Soome vastupanu Koostati suur palvekiri keisrile, mille allkirjastasid 520 000 inimest, sellele lisas kaalu 1000 kultuuri- ja poliitikategelase avalik pöördumine; see jäi positiivse vastuseta 16. juuni 1904 tulistati kindralkuberneri, ta suri 1905 korraldati Soome autonoomia kaitseks üldstreik (rahvusliku liikumise jõudemonstr.) 1905 nov tühistas tsaar veebruarimanifesti, andis loa Soome esinduskogu valimiseks Uus venestamislaine Soomes Revolutsiooni mahasurumise järel järgnes Soomes uus venestamislaine Esinduskogu saadeti mitmeid kordi laiali Esinduskogu volitusi vähendati oluliselt Teisalt aktiveerus Soome rahvuslik liikumine, kes hakkas propageerima autonoomia kõrval ka iseseisvusideed
Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamislaine, mis kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906- 1911). Seda kogesid aga eestlased „teise rahvusliku ärkamisena“, kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi
vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele. Suure töö tegid ära 19. ja 20. sajandi keelemehed, kes rikastasid keelt uute, mitte laenatud sõnadega. Siis oldi tuleviku suhtes optimistlikud, kuni nõukogude aeg tõi teise venestamislaine. Kuigi tookord osutus hirm suuresti alusetuks, väheneb eestikeelsete sõnade osakaal meie sõnavaras pidevalt. President Toomas Hendrik Ilves on olnud aktiivne mahitama inimesi välja mõtlema uusi sõnu. 2010. aasta sõnavõistluse ehk sõnause võitis "taristu", mille asemel kasutati seni mõistet "infrastruktuur". Paarile sõnale eestipärase vaste otsimisest aga ei piisa, et peatada massiivset võõrsõnade sissetungi
- andetu, ilma juhiomadusteta, mõjutatav, harva saatis kedagi pensionile, kõik tema ümber olid vanad - väikese töövõimega - ei kontrollinud alamaid, usaldas paberit - riigis viljeldi pugemist - 1976 juba tabas teda kliiniline surm, elas üle mitu infarkti, ilmnesid kõnehäired, ikka ei loobunud võimust, ringi sõitis koos arstide brigaadiga, reanimatsiooniaparaadiga - 1976 1982 mitmel korral kliinilises surmas, kohtumistel alati kardeti, et kukub - 1978 algab uus venestamislaine - 1982.aastaks oli riik viidud majandusliku kaose äärele: kohtadel korruptsioon, omavoli, alkoholism, riigivargus. Kõik majanduslikud plaanid jäid täitmata. Tegeldi juurdekirjutustega. - raskused energeetikas, söe-ja metsatööstuses, transpordis, tarbekaupade tootmises, toidukaupade puudus, poeletid tühjad - märksõnaks sai defitsiit - halvenes rahvusvaheline olukord - massilisi repressioone ei toimunud, kuid represseeriti kogu aeg
suurimaks probleemiks. Selle leevendamiseks jagas keskvalitsus väikekohti riigimaast ja õhutas väljarändamist Venemaa teistesse vähem asustatud küladesse. 1906-1014.a rändas Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev. Ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust sõtta minna, sest Vene valitsus polnud vastu tulnud väikerahvaste soovidele, ning kardeti, et Venemaa võiduga kaasnev sovinismi kasv ja venestamislaine. Teisalt sooviti Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist. 1915.a hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, rinne jõudis Väina jõele, lahingud käisid Riia juures. Eestis suurendati vägede hulka. Sõja käigus võeti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast. Paljud surid, said haavata, saadeti vangi ja jõudsid koju alles pärast sõda. Sõja tagajärjel halvenes tooraine saamine Venemaalt. Kriisi teravdas kaubanduse katkemine Läänemerel. Lisaks halvenes tööjõu kvaliteet
1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presi-dendiks 5 valiti Köler. Venestusaeg 1881 asus troonile Aleksander III, kes oli tagurlike vaadetega ja rahulolematust riigis üritas ohjeldada keisri-, isamaa-armastusega, usuga - tõi kaasa venestamislaine ääre- aladel. Aleksander III oli esimene, kes Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Kuna kohalikud sakslased kaebasid, et nad ei suuda rahvuslikku liikumist vaos hoida saadeti 1882 senaator Manassein revisjoni läbi viima. Revisjon oli mõeldud Balti erikorra halvustamiseks, lätlastelt ja eestlastelt saadud 50 000 märgukirja baltisakslaste laiutamisest kasutati hoopis venestamise toetuseks. Revisjoni tulemusi kasutati
alustati emakeelsete koolide loomist omas eelnevalt üsna suurt autonoomiat toimus poliitiliste erakondade kujunemine maailmale mõeldud palvekiri, millele koguti allkirju rohkem arenenud Soomes toimus uus venestamislaine 20. saj alguses naise said valimisõiguse varem kutsuti rahva esinduskogu varem kokku noored aktivistid vaadetelt ühiskond jagunenud kahte leeri
Eesti noorte hulgas aina kasvas. Aastal 1971 alustas tegevust paljude järgnevate aastate Eesti tuntuim rockgrupp Ruja. Aastal 1972 toimus esimene nn noorte lauljate konkurss "Kaks takti ette" (mis jäi küll kõigiti lojaalseks valitsevale korrale, kuid andis edaspidi võimaluse esile kerkimiseks paljudele tänapäeval tuntud muusikutele). Toimusid esimesed rockfestivalid (Viljandis 1976, Tartus 1978). Justkui vastukaaluks uue venestamislaine algusele seitsmekümnendate lõpus, millega kaasnesid mitmed nii haritlaste kui ka (üli)kooliõpilaste väljaastumised, saavutas rockmuusika Eesti noorte hulgas seninägematu populaarsuse, tekkisid ansamblid Magnetic Band (1977), In Spe (1979) jt. Samasse aega jääbki ka esimeste punkbändide teke Eestis.´ Punk Eestis Nagu juba öeldud, jõudis punk Eestisse 1970. aastate lõpul, ent mõnigi mees oli punkar juba enne seda (näiteks Aleksander Müller)
Soome sotsiaaldemokraadid kirjutasid palvekirja, millel oli 520 000 inimese allkirjad, kuid Vene võimud ei teinud sellest välja. 16. Juunil 1904 tulistas aktivistis Eugen Schauman esimesena Bobrikovi ja siis enda. 1905. aasta novembris tühistas keiser suurema osa veebruarimanifestist ning 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, mille võitsid ebaausalt sotsidevastased vana- ja noorsoomlased. Kuid edu oli ajutine ja peagi tabas Soomet uus venestamislaine. Balti kubermangud 20. Sajandi algul Baltimaad arenesid kiiresti, Leedus oli see erinevalt Lätist ja Eestist aeglasem, tööstus ei saanud piisavalt töökäsi, mille tulemuseni oli ulatuslik väljaränne Venemaale ja ka Ameerikasse. Lätis oli selleks ajaks tekkinud juba rahvusluse kõrvale uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide vastu ning nõudis nende probleemide lahendamist
pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega. Süvenes kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Ühiskonnas süvenesid kahestumine ning mugandumine reziimiga. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid eriti selgelt 1970. aastate lõpul, kui võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino. Samas olid 1970. aastad teatud mõttes omapärase vastupanukultuuri tekke ajaks. Kui sõjajärgse ideoloogilise survega läksid kaasa paljud haritlased, siis 1970. aastate venestamislaine süvendas protesti valitseva reziimi vastu. Sellest annab tunnistust 1980. aasta 40 kiri. Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku, selleks et olevikus vastu pidada. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes maailma sõja järel tinglikult kolmeks: kodueestlased Eestis, väliseestlased läänes ja Venemaa eestlased idas. Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.-20 sajandi vahetusel. Eestlast
- 60. aastatel komsomoliopositsioon mõjustatud noorsoorahutuste lainest maailmas 1968-1969. EÜE ja EÕM kuldsed kuuekümnendad - dissidentluse teke - ülddemokraatlik liikumine, kontaktid teiste NSVL teisitimõtlejatega - pagulaskonna nooremas põlvkonnas nihe vasakule Rein Taagepera "30 aasta plaan" Eesti muutmine rahvademokraatiamaaks Breznevi aeg 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev surve, mis leidis venestamislaine ajal kätt. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre Karl Vaino. Tema eestikeelne oskus polnud sugugi kiita. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt ``40 kiri`` 1980. aastal. 1980. aastal toimus Tallinnas Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu ehitati Tallinna linna kõrgeim hotell "Olümpia". Nõukogude liidu lagunemine 1985
aastal ilmunud raamat "Hõbevalge" oli Merile suur väljakutse. Ta kirjutas vastuseid eestlaste sünnipära ja ajalugu puudutavatele küsimustele. Meri maalis meie ette pildi sellest, kuidas muu maailm leidis Eesti ning kuidas antiikaja ja araabia õpetatud meeste kirjeldustes jäädvustus pilt legendaarsest Ultima Thulest. Ta andis oma kaasaegsetele uue rakursi soome-ugri rahvaste muinasaega piilumiseks ja see tugevdas rahvuse identiteeti. Meri sõnum jõudis eestlasteni olukorras, kus uus venestamislaine oli haripunktis. Raamatu trükiarv oli 32 000 eksemplari. Need müüdi läbi kahe päeva. Mõni asjatundja oli arvamusel, et Meri on ajalugu moonutanud. Raamat küttis kired nii üles, et selle maatasa tegemiseks korraldati eraldi koosolek. Aga Meri sõbrad teatasid kirjanikule, kus ja millal laimukoosolek peetakse. Meri ootas väljas, kuni oponent oli end peaaegu marru rääkinud, ja ilmus siis nagu muuseas kohale. Ta palus andeks, et oli hiljaks
programmi toel, teisalt ühe uue suure monstrumriigi teadliku poliitika tagajärjel. Kui omakeelsed koolid ja meediakanalid kinni pannakse, riigiaparaat vene keeli töötab ja rahvuslike liikumiste juhid tänavail vene rahvusäärmuslaste poollegaalsetelt ja riiklikult õhutatud grupeeringutelt lihtsalt peksa saavad, on loodud kõik tingimused, et paari põlvkonna pärast me mitmest elavast soome-ugri kultuurirühmast enam rääkida ei saa. Sulatusahi töötab, venestamislaine on taas tugevnenud, mis teha. See on ebameeldiv teema, kaotatud lahing ja rahvusvahelises poliitikas pooleldi mahavaikitud kapisaladus. Uskumatu, et tänapäeva maailmas end demokraatlikuks nimetavas riigis (ma tean, et see on vaid loosung ja propaganda, aga ikka: tõmbaks selle mati siis otse ja avalikult jalge alt ära!) suretatakse rahvaid teadlikult lihtsalt välja, osalt veel majanduslikel põhjustel et säilitada oma territoriaalne võim ja ligipääs suurtele
kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Venestuse uus pealetung: Mida kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906-1911). Seda kogesid aga eestlased ,,teise rahvusliku ärkamisena", kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine
aastani). Ajutiselt ametisse seatud Baltimaade kindralkuberneri juurde moodustatud erinõupidamine töötas 1906–1907 välja reformiprojektid, mis pidasid silmas eeskätt baltisaksa mõisnike huve. Kavasid eirates jätkas Vene keskvalitsus Baltimaades vene mõju suurendamise ja saksa mõju vähendamise poliitikat, üritades samaaegselt vältida kohalike põlisrahvaste, eestlaste ja lätlaste, poliitiliste õiguste laienemist. Reaktsiooniga kaasnes uus venestamislaine, mis jõudis Baltimaadesse 1907. aastal. Vene uue peaministri Pjotr Stolõpini innustusel koostasid kroonuametnikud mitmeid suurejoonelisi plaane keskvõimu mõju tugevdamiseks ning eestlaste ja lätlaste venestamiseks — kuni regiooni koloniseerimiseni vene talupoegade ja ametnikega. Ent Peterburi valitsusel puudus jõud ja aeg neid plaane ellu viia. 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt
annaabi.ee 
