-1980 nomenklatuuri kuulus 1348 isikut ( keskkomitee töötajad / kolhoosijuhid/ sovhoosijuhid / täitevkomitee liimed / muud parteilased Standardvalimised -standartvalimised igas ringkonnas üks kandidaat -olulisemaid väliseid atribuute valimised -Eesti NSV Ülemnõukogu: poolthääletanute arv ei langenud alla 99,5% / iga valimisega suurenes koosseis 2/3 võrra Partei kilp ja mõõk -NKVD siseasjade rahvakomissariaat: ühiskondliku korra tagamine -NKGB julgeoleku rahvakomissariaat: riiklik julgeolek, luure ja vastuluure -1954 KGB Riikliku Julgeoleku Komitee: ühiskonna jälgimine / kontrollimine / nõukogudevastaste kavatsuste mahasurumine / välis- ja vastuluure korraldamine / kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine / eriside kindlustamine / välisraadiojaamade segamine / välismaalaste kontaktide kontrollimine -KGB kaastöölised (vabatahtlikud / sundvärvatud ähvardustega) -siseministeerium tegutses KGB kõrval: korrakaitse Võõrsõjaväe kohalolek
Eesti NSV valitsemine 11. klass ajalugu 2011 Urmas Persidski 1944 Nõukogude võimu taastamine Tagalas moodustatud operatiivgrupid 1944. a sügiseni võimuorganid Võrus Võimustruktuur Eestimaa Kommunistlik Partei EKP 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar...
Vene sõjavägi / Armee Prokuratuur Kohus KP GLAVLIT Õpsi repressiivorganid Julgeolekuorganid o Julgeoleku Ministeerium/Komitee = nõukogude „salapolitsei“ o Siseministeerium (sh siseväed – praegusel ajal komandod, piirivalve, hävituspataljonid) Justiitsorganid (prokuratuur, kohus) Kommunistlik partei Julgeolekuorganid Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-41 Siseasjade rahvakomissariaat (SARK/NKVD) 1941 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (RJRK/NKGB) 1941-44 Siseasjade rahvakomissariaat 1944-46 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaat 1946-53 Siseministeerium (SM) ja Riikliku Julgeoleku ministeerium (RJM) Julgeolekuorganid 1953-54 Siseministeerium 1954-62 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB)
Rindkonnas oli alati üks kandidaat, saadiku reaalne roll oli tähtsusetu. Hääletati varem heaks kiidetud otsuste poolt. Saadiku tööd tehti n.ö. päris töö kõrvalt. Valimisaktiivsus oli alati üle 99%, mis saavutati võltsimisega. Valitsemisel oli tähtis roll julgeoleku organitel. Sõjajärgnsel NKVD ja NKGB. NKVD- Siseasjade rahvakomisariaat, ülesandeks korratagamine, vangilaagrite süsteemi haldamine ja vastu luure NKGB- julgeolekku rahvakomissariaat, ülesanneteks luure ja vastu luure. Alates 1954 a. tegutses KGB (riikliku julgeoleku kommitee/salapolitsei) KGB: · Jälgis ja kontrollis ühiskonda · Surus maha nõukogude vastased ilmingud · Tagas kõrgete ametnike julgeoleku · Sedas välisraadioid · Kontrollis välismaalasi · Teostas väli ja vastu luuret · Tegi koostöödkõigi ühiskonna kihtide esindajatega nuhkimis otstarbel. KGB kõrval tegutses ka siseministeerium, mis võttis üle miilitsa ülesanded
NKVD- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat ka - SARK (venekeelne lühend NKVD (vene , oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, luure- ja kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus. Siseasjade rahvakomissariaadi olulisemad funktsioonid olid: · riikliku julgeoleku kaitse, · avaliku korra kaitse, · riigipiiri kaitse ja valvamine, · eriti tähtsate tööstusettevõtete ja · raudteerajatiste sõjaväeline valve, · piirkondlik õhukaitse, · maanteede haldamine, · süüdimõistetute laagrites kinnipidamine ja nende töölerakendamine, · ulatuslike majandustööde teostamine, kinnipeetute tööjõuga · uute NSVL kaug-põhja piirkondade hõlvamine, · arhiivinduse juhtimine ja perekonnaseisuaktide teostamine. Kamikaze (jumalik tuul) - Üldtuntud tähenduse (enesetapupiloot) sai sõna kamika...
1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja korraldused küüditamise läbiviimiseks. Eesti rahva küüditamist korraldas ja juhtis "troika" ehk kolmik, eesotsas Boris Kummiga. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alustati 1940/1941 aasta talvel.2 14. juuni küüditamine tõi esimese suurema vapustuse. Peale deporteerimist jäid paljud talud tühjaks, kes varjas end kaugemal metsas, kes rukkipõllul, sest kardeti küüditamise kordumist. Eestis on säilinud 1941
Külastuskäik KGB kongidesse Metsavendlus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti aladel toimuv väga kirev. Möödunud repressioonid, sõda ja massiküüditamine olid teinud väga palju halba ning inimesed alustasid enda varjamist juba 1940. aasta sügisel. Massiliseks muutus aga selline vajumine pärast 14. juuni küüditamist. 1944. aasta lõpuks oli end nõukogude võimu eest varjavate inimeste hulk kirev ja arvukas, küündides oletatavasti mitmekümne tuhandeni. Saksa armee lahkumisel oli metsadesse maha jäänud hulgaliselt seal teeninud eestlasi, peagi liitusid nendega Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjad ning endise Omakaitse ja Kaitseliidu liikmed, kellel nõukogude võimult midagi head loota polnud. Nemad moodustasidki sõjajärgsetel aastatel Eestis relvastatud vastupanuliikumise - metsavendluse - tuumiku. Näiteks lõid Metsavennad aktiivselt kaasa Eesti pinnal toimuvas suvesõjas(22. juuni- 21. okt...
totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal üritas natsid eesotsas temaga Münchenis võimu haarata, aga ta vahistati ning vangistuses kirjutas ta teose ,,Mein
Koostaja: Argo Pihtjõe VLE- 3 1917.-1921.a. Venemaa kodusõda. Kodusõjas saavutasid võidu punased. Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja l...
Vagunid laaditi tihedalt täis. Õhupuudus , kuumus ja janu valmistasid inimestele kirjeldamatuid piinu, millele lisanus ahastus edasise saatuse pärast. 14.-17. juunini vedasid loomavagunid eestlasi üle piiri vastu kannatustele Põhja- Venemaa ja Siberi ääretus viletsuses. Küüditamine toimus täiesti Moskva juhtnööride kohaselt ja selles suhtes polnud kohalikul Rahvakomissaride Nõukogul midagi ütelda. Kõik korraldused dikteeris Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat koha peale, mida meie võimumehed kui alandlikud sulased püüdlikult pidid täitma ja täitsidki. Küüditamise ettevalmistustöid alustati varakult, juba 1940/41. a talvel. Nimelt koostati protokolle, mis sisaldasid küüditamisele määratud isikute nimesid ja otsuseid nende kohta. Esmajärjekorras määrati asumisele need, kes kuulusid ,,nõukogudevastase elemendi" hulka. Tekib küsimus, keda peeti siis ,,nõukogudevaenuliseks elemendiks" ?
Testan , et NSVLiit oli parteiline diktaktuur. Nukogude Liit (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL)oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolevistlik diktatuur.Nukogude Liit moodustati prast seda, kui Nukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna phiosa moodustasid mittevenelased. Lhtudes nn leninlikust rahvuspoliitikast, moodustati formaalne liitriik. Faktiliselt ji Nukogude Liit unitaarriigiks.Nukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. leliidulisel Nukogude Kongressil otsustati nukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia SFNV hendada Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.Nukogude Liidu pealinn oli Moskva. Thtsaim pha oli 7. november: 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapev. Alates 1988 hakkasid Nukogude Liidu koosseisus...
Sind oleks pealekauba ilmselt vangi saadetud. 9. Filmis räägivad Lenin ja Stalin omavahel „raudsest diktatuurist“. Miks oli nende hinnangul vajalik selle kehtestamine? Nende arvetes oli seda vaja, kuna olid kindlad, et ilma surve avaldamiseta vaenlastele, nende või ükskõik milline revolutsioon variseb kokku. Videos oli ka väike tüdruk. Stalin viitas sellele, et just meie laste tuleviku pärast peame olema halastamatud. 10. Mis oli NKVD? NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (venekeelne lühend NKVD) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, luure- ja kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus. Tähtsamad funktsioonid: riikliku julgeoleku kaitse, avaliku korra kaitse (miilits), riigipiiri kaitse, tähtsate tööstuste ja raudteede kaitse, piirkondlik õhukaitse, GULAG, maanteede haldamine jne.
39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel k...
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 ...
1930ndate aastate lõpust. Ta määrati 1940. a juunis NSVLi saadikuks Eestis ning alates 1940. aasta septembrist kuni 1941. aasta augustini tegutses ta ÜK(b)P Keskkomitee ja NSVLi Rah- vakomissaride Nõukogu esindajana. 21. juunil 1940 ametisse nimetatud peaminister Johannes Varese valitsus sai korraldu- si Ždanovilt, Botškarjovilt ja teistelt Nõukogude Liidu saatkonna ametnikelt ning samuti mitmete valdkondade (rahandus, majandus, väliskaubandus, Siseasjade Rahvakomissariaat, raudtee) volinikelt, kes olid saadetud Eestisse. 1940. aasta augusti alguses registreeris NSVLi Ülemnõukogu ametlikult Eesti, Läti ja Leedu vastuvõtmise NSVLi. Alustati Eesti Vabariigi riiklike struktuuride asendamist Nõu- kogude struktuuridega. 25. augustil 1940 kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu “parlamendid” end “ajutisteks ülemnõukogudeks” ja kinnitasid uued põhiseadused, mis olid koostatud NSVLi liiduvabariikide olemasolevate põhiseaduste järgi
Stalinistlik Nõukogude Liit – triumf või tragöödia Stalin, tuntud ka kui Terasmees oli vaesesse grussiini perre sündinud ja alustas oma sõda kodanluse vastu kuulutades end katoliiklikus koolis ateistiks ja seejärel külastas rahvusvahelisi bolševistide konverentse, olles samal ajal pagendatud ja vangi mõistetud oma kodumaal. Võib öelda, et see oli justkui kommunistliku superkangelase tähelend. Kuid tekib küsimus, kas Stalin oli tõesti oma kodumaale, rahvale ja ideoloogiale see päästja ning kangelane, keda nii hädasti vajati või oli ta võimuahne kurjategija, kes oli valmis näljutama, küüditama ja tapma Nõukogude Liidu elanikkonda vaid selleks, et tagada võimalikult kauaks enda soe koht Kremli ladvikus? Jossif Stalini (sünnipäraselt Džugašvili) tee bolševistliku partei etteotsa polnud üldse lineaarne. Noores eas oli ta mässumeelne ja tunnistas end Tbilisi Vaimses Seminaris ateistiks ja korraldades Tbilisis 1900. aasta töö...
Avastatud salakaup ja abivahendid nende veoks,samut kaubad ,mis olid mõeldud sajala üle piiri toimetamiseks,konfiskeeriti sõltumata avastamise kohast ja ajast.( www.emta.ee/doc.php?18962) Kaubanduses natsionaliseeriti kõik suuremad kauplused ja hiljem ka väikesed nn. perepoed, mis varustasid elanikkonda igapäevaste toidu- ja tarbekaupadega. ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html) 25. augustil loodi Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat, kelle juhtimisele allutati kaubandus. 1940. aasta sügisel moodustati kaubanduse kohapealseks juhtimiseks kuus kaubastut: TALLINNA TOIDUKAUBASTU, TALLINNA TÖÖSTUSKAUBASTU ja segakaubastud TARTUS, NARVAS, VILJANDIS ja PÄRNUS .( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html) 1944. aasta septembris kui Vene väed vallutasid Tallinn alustas tegevust Tallinna Toidukaubastu. Kuni 1944. aasta novembrini varustas Toidukaubastu elanikkonda ainult leivaga, alul tasuta, hiljem kaardisüsteemi alusel
Kollektiviseerimine · 1944 jätkatakse 1940 aasta maareformi elluviimist (talude maksim. Suurus 30ha) · Uus maasaajatel ca 15ha (talumajapidamised ) · Klassivaen külades · 1947 kolhooside moodustamisega alustamine · 1949 märtsis massiküüditamine 5. Repressioonid okupatsioonide ajal Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. Juunil, tõsise hoo sai alles pärast Eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat. Kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud. Nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest mis pandud toime iseseisvas eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanglatesse osa hukati kohapeal.1941 elavnes arreteerimine veelgi, vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi. Represiivpoliitika kulmineerus 1941.a 14. Juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis
ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism. Nõukogude propaganda. Repressioonid Siseasjade rahvakomissariaat. Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele. Suvesõda- 1941 aasta. 22. juuni 1941 Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. 7.07 ületasid Eesti piiri. L- Eesti vallutati kiirelt. Stabiliseerus Pärnu- Vändra- Türi- Põltsamaa- Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn. Metsavennad- metsavendade
Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL(juhtiv koht komm parteil, kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku natsionalismiga.Kõige olulisematest ametikohtadest koostati nomenklatuurne ametikohtade loetelu, mille pareti keskkomitee kinnitas.See oli vahend, mille...
36. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTI OKUPEERIMINE Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt võimsaks. Saksa tankikoonidsed murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valimstuda Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse k...
Sissejuhatus Tuntud metsavend Alfred Käärmann on lahti mõtestanud metsavendi järgmiselt : Metsavend on see, kes võitleb Eesti okupeeriva võõravõimu vastu salastatuna vaenlase tagakas Eesti pinnal .. Metsavendlus sai alguse juba 1940-dal aastal, kui järjest tugenevaid repressioone viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat ( SARK, vene keelne lühend NKVD) Sellel aastal, sai alles alguse inimeste kadumine. Enamasti küüditati Venemaale endised poliitilised ja majanduslikud juhid. Esmalt küüditati president Päts ja ülemjuhataja Laidoner koos perega Venemaale. Repressioonide kõige suurem massiküüditamine toimus 14. juuni 1941, mille käigus küüditai üle 10 000 eestlase. Mehed saadeti vangilaagritesse ja naised ning lapsed Siberisse kolhoosi. Enamus neist surid. Pärast
Üldine kirjeldus: ,,Puhastust" võib lugeda väga mitmel tasandil see on lugu ühest ajastust, ühest riigist, ühest perest, ühest naisest. Tegemist on põnevusromaaniga, kus dramaatiline pinge ei vaibu hetkekski. Teos on eelkõige kriminaalne lugu, kuid klassikalisest kriminaalromaanist erinevalt iseloomustab seda detektiivi puudumine. Samas võib seda ka nimetada kriminaalromaani vormis poliitiliseks romaaniks, milles leidub räigeid seksikirjeldusi ning mis tugineb samaaegselt poliitilisele Nõukogude okupatsiooni päevadel haiget saanud maailmavaatele. See avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutud ja vaikitud lähiajaloo ning annab hääle sõja, kommunismi ja tagakiusamise ohvritele. Tuumaks on meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus. Lugu täpsemalt räägib noorest tüdrukust ja vanast naisest, kes on omavahel suguluses, kuid teoreetiliselt ei ole see määrav. Sugulus teeb küll romaani, kuid kumbki lugu võiks olla omaette olem...
TEEMAD JA MÄRKSÕNAD Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on ...
ka kaubandustöötajad. Sõjakahjud vabariigi territooriumil olid tohutult suured, ainuüksi kaubanduse kahjud hinnati umbes 98 miljardi rublale. Vaatamata suurtele raskustele jõudis tööstustoodangu maht 1945. aastaks 70 protsendile 1940. aasta tasemest. Toiduainete nappusest tingituna loodi ettevõtete ja asutuste juurde põllumajanduslikud abimajandid. 1944. aasta lõpul alustas tööd Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat, mille juhtiv koosseis oli komplekteeritud 1943. aastal Tseljabinskis. Kaubanduse taastamine omas teatud eripära, sest sõja ajal oli Nõukogude Liidu elanikkond viidud normeeritud varustamisele toidukaupadega. 1941. aastast toimus leiva, suhkru, kondiitritoodete, liha, kala, rasvainete ja tangude müük kaartide (talongide) alusel. Varustamine oli diferentseeritud sotsiaalsete gruppide lõikes. Tõõliste normid jagunesid veel kahte kategooriasse sõltuvalt töötingimustest
maailmarevolutsiooni ideede levitamine ning võimu haaramine vägivallaga Hüperinflatsioon-inflatsioon on riigi kontrolli alt väljunud, kiire hinnatõus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Saksamaal eelkõige, mõjutab tervet euroopat Rahvarinne- poliitiline organisatsioon, tavaliselt laiapiiriline vasakpoolsemate jõudude koondis Gestapo- saksamaa riigisisene poliitiline politsei aastate 1933-1945 NKVD- Venemaal siseasjade rahvakomissariaat GULAG-üleliiduline vangilaagrite süsteem sotsialistlik realism-Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Ansluss- austria okupeerimine Saksamaa poolt 1938 RAF-royal air Force, GB lennuvägi teises maailmasõjas võitles Luftwaffe-saksamaa lennuvägi
1.2 Eesti põllumajandus 1940 -1990 Nõukogude võimu kehtestamisega 1940. aastal kaasnesid ulatuslikud muudatused Eesti põllumajanduses, nii juhtimissüsteemis kui ka tootmiskorralduses. Põllumajanduse juhtimisel rakendati N. Liidus kehtinud kahekordne süsteem, milles valitsusvõimu kõrval toimis poliitiline juhtimine parteistruktuuride kaudu. Valitsusvõimu esindas Põllumajandusministeerium (25.VIII 1940. - 25. III 1946. a. rahvakomissariaat). Selles toimusid pidevad ümberkorraldused ja nimemuutused. 1950-ndail aastail olid lisaks veel Sovhooside Ministeerium ja ka Loomakasvatuse Ministeerium. 1960-ndate aastate algul lühikest aega polnud üldse põllumajandusministeeriumi, selle asemel moodustati Varumise Ministeerium. Edaspidi jäid tegutsema mõlemad. Sel perioodil tehti ka katse viia Põllumajanduse Ministeerium Tallinnast Saku asulasse. Katse jäi pooleli ja otsus tühistati. Nõukogudeaegseks viimaseks ümberkorraldusürituseks oli ENSV Agrotö...
Maailm I maailmasõja järel · USA USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) ...
5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektiviseeritud (välja arvatud Poolas ja Ungaris) o Levinum majandussüsteem oli Plaani- ja Käsumajandus o „Ühiskonna kõrge sõjaväestatus“ <– Dovganil kirjas nii Kommunistlike riikide omavahelised suhted. Kommunistlikud riigid olid sõltuvad NSVL-st.
Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja t...
Reaalselt tähendas see valitsusorganite õigust defineerida ühiskonnale ohtlik element, korraldada massirepressioone, hävitada inimesi ning kultuuriväärtusi. Selle abiga taheti ühtlasi kustutada ka senist ajaloomälu ning tekitada üleüldist hirmuõhkkonda. Vastselt annekteeritud liiduvabariikides tuli lisaks sellele likvideerida endine rahvuslik eliit, mis aidanuks neid ühiskondi paremini tasalülitada Nõukogude ühiskonnaga. Nõukogude repressiivpoliitikat juhtis siseasjade rahvakomissariaat (venekeelse lühendiga NKVD), millest 3. veebruaril 1941 eraldati riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (venekeelse lühendiga NKGB). Sarnased institutsioonid olid kohalikul tasandil olemas ka kõikides liiduvabariikides. Eesti NSV siseasjade rahvakomissariaati juhtis veebruarini 1941 Boris Kumm (pildil), seejärel tema asetäitja Andrei Murro. Kummist sai samal ajal riikliku julgeoleku rahvakomissar. Eesti julgeolekut instrueerisid Nõukogude Liidu kogenud NKVD operatiivtöötajad. 11
SOOMUSRONGIDE JA SÕJALAEVASTIKU LOOJA ADMIRAL JOHAN PITKA Admiral Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Pitkade pere kuuenda lapsena. Ei osanud siis keegi arvata, et temast saab legend, kellest räägitakse veel kaua pärast tema lahkumist siit ilmast. Läksid aastad ja Johanist sai nooruk, kes pidi tegema oma elu esimese iseseisva otsuse kelleks saada. Ehkki ta teadmised meremehe elukutsest olid piiratud ja väljavaated sellel alal elus läbi lüüa võrdlemisi tagasihoidlikud, kirjutab Pitka ise selle kohta: "Mind tõmbas tundmatu salajane jõud merele, kus mind näisid ootavat ülesanded, suuremad ja tähtsamad kõigist, millest kõneldi. Seda tundsin mina üksinda ja nii, et ei olnud võimalik kõnelda teistele." Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolmandaks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale....
Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn kummaline sõda. See tähendab, et põhiliselt istusid vaenupooled oma kaevikutes ja harva toimus väike tulevahetus. (Ka näiteks mängiti valjusti oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.) Aafrika korpus - Natside sõjaväeüksus, tegutses Aafrikas ja sellele lähedal asuvatel aladel. Juhiks oli Rommel. NKVD - NSVL Siseasjade Rahvakomissariaat, vastutas riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, luure- ja kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest. Barbarossa plaan - 22. juuni 1941, plaan, milles räägiti NSVL vallutamisest Saksamaa poolt. Sõjavägi jagati kolmeks grupiks, põhi, kese ja lõuna, kes said igaüks eraldi eesmärgid. Lõppes läbikukkumisega. Metsavennad olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes II MS ajal ja ka hiljem
V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab ...
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse ...
· 21.06.1940 astus sisse uus valitsus,mille eesotsas oli J.Vares Barbarus. Juunipööre · Eesti riiklus likvideeriti täielikult järgmiste ümberkorraldustega (juuni-juuli 1940) 1. Keelustati Isamaaliidu,Kaitseliidu ja kutsekodade tegevus 2. Hakati vallandama juhtivaid ametnikke 3. Ainukese erakonnana võis tegutseda EK(b)P Eestimaa kommunistliku bolsevike partei tegevus. 4. Algasid esimesed arreteerimised NKVD Siseasjade Rahvakomissariaat juhtimisel 5. Saadeti laiali Riigikogu ja korraldati uued valimised riigi volikogusse ETRL (valimisliit) Eesti Töötava Rahva Liit · 21.07.1940 Tuleb kokku uus riigivolikogu.Otsused: 1. Eesti Vabariik kuulutatakse ENSV - Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 2. Maa kuulutati rahva omandiks, hakati ellu viima agraarreformi 3. Võeti vastu otsus tagandada ametist EV president Konstantin Päts 4
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. Eesti NSV rahandus ja pangandus Peale Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu vägede poolt ja nõukogude valitsusasutuste süsteemi loomist 1940.a. juulikuus, algas ka Eesti NSV majandus- ja rahandussüsteemi loomine, õigemini nende töö vastavusse viimine Nõukogude Liidus kehtinud rahandus- ja pangandussüsteemi nõuetega. I 1940.a. juulis loodi Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat, mille juhiks määrati Paul Keerdo. Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat allus Eesti NSV Ministrite Nõukogule ja töökorralduse liinis NSV Liidu Rahanduse Rahvakomissariaadile. Kohe algusest peale hakkas töö toimuma NSV Liidu seaduste ja määruste ning NSV Liidu Rahanduse Rahvakomissariaadi juhendite ja käskkirjade alusel. Kogu majanduses rakendati Nõukogude Liidus kehtinud raamatupidamise ja maksude süsteemi.
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid p...
Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud parteide- ja nõukogude võimuorganite töötajad ja teised võtmefiguurid. Standard valimised. ENSV ülemnõukogu II koosseisu 100 saadikut valiti 1947 veebruaris, kusjuures protsent oli 96,17%. Edaspidi ei langenud hääletanute protsent kunagi alla 99,5%. Nõukogude valmimised olid formaalsed, hääletati ju ühe kandidaadi poolt. Partei kilp ja mõõk. Julgeoleku struktuuri kuulusid siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Esimene tegeles eelkõige ühiskondliku korra tagamisega, teine riikliku julgeolekuga seal hulgas ka luure ja vastuluurega. 1954 moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee- KGB. Siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB'l ühest küljest tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et kõikvõimalikud nõukogudevastased kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada. See pidi olema ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks
Edaspidi ei langenud hääletanute protsent kunagi alla 99,5%. Nõukogude millega kuldsete kuuekümnendate ideaalid sobisid üha vähem. valmimised olid formaalsed, hääletati ju ühe kandidaadi poolt. Partei kilp ja mõõk. Ivan Käbini langus ja venestamise algus. Julgeoleku struktuuri kuulusid siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Esimene 1970 alguses ei olnud Käbini positsioonid enam nii kindlad kui varem. Käbini poliitika ei tegeles eelkõige ühiskondliku korra tagamisega, teine riikliku julgeolekuga seal hulgas ka rahuldanud enam Moskvat. Vaino Väljase tõusu suhtusid liiduvabariigi võimuladviku luure ja vastuluurega. 1954 moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee- KGB
1937 kohus sõjaväelaste üle, Tuhhatsevski, Kork. Sisuliselt kogu kõrgem juhtkond v.a. Vorosilov. Inimesed kadusid tänavatelt. 1938 parempoolne trotskistlik plokk, sinna kuulusid Buhharin ja Jagoda. 1936 võeti vastu uus, Stalinlik konstitutsioon. Kaotati igasugused piirangud kodanikuõigustes klassikuuluvuse alusel, kehtestati isikupuutumatus. Kehtestati üldised otsesed ja salajased valimised. Välispoliitika Kaks liini: 1. Esimene, mida ajas välisasjade Rahvakomissariaat, koostöö välisdemokraatiatega. 1923 33 sõlmiti rida kahepoolseid mittekallaletungilepinguid, nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa. 1934 NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist. Selline rahukaitsja imid oli NLiidul kuni 1939. aastani, mil tuli võimule Molotov. 2. Teine liin oli Kominterni tegevus Kollektiviseerimine 1928 NEP lõpetati ja algasid repressioonid talupoegade vastu, peale Stalini ringsõitu Siberis
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...
Nikolai Karotamm) liige, Karotamme lähikondlane. Liiduvabariikidele „anti õigus“ teostada välispoliitikat, et saada ÜROsse. Tegelikult oli oluline, kuidas saada ohjad enda kätte sõjajärgses maailmas. Hakati arutama ÜRO põhimõtete üle. Stalini idee oli Lääne liitlastelt nõuda, et tolleaegsed 16 liiduvabariiki võetakse ÜRO liikmeks. Selleks, et see näeks välja riigina, võeti kiirkorras 1944. aasta veebruaris vastu otsus moodustada Kaitseasjade ja välisasjade rahvakomissariaat. (KVRK) Hans Kruusist pidi saama 1944. aasta kevadel ENSV rahvaasjadekomissar (välisminister). Kohe see plaan ei õnnestunud, sest vaadati Kruusi ajalookäsitlust, mis varem oli NSVLi suhtes negatiivne. Vjatšeslav Molotovi nõudmisel Kruusist komissari kohe ei saanud. Tihe suhtlus Molotoviga viis Kruusi selleni, et ta sai Molotovilt loa kasutada VRK arhiivi, mis puudutas Vene saatkonna tegevust Eestis enne sõda. Leiti, et Nõukogude Baltikumi hääl peaks olema laiemalt kuulda
Teatrites, kinodes, kontsertidel hakati esitama Nõukogude autorite loomingut. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed. Veel nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. Kehtestati ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine. Purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti, keelustati seltsitegevus. Järjest tugevnesid repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat (SARK). Kuni 1940. aasta lõpuni kauds teadmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endine poliitiline eliit. Venemaale küüditati koos perega Päts ja Laidoner. 1941. aastal laienes arreteerimine. 14. juunil 1941 toimus massiküüditamine (korraga kõigis Balti riikides). Eestist deporteeriti umbes 10 000 inimest, kellest enamus tapeti või hukkus Venemaal. Suvesõda 22. juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee. Sakslased hõivasid kiirelt Leedu ja Läti, 7
Standardvalimised Nõukoguliku ,,demokraatia" üks tähtsamaid väliseid atribuute olid valimised. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Nõukogudeaegsetel valimistel hääletati ainult ühe kandidaadi poolt. Seega olid need valimised ainult dekoratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Partei kilp ja mõõk Julgeolekuorganid etendasid tähtsat rolli liiduvabariigi valitsemisel. Julgeolekuorganid jaotusid sõjajärgsetel aastatel siseasjad ja julgeoleku rahvakomissariaat. Kahe struktuuri vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles eelkõige ühiskondliku korra tagamisega, teine riikliku julgeolekuga, ka luure ja vastuluurega. 1945. aastal moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). Komitee staatuse andmine oli selgeks märgiks mõjuvõimu kärpimisest. Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. KGB ülesanded oli mitmepalgelised: pidid ühiskonda jälgima ja kontrollima, pidi võimude jaoks olema ühiskonna silmadeks ja
esiada vaid piiratud ulatuses. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine: purustati mälestussambaid, keelati osa raamatuid, suleti isetegevuslikud seltsid ja ühingud, ebasoosingusse sattunud loovisiksused kas vaikiti maha või arreteeriti ja küüditati. Repressioonid. Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil, kuid tõelise hoo omandasid need pärast eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD). Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, mitmed tippintelligentsi esindaja. Kõik nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandud toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanlatesse, osa hukati kohapeal. 1941. a. laienes arreteerimine veelgi. Vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi, ka töölisi ja isegi nõukogude aktiviste
2. Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD, siseministeerium · Eesti sõjavägi tuli ümber korraldada Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid · Mere-sõjajõud liideti Töölis-talupoegade mere-sõjalaevastikuga · Sõjaväelised õppeasutused reorganiseerida Punaarmee koolideks · Politsei asemele miilits ja riiklik autoinspektsioon · SARK ehk NKVD Siseasjade rahvakomissariaat (GLAVLIT, perekonnaseisuaktide bürood, passilauad) · KGB Riiklik Julgeolekukomitee 3. Ministeeriumide liigid (üleliidulised, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud) 4. Täitevkomiteede süsteem linna, rajooni TSN TK-d, nende osakonnad 5. Rahvakohus Esimese astme kohus. 6. Kirik nõukogude ajal · 1943 NSVL RKN usukultusasjade Nõukogu · 1945 Usuasjade volinikud, kõik ogudused pidid registreeruma · 1946 keelati usulise kirjanduse trükkimine, avati usuteaduslik instituut
Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Poliitiline terror ja repressioonid......................................................................................... 4 1.1. Trotski ja trotskistid...................................................................................................... 4 1.2. 1930ndad ja Suur Terror............................................................................................. 6 2. Terror ja repressioonid rahva vastu..................................................................................... 8 2.1. Kollektiviseerimine ja võitlus kulakutega...................................................................... 8 2.2. GULAG...............
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
