nende maa minekut Sks võimu alla, vaid ainult vältida, et H ei teeks seda jõuga. 2) arvamus, et natsireziimis on oma ,,mõõdukad" elemendid, mida tuleb lepitamisega tugevdada. 3) arvamus, et Srb võidab, kui ootab ja laseb asjadel omasoodu arenenda (,,venitamispoliitika", mis andis H-le aega oma relvajõud üles ehitada) 4) arvamus, et head suhted Mussoliniga aitavad Hitlerit kontrollida. 5) ei tunnistanud endale võimalust, et lepituspoliitika ei annagi tulemusi. Inglismaa oli täbaras olukorras, sest Sks oli hõivanud liiga suure osa mandrist. Tänu venitamispoliitikale, oli Sks end nii palju tugevdanud, et sõdimine tundus olevat inglastele lootusetu. · 1935 H teatas kavatsusest taastada Sks-l ajateenistus, mis rikkus Versailles' lepingu tingimusi; · 1936 Sks okupeeris demilitariseeritud Reinimaa, mis rikkus nii Versailles' kui ka Locarno lepingu tingimusi.
Lepituspoliitika. Versailles'i ssteem lagunes lepituspoliitika tttu.Lepituspoliitikaks nim.Inglismaa ja Prantsusmaa poolseid jreleandmisi Hitlerile.Nende eesmrgiks oli sja rahoidmine, kuid tegelik tulemus oli hoopis vastupidine.Nad julgustasid Hitlerit ja andsid sellele vimaluse tugevamaks muutuda.Lepituspoliitika tttu oli Teine maailmasda ohvrite- rohkem,kui muidu oleks olnud.Lepituspoliitika taga oli Inglismaa ja Prantsusmaa avalik arvamus.Poliitikud pidid arvestama rahva tahtega.Asja mte oli selles,et ei saanud teha rahva tahte vastu,sest oli demokraatlik riik.Rahva tahet omakorda phjustas Esimeses maailmasjas saadud kannatused ja kaotused. Lepituspoliitika etapid: sellega hakati tegelema pm kohe,kui Hitler vimule sai. 1. 1934.a. Saksamaaa kehtestas ldise sjavekohustuse.(sellega oli vimalik reserve ette vamistada) 2. 1935.a. Inglise-Saksa merekokkulepe.Sellega vimaldati Saksamaal taastada sjaaevastik.See vis olla 35% Inglise laevast...
Arutlus ,,Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja" Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud
Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Te...
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid üle...
Lääneriigid eesotsas brittidega ignoreerisid seniseid liitlasleppeid ja lubadusi nt tsehhe aidata lootuses, et lõpuks Hitler rahuneb ja uut sõda ei tule. Peljati relvastumiskulusid. Sooviti maailma säilitada olemasoleval kujul; kasutati palju kolooniatest toodud kraami. Prantsuse ja Inglise riigimehed sõltusid valijatest. Enamik aga sõda ei soovinud, lootes et kõik kuidagiviisi laabub. Nõukogude ajaloolased on nimetanud üheks Prantsuse ja Inglise lepituspoliitika põhjuseks soovi suunata Hitleri-Saksamaa agressioon Nõukogude Liidule. Selline arvamus on rajatud sellele, et nii Saksamaa kui Nõukogude Liit alustasid 1930ndatel ulatuslikku relvastumiskampaaniat valmistudes maailmasõjaks. Suurbritannia ja Prantsusmaa soov oli need kaks riiki omavahel sõdima panna, kuna nad ei tegelenud ise relvastumisega nii ulatuslikult. Lääneriikide lepituspoliitikat võib nimetada üheks Teise maailmasõja alguse põhjuseks. Sõjaplaanid Saksamaa 1
1936. aastal viis Hitler oma väed Reini demilitariseeritud tsooni, mis oli juba väga ränk rahulepingu tingimuste rikkumine. Sellinne käik Hitleri poolt oli otseseks ohuks Prantsusmaa julgeolekule. Seda sammu kaalus ka Hitler kaua, sest ta ei teadnud millised reageeringud võivad selle peale tulla. Hitler ei olnud veel nii tugev, oleks võinud Prantsusmaaga sõtta astuda, kuid seda sammu tegema julgustasid teda kindlasti eelnevad järeleandmised Inglismaa ja Prantsusmaa poolt. Lepituspoliitika eesmärgil aga ei võetud midagi otseselt Saksamaa vastu ette ning see näitas ka Hitlerile, et lääneriigid on valmis iga hinna eest sõda ära hoidma ning täitma tema tahtmisi, et hoida rahu, kuid see jällegi omakorda kindlustas Hitlerit oma tegelikke plaane ellu viima ning teostada vallutuspoliitikat. Hitleri esimene pilk pärast Saarimaa liitmist Saksamaaga oli suunatud Austria suunas. Seal elasid saksalased. Austria oli siis autoritaarne riik. Nii viis Saksamaa 14.märtsil 1938
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu:
Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? Osades riikides säilis demokraatia, sest I MS olid sõjas peale jäänud peamiselt demokraatlikud riigid. Kuid samas mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Diktatuuride tekke põhjused: pettumine Versailles' süsteemis ning demokraatlikus riigikorralduses, majanduslikud raskused. 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Suurriikide lepituspoliitika – suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid
võitlusvaimu ühtse Saksamaa taastamiseks. Teise maailmasõja puhkemises võiks süüdistada ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kelle lepituspoliitika ainult õhutas Hitleri tegevust ega päästnud neidki riike sõjast. Pärast Esimese maailmasõja lõppu kardeti nii väga uut sõda, et oldi valmis loobuma senistest põhimõtetest ja ohverdati Austria ja Tsehhoslovakkia iseseisvus. Järelikult tingis ka nende lepituspoliitika Saksamaaga uue ja hullema sõja tekkimise. Nii Saksamaa, kui ka NSV Liidu juhid olid auahned ning soovisid endale alluvaid alasid tunduvalt suurendada ja oma ideoloogiat levitada. MRP sõlmimisega 23. augustil 1939. aastal sõnastasid nad selgelt oma edasised plaanid Euroopas. Nende kahe mehe plaanid said surmavaks miljonitele. Nii võib väita, et Teise maailmasõja üheks põhjustajaks oli ka kahe erineva maailmavaate põrkumine ja nende leviatajate võimuiha.
ÜRO loomine, Saksamaa purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. 13) Teherani konverents Aeg: 1943; Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin; Sisu: teise rinde avamine. 14) Potsdami konverents Aeg: 1945 juuli-august; Osalejad: Chruchill, Truman, Stalin; Sisu: territoriaalsed muutused, sõjaroimarite kohtualla andmine. 15) Teine rinne - Normandias avatud rinne Saksamaa vastu. 16) Lepituspoliitika Suurriikide presidendid tahtsid sõda lõpetada. 17) ,,kummaline sõda" Toimumisaeg 1939-1940. Mõlemad pooled Saksamaa ja Poola, aktiivsust ei ilmutanud. 2. Isikud: 1) A. Hitler Saksamaa kantsler, diktaator, riigipea. 2) J. Stalin NSV Liidu juht 3) W. Churchill - Briti konservatiiv. Sai Suurbritannia peaministriks. 4) C. De Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 5) K
VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt)) 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? esiteks oli tegu riikidega kus demokraatia oli täiesti uus ja nõrk teiseks oli majanduskriis ning sellest välja tulemiseks oli vaja majanduses karmi kätt ja kontrolli ning ainuvalitsemisega saab seda hästi teha 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika eelkõige Saksamaa suhtes)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles' rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga
AJALUGU 20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik
Ütlus Poliitiku nimi Foto Sündmus nr. „Ma tõin rahu kogu meie põlvkonnale!“ Neville Chamberlain 1 Müncheni kokkulepe 1938 30. september „...oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me Winston Churchill 3 valisime häbi ja saame ka sõja.“ 2.Millal lõppes lääneriikide lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia likviideeriti, Saksamaa hakkas nõudma Poolat 3.NSVL ja Saksamaa vahel sõlmitud pakti tuntakse Molotov-Ribbentropi paktina. Kuidas nimetati pakti ametlikult? Millise nime all tunti pakti Euroopas? Ametlik nimetus : Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungileping leping Mõjusfäärid Ida-Euroopas pakti põhjal NSVL: baltiriigid- Soome, Eesti, Läti ja algul idapoolse osa Poolast, hiljem Bessaraabia
Ajaloo kordamisküsimused 1. Mõisted 1) Lepituspoliitika Suuremate riikide vaheline poliitika, kus proovitakse anda vastaste tingimustele järele ja seeläbi probleeme vältida. 2) Anschluss Austria ühendamine Saksamaaga. 3) Müncheni kokkulepe (sobing) Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tsehhoslovakkia vaheline kokkulepe, mis andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt
Teine maailmasõda : Põhjused : · Versaille´s rahuleping · Saksamaa tahtis saada maailma vallutajaks · Agressorriikide olemasolu · Rahvaste Liidu nõrkus · Suurriikide lepituspoliitika · Rahupooldav mõtteviis( patsifism). Iga hinna eest rahu · Agressorriikide poliitika MRP : · Sõlmiti 23.august 1939 · Ehk mittekalleletungileping · Saksamaa püüab sellega ära hoida sõda kahel rindel · Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit. · Salaprotokollis huvisfäärid- Soome, Eesti, Läti ja osa Poolast= Nõukogude Liit Sõja algus:
1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga Eesti lootis Suurbritannia toetusele Kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamine Aktiivsus rahvaste liidus Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja blokkide süsteem Suured välispoliitilised raskused Eestis Suhted demokraatlike riikidega Suhted lääneriikidega jahtusid Suuriikide aetav lepituspoliitika käis väikeriikide arvelt 1935. jätsid inglased läänemere sakslastele ja venelastele Lääneriike häiris Eesti autoritaarne riigikord Suhted NSVL'iga Eesti-NSVL suhted olid head Venemaa Saksamaa-vastane ühisrinne Eesti-NSVL VAL'i pakkumine Venemaa tahtis Baltiriikidesse oma baase rajada Eesti lükkas kõik pakkumised tagasi Suhted Saksamaaga Natside võimuletulekuga suurenes sõjaoht Ainsad väärilised vastased Punaarmeele Suhted Saksamaaga paranesid
Sisepoliitika- Hitler loob sõjaväe, keelustab kõik erakonnad, võtab juutidelt ära kodakondsuse. Riigikogu hakkab juhtima majandust ning tööpuudus kaob, majandus tõuseb. Välispoliitika- Hakkab lõhkuma Versailles`süsteemi, kui lääneriigid ei oleks ajanud lepituspoliitikat, siis Hitler poleks saanud Versailles`lepingut lõhkuda (1936 täielikult lõhutud). Laiendab eluruumi- Austria 1938, Sudeedimaa (Müncheni konverentsil loovutatakse Saksamaale 1938), Tšehhi 1938. 4. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti?) Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N. Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile). Suurriikide lepituspoliitika - suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad
1937 aastal alustad Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks. Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda. 3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin-Rooma telg ja Kominterni vastane pakt Jaapani ja Saksamaa vahel, millega 1937. aastal ühines Itaalia, 1939. aastal Ungari ja Hispaania. 4. Rahvastiku Liidust astusid välja Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. 2. Lepituspoliitika, selle olemus ja põhjus, olulisemad järelandmised Saksamaale: Inglise-Saksa mereväeleping, ansluss, Müncheni sobing. Lepituspoliitika lõpp. Lääne-demokraatlikud riigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks sest: a) loodeti, et neile järeleandmisi tehes , rahunevad nad maha. b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud
Ajaloo küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Nimeta I ms põhjused; 1)Võimude tasakaalu kadumine Euroopas (Saksamaa ühinemise tõttu), 2)Riikide liitude süsteem 3)natsionalism,imperialism 4)võidurelvastumine 6)pingelised suhted balkanil 7)Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. 2. Missugused muutused toimusid Vene impeeriumis 1905. a. -; 1917.a. veebruari - ja 1917.a. oktoobrirev. Tulemusel? Kergenes talupoegade ja tööliste olukord,vähenes rahvuslik rõhumine,Laienesid poliitilised õigused tugevnes rahvuslik liikumine,saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks,lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus ja ajakirjanduse tegevus lihtsustus. 3. Missugused olid Eesti iseseisvumise eeldused? Rahvusliku haritlaskonna teke Eestlaste majandusliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts,Tõnisson) Osalemine omavalitsuse juhtimises 4. Kuidas toimus Eesti iseseisvumine? 1974. aastal...
Teise maailmasõja põhjused 1. Saksamaa püüdlused saada juurde nn eluruumi, mida kavatseti võtta teistelt rahvastelt jõuga 2. Versaille's rahuleping oli Saksamaa suhtes ebaõiglane ja saksa rahvas oli valmis selle eest kätte maksma 3. Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et saada oma käsutusse valutatud maade tööstus, tooraine ja odav tööjõud 4. Lääneriikide lepituspoliitika julgustas Saksamaad agressiivsele tegevusele 5. Nõukogude Liit taotles sotsialismi laiendamist lääne suunas 6. MRP muutis Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlasteks ja see soodustas Saksamaa poolt sõjategevuse algust 7. Rahvasteliit ei suutnud oma ülesannet täita Vastaspooled teises maailmasõjas Ühelt poolt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Kolmikpakt Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia
- Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel moodustatud vabariiki. Põhiseadus jõustus 11. Augustil 1919. Riigipäev oli kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks. (Presidentaalne vabariik)
jaapani rünnak Pearl Harbourile – 7.dets 1941, Teherani konverents - 1943, teise rinde avamine ( peab oskama ka järjestada üldisi sündmusi ehk mõistma kumb sündmus oli enne,kumb pärast) - 1943, baaside leping – 28.sept 1939, esimene nõukogude okupatsioon – 1940-1941, saksa okupatsioon – 1941 - 1944, esimene massiküüditamine – 1941. 14 juuni, põgenemine Läände - 1944. 4. Küsimused rahvusvahelised suhted II ms eel, lepituspoliitika ja selle tagajärjed SM: idee Suur-Saksamaa loomine, kõigi sakslaste ühendamine. IT: idee Rooma impeeriumist, tahtis Vahemerd sisemereks, Etioopia ründamine 1935-36. NSVL: maailmarevolutsioon. JP: tahtis Ida-Aasiat ühendada ning need võtta JP keisri kaitse alla. Kõige rohkem valmistus sõjaks SM, kes 1932 ei maksnud reparatsioone ja nii näitas kõigile, et tulemas on uus sõda. Hakati looma liite. SM vastased kasutasid
Vaikse ookeani saari - sekkumine Euroopa - probleem Iiri ja India asjadesse vaid iseseisvumisega majandusküsimustes - Iiri iseseisvumine 1937 - pärast - lepituspoliitika Hitleri majanduskriisi ei Saksamaaga sedagi: - 1935 mereväeleping neutraliteediseadus Saksamaaga - 1938 Müncheni konverents
Vaikiv ajastu- autoritaarne eesti omab iseloomulikke jooni, nagu keelustati poliitilised koosolekud meeleavaldused, ainupartei, ajakirjandus allutati. Rahvusvaheline olukord teravnes. Hitler ja Stalin tugevnesid, ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustud ja jäi isoleerituks. Põllumajandus- aitas riiki igati kaasa, põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus. Tööstus- hiigeltehased asendati uute ettevõtetega ja tervete uute tööstusharudega, mis leidsid oma toodangule uue turu. Eestis oli Saksa okupatsioon alla aasta. Saksa väed vallutasid eesti 1918.a , kuna käimas oli 1, maailmasõda, Saksam. Sõdis nõukogude Venem. 1918.a 28.nov algas Vabadussõda( Punaarmee ründab Narvat)Eestlaste võitlus iseseisvuse nimel Nõukogude venem.Rongid- murdsid sageli läbi vastase tagalasse, tekitades seal segadust ja paanikat, paljudes lahingutes oli ne...
Seda iseloomustatakse väga demokraatliku põhikorra aktina, see tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. Põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Üheks demokraatia kriisi põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestsis umbusaldust.Teiseks põhjuseks võib pidada häirivaid suhteid lääneriikidega Eestis pärast 12. märtsi kehtestatud riigipöörde autoritaarset riigikorda: demokraatiapiirangud tekitasid paratamatult tõrjuvaid hoiakuid.Autoritaase diktatuuri põhjuseks on tööpuudus ja elukalliduse kasv . Tööpuuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitilise kriisi tekkele ning
(Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. Saksamaal oli suur süü sõja algamisel. 2
Ajaloo riigieksami teemad 2009 EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tul...
*Holokaust: juutide hävitamine saksamaa poolt. *Kolmikpakt: sõjalis poliitiline liit Saksamaa ja Jaapani vahel, Itaalia 1940 4. Nimeta saksamaa liitlased: Soome, Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, kuni 1941a. juunini nsv-l 5.Saksamaa vastase koalitsiooni riigid? Inglismaa, usa, alates 1941 nsvl, hiina , kanada jne. 6.Maailmasõja puhkemise 5 põhjust. a) Verssa'i rahuleping ebaõiglane b) rahvaste liit ei täitnud oma ül, ta ei suutnud ohjeldada. c) euroopa riikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes nt: müncheni kokkulepe. d) majanduslikud probleemid e)mrp ehk nõukogude liidu ja saksamaa koostöö. 7. 3 konverentsi sõja ajal, liitlaste vahel, mida arutati , juhid? Konverents: a) Teheran 1943 , juhid: ingl Churchell , usa: roosevelt Otsused: Saksamaa purustamine, oldi nõus nsvl piiridega. b) Jalta 1945veebruar, juhid: ingl Churchell , usa: roosevelt Otsused: Saksamaa lõplik purustamine ja sõja järgne maailma korraldus.
See olukord viis uute sõdadeni Iisraeli ja araabia riikide vahel 1967. ja 1973. aastal. Mõlemat sõda alustasid taas araablased ja mõlemast väljus Iisrael taas võitjana. Araabia maade ühisrinne murenes alles 1978. aasta Camp Davidi lepingute järel, kui 1948. aastast alates sõjaseisukorras olnud Iisrael ja Egiptus USA vahendusel rahulepingu sõlmisid ja teineteist diplomaatiliselt tunnustasid. Kahjuks pole viimastel aastakümnetel aktiivselt viljeletud lepituspoliitika LähisIda konflikti siiani lõplikult lahendanud ja seda eelkõige mitmesuguste islamistlike terrorirühmituste provokatiivse tegevuse tõttu. Gaza sektoris võimutseva terroriorganisatsiooni Hamas regulaarsed raketirünnakud Iisraeli vastu on ju käesolevalgi korral piirkonnas suurema vägivallalaine vallandanud. Kahetsusväärselt pole praegune sõjategevus esimene ega jää kardetavasti ka viimaseks. Seda kõigist rahvusvahelistest jõupingutustest hoolimata.
1936 3,6 mrd 847 milj 834 milj 916 milj 1939 4,5 mrd 1,8 mrd 1,8 mrd 873 milj Versaille´s süsteemi lammutamine 1. märts 1935 Saarimaa liitmine Saksamaaga 16. märts Saksamaa taastab sõjaväekohustuse 18. juuni Saksa-Inglise mereväekokkulepe 7. märts 1936 Saksa väed sisenevad Reini jõe demilitariseeritud tsooni 25. okt Saksamaa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit 25. nov antikominternipakt · Lepituspoliitika Veebr 1938 ultimaatum Austriale · 13. märts ansluss · Sept nõudmised Tsehhoslovakkiale · 29. sept Müncheni tehing · Milline lause väljendab Teie arvates paremini Chamberlaini appaeasementi poliitikat? Muutke teksti laade (Veebruar 1939) Teine tase · I See poliitika viib rahu Kolmas tase tugevnemisele
Teise maailmasõja algus (1939-1941) II maailmasõja põhjused ● Poliitilised eeldused -Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks -Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime -sõjakaid riike ei suudetud ohjeldada, rahvusvahelised suhted teravnevad -Hitlerile lisasid kindlust lepituspoliitika MRP II maailmasõja põhjused ● Majanduslikud eeldused -Hitler otsustas arendada sõjatööstust -suurpankuritelt võeti laene, tagatiseks veel vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände
1.Kollektiivse julgeoleku organisatsiooniks oli Rahvasteliit, mille ülesanne oli tagada maailmarahu.(Ei laseks riikide vahelistel tülidel sõjaks kasvada.) Ei andnud soovitud tulemusi, sest: 1. mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaal kui I maailmasõja agressorriik, Nõukogude Liit) 2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931; NSVL kallaletung Soome vastu 1939 jne.) 3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes suhtusid sageli nendesse kohustustesse vastumeelselt. Rahvasteliidu kaks tähtsaimat liiget, Suurbritannia ja Prantsusmaa, ei tahtnud eriti sanktsioone rakendada ja veel vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest. 2. 1...
· Holokaust juutide massiline hävitamine · Punaarmee NSV Liidu sõjavägi · Wehrmacher Saksamaa sõjavägi · Ühinenud rahvad kõik need riigid, kes olid Hitleri ja Saksamaa vastu, algne ÜRO, 1942 · Välksõda mingi territooriumi/riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul · Barbarossa plaan Saksamaa plaan NSVL vallutamiseks · Kolmikpakt 1940. Sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel · Lepituspoliitika lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930.ndate aastate II poolel · Lend-lease USA abi NSVL'le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele 6. Paarid · C. de Gaulle Prantsusmaa kindral, vastupanuliikumise juht · C.G.E.v. Mannerheim Soome armee juht Talvesõjas · W.Keitel Saksamaa kindralstaabi ülem · B.Mussolini Itaalia fasistide juht · G. Zukov Punaarmee väejuht · J.v.Ribbentrop Saksamaa välisminister · D.Eisenhower USA vägede juht Euroopas
TEINE MAAILMASÕDA Sigmar Markov 11r Põhjused Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks Hitleri ambitsioonid Lepituspoliitika Majanduskriis Molotovi-Ribbentropi pakt Stalini soov vallutada Euroopa Osalevad riigid Teljeriigid Liitlased Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Saksamaa USA Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome Inglismaa Ungari Sõjaohvrid Riigid Sõdurid Tsiviilohvrid Holokausti ohvrid Kokku hukkunuid
vallutamine ootamatu rünnakuga selja tagant ajal, mil viimane oli sõjas lääneriikidega. Selleks sai armee ka vastava väljaõppe. 1941. aasta juuni lõpus, kui Punaarmee alles koondas oma jõude piirile ja ei organiseerinud mitte mingisugust kaitset, tabas Saksa relvajõudude ootamatu löök Nõukogude armeed kõige ebasobivamal ajal. Nõukogude Liit tegi ettevalmistusi maailma vallutamiseks ja rajas koonduslaagreid juba siis, kui Hitlerit veel ei teatudki. 3) Lepituspoliitika ehk rahustamispoolitika loodi 1935-1939 Prantsusmaa ja Inglismaa poolt, et suunata Hitleri agressioon nende pealt NSV Liidu peale, sest nad ei olnud suureks sõjaks valmistunud ja Tšehhoslovakkia pärast surra ei tahtnud keegi. Loodi erinevaid lepinugid nt Müncheni sobing – anda Htileri Sadeedimaa, lootes, et see rahustab ta maha. Saksa-Inglise mereväekokkulepe – eemaldati Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale
Toimus aastal 1925. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. See leping pidi tagama Saksa-Belgia ja Saksa-Prantsuse piiri puutumatuse. Ühtlasi pidi Reini piirkond jääma relvadest ja sõjaväest vabaks. Lepingut valvasid Suurbritannia ja Itaalia. Reini pakt ei teinud vahet võitjatel ja võidetuil ning nüüd sai ka Saksamaa lõpuks Rahvasteliitu astuda. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. Briand`i - Kelloggi pakt, lepituspoliitika 1928.a kirjutati alla dokumendile, mis kandis nimetust Briand´i- Kelloggi pakt. USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida, ega suutnudki sõdu ära hoida!! Enamik maailma suurriike liitus sellega, sealhulgas ka Suurbritannia. Eesti liitus sellega järgmisel aastal. Kokku lisandus hiljem lepingule allakirjutatutele peaaegu poolsada riiki. Tšehhoslovakkia kriis Aprillis-Maid 1938
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa,
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
Leeduga). Tulemuseks sõjaväebaaside loomine. Baltiriikides oli autoritaarne võim ja vastu ei hakatud. Küll aga hakkas vastu Soome : Talvesõda 1939nov. -1940märts ja Jätkusõda 1941juuni-1944 sügis. 1940 suvi(Samal ajal kui Hitler oli Pariisis)okup. NSVL Baltiriigid (kaart lk 123) II MS Põhjused: (Puudub üksmeel, erinevad seisukohad) 1) I MS loomulik jätk. Pariisi rahvakonverentsi vead . Hitleri agressiivne poliitika, Versaille's rahuleping. BSVL maailmarevol. Idee. Lääneriikide lepituspoliitika. -Müncheni kokkulepe Otseseks sõja vallandajaks oli Saksa, aga õhutaja oli NSVL. Sõjalised blokid Kogu sõja ajal oli Saksa ja tema liitlaste leeris 11 riiki. Liitlaste poolel aga 61 riiki, kuid paljud neist ei osalenud sõjategevuses. Saksa liitlased: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slobakkia, Soome, 1939-1941 NSVL 25.10.1936 kujunes Berliin-Rooma telg 25.11.1936 Antikomiterni pakt(Jpn + Saksa) 1937a. Ühines Saksaga Itl ja Jpn.. Itaalia liitus ka antikomiterniga. 1939a
maailmarevolutsioonist.SAKSAMAA-sest see võis ajaloolisele kogemusele tuginedes samui pühenduda Baltikumi valitsemisele. LEPINGUD-Ainuke leping, mis saavutati oli Eesti-Läti Kaitseliiduleping. RAHVASTELIIT-Eesti proovis igati osaleda Rahvasteliidu töös, et saada toetust Rahvasteliidu poolt, kui tekib sõjaseisukord,üritati osaleda kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. OHUALLIKAD 1930a.- sõjaliselt tugevnevad kommunistlik VENEMAA ja natslik SAKSAMAA. LEPITUSPOLIITIKA MÕJU-Tekitas Eestis umbusaldust nind lepituspoliitika toimus väikeriigide arvel. NEUTRALITEET- Prooviti näidata, et ei eelistata kumbagi riiki, kuigi see ei suutnud Eesti välispoliitilist olukorda parandada. MIKS EBAÕNNESTUS BALTI LIIDU LOOMINE?-Sest riikide vahel olid omavahelised vastuolud (Poola-Leedu konflikt), Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti regioonist ja läheneda Skandinaavia riikidele ning Venemaa väga terav vastuseis selle liidu loomisele. 9
· Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et laene tagasi maksta · NSVL-i poolt loodud Punaarmeele oli vaja leida rakendust · Saksamaa hankis ,,eluruumi" naaberrahvastelt jõuga · Stalin soovis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände · MRP tegi Saksamaa ja NSVL omavahel liitlasteks, mis soodistab võite · Äärmuslaste võimuletulek · Saksamaa soovis alasid, mis olid Versaille's süsteemi poolt lubatud · Itaalia soovis maid · Lääneriikide lepituspoliitika Hitlerile kindlustunnet · Müncheni kokkulepe · Saksamaa sõjaline potensiaal · Saksamaa soovis natsismi levitada Missugused vaenupooled kujunesid välja II maailmasõjas? · Saksamaa, Itaalia, Jaapan · Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa Missugused territooriumid hõivas Saksamaa II maailmasõjas aastail 1939-1941? · Taani, Norra, Luksemburg, Holland, Belgia Kuidas kasutas Nõukogude Liit ära II maailmasõja algust?
Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäi saksamaa huvipiirkonda. Eesti jaoks tähendas see sattumist venemaa võimu alla. Sõlmiti selleks et saksamaa ja venemaa sõdima ei hakkaks. 6. Millised olid II maailmasõja puhkemise poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised eeldused? Poliitilised põhjused: Ebapüsiv Versailles' süsteem: - Rahvasteliit ei suutnud rahu tagada -> Saksamaa muutus sõjakaks; - lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine, MRP sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust; - Stalin soovis laiendada NSV Liidu piire läände. Majanduslikud põhjused: - Hitler arendas sõjatööstust, et riik majanduskriisist välja viia; - viimase arendamiseks võeti suurtöösturitelt laenu, mis oli vaja tagasi maksta -> sooviti vallutada uusi alasid, et sealt varasid saada;
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks
Majanduspoliitika: streikide, ametiühingute keelustamine. Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul (hädaabitööd, metsatööd, ehitustööd, põllutööd, üldine töökohustus). Sõda: teede ehitus- strateegilised maanteed. Majanduse arendamise 4aasta plaan. Armee taastamine andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Ettevalmistused sõjaks 1935-36. 1935 saksa-inglise mereväeleping- Saksamaa sõjamere vägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest,
Katöni veresaun 40-41 Poola ohvitseride mõrvamine NSV Liidus (u. 22000). Korraldas NKVD siseministeerium Stalini ajal. Lavrenti Beria siseminister. 3.sept 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja, kuni mai 1940 sõda ei toimu (Kummaline sõda). Maginot Liin Prantsuse kaitseehitiste liin. Sõja põhjused: 1)I ms tulemused (Saksamaa liigne alandamine). 2)1930-ndate majanduskriis (tulid diktaatorid). 3)Lääne riikide lepituspoliitika. 4)NSV Liidu maailmavallutamise kava. Eesti ja sõja puhkemine Juuni 1939 Eesti-Saksamaa mittekallaletungi pakt. Sõja puhkedes oli Eesti neutraalne. 1939.sept Eesti välispoliitilises isolatsioonis. Orzeli juhtum Poola allveelaev tili Tallinna sadamasse 15.sept. 1939. Eesti oleks pidanud allveelaeva oma kontrolli all hoidma, kuid 17.sept põgenes allveelaev Suurbritanniasse. See oli ettekäändeks Moskvale Eestile diplomaatilist survet avaldada
AJALUGU II MS põhjused: 1. Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3
Tsehho-Slovakkia demokraatlik riik, kus oli väga tugev sõjavägi. Suvel 1938 - Tsehho-Slovakkia kriis 14. september 1938 sekkub Inglismaa. Hitlerile saadetakse telegramm. Chamberlain teatab Hitlerille, et oleks vaja pidada läbirääkimisi Tsehho-Slovakkia küsimuses. September 1938 toimub Münchenis konverents kus osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Kirjutati alla Inglismaa-Saksamaa deklaratsioonile. Müncheni konverents oli Londoni ........ lepituspoliitika kulminatsioon. Anti järele agressiivsetele .............. 15. märts 1939 Saksamaa okupeeris Praha ja ülejäänud Tsehho-Slovakkia. Tsehhi jagati kaheks Böömimaaks ja Määrimaaks ja need liideti Saksamaa koosseisu. Slovakkia jäi vormina iseseisvaks aga tegelikult oli Saksamaa võimuall. 1939 sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel terasfakt nende kahe riigi vahel koostöö leping
Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23.märts 1939.a. Hitleri ultimaatum Leedule, väed Klaipedasse, Memeli piirkonna liitmine Saksamaaga ● Märtsi lõpul 1939.a. – Hitler esitab nõudmised Poolale – vabalinna Danzigi ühendamine Saksamaaga ja Poola koridori likvideerimine ● Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid kaitsta Poola puutumatust, l õppes lepituspoliitika Kolmepoolsed läbirääkimised 1939.a. aprillis kolmepoolsed läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVLiidu vahel liidu sõlmimiseks Peaprobleem: kuidas garanteerida väikeriikide Eesti, Läti, Soome ja Poola julgeolekut Saksamaa hädaohu vastu, erimeelsused Poola suhtes MRP Augustis 1939.a. salajased läbirääkimised Saksamaa ja NSVLiidu vahel 23.augustil 1939.a. sõlmisid Saksamaa ja NSVLiit m ittekallaletungilepingu, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
