Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"venestamislaine" - 15 õppematerjali

thumbnail
8
docx

I maailmasõja sündmused konspekt

 Soome vastupanu Koostati suur palvekiri keisrile, mille allkirjastasid 520 000 inimest, sellele lisas kaalu 1000 kultuuri- ja poliitikategelase avalik pöördumine; see jäi positiivse vastuseta 16. juuni 1904 tulistati kindralkuberneri, ta suri 1905 korraldati Soome autonoomia kaitseks üldstreik (rahvusliku liikumise jõudemonstr.) 1905 nov tühistas tsaar veebruarimanifesti, andis loa Soome esinduskogu valimiseks  Uus venestamislaine Soomes Revolutsiooni mahasurumise järel järgnes Soomes uus venestamislaine Esinduskogu saadeti mitmeid kordi laiali Esinduskogu volitusi vähendati oluliselt Teisalt aktiveerus Soome rahvuslik liikumine, kes hakkas propageerima autonoomia kõrval ka iseseisvusideed

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Revolutsioonist Ilmasõjani

Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamislaine, mis kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906- 1911). Seda kogesid aga eestlased „teise rahvusliku ärkamisena“, kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine – ajalehtedele esmalt

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Leksikast sõnavarani

"Meist igaühest sõltub Eesti püsimine," on öelnud lahkunud Eesti president Lennart Meri. Meie igaühe all mõtles ta loomulikult eestlasi. On loomulik, et riik ei saa normaalselt eksisteerida oma rahva toetuseta. Eesti rahvast on koos hoidnud pikk kultuur, ajalugu ja keel. Tänapäevale iseloomulikus kultuuride segunemises jääb meid teistest eristama ainult emakeel, selle kadudes hävib ka eesti kultuuri unikaalsus. Kas me oleme ohus? Praeguse Eesti aladel on elatud aastatuhandeid. Me ei tea täpselt, mis hõimud siin elasid, samuti vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele. Suure töö tegid ära 19. ja 20. sajandi keelemehed, kes rikastasid keelt uute, mitte laenatud sõnadega. Siis ol...

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajalugu- NSVL

- andetu, ilma juhiomadusteta, mõjutatav, harva saatis kedagi pensionile, kõik tema ümber olid vanad - väikese töövõimega - ei kontrollinud alamaid, usaldas paberit - riigis viljeldi pugemist - 1976 juba tabas teda kliiniline surm, elas üle mitu infarkti, ilmnesid kõnehäired, ikka ei loobunud võimust, ringi sõitis koos arstide brigaadiga, reanimatsiooniaparaadiga - 1976 ­ 1982 mitmel korral kliinilises surmas, kohtumistel alati kardeti, et kukub - 1978 ­ algab uus venestamislaine - 1982.aastaks oli riik viidud majandusliku kaose äärele: kohtadel korruptsioon, omavoli, alkoholism, riigivargus. Kõik majanduslikud plaanid jäid täitmata. Tegeldi juurdekirjutustega. - raskused energeetikas, söe-ja metsatööstuses, transpordis, tarbekaupade tootmises, toidukaupade puudus, poeletid tühjad - märksõnaks sai defitsiit - halvenes rahvusvaheline olukord - massilisi repressioone ei toimunud, kuid represseeriti kogu aeg

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Venestamine

Maatamehed moodustasid üle 2/3 talurahvast ning maapuudus kujunes suurimaks probleemiks. Selle leevendamiseks jagas keskvalitsus väikekohti riigimaast ja õhutas väljarändamist Venemaa teistesse vähem asustatud küladesse. 1906-1014.a rändas Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev. Ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust sõtta minna, sest Vene valitsus polnud vastu tulnud väikerahvaste soovidele, ning kardeti, et Venemaa võiduga kaasnev sovinismi kasv ja venestamislaine. Teisalt sooviti Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist. 1915.a hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, rinne jõudis Väina jõele, lahingud käisid Riia juures. Eestis suurendati vägede hulka. Sõja käigus võeti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast. Paljud surid, said haavata, saadeti vangi ja jõudsid koju alles pärast sõda. Sõja tagajärjel halvenes tooraine saamine Venemaalt. Kriisi teravdas kaubanduse katkemine Läänemerel. Lisaks halvenes tööjõu kvaliteet

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Rahvuslik liikumine

1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presi-dendiks 5 valiti Köler. Venestusaeg 1881 asus troonile Aleksander III, kes oli tagurlike vaadetega ja rahulolematust riigis üritas ohjeldada keisri-, isamaa-armastusega, usuga - tõi kaasa venestamislaine ääre- aladel. Aleksander III oli esimene, kes Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Kuna kohalikud sakslased kaebasid, et nad ei suuda rahvuslikku liikumist vaos hoida saadeti 1882 senaator Manassein revisjoni läbi viima. Revisjon oli mõeldud Balti erikorra halvustamiseks, lätlastelt ja eestlastelt saadud 50 000 märgukirja baltisakslaste laiutamisest kasutati hoopis venestamise toetuseks. Revisjoni tulemusi kasutati

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
28
docx

I ja II maailmasõda

 alustati emakeelsete koolide loomist  omas eelnevalt üsna suurt autonoomiat  toimus poliitiliste erakondade kujunemine  maailmale mõeldud palvekiri, millele koguti allkirju  rohkem arenenud  Soomes toimus uus venestamislaine 20. saj alguses  naise said valimisõiguse varem  kutsuti rahva esinduskogu varem kokku  noored aktivistid  vaadetelt ühiskond jagunenud kahte leeri

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti PUNK

Punk Tavaliselt loetakse aga pungi sünniajaks ja kohaks ikkagi 1970. aastate algust ja Londonit. Punk-rocki laiemgi tuntus sai alguse Inglismaalt ja seda aastal 1976. Just sellest ajast on pärit kõige tuntum punkansambel läbi aegade, Sex Pistols. Ega nemadki just oma mängutasemega hiilanud, kuid seevastu tulid nad esile õigel ajal ­ siis, kui oli tekkinud nõudlus sellise muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus ­ ainsaks lohutuseks mõni odav ja kiirelt mõjuv narkootikum. Seda kõike mõistes kujundas Sex Pistolsi mänedzher ansamblist väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega neil noortel oli kerge samastuda. Samal ajal oli 1970. aastate ...

Muusika → Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maailm 20. sajandi algul

Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism ­ Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest ku...

Ajalugu → Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti NSV Liidus

pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega. Süvenes kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Ühiskonnas süvenesid kahestumine ning mugandumine reziimiga. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid eriti selgelt 1970. aastate lõpul, kui võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino. Samas olid 1970. aastad teatud mõttes omapärase vastupanukultuuri tekke ajaks. Kui sõjajärgse ideoloogilise survega läksid kaasa paljud haritlased, siis 1970. aastate venestamislaine süvendas protesti valitseva reziimi vastu. Sellest annab tunnistust 1980. aasta 40 kiri. Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku, selleks et olevikus vastu pidada. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes maailma sõja järel tinglikult kolmeks: kodueestlased Eestis, väliseestlased läänes ja Venemaa eestlased idas. Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.-20 sajandi vahetusel. Eestlast

Ajalugu → Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Nõukogude eesti

- 60. aastatel komsomoliopositsioon ­ mõjustatud noorsoorahutuste lainest maailmas 1968-1969. EÜE ja EÕM ­ kuldsed kuuekümnendad - dissidentluse teke - ülddemokraatlik liikumine, kontaktid teiste NSVL teisitimõtlejatega - pagulaskonna nooremas põlvkonnas nihe vasakule ­ Rein Taagepera "30 aasta plaan" ­ Eesti muutmine rahvademokraatiamaaks Breznevi aeg 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev surve, mis leidis venestamislaine ajal kätt. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre Karl Vaino. Tema eestikeelne oskus polnud sugugi kiita. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt ``40 kiri`` 1980. aastal. 1980. aastal toimus Tallinnas Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu ehitati Tallinna linna kõrgeim hotell "Olümpia". Nõukogude liidu lagunemine 1985

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Arvo valton

programmi toel, teisalt ühe uue suure monstrumriigi teadliku poliitika tagajärjel. Kui omakeelsed koolid ja meediakanalid kinni pannakse, riigiaparaat vene keeli töötab ja rahvuslike liikumiste juhid tänavail vene rahvusäärmuslaste poollegaalsetelt ja riiklikult õhutatud grupeeringutelt lihtsalt peksa saavad, on loodud kõik tingimused, et paari põlvkonna pärast me mitmest elavast soome-ugri kultuurirühmast enam rääkida ei saa. Sulatusahi töötab, venestamislaine on taas tugevnenud, mis teha. See on ebameeldiv teema, kaotatud lahing ja rahvusvahelises poliitikas pooleldi mahavaikitud kapisaladus. Uskumatu, et tänapäeva maailmas end demokraatlikuks nimetavas riigis (ma tean, et see on vaid loosung ja propaganda, aga ikka: tõmbaks selle mati siis otse ja avalikult jalge alt ära!) suretatakse rahvaid teadlikult lihtsalt välja, osalt veel majanduslikel põhjustel ­ et säilitada oma territoriaalne võim ja ligipääs suurtele

Kirjandus → Kirjandus
179 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Venestuse uus pealetung: Mida kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906-1911). Seda kogesid aga eestlased ,,teise rahvusliku ärkamisena", kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine ­ ajalehtedele esmalt

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

aastani). Ajutiselt ametisse seatud Baltimaade kindralkuberneri juurde moodustatud erinõupidamine töötas 1906–1907 välja reformiprojektid, mis pidasid silmas eeskätt baltisaksa mõisnike huve. Kavasid eirates jätkas Vene keskvalitsus Baltimaades vene mõju suurendamise ja saksa mõju vähendamise poliitikat, üritades samaaegselt vältida kohalike põlisrahvaste, eestlaste ja lätlaste, poliitiliste õiguste laienemist. Reaktsiooniga kaasnes uus venestamislaine, mis jõudis Baltimaadesse 1907. aastal. Vene uue peaministri Pjotr Stolõpini innustusel koostasid kroonuametnikud mitmeid suurejoonelisi plaane keskvõimu mõju tugevdamiseks ning eestlaste ja lätlaste venestamiseks — kuni regiooni koloniseerimiseni vene talupoegade ja ametnikega. Ent Peterburi valitsusel puudus jõud ja aeg neid plaane ellu viia. 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun