpetajate palka 120 protsendini riigi keskmisest. Enne eelmisi valimisi lubasid sama kõik erakonnad, kuid varsti loobusid. Nii hakkaski õpetaja palk Eesti keskmise suhtes taas langema. Õpetajalt oodatakse aga aina enam: lisaks ainetunni läbiviimisele nähakse õpetajas ka elementaarse viisakuse õpetajat ja õpilaste eraelu murede kuulajat. Õpetaja on koolis võtmeisik. Iga õpetaja soovib oma tööd teha täie pühendumisega.
Septembris võeti Eesti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. *Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991. aasta lõpus ja see kiideti 28. juunil 1992 toimunud rahvahääletusel heaks. Põhiseadus jõustus 3. juulil. *Presidendi ja Riigikogu valimised toimusid 20. septembril 1992. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai Lennart Meri. Riigikokku valiti kokku 9 valimisliidu esindajat ja valitsusjuhiks sai Mart Laar. See valitsuskoalitsioon püsis koos 1994 kevadeni. 1993 oktoobris toimusid kohalike omavalitsuste valimised. *Riigikogu valimiste järel lõpetas tegevuse Eesti Kongress ja ka eksiilvalitsus andis oma volitused üle põhiseaduslikult valitud Riigikogule. *1992 lõpus kinnitas Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste. Seega rakendusid tööle seadusandlik võim (Riigikogu), täidesaatev võim (Vabariigi valitsus) ja kohtuvõim (Riigikohus). *1992 juunis viidi läbi rahareform
Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu , parlamendiliikme või presidendi ametikohale. Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks eestis on riigikohus, kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle. Kasum summa , mille võrra tulud ületavad kulusid Koalitsioon ühinemine , liit ; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide ühendus. Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Kodanik inimene, kel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus ja ta õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ja omavad kodakondsust antud riigiga Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks.
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu t...
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu t...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...
Vahetu arutlusprotsessi kulg Inimsuhted läbirääkijate vahel Nt sümpaatia- v antipaatiatunded Nt mingisugune osapoolte vastastikune isiksuslik sõltuvus Nt osalejate sugulus 41 8.4. Läbirääkimise kavandamine Arvestagem järgmist - läbirääkijad on tihti kehvad kavandajad - tihti jääb läbirääkijate kodutöö olematuks Nt valitsuskoalitsioon viimastel presidendivalimistel - läbirääkija ei orienteeru pinevais kõnelustes sedavõrd et käigult infot hankida jne Mida kavandada, ette näha? mis küsimused arutluse alla võetakse vaidlusküsimuste prioriteedid Nt: piirilepe, vägede väljaviimine, sõjakompensatsioon, vangide vahetamine, majandussidemete arendamine, langenuist teatamine jne
Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja mehhanism. Valitsuste põhitüübid. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Võimude lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused. Kohalik omavalitsus, tema korraldus, funktsioonid ja pädevus
ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja mehhanism. Valitsuste põhitüübid. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Võimude lahusus. Riigikontrolli ja õiguskantsleri funktsioonid. Opositsioon. Demokraatlik parlamentarism. Vähemuse õigused.
Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle 56 Kasum summa, mille võrra tulud ületavad kulusid: kasumi vastand on kahjum Koalitsioon ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus, mille lauseks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet (kodakondsust)
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
suvel rünnaku ajakirjanduse vahel tööerakondlasest välisministrit Ants Piipu, süüdistati, et on jätnud E-Ve suhted lohakile ja et arendab ise salakaubandust Ve-ga. Algatajaks oli Päevaleht, mille toimetaja Hans Rebane oli Põllumeeste kogude orientatsiooniga, seotud ka ise Ve äridega. Eesmärk oli saada suurärimeestele sobimatust välisministrist, kes nende arvates ei arvestanud piisavalt nende huvidega. Alagul pidad Piip vastu, okt 1922 aga lahkus valitsuselt, valitsuskoalitsioon läks lõhki. Ka riigivanemal ei jäänud muud üle, kui teatada valitsuse tagasiastumisest. Järgnevatel koalitsiooniläbirääkimistel läks jäme ots Tööerakonna kätte. Senine riigivanem Päts suundus riigikogu esimehe kohale ja uueks riigivanemaks Juhan Kukk (endine riigikogu esimees). Kõrvale jäi kristlik erakond sellest koalitsioonist. Muudatused isikkoosseisus olid võrreldes eelmise koalitsiooniga minimaalsed. Välisministriks erapooletu Aleksander Hellat
1923. aasta lõpuks oli 15 mln kullareservis alles jäänud ainult 2,5 mln. Sellisest olukorrast pidi alustama uus majanduspooltikaperiood - 1924-1929. Selle alguseks on peetud Otto Strandmani kõnet, kus ta kritiseeris senist majanduspoliitikat, kritiseeris George Vestelit ja süüdistas seda ka selles, et ta salaja on läinud Eesti kullareservide kallale. Samuti ajakirjandus haaras kinni sellest, et kõik tollaaegsed valitsusmehed olid ise olnud ärimehed. 1924. aasta märtsiks läks valitsuskoalitsioon lõhki, vaimule tulnud uues valitsuses kutsuti rahaministri kohale Otto Strandman - pidi hakkama teostama positiivsed ülesehitavat programmi - nn uus majanduspoliitika. Tegemist kahe etapiga - Otto Strandbergi meetmed, et kriisist välja rabeleda ja meetmed, et vältida kriisi kordumist. Rakendas riigi- ja valitsuskulude kokkuhoidu, väliskaubanduse bilansi stabiliseerimine - osalt tõsteti tollimakse, püüti soosida neid, kes vedasid Eesti kaupu välja. Kolmandaks krediidipoliitika muutmine
luureteenistuse jms-ga, räägiti summadest, süüdistati sõja ajal vaenlastega kokku mängimises jne, paljud enamlaste trükiväljaanded pandi kinni, paljud juhid arreteeriti, paljud põgenesid, Lenin läks nt Soome. Tundus, et oldi saadud aru enamlaste ohust, aga pmst nähti enamlastes ikka oma vanu võitluskaaslasi, tehti justkui nägu, et pole väga hullu kui nad end parandavad. Juulitegevused sundisid enamlasi ajutiselt tagasi tõmbuma. Juulikriisi tõttu valitsuskoalitsioon oli varemgi kannatanud tugevate sisemiste vastuolude all, juuli alguses olid nii suured, et vahetult enne juulikriisi, 2.juulil, olid kadetid teatanud, et nemad lahkuvad valitsusest, nemad olid aga valitsuses suurim esindus. 15 ministrist 5 kadetti. Nende lahkumine polnud mõeldud valitsuse laiali ajamiseks, vaid pigem surveavalduseks. Loodeti, et pahempoolsed teevad järeleandmisi. Ülevenemaaline KTK oli avaldanud AV-le oma poolehoidu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
