Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013 (0)

Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013
1. Esimene Vene revolutsioon (1905–1907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid.
1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus

• 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas.
  

• 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse.
  

• Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal.
  

• 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte.
  

• 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest.
  

• 17. oktoobril 1905 oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti.
  

• Mõisate põletamine Eestimaal
  

• Eestile arenes revolutsioonile aeg edukalt. Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lõid eeldused ja võimalused iseseisva riigi tekkeks. Tekkisid uued ajalehed ja ajakirjad . “ Postimees ” (Jaan Tõnisson) “ Teataja ” ( Konstantin Päts)
  

• Kiirenes Eesti majanduslik areng. Kiire edasiminek toimus ka põllumajanduses ja teistel elualadel. Arenes ühistute liikumine, aktiivselt tegutsesid põllumeeste seltsid.
  

• 1907. aastal loodi Eesti Kirjanduse Selts
  

• 1906. aastal asutati Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts.
  

1.2 Parteid.
1. VSDTP - Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
2. Balti Konstitutsiooniline Partei Riias ( baltisakslased )
3. Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond Tallinnas (baltisakslased)
4. Eesti Konstitutsioonilis-demokraatlik erakond Peterburis ( Hellat )
5. Eesti Rahvameelne Eduerakond (Jaan Tõnisson)
6. Vene parteide osakonnad (konstitutsioonilised demokraadid , esseerid jt)
2. 1917. aasta Eestis. Veebruarirevolutsioon. Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu. Parteide kujunemine. Omariikluse idee areng. Oktoobrirevolutsioon ja bolševike valitsus.
2.1 1917. aasta Eestis

• 1917. detsembris Saksa väed vallutavad Eesti saared
  

• Rahvuslike vahekordade muutumine Baltikumis
  

Eesti liidrite seisukoht oli:
Tingimusteta toetus Venemaale
Saksamaa võidu korral kardetakse Baltimaade liitmist Saksamaaga ja aadli ülemvõimu taastamist
Venemaa võidu korral šovinistlike meeleolude süvenemist ja vähemusrahvuste rängemat rõhumist
Rahvusautonoomia küsimuse tõstatamine (Jüri Vilms 1915)

• 1917 oli Eesti ühiskond hästi organiseerunud – tihe seltsidevõrk ja kogenud omavalitsus .
  

• Eestlased võtsid osa vene vägedes. Sõjaväelase karjäär oli eestlaste seas populaarne , tagas riigi ülalpidamise.
  

• Tallinna elanikkonna kasv.
  

2.2 Veebruarirevolutsioon

• 23.02. 1917 – revolutsiooni algus Peterburis. Algas garnisonis puhkenud mässust. Kindralid kartsid mässu levimist rindele ja veensid Nikolai II tagasi astuma. Võimu võttis üle duuma komitee, mis nimetas end Ajutiseks Valitsuseks (AV).
  

• Kuuldused revolutsioonist jõuavad Tallinna. Vene AV esindajana võtab võimu üle kubermangukomissar Jaan Poska , kes määrab maakonnakomissarid ja politseiülemad. Omavalitsuse kava väljatöötamine.
  

• Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele.
  

• Eestlaste meeleavaldus Peterburis, 40 000 inimest, korraldab Eesti Vabariiklaste Liit ( Julius Seljamaa ).
  

2.3 Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu
30. märts 1917 AV määrus: “Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”.
Luuakse rahvuskubermangu institutsioonid:

• kubermangukomissar (Jaan Poska)
  
• kubermangukomissari abid Põhja- ja Lõuna-Eestis (Jüri Jaakson, Kaarel Parts)
  
• valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev – senise rüütelkonna maapäeva funktsioonid +
  
• kubermangu administratiivne ja majanduslik juhtimine
  

Eestlaste poolt võetakse üle seni sakslaste käes olnud linnavalitsused.
Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson).
2.4 Parteide kujunemine

Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson.

Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk .

Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes
põllumeesteseltsidele.

Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis . Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis.

Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk – sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ( ESDTP ) - August Rei, Karl Ast. Tekkis tänu Vene sotsiaaldemokraatide lõhenemisele enamlasteks ja vähemlasteks.

Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseerid) - Gustav Suits

Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP). Ivan Rabtšinski, Jaan Anvelt .
2.5 Omariikluse idee areng
Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks.
Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele.
Maapäeva saadikute nõupidamine, Poska on seisukohal, et Eesti tuleb iseseisvaks kuulutada ning riigikorra küsimuse peab otsustama Asutav Kogu.
2.6 Oktoobrirevolutsioon ja bolševike valitsus
Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis.
5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.
Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamise kogu Venemaal.
Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana.
Oktoobrirevolutsiooni idee alguseks on loetud Vladimir Lenini poolt 16. aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolševikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte.
3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon : valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika , Balti Hertsogiriik.
I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine.
3.1 1918. aasta Eestis
Majanduslik olukord 1918 lõpul:

• majandus on ruineeritud
  
• riigikassa on tühi
  
• toidutagavarasid pole
  

14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu)
19. nov. 1918 toitlusministri määrused:

• väljaveo keeld
  
• piirangud tootjatele
  
• rekvireerimised
  

28. nov. 1918 valitsuse otsus toiduteravilja sundrekvireerimise kohta
Lahendused majandusprobleemidele:

• Vene kaubalaevade kaaperdamine
  
• Inglise vili
  
• Ameerika Punane Rist
  
• USA abi ja varustuslaod. Mõjus reibastavalt ja tõstis valitsuse prestiiži.
  
• Inglismaa laen
  
• Soome laenuabi
  

Sissetoodud viljaga kaeti 2/3 rahva ja 1/3 sõjaväe vajadustest . Korrapärasem kaubavahetus välisriikidega algas veebruaris 1919.
Seoses enamlaste väljatõrjumisega tõusis välisriikides huvi ja usaldus Eesti vastu. Esialgu oli Eesti endise Vene riigi osana blokaadi all (toidu- ja tarbeainete sissevedu oli keelatud), alles 1. aprillist lubas liitlaste blokaadikomitee astuda Eestiga kaubandus- ja postiühendusse.
Esimesteks väljaveokaupadeks olid kartul , lina ja linaseeme.
1917 lõpuks jõuavad kõik parteid (v. a. enamlased ) Eesti iseseisvuse toetamiseni.
Enamlased esitavad Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) projekti. ETK on Venemaa Nõukogude Vabariigi autonoomne osa, mis omab täit iseseisvust kohalike küsimuste otsustamisel .
Enamlaste poolt Vene garnisonid ning Tartu, Tallinna ja Narva töölised. Kõik teised jõud on koondunud enamlaste vastu; enamlased on valimiste selged kaotajad (67:37) ning Asutavat Kogu kokku ei lubata.
27. I 1918 enamlased kuulutavad välja piiramisseisukorra. Enamlaste tegevus:

• terror (revolutsioonilised tribunalid)
  
• tsensuur
  
• majade natsionaliseerimine
  
• kirikud rahvamajadeks
  
• maa kommuunidele
  
• baltisakslased lindpriiks
  

18. II 1918 operatsioon Faustschlag: Saksa väed tungivad mandrile
25. II 1918 Saksa väed Tallinnas
3. III 1918 Bresti rahu
4. III 1918 Saksa väed peatuvad Narva jõel
3.2 Iseseisvuse väljakuulutamise käik
19. II 1918 Päästekomitee moodustamine
21. II 1918 valmib Iseseisvusmanifest (... tänasest päevast peale ...)
21. II 1918 Ernst Põdder proklameerib Eesti iseseisvust Haapsalus
23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus
24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta):

• pea- ja siseminister Konstantin Päts
  
• peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms
  
• välisminister Jaan Poska
  
• sõjaminister Andres Larka
  

3.3 Saksa okupatsioon
3.3.1 Valitsemine
Uus valitsemissüsteem:

• Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler)
  
• Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz)
  
• Provintsiaalvalitsused
  
• Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad
  
• Balti Hertsogiriigi kava
  

Okupatsioonipoliitika

• terror ( koonduslaagrid , salakaebused)
  
• eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit)
  
• koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine
  
• tsensuur (ajakirjandusbürood)
  
• rahvusväeosade, omakaitse ja miilitsa laialisaatmine
  
• kohtureform
  

3.3.2 Kultuuri- ja majanduspoliitika
Majanduspoliitika

• tööstustoodangu, tooraine ja seadmete väljavedu Saksamaale
  
• põllumajandussaaduste rekvireerimine
  
• elatustaseme langus, kaardisüsteem (päevanorm 130 g leiba)
  
• küttepuudus
  

Kultuuripoliitika

• saksastamine
  
• koolide sulgemine
  
• koloniseerimiskavad
  

27. VIII 1918 Bresti täiendusleping (Venemaa loobub “igaveseks ajaks” Eestist ja Lätist).
3.3.3 Balti Hertsogiriik
9. IV 1918 rüütelkonna otsusel koguneb Eestimaa Maakogu (16 mõisnikku, 16 vallavanemat, 10 linnakodanluse esindajat, 5 pastorit, 3 rüütelkonna liiget)
12. IV 1918 Liivimaa Maakogu (880 000 eestlast = 13 saadikut; 570 000 lätlast = 10 saadikut; 114 000 sakslast = 34 saadikut).
Taotlused:

• Baltikumi sõjalise kaitse jätkamine Saksa armee poolt
  
• Saksa valitsuse toetus Venemaast eraldumisele
  
• Saksa valitsuse abi iseseisva Balti riigi loomisel liidus Saksamaaga
  

Negatiivsed tegurid:

• Eesti vallavanemad (protestikirjad)
  
• Saksa vasakparteid
  
• liberaalsed baltisakslased
  
• Saksamaa vürstiriigid
  
• Saksa sõjavägi (maa taotlemine kolonistidele)
  

Bresti täienduslepingu järel tekib Balti Hertsogiriigi kava. Mecklenburgi hertsog Adolf-Friedrich.
22. IX 1918 Wilhelm II tunnistab Baltikumi iseseisvaks
3. XI 1918 Maanõukogu istung Riias (riigikorralduse aluste määratlemine)
Riigipea hertsog, kahekojaline parlament . 10-liikmeline regentnõukogu: 5 sakslast, 3 lätlast, 2 eestlast, eesotsas maamarssal ja Audru mõisnik parun Pilar von Pilchau.
Eestlaste vastutegevus Saksa okupatsioonile
6. III 1918 Ajutise Valitsuse salajane korraldus passiivseks vastupanuks:

• Ajutise Valitsuse ja Maapäeva võimu tunnustamine
  
• ametikohtadele määramisest keeldumine
  
• iseseisvuse ideele propaganda
  

Muu vastutegevus:

• põrandaaluse Kaitseliidu loomine ( Pitka , Põdder)
  
• noorsoo salaorganisatsioonid
  

1. III 1918 Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Vabariigile (kuni rahukonverentsini)
Saksa okupatsiooni lõpp ja iseseisvuse taastamine
7. XI 1918 – näljamäss Tallinnas
9. XI 1918 – revolutsioon jõuab Tallinna eskaadrisse
11. XI 1918 – Compiegne´i vaherahu
Võimu ülevõtmine
11. XI 1918 Ajutise Valitsuse esimene koosolek
12. XI 1918 provintsiaalvalitsuse asjaajamise ülevõtmine Seckendorffilt
19. XI 1918 leping Saksa riigi Baltimaade peavolinikuga (August Winnig)
20. XI 1918 Maapäeva kogunemine
Võimu ülevõtmist komplitseerinud tegurid:

• Saksa vägede vastutegevus (eriti Lõuna-Eestis)
  
• võimusegadus (kolme vallavanema probleem)
  
• Pihkvast Eestisse taganenud Vene valgete Põhjakorpuse omavoli
  
• enamlaste õõnestu
  

4. Vabadussõda. Sõja etapid, olulisimad sündmused. Murrangutegurid ja võidu põhjused. Sõjamajandus.
4.1 Vabadussõda
Sõja ettevalmistused ja algus
11. XI 1918 Venemaa Kommunistliku Partei Eesti Osakondade Keskkomitee koosolek:

• koondada Eesti kütipolgud piirile
  
• täiendav mobilisatsioon Eesti kütipolkudesse
  
• paluda sõjalist abi Balti laevastikult
  

13. XI 1918 Venemaa tühistab Bresti rahulepingu
15. XI 1918 moodustatakse Eestimaa ajutine sõja-revolutsioonikomitee (Jaan Anvelt)
16. XI 1918 Jukums Vacietise käskkiri: hõivata Pihkva ja Narva
18. XI 1918 Jukums Vacietise käskkiri: vallutada Pihkva ja Narva ning tungida edasi Riia ja Tallinna peale
Punaarmee 7. armee Eesti piiridel:

• Narva löögigrupeering: 6. diviis (3 jalaväepolku ja ratsapolk), Eesti kütipolgud, Soome kütipolk .
  
• Pihkva löögigrupeering: 2. Novgorodi diviis ja 2. Läti kütibrigaad.
  

29. XI 1919 Eesti Töörahva Kommuun , juhtorgan nõukogu (Anvelt, Pöögelmann)

• Eesti peab jääma autonoomsena Venemaa koosseisu
  
• pankade ja tööstuse natsionaliseerimine
  
• enamlik maareform (maa väljajagamine kommuunidele)
  
• range tsensuur
  
• sovetlik kohtusüsteem + terror (400 hukatut)
  

22. XI 1918 PA katse Narva vallutamiseks: sakslased löövad tagasi + mäss Punaarmees
25. XI 1918 PA esimene rünnak Pihkvale: lüüakse tagasi (sakslased + valged)
28. XI 1918 Juhkentali lahing. Narva rindel merest Peipsini 1000 Eesti sõdurit (peamiselt kooliõpilased) + 2000 sakslast. Punaväelasi 6000.
Eesti ettevalmistused
11. XI 1918 Kaitseliidu asutamine
16. XI 1918 valitsuse otsus luua vabatahtlik Eesti rahvavägi (25 000 meest); tuli 2200 meest
27. XI 1918 valitsuse otsus alustada kaitsesõda Nõukogude Venemaa vastu ja kuulutada välja üldmobilisatsioon (21–24-aastased); vägede juhtimine:

• kaitseminister (Päts) – tegevuse koordineerimine
  
• kaitseministri j. a. peastaap (major Andres Larka)
  
• diviis (Aleksander Tõnisson)
  
• Kaitseliit (Ernst Põdder)
  

4.2 Sõja etapid, olulisemad sündmused
Narva rinne:

• 6. XII 1918 Punaarmee pealetung
  
• 16. XII 1918 Rakvere
  
• 24. XII 1918 Tapa
  
• I 1919 Aegviidu
  

Lõunarinne:

• XII 1918 Võru
  
• 17. XII 1918 Valga
  
• 22. XII 1918 Tartu
  
• I 1919 Mõisaküla, Mäo, Jõgeva
  

2.–6. I 1919 murdelahingud
9. I 1919 Tapa vabastamine
17. I 1919 Utria dessant
19. I 1919 Narva vabastamine
4.3 Murrangutegurid ja võidu põhjused

• korra kehtestamine maal – valitsuse emissarid, mobilisatsioon
  
• vabatahtlikud löögiüksused
  
• väejuhtimise reorganiseerimine – ülemjuhataja staap
  

välisabi: Inglise kergeristlejate eskaader (Edwin- Alexander Sinclair)

• relvad
  
• Tallinna kaitse
  
• enamlaste hirmutamine
  

Soome vabatahtlikud:

• Martin- Eugen Ekströmi pataljon
  
• Põhja Pojad
  
• Taani vabatahtlikud
  
• Rootsi vabatahtlikud
  

Pärast Narva vabastamist pöörati tähelepanu Lõunarindele. Kolm gruppi:

• Mõisaküla–Viljandi
  
• Tartu–Valga
  
• Võru–Petseri
  

Rinde ülemjuhatajaks Soome kindral Martin Wetzer. Peaeesmärk Valga vallutamine . Grupid pidid tegutsema koordineeritult.
31. I 1919 Paju lahing
1. II 1919 Valga vabastamine
4. II 1919 Võru ja Petseri vabastamine
4.4 Sõjamajandus
Tartu vabastamisel etendasid suurt rolli soomusrongid.
5. Eesti sisepoliitika 1920–34. Valitsemissüsteem ja parteid. Kommunismi oht. Põhiseaduslik kriis.
5.1 Eesti sisepoliitika 1920-1934. Valitsemissüsteem ja parteid

• Riigikogu- ühekojaline 100 liiget
  
• Vabariigi Valitsus- ministrid+ riigivanem
  
• Valitsuse ebastabiilsus
  
• majanduslik tõus-sisepoliitiline stabiilsus
  
• majanduskriis viis- valitsemiskorra muutmine- kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis
  

Riigi institutsionaliseerimine
Eesti Erakonnad :

Põllumeeste Kogud (PK) - Päts

Rahvaerakond (RE) – Tõnisson

Kristlik Rahvaerakond (KRE) – Kukk

Eesti Tööerakond (ETE) – Otto Strandman

Asunike , riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV) – Otto Tief

Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) – August Rei
Jne…
5.2 Kommunismioht
Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima.
Putšikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid . Peamised rünnakuobjektid olid:

• Balti Jaam
  
• Sõjaministeerium
  
• Kasarmud
  
• Toompea
  
• peapostkontor
  

5.3 Põhiseaduslik kriis
Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu: otsevalitav president - veto , RK laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus. Läbikukkumise põhjused:

• Poolt-propaganda puudumine
  
• Jõuline vastupropaganda
  
• Osalemise kohustus
  

6. Autoritaarne Eesti 1934–40. Sisepoliitika
Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu.
Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde.
Riigis kuulutati välja kaitsesisukord:

• suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid ,
  
• vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast,
  
• lükati edasi valimised,
  
• keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
  
• Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda,
  
• erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei ( Isamaaliit ),
  
• ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti,
  
• kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll,
  
• olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena.
  

Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu.
Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele.
1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht . Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas.
Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada.
7. Eesti majandus 1920–40. Perioodide üldiseloomustus. 1923. a majanduskriis ja selle põhjused. Suur Kriis.
7.1 Eesti majandus 1920-1940

• I maailmasõja eel olid majandussidemed Eesti ja Venemaa vahel väga tugevad
  
• 1913-1923 kahanesid kaubandussidemed 10 korda
  
• Eesti riigimeestel puudusid kogemused majandus- ja välispoliitikas
  
• Vabadussõjaaegne majanduse riiklik juhtimine põhines improvisatsioonil
  
• Sularahapuudus
  
• Ülehinnati rahva koostöövalmidust
  
• Ülehinnati välisriikide huvi aidata Eestit rahalaenudega
  
• Vabadussõja kulud oli liiga suured
  
• Eesti rahatähtede kursi järsk langus
  
• Väga vastutustundetu laenupoliitika
  

7.2 Perioodide üldiseloomustus
1920-1924 asutamispalavik
1924-1929 uus majanduspoliitika

• Panga- ja rahareform
  
• Põllumajanduse orienteerumine
  
• Lääne-Euroopa turule orienteerumine
  
• Kokkuhoiupoliitika
  

1930-1933 ülemaailmne majanduskriis
1934-1940 uus majanduslik tõus
Riigi osa majanduses suurenes pidevalt. Peamine majandusharu oli põllumajandus. 1937 ületas tööstustoodang väärtuseliselt põllumajandustoodangu. Eesti hakkas muutuma tööstusriigiks.
7.3 1923 majanduskriis ja selle põhjused

• Ekspordi vähenemine NSV Liitu
  
• Piirikaubanduse lõppemine
  
• Kodakondsuse valimine või kodumaaks peetavale maale asumise lõppemine
  
• Kullavahenduse lõppemine
  
• Metallitehaste lepingute nurjumine NSV Liiduga
  
• Kehv viljasaak
  
• Puidu ekspordihindade langus
  
• Kehv ilm
  

7.4 Suur kriis

• Toiduainete hinnad maailmaturul langesid
  
• Eesti tootjate tulu vähenes
  
• Toodang kuhjus ja siseturuhind langes
  
• Pankrottide laine põllumajanduses
  
• Maarahva ostujõu langus
  
• Tööstuste pankrotid
  
• Suurim viga krooni devalveerimisega viivitamine
  

8. Eesti välispoliitika 1917–39. Eesmärgid, perioodid, peamised probleemid.
8.1 Perioodid:
I periood: 1917-1920
Tunnustuse hankimine
Piiriküsimused
Välisabi taotlemine
II periood: 1920-1939 julgeoleku kindlustamine:
1920-1925 regionaalne koostöö
1925-1938 Rahvasteliit
1930 lõpp- neutraliteet
8.2 Peamised probleemid:
Balti koostöö nurjumine
NSVL ja Saksamaa suhted
9. 1939–40. MRP. Baaside leping ja baaside ajajärk. Okupeerimine 1940.
9.1 1939-1940 MRP
23.august NSVL ja Saksamaa mittekallaletungi leping. Sõlmiti Molotovi ja Rippendropi vahel. Sisaldas salajast lisaprotokolli, mis sisaldas järgmist:

• Leedu läheb Saksamaa huvisfääri
  
• Läti, Eesti ja Soome lähevad NSVL huvisfääri
  
• Poola riikluse küsimus otsustatakse hiljem, kuid sõbralikult
  
• Bessaraabia NSVL huvisfääri
  

9.2 Baaside leping ja baaside ajajärk
9.2.1 Baaside leping
24. septembril 1939 tegi Moskva esimesed nõudmised Eestile vastastikuse abistamise pakti, sõjaväebaaside ja sadamate osas.

• 28.septembril allkirjastatakse Eesti poolt vastastikuse abistamise leping
  
• 5.oktoobril Läti poolt.
  
• 10. oktoobril Leedu poolt.
  

Lepinguosalised kohustusid andma üksteisele igasugust abi otsese kallaletungi korral ükskõik millise Euroopa riigi poolt.
11.oktoober allkirjastas Eesti lisaprotokolli, millega sai NSVL õiguse oma sõjaväe baasid tekitada Eesti pinnale- Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis.
9.2.2 Baaside ajajärk
NSVL rikkus pidevalt lepingut ja esitas Eestile üha uusi nõudmisi, Eesti esitas küll proteste kuid tegi üha uusi järeleandmisi.
15.mai 1940 laiendas NSVL oma baase Eestis.
Baaside ajajärgul Eestis:

• vahetus valitsus
  
• Sakslaste suur lahkumine Eestist
  
• Rahva suhted baasivägedega ei olnud head
  
• Baasiväed omavolitsesid
  
• Kommunistid aktiveerusid
  
• Kaitsepolitsei tugevnes
  

9.3 Okupeerimine 1940
Balti riikide okupeerimise ajendiks oli punaarmeelaste kadumine baasidest, mida tuli ette igas Balti riigis. Konkreetsemaks läks see aga Leeduga nn. Butajevi juhtum.
Molotov süüdistab Leedu valitsust.
Okupatsiooni algus 17.juuni 1940

• 17-19.juuni teostatakse sõjaline operatsioon Eesti okupeerimiseks
  
• kell 6.00 ületavad PA väeüksused Eesti piiri
  
• kell 8.00 Narva diktaat , millega PA sai õiguse sõjalisteks tegevusteks
  
• 19. juunil saabub ždanov Tallinna
  

10. Nõukogude okupatsioon 1940–41. Sündmused 21. juunist 25. augustini . Sovetiseerimine. Repressiivpoliitika.
10.1 Nõukogude okupatsioon 1940-1941
Baaside saamise järel polnud NSVL vaja Balti riikide iseseisvust kiiresti likvideerida . Püüti järeleandlikumad olla, kuna ei teatud kuidas lõppeb sõda läänes.
Ettevalmistused sõjaliseks operatsiooniks Baltikumi okupeerimiseks:

• Vangilaagrite tühjendamine
  
• Venemaa poolelt kõrgendatud valmidus sõjaliseks tegevuseks
  
• Viia lennuväljad lahinguvalmidusse
  
• Eesti baasides lahinguvalmidus
  
• Lahinguvalmidus Leningradi sõjaväeringkonna piirivägedele
  

10.2 Sündmused 21.juunist kuni 25. Augustini

• 21. juuni 1940 president nimetab ametisse uue valitsuse, mida kutsuti nukuvalitsuseks. Peaministriks määrati Johannes Vares.
  
• Toimusid 12 Eesti linnas miitingud
  
• Moskva plaanid väljusid kontrolli alt
  
• 22.juuni Varese valitsuse deklaratsioon
  
• 22. Juuni sõjavägede ülemjuhataja Laidoneri ametist vabastamine
  

10.3 Sovetiseerimine
Riigikogu laialisaatmine
Reformid kohalikele omavalitsustele
Riigiaparaadi puhastamine
Amnestia poliitvangidele
Rahva heaolu kasv, rahvaste sõprus, kultuuri edendamine…
Kõigi valdkondade sovetiseerimine:

• Majanduses natsionaliseerimine ja üleminek käsumajandusele
  
• Õigussüsteemis kehtestati vastavad nõukogude seadused
  
• Haridus
  

10.4 Repressiivpoliitika
Jossif Stalini juhitud Nõukogude Liidus olid repressioonid ja terror ühiskonna lahutamatu osa, mis lähtus Stalini ideest klassivõitluse teravnemisest sotsialistliku ühiskonna rajamisel.
Reaalselt tähendas see valitsusorganite õigust defineerida ühiskonnale ohtlik element, korraldada massirepressioone, hävitada inimesi ning kultuuriväärtusi.
Selle abiga taheti ühtlasi kustutada ka senist ajaloomälu ning tekitada üleüldist hirmuõhkkonda.
Vastselt annekteeritud liiduvabariikides tuli lisaks sellele likvideerida endine rahvuslik eliit , mis aidanuks neid ühiskondi paremini tasalülitada Nõukogude ühiskonnaga.
Nõukogude repressiivpoliitikat juhtis siseasjade rahvakomissariaat (venekeelse lühendiga NKVD ), millest  3. veebruaril 1941 eraldati riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (venekeelse lühendiga NKGB).
Sarnased institutsioonid olid kohalikul tasandil olemas ka kõikides liiduvabariikides. Eesti NSV siseasjade rahvakomissariaati juhtis veebruarini 1941 Boris Kumm (pildil), seejärel tema asetäitja Andrei Murro. Kummist sai samal ajal riikliku julgeoleku rahvakomissar .
Eesti julgeolekut instrueerisid Nõukogude Liidu kogenud NKVD operatiivtöötajad.
 
11. Saksa okupatsioon. Valitsemise korraldamine ja tähtsamad võimurid. Rahva suhtumine. Repressiivpoliitika.
11.1 Saksa Okupatsioon
Saksa okupatsioonivõim erines oluliselt Nõukogude okupatsioonist järgnevalt:

• Okupeerimine ei toimunud Eesti-Saksa konfliktist või Eestile jõuähvardusena, vaid NSV Liidu ja Sksamaa vahelisest sõjast
  
• Eesti poliitikud pigem toetasid Saksa võimu kui Nõukogude võimu ning asusid koos Saksamaaga sõjalisele võitlusele NSV Liidu vastu.
  

11.2 Valitsemise korraldamine ja tähtsamad võimurid
Eestis astus 1941 suvel ja sügisel tegevusse Saksa okupatsioonivõimu aparaat :

• Hakkasid jälle tegutsema Eesti Vabariigi seaduste alusel taastunud omavalitsused
  
• Saksasõbralikud poliitikud, kes tegutsesid saksa tagalas välismaal naasid Eestise moodustama Eesti Omavalitsuse tuumiku
  
• Moodustati Saksamaa sõjaväelised- ja tsiviilasutused
  

Eestis kehtis Saksa sõjaväevõim, mis koosnes:
Sakslaste Julgeoleku politsei Eestis - Martin Sanberger alluvuses

Komandandid linnades ja asulates

piirkonnakomissariaadid
Eesti Omavalitsusjuht- Hjalmar Mäe alluvuses

Direktooriumid ja keskasutused

Maa- ja vallavalitsused
11.3 Rahva suhtumine
Litzmann ja Sandberger olid ühisel arusaamal, et Saksamaa eesmärgid tuleb saavutada eelkõige poliitiliste vahenditega ja seeläbi võita kohaliku rahva sümpaatia.
Eesti rahvas ei hakanud Saksa okupatsioonile vastu järgnevatel põhjustel:

• Hirm eelnenud nõukogude okupatsiooni ees
  
• Lääneriikide mitte sekkumine Eesti okupatsiooni
  
• Saksamaa lubadus Eesti autonoomia saavutamisel
  

11.4 Repressiivpoliitika
Julgeolekupolitsei juht Eestis vältis avalikku massiterrorit ja püüdis kõigile rakendavatele repressioonidele anda seaduspärase ilme. Eelkõige karistati kommuniste ja nende kaasajooksikuid.
Repressiivpoliitika sisaldas:

• Eesti elanike (kommunistide) vastu suunatud repressioonid
  
• Teiste riikidee kodanike (juutide) vastu suunatud repressioonid
  

Metsavennad alustasid kommunistide jne vangistamist
Koonduslaagrid nimetati ümber töö- ja kasvatuslaagriteks (AEL)

• Tallinna AEL
  
• Tartu AEL
  
• Murru AEL
  

Sõjavangilaagrid- Vaivara laagrite süsteem
Loodi kütusevarude rahuldamiseks- asutada Eesti Põlevkivitööstus
12. Teine maailmasõda ja Eesti. Peamised sõjasündmused Eestis.
12.1 Teine maalimasõda ja Eesti
Sõda puudutas Eestit otseselt alates 1939 lõpust:

• Eesti vabatahtlikud Talvesõjas
  
• Eesti kaubalaevade hukkumine ja kaapertamine seoses sõjaga. Eesti meremehed ei naasnud koju vaid ühinesid Briti laevatikuga
  
• Eestlased teenisid Kuninglikes õhujõududes ja USA sõjaväes
  

12.2 Peamised sõjasündmused Eestis

• Suvesõda 1941
  

Saksamaa pealetungi algus idas
Lahingud Tallinna pärast

• Metsavennad 1941
  

Vabastasid Lõuna-Eesti enamvähem omal jõul. Osalesid ka soomlased ja Omakaitse

• Eesti kaitselahingud 1944
  

Punaarmee suurpealetung
Lahingud Narva ümbruses
Lahingud Sinimägedes

• Rahvusväeosad
  

Võitlus partisanidega
13. Eesti 1944–91. Perioodid. Võimu mehhanism ja võimurid. Majandussüsteemi üldiseloomustus. Vastupanu. Repressiivpoliitika.
13.1 Eesti 1944-1991
Nõukogude okupatsioon Eestis algas jaanuaris 1944 Nõukogude sissetungiga Eestisse ja lõppes Eesti Vabariigi iseseisvumisega augustis 1991.
See oli Nõukogude Liidu kolmas ja ühtlasi ka viimane okupatsioon Eesti territooriumil.
13.2 Perioodid
1. Hilis- stalinism 1944-1953
Stalinism on marksismist ja leninismist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning (Jossif Stalini) terroristlik diktatuur.
Stalinismi iseloomustavad:

• totalitaarne ainuparteisüsteem,
  
• äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolševistliku parteiga (NLKP-ga),
  
• ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (NKVD),
  
• primitiivne üldkohustuslik bolševistlik–kommunistlik ideoloogia,
  
• juhikultus,
  
• klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror- vaenulike (talupojad, aadelkond jt eraomandit valdavate) klasside, vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu,
  
• spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega.
  

2. Beria reformid 1953
Uus rahvuspoliitika:

• Kritiseeriti julgeoleku tööd vastupanuliikumise mahasurumisel
  
• Põhjendamatut repressiivpoliitikat
  
• Rahvuskaadri vähest rakendamist
  
• Kohalike eripärade eiramist
  

Beria amnestiaga vabanes karistusautustest 1,2 miljonit inimest- enamikus kriminaalkurjategijad
3. Hruštšovi aeg ehk sula 1956-1968
Süsteemi mõningane liberaliseerimine:

• Terrori vähenemine
  
• Sõjavangide vabastamine
  
• Rehabiliteerimised
  
• Küüditatute naasmine
  

Isikukultuse ja Stalini kritiseerimine
4. Brežnevi aeg ehk stagnatsioon 1968-1985

• Võimuvõitlus ENSV juhtkonnas
  
• Vaino/Ristlaane kuulekas poliitika Moskvale
  
• Vene keele õpetamise tõhustamine koolides - uus venestuslaine
  
• Eestlaste osakaal rahvastikust langes
  

5. Gorbatšovi aeg ehk perestroika 1985-1991
1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat režiimi.
Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks IME projekt.
Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega ka rahvuslikud poliitikud, juba 1988. aasta alguses toodi välja sini-must-valged lipud ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus loomeliitude ühispleenum, millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis võttis ideoloogiliselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka öölaulupeod, kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi Karl Vaino tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne . Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatšovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Interrinne ), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koostis. Eriti 1960. aastatest 1980. aastateni toimunud võõrtööjõu sissetoomisega langes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnast 1989. aastaks 61,5%-ni.
1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne.
13.3 Võimu mehhanismid ja võimurid
Valitsemissüsteem:

• Poliitiline võim
  
• Valitsusvõim
  
• Nõukogude võim
  

Võimurid:
EKP- Eesti Kommunistlik Partei
EKP Keskkomitee Büroo+sekretärid+aparaat
EKP Maakonnakomiteed/rajoonikomiteed
Partei algorganisatsioonid
ENSV Ministrite Nõukogu+ministeeriumid+aparaat
Maakondade/rajoonide täitevkomiteed
Vallatäitevkomiteed
Kõla TSN täitevkomitee
ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium
Kohalikud nõukogud
ÜKP Keskkomitee Eesti Büroo- šatalin, Perov, Jefremov
13.4 Majandussüsteemi üldiseloomustus

• Põllumajandusnormid
  
• Maareform- varade esimene ümberjaotamine
  
• Kollektiviseerimine
  

13.5 Vastupanu

• Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis toimus nii relvastatud kui ka kodanike rahumeelsete meeleavalduste korras. Protestiti peamiselt Eesti NSV riigivõimu tegevuse ja riigikorra vastu.
  
• Paljud eesti ja läti sõdurid ning mõned sakslased vältisid vangistust ning võitlesid maakohtades metsavendadena aastaid pärast sõda.
  
• Vastupanuliste hulk suurenes, kui punaarmee üritas noori värvata kohustuslikku sõjaväeteenistusse.
  
• Samuti moodustati noorte ning kooliõpilaste organisatsioone, millest osa võttis osa aktiivsest vastupanust relvade kogumise, lendlehtede levitamise või kommunistlike monumentide õhkimise teel. Metsavendade järgi kutsusid nad end linnavendadeks.
  
• Kaitseliidu taastamisega 1990. aastal valmistuti võimalikuks sõjaliseks vastupanuks.
  
• Eesti vabanes okupatsioonist alles 1991. aastal.
  
• 1987. aasta kevadel elavnes Eestis vastupanuliikumine . 23. augustil 1989 moodustati „Balti kett“.
  
• 1988. aastal käivitunud Perestroika käigus hakkasid eestlased aina enam meelt avaldama ning pärast kolme aastat võitlust nii poliitika kui ka rahva tasemel, kuulutatigi 1991. aasta 20. augustil välja Eesti riiklik iseseisvus . 1991. aasta novembris lagunes ka lõplikult Nõukogude Liit.
  
• Aastal 1994 sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt pidid Eesti pinnalt lahkuma kõik Vene väed.
  

13.6 Repressiivpoliitika
Massilised arreteerimised 1944-1950
Eesti süüasi- kaadri - ja parteipuhastusd
Küüditamised

• Sakslased Komisse 1945
  
• Kulakud , rahvavaenlased ja natsionalistid Siberisse 1949
  
• Pihkva oblasti eestlased ja lätlased 1950
  
• Jehhovistid 1951