Kui vanasti oli põhiliseks see, et kõik peab olema ilus ja tegeleti rohkem rahuliku kunsti loomisega, siis tänapäeval on asjalood hoopiski erinevad. Tehakse täiesti hulle tegusid alates värvide söömisega ja siis nende välja tulemisel selle maalimisega kuni keha augustamiseni ja enese piinamiseni välja, et teha kunsti. Mustkunst on samuti kunst. On palju selliseid pööraseid selle, kes panevad oma elu ohtu näiteks sellega, et ripuvad ilma vee ja toiduta mitmeid päevi väikeses kastis üsna kõrgel maapinna kohal, lasevad ennast elusalt matta, istuvad mitu päeva suure jääkuubiku sees ning seda ka ilma vee ja toiduta. Tänapäeva kunst muutub üha pöörasemaks ja mida meeletumalt sa suudad oma happeningi korda saata, seda rohkem inimesed sind vaatavad. Need näited olid muidugi väga enesekesksed ja pöörased, aga on ka muid ohvreid millega tuleb arvestada. Paljud võõranduvad oma lähedastest, armastatutest ja kodust. Ka mina ise
Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Ökoloogilised globaalprobleemid 4 Happesademed 5 Kasvuhooneefekt 6 Kokkuvõtte 7 Kasutatud kirjandus 8 Sissejuhatus Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda
mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva. Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2...3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7...9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuuvanuselt. Elavad kuni poolteist aastat. Väike-karihiire vaenlasteks on praktiliselt kõik röövlinnud ja -loomad. Karihiired ei ole aga üldiselt eriti hinnatud toit, kuna neil on vänge
magevesi võib kaduda · Suur veetaseme tõus Ujutab üle mitme riigi pinnad · Mõjutab loomade elu 30. detsember 2009 NIMI 7 Sademetemustri muutumine · Vihmapilvede kurss muutub Paljud inimesed jäävad veeta Vihm sajab alla mujal · Metsapõlengud · Tekivad kõrbed 30. detsember 2009 NIMI 8 Mõjutused loomade elus · Muutused lindude rändes · Muutused toiduahelas Mõned liigid jääksid toiduta Osade liikide arvukus suureneb (pole piirajat) · Paljud liigid häviksid 30. detsember 2009 NIMI 9 Peale orkaan Katrinat 30. detsember 2009 NIMI 10 Kuidas vältida globaalset soojenemist? · Elektrit mitte raisata · Heitgaaside vähendamine Kasutada ühistransporti · Tuleks süüa rohkem taimset toitu · Hävitada vähem metsi 30. detsember 2009 NIMI 11 Lõpuslaid
* ookeanides * meredes * jõgedes * järvedes * maa sees * mägedes lumena ja jääna * elusorganismides FAKTE JA ARVE vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheagselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. 80% Maakerast on kaetud veega. Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Maailma Tervishoiu- organisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee vajadus tõuseb. Maismaast asub ligi 60% veevaeguse tsoonis ja vähemalt 25% inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. 70 kilose
Täid ei levi loomade kaudu, ei uurista nahas käike, samuti ei hüppa ega lenda. Kõige kiiremini levivad täid lastekollektiivis Kuidas täisid ära tunda Täiskasvanud emased peatäid on helepruunid Täimunad on juuksekarva küljes tihedalt kinni ja asuvad tavaliselt peanaha lähedal 8 päeva möödudes kooruvad munadest nööpnõelapeasuurused uued täid Täi elutsükkel kestab 15-35 päeva ja üks täi jõuab muneda ligi 100 muna. Ilma toiduta ei suuda täi elada kauem kui 24 tundi. Tingud võivad kammis või riietes vastu pidada kuu aega. Täid põhjustavad sügelust, eriti kuklas juustepiiril ja kõrvadetaguses piirkonnas. Parasiitide sülg ja väljaheited omavad allergiseerivat toimet ja tekitavad ärritusnähte. Kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Kuidas täidest vabaneda Soovitav oleks kontrollida laste päid kord nädalas
meenutaminen nõuab pingutamist. Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Söömine mõjutab ajus toimuvaid protsesse, mis aitab asju meelde jätta. Aju tarbib kõige rohkem energiat kui ükski teine organ ja seetõttu avaldab toitmise muutumine suurt mõju asjade meelde jätmises. Ajule on hea valk, rasvad ja ka paljud vitamiinid. Aga aju on nagu auto, mis ei sõida ilma bensiinita. Ka ilma toiduta töötavalt ajult ei saa oodata kõrget taset mõtlemises ja head mälu. (Toomemägi 2011) .Aju tervise säilitamiseks tuleks tervislikult toituda ja hoiduda toksiliste kemikaalidega kokku puutumist, vältida alkoholi ja tubaka tooteid Kasutatud allikad 1. Toomemägi, G. (2011) „Kuidas tugevdada mälu? " http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-10169/Kuidas-tugevdada-m%C3%A4lu- (23.10.2013) 2. Saaremaa Ühisgümnaasium (2013) mälu ja õpistiilid http://www.syg.edu
Loodus ei andesta vigu Industrialiseerimisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama.Keskkonnaprobleemid on seoses maailma rahvaarvu ja tööstuse arenguga kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu keemilist koostist, näiteks fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele , kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .Atmosfääri paisatud saasteained tekitavad happevihmu ,osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti
Nematocera) sugukonnad ja koonulised (Mecoptera). (www.zbi.ee) Kirp Kirp suurendatult. (tarbija24) Toitumine Kirpude peamiseks toiduallikaks on elusolendite veri. On olemas kirpe kes söövad vaid inimeste, koerte või siis kasside verd. Veri on kirpudele väga tähtis, ilma selleta ei valmi emase kirbu kehas munad, sageli ongi veri selle põhjustajaks miks ei teki kirbu kehas suguhormoonid. Kirp võib elada ilma toiduta pikka aega. Tehti katse kus peeti kirpe, ent süüa neile ei antud. Kirbud pidasid vastu umbes aasta. Kui kirpe hoiti lagunenud orgaaniliste ainetega täidetud ruumis, pidasid nad vastu poolteist aastat.(www.zbi.ee) Paljunemine Ilma vereta ei valmi emase kirbu kehas munad. Pärast suguühet muneb emane kirp (sõltuvalt liigist) 20-500 muna. Tegevus toimub aga koguaeg peremehe kehal, emane poetab munad väikeste kogumikena tema elupaika. Emased kirbud võivad
loomulikult, et nende kraanist jookseb vesi ja kodus ootab ees toit, kuid arengumaades võib leiduda vaid üks kaev 100 ruutkilomeetri kohta, on õeldud kui kõik maailmas elavad inimesed elaks samamoodi nagu keskmine ameeriklane oleks, ressursid ennast ammendanud, selleks et meie, kes me elame arenenud riigis saaks elada normaalselt, elavad enamus Lõuna-riikides inimesed kohutavates tingimustes, veeta peavarjuta, toiduta ja arstiabita. Inimesed arvavad, et kõik mis neile on antud on loomulik, ning läbi selle ükskõiksuse kahjustavad nad tulevasi kui ka preagusi põlvi. Märksõnad meie eksistentsi säilitamiseks oleks, mõõdukastarbimine, lähimehe armastus ja läbimõeldult käitumine
puude otsas ronida. Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam. Elab 7 aastaseks. Orava ladina keelne nimetus on Sciurus vulgaris L.Rahvas kutsub Oravat “Käbikuningaks” TOITUMINE Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla.. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid, putukaid. Talveks kogub toiduvarusid. PALJUNEMINE Oravate jooksuaeg on jaanuarist märtsini ning pojad sünnivad pärast 36-42 päevalist kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi
arendada kiirust kuni 50 km/h. Emu hingab kopsudega. Austraalias võib emu kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid. Emu võib istuda vees ja suudab ka ujuda. Emu elab looduses 10–20 aastat. Toitumine Emu sööb vilju, seemneid ja väikesi loomi. Ta sööb ka taimi ja putukaid: rohutirtse, ritsikaid, lepatriinusid, liblikaröövikuid ja sipelgaid. On teada, et emu võib nädalate viisi toiduta olla. Seal, kus emusid on palju, võivad nad põlde kahjustada. Selleks, et toitu paremini seedida, neelavad emud kive. Üks kivi võib kaaluda kuni 45 g ja kõik maos olevad kivid kokku võivad kaaluda kuni 745 g. On täheldatud, et emud söövad puusütt, kuigi pole veel kindlaks tehtud, miks. Paljunemine – Emane muneb 5-15 muna. Poegi haub ja nende eest hoolitseb isaslind. Haudumine kestab 53-60 päeva. Hingamine – Emud hingavad kopsudega.
Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6..
Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mälumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud ...
lapse emalt ülesandeks laps ohutusse kohta viia. Lugeja ei saa teada, mis on nende nimed või kui vanad nad on. Nad on pidevas näljas, külmas ning ei tea kunagi, mida järgmine päev tuua võib. Laps on see, kes muretseb pidevalt teiste nähtud inimeste saatuse pärast, samas kui mees mõtleb vaid enda ja poja heaolu peale. Mehe teeb vastuoluliseks veidi see, et ta annab küll oma viimased toidupalad enda pojale, kuid samas jätab teise teelolija sõna otseses mõttes alasti ja toiduta oma saatust ootama. Palju tegelased oleksid ilmselt oma lõpu leidnud palju varem, kui laps poleks käskinud isal neid aidata. Kuna mees ei usaldanud ühtegi teist inimest, siis võib vastasteks pidada neid kõiki, eriti kannibale. Lapse arvates peaksid nad jagama oma asju teiste abivajajatega, mees temaga ei nõustunud. Kõige pingelisemad kohad romaanis on need, kus kohtutakse teiste inimestega, sest pole teada, kas nad on kannibalid või mitte ning mida nad teha võivad
On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt. Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Eesloivad on tagumistest pikemad. Loibadel on 2 nüri küünist. Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Nad söövad kalu ja selgrootuid. Söögiks on ka krabid,limused ja mõned veetaimed. Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad ei saa oma saaki püüda. Merikilpkonna levik. Kilpkonni leidub troopilistes meredes. Nad on levinud Nõukogude Liidu vetes. Neid võib kohata Barentsi meres,Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Merikilpkonnade pesitsemispaigad. Merikilpkonna pesitsemispaigad on laiali paisutatud mööda paljude saarte ja mandrite rannikut nii troopikas kui ka
Innaaeg: märts Tiinuse kestus: 61-63 päeva Poegade arv: 4-5 Harjumuspärane eluviis: elavad tavaliselt 7-10 isendist koosnevas rühmas Häälitsused: ulgumine Toitumine: jänesed, põhjapõdrad Eluea pikkus: umbes 7 aastat Huvitavat: Umbes 10 protsendil jahikäikudest on edu Arktika aladel on nii vähe toitu, et midagi ei lähe raisku. Näiteks tundrahunt sööb jänese ära koos naha, kontide ja sisikonnaga Hundid võivad olla kaua ilma toiduta ja korraga võivad nad süüa kuni 10 kg liha Hundid uluvad, et näidata teistele oma olemasolu Kui emahunt on jahil, on mõned noored hundid lapsehoidja rollis
see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel.
Tere lugupeetud kuulajad. Minu tänaseks teemaks on puhta joogivee puudus maailmas. Nagu teada, ei puuduta see meid eriti. Me ei ole kunagi pidanud muretsema selle pärast, et meil puuduks, puhas vesi. Me oleme sellega nii harjunud, et ei pane seda isegi tähelegi. Me kuuleme sellest probleemist küll läbi televisiooni või interneti, ent tegelikult ei tee me midagi selleks, et veidigi kokku hoida puhast vett. Kui mõelda sellele kui palju me tegelikult raiskame on see päris jube. Toiduta on inimene võimeline elama nädalaid, aga veeta ei pea ta vastu mõnda päevagi. Sellest aspektist vaadates elame meie siin Eestimaal majanduslangusele vaatamata võrdlemisi hästi puhast ja kvaliteetset vett tuleb enamikust kaevudest ja kraanidest. Meie jaoks on tavaline, et saame käia dusi all ja vannis ning käia ujumas. Meil on vedanud ka sellega, et me ei pea toidu valmistamiseks endale vett pudelitega kohale vedame. Nõnda on aga paljudes riikides. Meil
30 muna, mis sageli kleepuvad helmestena üksteise külge. Kuivamisel hukkuvad kergesti, seetõttu munevad niisketesse, kuid soojust säilitavatesse kohtadesse. Mõnikord muneb samasse kohta mitu ema.(12oo muna). Talvituvad sageli koos. Toitub konnadest,väikestest lindudest jt. Konnad, keda nastik jälitab, teevad lühikesi hüppeid ning lasevad kuulda tavalisest täiesti teistmoodi häälitsusi(meenutab lamba määgimist). Neelab elusalt Ohu korral oksendab saagi tagasi. On teada juht, kui oli toiduta 300 päeva. Ainsaks kaitseks on tal erakordselt lehkav kollakasvalge vedelik, mida väljutab kloaagist. Mõnikord etendab ka surnut.
TERVISLIK TOITUMINE Kristo Kangur 8.G SISSEJUHATUS Tervislik toitumine tähendab seda et sa sööd nii palju kui su organism vajab, tasakaalustada oma toidukordi ja toitaineid, teha trenni et kaotada kaloreid mis sa endale sisse sööd jne. Ilma toiduta ei saaks inimene elada, see on tähtis osa elust ja kui toituda tervislikult ja teha trenni siis keha muutub tervislikumaks ja energilisemaks. (Tervise Arengu Instituut, 2018) Tasakaalukus Toitumisel on kõige tähtsam tasakaalukus, kui sa ei tasakaalusta oma toidukordi ja toiduhulka, siis võib tervislik toitumine minna väga kiiresti ebatervislikuks. Suur osa tasakaalukusest on ka toidu püramiid, see on tehtud toidu ekspertide poolt ja sealt saab vaadata kuidas organiseerida toiduhulka ja toiduaineid. Taldriku reegel on ka oluline tasakaalukuse teema. See ütleb meile kui palju ja millal on vaja süüa erinevaid toitaineid. Näi...
eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinud jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks.
selgrootuid. Teine tase Kolmas tase Ø Söögiks on ka Neljas tase krabid,limused ja mõned Viies tase veetaimed. Ø Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Ø Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad ei saa oma saaki püüda. Merikilpkonna levik. Ø Kilpkonni leidub Muutke teksti laade troopilistes Teine tase meredes. Kolmas tase Ø Nad on levinud Neljas tase
Bakterid paljunevad pooldumise teel (eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees) ning suhteliselt kiiresti. Mõned bakterid võivad paljuneda ka pungumise teel, paljunemisrakkudega või mütseeli tükikeste abil. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad). Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduta elada aastasadu, taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Sobivasse elukeskkonda tagasi sattudes jätkab bakter oma normaalset elutegevust. Bakterite koguarvu on võimatu öelda, kuna nad on väga väikesed ning paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. Seetõttu kohastuvad nad kiiresti ka muutuvate keskkonnatingimustega. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu
Sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiinidest Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinide jaotus Vitamiinid jaotuvad kaheks: Rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased. Rasvlahustuvad Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiini tähis Vitamiini nimi Parimad allikad
Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast. Vahel kasutavad oravad pesitsemiseks ka õõnsusi. Toidulaud: Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla. Oravad koguvad ka toiduvarusid, peites neid maa-alla või siis puuõõnsustesse või koorelõhedesse. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Vaenlased: Oravate vanelasteks on metsnugised ja suuremad röövlinnud. Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka inimene, kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta. Tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Levik ja arvukus Eestis: Oravad on levinud üle terve Eesti ning ka Saartel. Saaremaal võib vahest kohata orava tumedat versiooni, kes siis punake suvekarva asemel kannab tumepruuni suvekarva. Täpne arvukus on hetkel
puudumise korral nälga sureksid. (1) • Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 kilomeetrit tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3– 6,5 kilomeetrit tunnis (1) • Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem. (1) • Jääkarud liiguvad täpses vastavuses jää tekke ja kadumisega. (1) • Mida kauem peab jääkaru tulema toime maismaal, seda pikemalt tuleb tal läbi ajada energiarohke toiduta (hülged) ning elada eelmise merejääperioodi jooksul kogutud rasvast. (1) • Nende iseloomulik välimus ja seos Arktikaga on teinud neist populaarsed ikoonid. Nad on näiteks Kanada 2-dollarisel. (2) 7 8. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4karu 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Polar_bear 3. Punane raamat, jääkaru, lk 370
Nt Hingamise juhtimiseks ei ole vaja aparaati. Kui normaalne regulatsioon on häiritud, võib kasutada kunstlikku abi. Nt südamestimulaator Kestvaks eksisteerimiseks vajalikud tingimised: Hapniku olemasolu teatud temperatuuri olemasolu (pikemaajaliselt 35 kuni -25 vahel, kannatab viibimist ka madalama ja kõrgema temp juures, aga lühiajaliselt, nt kuivas saunas üle 100 kraadi, lõunapoolusel -60 kuni -70 kraadi), oluline on ka kohanemine toit ilma toiduta olemise pikkus erineb inimeseti, mõned nädalad võib hakkama saada, mõni paar päeva, tekivad häired. Joogita suudab olla mõned päevad, tekivad tõsised häired. Valgus polaaröö ajal loomulikku valgust ei ole, kunstlik valgus, võivad tekkida hallutsinatsioonid Organismi põhiomadused/funktsioonid (elu iseloomustavad tunnused) : Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, erutuvad koed on lihaskude ja närvikude
TOITUMINE Kõik skorpionid on jahimehed, kes toituvad loomsest toidust. Euscorpius flavicaudis sööb ämblikke, kärbseid, ööliblikaid ja teisi putukaid. Kui saak on nii suur, et seda on kerge alistada, halvab ja surmab skorpion selle, sirutades saba ettepoole ning lüües mürgiastla ohvri kehasse. Skorpionidel on hästi väikesed suised, seetõttu peavad nad kinnipüütud saagi sõrgadega kõigepealt väikesteks tükkideks rebima. Kui skorpion on kõhu täis söönud, on ta võimeline ilma toiduta mitu nädalat või isegi kuud läbi ajama. PALJUNEMINE Skorpionide kurameerimine saab alguse pulmatantsust. Isane läheneb emasele, seisab tema vastu ning püüab oma sõrgadega emase omi. Seejärel pööravad partnerid end ringi ning liigutavad üheskoos sõrgu üles-alla. "Tantsu" juhib isane. Isane otsib tasasel maal koha, kus vabastab oma spermatofoori spetsiaalse spermat sisaldava anuma. Seejärel seab ta emase ettevaatlikult niisugusesse asendisse, kus viimane
Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm Seente paljunemine Eoste abil (enamikel) Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune) Vajadus looduses ja inimese elus Lagundajad – tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedel kättesaadavaks Sümbiondid – aitavad talitleda teistel organismidel Mükoriisa – seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga Samblikud – liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikast Parasiidid – toituvad teiste arvellt (majavamm, jahukaste, tungaltera)
rangete õhusaaste reeglite kehtestamisega. Kuid kõik ilmselt mäletavad hiljutist õhusaaste episoodi Kagu-Aasias, kui Indoneesias ja Hong Kongis käidi maskidega ja lastel ei soovitatud majadest väljuda. Selline olukord tekkis biomassi põletamisest tekkinud suitsu tõttu. 4 ÕHU SAASTAMINE Õhk on elukeskonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud sasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad
intensiivsemalt. Kui eakas inimene muutub kuivetuks, jääb väiksemaks ja kortsulisemaks, siis põhjustab seda ka veesisalduse vähenemine kõhres, lihastes ja nahaaluskoes tegelikult kogu kehas. Kuid vesi ei ole kehas üksnes lihtne lahusti. Vesi võtab osa paljudest elu tagavatest biokeemilistest ja füsikokeemilistest reaktsioonidest. Ja vee molekulid on organismi ehituskivid, nagu kõik teisedki keemilised ühendid. Vesi on asendamatu. Toiduta võib inimene elada 4050 päeva, ilma veeta kümme korda vähem. Kõrbesse eksinud inimesed suudavad veeta elada ligikaudu kolm päeva, mõned on hukkunud kiireminigi. Mõõduka temperatuuriga õhus ja kehalise tegevuseta peab vastu peaaegu nädala. 2.4 Mille peale kulutab organism vett? Kõige rohkem vett kulub uriini moodustamiseks. Erituva uriini koguse määrab kehast väljutatavate ainevahetusjääkide hulk.
võtmist sõjaväkke veel rohkem. Tüdrukud aga pidid tegema rohkem koduseid töid nagu kudumine (lõpp toodang sallid, mütsid, sokid saadeti sõdalastele). Kokkuvõtvalt võib öelda, et paljudelt lastelt varastati ära lapsepõlv. Pered olid ka väga eraldatud, kuna kõik teid midagi (nägid üksteist vähe). 2. Mis neid põhjustas? Peamine põhjus oli vabade käte nappus. Keegi lihtsalt pidid tegema neid töid, kuna ilma varustuseta nind toiduta ei oleks sõdalased kaua vastu pidanud. Samuti oli ka paljude laste soov aidata oma sõdivaid lähedasi, mis innustas veel rohkem tegema musta tööd ning vaeva nägema. 3. Kuidas püüti neid lahendada või mis muutus sõja tulemusel? Paljud lapsed olid jäänud ilma oma vanematest (isad, vanaisad olid surma saanud). Pered olid katki läinud. Sõja üles kasvanud tüdrukud olid välja toonud oma olulisuse ühiskonnas, mis soodustas neile hiljem rohkem võimalusi ning õigusi enda
kalorite kulutamist ja ainevahetust. Toidu bioloogilist täisväärtuslikkust ei määratleta mitte ainult vajalike valkude, rasvade ja süsivesikute sisalduse põhjal, vaid ka vitamiinide sisalduse järgi. Peaaegu kõik toiduained sisaldavad mingeid vitamiine, mida kõiki vajab organism elutegevuseks ning tervise alalhoidmiseks. Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel. Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga. Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib
1. Temperatuurist 2. Toitainete olemasolust/konsentratsioonist elukeskkonnas 3. Konkureerivate organismide olemasolust 4. Keskkonna pH-st 5. Hapniku olemasolust 6. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad). Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduta elada aastasadu, taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Sobivasse elukeskkonda tagasi sattudes jätkab bakter oma normaalset elutegevust. Bakterite ainevahetus ja toitumine · Aineringe(süsiniku ja lämmastiku) Toituvad osmootselt Energia salvestatakse rakus ATP-na Toitumistüüpide ehk troofide aluseks on süsiniku- ja energiaallikas. Süsinikuallikas aine, millest sünteesitakse biomolekulid
BBQ-liha ei saa pruuni pealispinda nagu grillides, kuid on see-eest mahlane, mõnusa suitsumaitse- ja lõhnaga. BBQ varustus: Varustuse hulka kuuluvad BBQ ahi, lihatangid, pintsel, vardad, rest, kindad, põll, lõikelaud, nuga,tööpind, grillsüsi(puud või gaas), kaminatikud. Küttematerjalidest on kõige paremad lehtpuud, v.a. kasepuu. BBQ-ahju köetakse kuivade puudega, soovitatavalt kooritud lepapuuga. Kuumust annab leek, mitte süsi. Esimene kütmine tuleb teba ilma toiduta, sest alguses võib suits liha tahmaseks teha. Suits peab olema valge. Temperatuur BBQ-grillimise juures Temperatuur toiduvalmistamiskambris peab olema 100 kraadi ja seda kontrollitakse termomeetri abil. BBQ küpsetamisele kuluv aeg on pikem kui tavalisel grillimisel, see on umbes 4 korda suurem. BBQ ohutus BBQ ahju juures ei tohiks kindlasti mängida, joosta. Asukoht peab olema tuulevaikne, eemal hoonetest mis võivad kergesti süttida.
imetajaid, kelle hulgas on ka sumatra orangutan. Rraadamine ja raie (millest märkimisväärne osa on illegaalne tegevus) ja nendega seotud maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastumist suduga laialdastel maa-aladel (Lääne-Indoneesia, Singapur, Malaisia). Viimase 35 aasta jooksul on Sumatra kaotanud 48% oma troopilisest vihmametsast. Selle kõige olulisem põhjus on paberi- ja tselluloosiettevõtete korraldatav ebaseaduslik metsaraie. Paljud inimesed jäävad ilma peavarjuta, toiduta ja elatusvahenditeta, kui mets kaob. Indonesia on maailma üheksas suurim paberimassi tootja ja suuruselt üheteistkümnes paberitootja. KIRJANDUSE LOETELU: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia#Majandus https://annaabi.ee/Indoneesia-o.html https://www.google.ee/search? q=Indonesian+energy+resources&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=mB1KVd mGK6HQygP7uIDwAw&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1366&bih=623#imgdii=d7rQqmcwZ
• Tootmine suurel territooriumil Põllumajandussektori iseärasused • Tootmisstruktuur – eksisteerib palju tootjaid ning kui neist mõned võivad olla küllaltki suured, ei suuda ükski neist üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi • Looduse mõju – muudab tootmise vähem kontrollitavaks ja ennustatavaks ning toodangu pakkumine võib varieeruda küllaltki suurel määral • Nõudluse mitteelastne iseloom – inimesed ei saa elada toiduta ja paljude toiduainete nõudlust ei mõjuta hind kuigi palju • Engeli seadus – tulude suurenedes suurenevad ka toidule tehtavad kulutused, kuid mitte samas proportsioonis • Tööjõu suhteline immobiilsus – taluperele kui ka palgatud töölistele on tihti talu nii töökohaks kui ka koduks • Varade kinnistatuse probleem – talude põhivaradel on vähe või pole üldse alternatiivseid kasutamise võimalusi
Kui kannatanu ei suuda juua, siis tuleb kindlasti kiirabi kutsuda, sest suur vedelikukaotus võib ohtlikuks osutuda. Peärnberg ei taha joomist propageerida, aga ütleb, et enne joomist tuleks süüa midagi rasvast. Rasv katab mao limaskesta ja siis ei imendu alkohol nii hästi. Rasvasele toidule aga ei maksa kuuma jooki peale juua, see lahjendab rasva ära TOIDUMÜRGISTUS Ilma toiduta inimene sureb. Kuid on olemas ka tappev toit. Kuigi esineb ka looduslikult mürgist toitu (taimed, seened), on kõige suurem ohuallikas saastatud toit. Saastunud või riknenud toidus paljud bakterid paljunevad ja toodavad toksiine, mis põhjustavadki mürgistusi. Keemilisi taimekaitse- jms vahendeid, keskkonnasaastet, olmemürke, pestitsiide, raskemetalle saab enamasti toidu pinnalt eemaldada hoolika pesemisega.
postilennuk" (,,Courrier-Sud," 1929, e. k. 2003) räägib oma lennupostipiloodist peategelase surmast lennuõnnetuse järel Rio de Oro kõrbes. Järgmine romaan ,,Öine lend" (,,Vol de nuit," 1931, e. k. 1966) on pühendatud ajaloo esimestele regulaarlenduritele ning müstilistele kogemustele, mille osaliseks nad said oma ohtlikku tööd tehes. 1935. aastal tegi Saint-Exupéry ise koos oma navigaatoriga läbi tõsise lennuõnnetuse Sahara kõrbes. Neli päeva praktiliselt ilma vee ja toiduta olnud mehed pääsesid napilt surmast. Vaatamata saadud vigastustele astus Saint-Exupéry 1939. aastal luurelendurina sõjaväkke. Samal aastal avaldatud raamatus ,,Inimeste maa" (,,Terre des hommes," e. k. 1958, 1966, 2003) räägib ta lüüriliselt omaenda lennukogemustest ning kasutab lennukit inimeste solidaarsuse ja koostöö võrdkujuna. ,,Lahingulendur" (,,Pilote de Guerre," 1942, e. k. 1966) on autobiograafiline meenutus hädaohtlikust luureülesandest 1940. aastal.
Laidre kirjutab: „vene vägede lahkumine ei läinud vahejuhtumiteta. Tülpinud, tigedad ja kohati joobnud rootsi sõdurid ründasid viimaste hulgas marssivaid vene üksusi, röövides meestelt isegi riided seljast. Asi läks isegi nii kaugele, et kolonnist mahajäänud salgad tapeti maha“ (lk. 213). Tuleb ilmselt siiski mõista, et sõdurid olid väsinud ja muserdatud ning pikk rännak Narva alla ja lahing ilma toiduta oli tekitanud erilist tuska, mida sai vaenlase peal välja elada. Sõdur on alati olnud mutrike suures süsteemis ning sõja barbaarne olemus iseenesest juba tekitab selliseid intsidente. Narva lahingu lõppedes ei jäänud ka Rootsi väejuhatusel muud üle, kui marodööritsemisele läbi sõrmede vaadata. Vaenupoolte ohvitseride suhteid 1 [http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558-1710_Rootsi_aeg/Vana-Liivimaa_suhted_naaberriikidega/] 2
väljutab jääkaineid · Vesi tagab organismi kehatemperatuuri, töö- ja keskendumisvõime · Organismi veesisalduse vähenemisel 6-8% tekib teadvuskadu; vähenemisel 10% hallutsinatsioonid; vähenemisel 12% inimene sureb · Inimese päevane veevajadus on 1,5-2 liitrit. Elu jooksul tarbib inimene u 35 tonni vett · Inimene võib elada toiduta kuu aega, veeta mitte üle nädala · Vesi mõtleb ja veel on mälu aju koosneb 70% veest! Vett peaks piisama Põhjavesi km³ ... Liustikud km³
keskpäevakuma, merekalade helendamine. Polaartursa e. saika paljumiljonilisi parvi jahivad valgevaalad. On ka jäätursk, lükood, kulleskala, merihärg, mägihõrnas, madutähed, rõngasussid, meduusid. Tundrakalad taluvad täielikku jäätumist. Jääkaru on Arktika sümbol. Võib kaaluda kuni 800kg. Pesakonna suurus on 1.87 poega. Pojad võõrduvad emapiimast 24-28 kuu vanuselt .Emakarud sigivad edukaimalt 10- 19 aasta vanuselt . Emakaru tukub 6 kuud lumest koopas toiduta, ei maga talveund. Jääkaru elab kuni 30 a. Toitub viigerhüljestest, lõpnud morskadest, morsapoegadest. Hea ujujana võib ta puhkuseta läbida üle 40 km. Ta tihe kasukas hoiab sooja nii vees kui kuival maal. Ema hoolitseb poegade eest 2 aastat. Jääkaru on suurim tänapäeval elav kiskja. (Randla 1990, Lk 146) Narvali populatsiooni kuulub enam kui 30 000 ja enamik neist elab Kanada Arktikas, Gröönimaal, ka Põhja – Jäämeres. Narval on delfiin, kelle isastel
» (tema kogemus ütles talle, et tasuta ei tee keegi midagi). Sattudes majja ta arvab, et on «koera ravilas» ja kaitses oma elu. Nähes, et teda miski ei ohusta, vaid vastupidi seal on parem, ta kardab sellest kõigest ilma jääda ning mõtleb: «Pekske aga korterist ärge kihutage». Ta otsustab, et professor on teda valinud, sest ta on kõige ilusam. Ta muutub häbematuks ning unustab, et alles hiljuti ta oli tavaline õuekoer ja enam ei kahtle, et miski jätab ta ilma soojuse ja toiduta. Süzee Tegevus toimub 1924/25 aasta suvel Moskvas. Professor Preobrazenski avastas mooduse inimesi nooremaks muuta sisestades neile loomade näärmeid. Oma seitsme toalises korteris tal on patsientide vastuvõtt, kiud tema korterisse pannakse elama teisi inimesi. Professorilt nõutakse kahe toa vabastamist, kuid ta keeldub ja helistab oma mõjuvõimsale patsiendile ja ta jäetakse jahule.
Võimsate troopiliste metsade kahanemine toob kaasa olulised muutused atmosfääri õhuvooludes, sademete reziimis ja kogu planeedi kliimas. Globaalsed keskkonnaprobleemid On inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Õhu saastamine Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda
haavata mingil määral vaid ogad. Põhjused, miks dinosaurused välja surid Uued loomaliigid - peamiselt imetajad - hakkasid vallutama meie maakera, tõrjudes kohmakaid lohesid välja nende elupaikadest. On tehtud erinevaid oletusi. Näiteks arvab osa teadlasi, et ulatusliku kliimamuutuse tõttu hävisid taimed, millest rohusööjad sisalikud olid miljoneid aastaid toitunud. Sisalikele ei jätkunud enam süüa ja nad surid üksteise järel nälga. Et ilma toiduta (taimetoiduliste sisaliketa) jäid seetõttu ka kiskjad-sisalikud, siis hukkusid nemadki. Osa teadlasi peab süüdlasteks vastilmunud imetajaid. Need, esialgu rotisuurused loomakesed olevat kaevanud sisalike munad maa seest välja, purustanud munakoore ning söönud seejärel munad ära. Niiviisi teinud imetajad aegapidi otsa peale tervele hiidsisalike suguseltsile. Mõndade teadlaste meelest aga võib kivimikihtide järgi otsustada, et maakera kliima hakkas 65 miljoni aasta eest muutuma
dodetsüülgalaat. Polaarsed antioksüdandid on TBHQ ja propüülgallaat. Antioksüdatiivsuse faktor AF= rasva või õli oksüdatsiooni indutseerimise kestus koos antioksüdandiga /rasva või õli oksüdatsiooni indutseerimise kestus ilma antioksüdandita. Sünergistid suurenavad antioksüdantide aktiivsust. Rasva või õli kuumutamine 1) Praadimine ilma toiduta toimub autooksüdatsioon, isomerisatsioon ja polümerisatsioon 2) Praadimine koos toiduga - toimuvad autooksüdatsioon, isemerisatsioon, polümerisatsioon ning lisaks ka hüdrolüüs. Mitteseebistuvad komponendid -koosnevad süsivesinikest, steroididest, tokoferoolidest ja karotenoididest. Lisaks võib veel leida saasteaineid, rasva või õli lisaaineid (mineraalõlid, plasitifitseerivad ained ja pestitsiidide jäägid) Steroidid Skelett koosneb neljast kondenseerunud ringist
Lugu algas sellega, et Leini( Sakala vanema Kämbi naine) läks Kämbi juurest oma pojaga metsa vanasse püstkotta elama. Kämbi oli vastu ning ytles kõikidele, et kui ta peaks tagasi tulema, siis keegi ei tohi tema vastu hea olla. Minema läks Leini sellepärast, et Kämbi peksis teda ja ei kohelnud kui naist vaid kui orja. Ühel tuisusel päeval, kui nad juba paar päeva olid püstkojas elanud, ei suutnud nad enam ilma toiduta elada ning Leini läks külasse, et paluda ehk mõnigi annab midagi. Kuigi Kämbit kardeti andis mõni Leinile süüa. Tagasi tulles ei olnud enam poega ta oli hundikutsikate poolt ära söödud. Vaid poja kolp oli püstkoja kõrvale jäetud. Leini tahtis ka end ära tappa, kuid talle oldi öeldud, et poja juurde pääseb vaid ristitud ehk kellele mustakuuemees (paater) on ristivett pähe kallanud. Ta sai teada, et paatrid liiguvad ringi lõuna pool
· Suurimad magevee varud on jääliustikud · Sajast aastast 98 aastat püsivad vee molekulid ookeanis, 20 kuud jäätunult, umbes kaks nädalat jõgedes ja järvedes ning nädala atmosfääris. · Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett · 70% mageveest kulub põldude niisutamiseks. · Kui põhjavesi on reostatud, võib selle isepuhastumiseks kuluda sajandeid. · Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. · 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. · Inimene kaotab päevas väljaheidetega, higistamise ja naha kaudu aurustumise teel ligikaudu 3l vett. Ainevahetuses " toodab " keha vähem kui liiter vett. Puuduv osa tuleb joogiveega. · Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee vajadus tõuseb.
Väga oluline on hommikul süüa. Kui päevaplaanis selleks aega pole, siis soovitatakse hommikul tavapärasest ärkamise ajast lihtsalt varem üles tõusta ja nii jääbki söömiseks aega. Varasem ärkamine võtab natuke aega, aga see tasub ennast hiljem mitmekordselt ära. Inimesed, kes jätavad hommiksöögi vahele, kurdavad energiapuuduse, masenduse, ängistuse ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle. Aju on nagu auto, mis ei sõida ilma bensiinita. Ka ilma toiduta töötavalt ajult ei saa oodata kõrget taset mõtlemises ja head mälu. Kümned uurimused on tõestanud, et need inimesed, kes hommikul söövad, mõtlevad selgemini ja mäletavad paremini, kui need, kes hommikul ei söö. Meeles tasub pidada sedagi, et tühja kõhuga kohvijoomine pole naljaasi. Selline tegevus tõstab ängistuse kahekordseks ja keskendusmisvõime väheneb poole võrra. ****slaid KUIDAS TREENIDA MÄLU
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
