Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"riigivanem" - 425 õppematerjali

riigivanem – valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms)
thumbnail
4
docx

1930ndate põhiseaduslik kriis kui murdepunkt Eesti ajaloos

Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada valitust. Minu jaoks ei ole see eriti autoritaarne põhiseadus, kuid lõi võimalused demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele üleminekuks. Uue põhiseaduse kohaselt pidid Riigikogu ja riigivanema valimised toimuma kevadel ning vabadussõjalaste šansid häid tulemusi saavutada näisid üpris reaalsed...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konstantin Päts

veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Seal õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi läks ta Riia vaimulikku seminari, kust ta lahkus ilma kooli lõpetamata ja läks edasi Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas eestiveneblokk ülekaalu, 60 kohast saadi 4...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti aeg

K.Päts oli 12.03.1934 oli kõrvaldanud poliitilised konkurendid ning hakkas valitsema ilma Riigikoguta, seega ebademokraatlikult. Kontroll ja suunamise all K.Päts keelustas 1935aastal erakondade tegevuse ning ainsa lubatud poliitilise organisatsioonina kutsus ellu Isamaaliidu ­ pidi koondama endasse kõik valitsuse suunda pooldavad kodanikud, arendama kodurahu ning soodustama rahvuskultuuri viljelemist ... Riigivanem algatas kodanike oragniseerimise kutsekodadesse. Vapside põhiseadus andis riigivanemale peaaegu piiramatud volitused. Poliitiline opositsioon oli kaotatud ning opositsiooniliste seisukohtade avaldamist ajakirjanduses kontrolliti. Seda aga ei peetud õigeks. J.Tõnisson kritiseeris valitsuse politiikat ''Postimehe'' veergudel. Vastuseks käskis Päts 1935aastal võlgadesse sattunud ajalehe sekvestri alla panna. 1936 neli endist riigivanemat ­ J...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti Vabariigi iseseisvumine - Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012

01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr ­ Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu ­ Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem ­ Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus ­ erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud ­ Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased ­ Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu ­ Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit ­ 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03.191...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Demokraatlik Eesti (1919)

23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vast...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti Vabariik

juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ­ 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle *Kuna Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll, siis kasvas parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel suuremaks, kui põhiseaduse loojad olid kavandanud *Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 ­ I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 ­ I Riigikogu ­ 100- liikmeline. Täidesaatev võim ­ Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem ,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) ,...

Ühiskond
23 allalaadimist
thumbnail
1
odt

"Elavast ja surnud keelest" - Tammsaare essee

Meie emakeelega toimub korraga kaks protsessi ­ ühelt poolt mummifitseeritakse seda reeglite abil, teisest küljest luuakse uusi elutuid ja juriidilisi sõnu, mida üritatakse elavale keelele külge pookida. Kui neid sõnu hakataksegi kasutama näiteks kohtuasjades, peavad professorid varsti imestama, kui kehv on advokaatide keeleoskus. Tegelikult peaks keelt looma suured kirjanikud, kuid Eestis on neist puudust. Riigivanem võiks luua autasu, mille kirjanikule andmisel saaks ta nii suureks, et keskkooliõpilane võiks temalt keelt õppida. Reegliteloojatest teadlased peaks aga sokutama mõnda instituuti, kus nad elavat keelt ei tapaks ning sinna peaks saatma ka kõik kirjanikud, kes kirjutavad surnuile. Muidu peavad õpetajad õpilastelt reegliteta keelt õppima hakkama. Tammsaare tekst seondub tänapäevaga mitmeski mõttes. Kõnekeel ja kirjakeel erinevad üksteisest...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
9
doc

KINDRAL JOHAN LAIDONER

1. detsembri 1924. aasta mässukatse mahasurumine oli Eesti relvajõududele esimeseks väljaastumiseks pärast Vabadussõda. Ülemjuhataja 12. märtsist 1934 kuni 22. juunini 1940 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima rahvahääletusel vastu võetud vabadussõjalaste esitatud Põhiseaduse eelnõu, mis keskendas riigivõimu riigipea (Riigivanema) kätte, kes oli ka kaitsevägede kõrgemaks juhiks. Senine riigivanem Konstantin Päts pidi jätkama ametikohustuste täitmist riigivanema uutes volitustes kuni 1934. a aprillis toimuma pidanud riigivanema valimisteni. Vältimaks vabadussõjalaste riigivanemakandidaadi kindralmajor Andres Larka tõenäolist võitu valimistel, haaras riigivanem Konstantin Päts 12. märtsil 1934 sõjaväe toetusel võimu oma kätte, kehtestades üleriigilise kaitseseisukorra, millega piirati demokraatlikke vabadusi. Kaitseseisukorra...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Eesti 1920-1940

Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus)Nõudma tugevamat korda eestis. Vapsid hakkasid kritiseerima kehtivat korda 4.Miks sai Eestile 1930nd aastatel saatuslikus et demokraatlik kord kaudus vaikival ajastul Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome) 5.Võrrelge 1920a ja 1938 eesti põhisedust ning tooge välja peamised erinevused? 1920. ühekojaline 100 liikmeline, riigipea riigivanem 1938 kahekojaline, , riigipea president 6Kuidas sekkus Eesti põllumajandusse ja tööstusse peale suurt majandukrii? Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse .7Miks ei kujunenud Balti sõjalist llitu , mis oleks meid kaitsenud venemaa eest? Piiritülid Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. Paljud riigid püüdsid liitu otsida vanade riikidega (Rootsi, Taani) 8...

20. sajand maailmas
6 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Suur kriis

Eesti Põhiseadust, et see annab liiga suure vabaduse Riigikogule • Rahvas nägi presidendis loodetud lahendust kõigile probleemidele • Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust • 1934 kohalikel omavalitsuste valimistel saavutati ülisuur edu, loodeti, et Larkast saab uus Riigivanem • Tihedas võimuvõitluses mustati kõiki oma vastaseid kõikide kandidaatite poolt, kuid...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti riiklikkord/poliitiline elu (1918-1934 )

Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 )­ pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem . Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kordamisküsimused ajaloos (AT7) Eesti Vabariik 1920-40

Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariik 1920-30-ndatel

Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord (võitluseks kommunistide vastu). Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel ­ kultuuriautonoomia. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel (eesotsas seisis riigivanem , kes lisaks peaministri ülesannetele täitis ka mõningaid riigipea kohustusi) , mille kinnitas ametisse ja vabastas sellest Riigikogu. Presidendi ametikoht jäi loomata vasakpoolsete parteide vastuseisu tõttu. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform, mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena...

Ajalugu
184 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariik 1920-40-ndatel

Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem . Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel....

Ajalugu
191 allalaadimist
thumbnail
8
doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

saj. Paasikivi J.K. Soome president 50 Palusalu K. Eesti kuulsaim sportlane (maadleja) Peeter I Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Peron J.D. Argentiina dikaator Petain H.Ph. Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Peterson K.J. esimene Eesti soost luuletaja Pinochet A. Tsiili diktaator Poska J. Eesti välisminister, sõlmis Tartu rahu Päts K. Eesti tuntud poliitik, riigivanem , I Eesti president Rasputin G. "püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) Reagan R. USA president 80 Remarque E.M. Saksa kirjanik "Läänerindel muutusteta" Roosevelt F.D. USA president 30. Aastatel Saar M. Eesti helilooja Schlieffen A. Saksamaa kindralstaabi ülem Smetona A. Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel Spielberg S. USA lavastaja Stalin J. NSVL diktaator Stender G.F...

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
3
doc

1920-1930

http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul...

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine

Eesti Vabariik hoolitses vähemrahvuste eest. Suurimad rahvused ­ venelased, sakslased, rootslased ja juudid ­ said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel ­ kultuuriautonoomia. Võim kuulus 100liikmelisele parlamendile ­ Riigikogule, mis valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusesl, millekiniitas ja vabastas ametisse Riigikogu. Valitsuse eesotsas seisis riigivanem , kes lisaks peaministri ül. Pidas ka presidendi kohustusi. Kirjelda Eesti Vabariigi III põhiseadust. Selles lasi koostada K.Päts 1937.a. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Seadus piiras mitmeid kodanikuvabadusi. Süvenes riigi kontroll. http://www.abiks.pri.ee...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ärkamisaeg

, rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid Nikolai I -Vene tsaar 19. saj. F.R.Faehlmann -arst, "Kalevipoja" mõtte autor A.W.Hupel -andis välja I eesti k...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalooperioodid

· 2.veebruaril 1920 sõlmis Eesti Nõukogude Venemaaga Tartu rahuleping; Venemaa tunnistas esimese riigina Eesti iseseisvust de jure (juriidiliselt). · 1.detsembril 1924 suruti maha kommunistide mässukatse Tallinnas. · 1930 puhkes Eestis majanduskriis, mis aitas kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemiseni ja vabadussõdalaste liikumise populaarsuse kasvamiseni. · 12.märtsil 1934 korraldasid tollane riigivanem K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde ja kehtestati autoritaarne diktatuur; parlament sunniti sama aasta oktoobris "vaikivasse olekusse". · 1938 valiti K.Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. · 1939 septembris sunniti NSVL ultimaatumiga Eestile peale baasideleping, mille alusel loodi Eestis nõukogude sõjaväebaasid. EESTI NSV (NSVL okupatsioon Eestis) (1940 ­ 1991): · 1940 juunis okupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt; viidi läbi riigipööre;...

Ajalugu
464 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun