t lapse enda valiku hoolde; kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada; kool kaitseb last 8 koolikohustus ei luba teda saata tööle; ühiskonnal on õigus olla huvitatud oma liikmete kasvatamisest üldinimlike moraalinormide ja selliste oskuste õpetamisest, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka Barrow kinnitas, et koolikohustus on lapse turvaline kasvuaeg, üldhariduslikule põhikoolile pole alternatiivi. Paraku ei loe modernistlikele mõttemallidele toetuv massikool situatsioone ning õpilaste kogemusi ja läbielamisi nii oluliseks, et keskendada neile kooli arendamisel tähelepanu (Miettinen 1990). Koolikriitilises kirjanduses on palju iseloomustatud koolitegelikkuse mõju kujunevale isiksusele, õppimine on suunatud õpisisude reprodutseerimisele, valitseb paindumatus, ebaisikulisus
·Toimimine ·Areng Haridusasutuste alluvus · Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile · Munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele · Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. Haridusasutuste juhtimine · Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor · Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti Huvitavat - §8 koolikohustus ja selle täitmine · Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni · Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, välja arvatud välisriikide esindajate lapsed, kuuluvad koolikohustuse alla Mõisted · Huvialaharidus · Alusharidus · Keskeriharidus · Täiendusharidus
Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna saastatus, immigratsioon
Algharidus iseseisvas Eestis. 9. septembril 1919.a. Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus kolmelt aastalt neljale. Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju
et hernhuutlaste koguduses võis igaüks kaasa rääkida ja kuulda võeti enamasti neid, kel oli ka teadmisi. Lisaks sellele andsid selle liikumisega kaasnevad päevikutepidamised ja kirjavahetused eestlastele indu omandada kirjaoskust. Teoloogilise ratsionalismi puhul anti aga jutlustaja enda poolt otseselt kogukondlastele teadmisi. Õpetlikud jutlused sisaldasid palju näpunäiteid igapäevaeluks ning jagati ka praktilisi elutarkuseid. 1739. aastal kehtestati Liivimaal koolikohustus kõigile 7-12-aastastele lastele, kellel ei olnud võimalik õppida kodus lugema. Miinimumpiiriks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, suutelisus piiblit iseseisvalt lugeda ning tuli osata kasutada lauluraamatut. Lugemisoskus pole hariduse mõistes kunagi kahjuks tulnud ning suutelisus ise kirjasõna mõista suurendab tahtmist omandada veelgi rohkem teadmisi ja aitab ka tekstide tegelikust sisust määratud viisil aru saada.
Põhisõnum: Haridus on kohustusena sel ajal, kui ei mõisteta selle tähtsust. Tegelikult on aga hariduse taga peidus vägagi suur võimalus kõigele edaspidisele. Esialgne pealkiri: Haridus kohustus või võimalus? Kommenteeritud kava: Sissejuhatus 1. Haridus puudutab meid kõiki. Me ei saa sellest üle ega ümber. 2. Meile on loodud tasuta haridus. 3. Kas haridus on meie jaoks kohustuseks või võimaluseks? Koolikohustus kuni 17-aastani ehk põhiharidus 1. Riigi poolt seatud koolikohustus. 2. Tasuta põhiharidus kõigile. 3. Sellised sunnikohustused rusuvad meid, võtavad lapsepõlves meilt suura osa (nii arvame me sel ajal) Sunniviisiline koolis käimine 1. Vanemate ootused, et nende lapsed hästi õpiksid. 2. Kui lapsel läheb isegi pingutades halvasti, siis ta ikkagi tavaliselt ei vasta ühiskonna ja vanemate poolt seatud ootustele (et kõik peavad hästi õppima, ilma selleta ei saa) ning see tekitab hariduse sel ajal jubedaks kohustuseks. 3
Valitsemisaeg 1740-1780 1780-1790 Tähtsamad muudatused ·Moderniseeris · Kehtestas usu- ja valitsemisajal valitsemiskorda südametunnistusvabadus ·Rajas Schönbrunni lossi e · Ühendas riigi erinevaid · Piiras kirikuvõimu piirkondi · Kohtureform · Koolikohustus · Laiendas maksunduspoliitikat · Riigikeel asendus Saksa keelega · Jagas Austria ringkondadeks Click to edit Master text styles
AA-16 1.OECD soovitus oli vähendada sõltuvust põlevkivist ja leida rohelisem lahendus energia saamiseks 2.Eesti saab selle soovituse täitumiseks vähendada oma põlevkivi kasutamise kogust või kasutada muid võimalusi energa saamiseks 3. a. võib juhtuda nii, et ei leita enam samasugust head lahendust kui kasutada põlevkivi b. hakatakse rohkem tarbimist maksustama c. tekitaks selle probleemi et koolikohustus pikeneks ja praegustele töötajatele tuleks teha ümberõpe et omandada ametikohta d. paljud inimesed jääksid töötuks 4. Jah, Eesti energeetika tulevikule otsitakse keskkonnasõbralikumat lahendust www.mkm.ee www.tuuleenergia.ee
*kirik riigivõimule, enamus kloostritest riigistati, vähendati kirikupühasid *kohtureformiga keelati piinamine ja surmanuhtlus *alustati uue seadustekogu koostamist *hariduse edendamine, koolikohustus, rajati rahvakoole, riiklikud õppekavad *kaotati pärisorjus *10 ringkonda, saksa keel 17.sajand 18.sajand Riikidevahelised *dünastiate vaheline konflikt (maade *dünastiate vaheline vastuolu vastuolu ja võimu pärast) Hispaania ja *Läänemere piirkonnad Vene ja
Esimene: üld, kutse, huviharidus. Teine: alus, põhi, kesk (üldkesk ja kutsekesk), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused? Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt kuni põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta. Mida reguleerib riiklik õppekava ja kes selle kehtestab?
........................................................................................ 5 Nõukogude aeg........................................................................................................................... 5 Sakslaste võimu all.............................................................................................................. 5 Hariduselu pärast II maailmasõda....................................................................................... 6 Koolikohustus ja kord........................................................................................................... 7 Hariduselu pärast taasiseseisvumist............................................................................................ 7 Haljala kool.................................................................................................................................7 Kokkuvõte................................................................................................
tugevaimaks, propageeris kartulikasvatust, keelustas piinamised, kehtestas usuvabaduse, valgustatud valitseja, erinevalt oma isast ta ei kogunud armeed vaid ka kasutas seda. Joseph ll- Austria keiser, valgustatud absolutist, kehtestas usu-ja südametunnistuse vabaduse, füsiokraatlikud alused,ketserlus ja nõidus pole kriminaalkuriteod, protestandid said elamisõiguse, juudid võisid abielluda kristlastega, 7-klassiline koolikohustus, kaotati pärisorjus. Maria Theresia- Austria keisrinna,absolutistlik valitseja, reformid riigi piirkondade ühendamiseks, loodi Schönbrunni loss, korraldati ümber sõjavägi, viidi sisse koolikohustus, parandati talupoegade elu, kaotati piinamine. Katariina ll- valgustatud monarh, arendas kooliharidust,kutsus kokku Suure Komisjoni-selle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Louis XIV- sai troonile 4-aastasena,tema regend oli Austria anna, riigi tegelikuks valitsejaks
ehitama hulk moodsaid koolimaju. Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid,kujundati rahvusliku õpetajaskond. Kutseharidus ja kõrgharidus Loodi ja pandi tugev alus kutseharidusele Suurt tähelepanu põõrati eestikeelsele kõrgharidusele,ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Tartu ülikool 1920 aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level
Õigusakt Lasteasutuse liigid Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta milles määratakse: *Arenduse põhisuund ja nõuete täitmise (nt päeviku täitmise kontroll) neid volitamata töötlemise,...
kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline Esmane grupp – liikmete vahel on emotsinaalne lähedus Teisene grupp – inimestevaheline side nõrgem, suhted pole nii isiklikud Norm – õpitav ja järgitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumisviisi konkreetses olukorras Lapse õigused – Õigus elule ja arengule , võrdne õigus saada abi ja hooldust, õigus privaatsusele Lapse kohustused – Peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, peab aitama oma abivajajaid vanemaid, koolikohustus Roll – jagatud ootused inimese käitumise kohta Grupi survele vastu seismine – enesekindlus, kriitiline analüüs, enda arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kindlaks jäämine Autoriteet – üldtunnustatud mitteametlik mõjuvõim, mis põhineb inimese oskustel ja omadustel Sõltumatus – inimene suudab ise otsustada kuidas käituda ning on võimeline käituma nii nagu otsustab Otsustamine – protsess, mille käigus inimene valib kahe või enama võimaluse vahel
• Talupoegade teokoormistele seati kindlad piirid. • Üle kogu riigi rajati viljamagasine, kust said talupojad näljahäda korral abi. Suurt tähelepanu pöörati kartulikasvatusele. Maria Theresia • Austriat valitses Maria Theresia (1740-1780). Tema reformide eesmärgiks oli Austria valduste parem valitsemine. • Täiustati riigivalitsemist, korraldati ümber sõjavägi, parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine koolikohustus, kohtupraktikas kaotati piinamine. Joseph II reformid • Järgmiseks Austria valitsejaks sai keiser Joseph II (1780-1790). • Ta kohustas aadlit ning vaimulikke maksma makse ning kaotas pärisorjuse ja kehtestas usuvabaduse. • Kogu riigis püüti kehtestada ühesugused seadused. • Ametlikuks keeleks sai saksa keel. • Reformid tekitasid tugeva vastuseisu. Belgias puhkes mäss ning maa kuulutati iseseisvaks vabariigiks.
AUTORITAARNE EESTI 1934. aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (k...
India India rahvaarv 2005. aasta seisuga on 1,093,563,426. Sama aasta seisuga on sündimus 1000 inimese kohta 23.64 ning suremus 1000 inimese kohta 6.99. Loomulik iive protsendina on 2005. aasta seisuga 1.665. Demograafilise ülemineku etapiks on üleminekuetapp ehk rahvastiku vananemine. See väljendub selles, et sündimus on üsna väike, samas on ka suremus ja loomulik iive väikesed. Keskmine eluiga on suhteliselt kõrge ning vanemaealisi inimesi on rohkem kui nooremapoolseid. Rahvastiku püramiid : Nagu rahvastikupüramiidilt näha võib, on Indias 2050. aastal tegemist demograafilise ülemineku teise etapiga e. rahvastiku vananemisega nii suremus kui sündimus väheneb. Selle tulemusena langeb iive ning noorte osatähtsus hakkab vähenema, vanemate inimeste osatähtsus hakkab suurenema. Laste osatähtsus on noorte omast või täiskasvanute omast väiksem. Suurimad linnad Indias on Bombay, Calcutta, Ma...
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil. (19181940) 9. Klass Kultuuri rahastati riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendusel Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik kõrgkultuur 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased".
Maailmasõdade vahel toimus kultuurielus palju suuri muutusi. Talurahvakultuurist arenes välja moodne kõrgkultuur. Sellele aitas kaasa riigipoolne toetus kirjanikele, kunstnikele ja teistele. Tänu sellele rikastus rahvakultuur ja kaasaegsus. Suured muutused tegi läbi hariduselu. Kuna Eestis polnud enam vene võimu, siis kaotati Eestis venekeelne õpe. Varasema haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool, hiljem Tallinna tehnika ülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Kuna Eestis avati uued ülikoolid arenes ka teaduse uurimine ja edendamine. Kahe maailmasõja vahel suurenes Eestis märgatavalt elukutseliste kirjanike, kunstnike,
Kultuurielu 1) Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajast...
2. Keskastme koolid – klassid 7-9 vanuses 12-15 3. Gümnaasiumid – klassid 10-12 vanuses 15-18 Klassides 8. - 12. on suurem väljakukkumise protsent meessoost õppijatel (4,5%, naistel 1,7%). Ning gümnaasiumi lõpetab rohkem naissoost isikuid. (62%, meesoost isikuid 51%). Iisraeli koolid on jagatud nelja valdkonda: - Riiklikud - Riiklik- religioossed - Iseseisvad koolid - Araablaste koolid Koolikohustus on sealsetele lastele alates lasteaiast kuni 12. klassini. Õppeaasta algab 1. septembril ning lõpeb algklasside õpilastele 30. juunil, keskkooli õpilastele 20. juunil (õppeaasta pikkus). On ka koole mis õpetavad välisriikide õppekavade järgi. Enamik lapsi õpib riigikoolides Aastal 2012 nimetati Iisrael maailma teiseks kõige haritumaks riigiks. Seal on 45% elanikest ülikooli diplom. Viimasel kümnendil on Iisraeli ülikoolide akadeemiline tase tõusnud ja püsinud
Absolutismi tunnused · riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. Võrdlus: Valgustatud absolutism: Pandi rõhku haridusele Inimestel oli rohkem vabadust ja õigust teha seda mida nad ise soovivad Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades.
Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viieklassilise gümnaasiumi õppimisluba oli kõigile. Eestis oli liialt palju noori, kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel 1934 ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsehariduskoolide õpilastele hakati tegema mitmeid soodustusi, mille tagajärjel kutsehariduse populaarsus kasvas. Rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle
1)Mis on ebateadus? Too näiteid. Eriline ,,teadus" või ,,teooria", mis pole tegelikult teaduslik ja millega tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed. Näited: teaduslik kommunism Nõukogude Liidus, rassiteooria natslikult Saksamaal. 2)Millised teaduse- ja tehnikasaavutused iseloomustavad 20-daid, 30-daid aastaid? Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitn...
· Talupoegadel oli õigus kohtulikule kaitsele · Talupoegadel ei kuulunud ka 18 sajandi lõpuni nekrutikohustuse alla, st. Ei võetud sõjaväkke · 1765 a. Andis Liivimaa kindralkuberner Browne välja talurahvaseadus (nn positiivsed määrused) 1. Talupoegade müük väljapoole kubermangu piiri keelustati 2. Talupoeg sai õiguse vallasvarale 3. Mõisakoormised tuli nomineerida 4. Seati sisse koolikohustus 1783 asehalduskond: 1. Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks 2. Hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi
Eestis elades ei puutu me kokku suurte tornaadode ja tsunamidega. Meie kliima ei võimalda lihtsalt seda. Küll aga näiteks Indoneesias peavad inimesed oma elustiili muutma ning arvestama sellega, et neid võib tabada järgmine loodusõnnetus. Meid küll puudutab see, kui maailmas mõni suur õnnetus aset leiab, kuid mitte otseselt. Kodu kaotanud inimest puudutab see aga väga. Me saame neile abi pakkuda minnes sinna vabatahtlikult neid aitama. Eestis kehtib koolikohustus, mistõttu ei väärtusta eesti lapsed seda, et neile on antud võimalus omandada tasuta haridust. Arengumaades on aga väga hinnas see, kui laps saab koolis käia. Õnneks on olemas võimalus erinevate programmide läbi neid seal aidata ning viia läbi erinevaid koolitusi ning õppeprogramme. Parema elukeskkonna tagamiseks peaksime väärtustama seda, kuidas inimesed arengumaade vaestemas piirkondades elavad. Kui palju on nemad seal kaugel tööd rabanud selleks, et
Milleks põhiharidus? Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igal indiviidil õigus haridusele. Põhiseadusega sätestatud korras on põhiharidus kohustuslikuks üldharidusmiinimumiks. Koolikohustus kehtib igaühele kas põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Põhihariduse kohustuse soovitakse taotleda inimese arusaama harituse ning elukestva õppe vajalikkusest. Soovitakse kasvatada aktiivset ühiskonnaliiget, kel on vajalikud teadmised ja pädevused ühiskonna edasiarendamiseks loomaks uusi ideid ja võimalusi. Põhihariduse omandanud inimeselt eeldatakse iseseisvat mõtlemis- ja otsustusvõimet edasiseks toimetulekuks, samuti aga suutlikkust teha orienteeritud
täidesaatvale riigivõimuorganile · Munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. · Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. 6 Slaid - Haridusasutuste juhtimine · Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor. · Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti 7 Slaid Huvitavat §8 koolikohustus ja selle täitmine · Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni · Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, välja arvatud välisriikide esindajate lapsed, kuuluvad koolikohustuse alla 8 Slaid - Mõisted Huvialaharidus - teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum,
neil pole sellega piisavalt positiivseid kogemusi. Kui alampiir oleks 16 aastat, tekiks huvi vast varem ka. Vajadusel on võimalik arutada oma seisukohti kas vanematega või õpetajatega. Eestis on 16-aastased noored piisavalt küpsed valimisteks. Enamasti on olemas juba kindel seisukoht igalühel. 16-aastast noort ei saa arvestada lapsena. Juba 14-aastaselt kannab noor iseseisvalt kriminaalsüüdistust, 15-aastaselt võib abielluda, 16-aastaselt võib omada piiratud autojuhiluba ning koolikohustus on vaid 16-17 aastani. Miks siis 16-aastane noor ei ole piisavalt iseseisev tegema otsuse hääletamisel? Nii mõnigi noor elab täiesti iseseisvalt, ning langetab igapäevaselt otsuseid. Lisaks ei usu ma, et noored on väga mõjutatavad valimiskampaania reklaamidest. Pigem on seda vanema ealised, kui 16-aastased. Minu arust iga noor omab õiguse juba kujundada ning panustada oma tulevikku. Samuti on valimisea lagetamine kooskõlas demokraatia alusprintriipidega. Demokraatia
4) 1701 krooniti kuningaks 5) 1713-1740 Friedrich Wilhelm I ( Sõdurkuningas) a) Armastab sõjaväge, sõjavägi on ilmselt tugevaim Preisi ajaloos b) Pidas mõttetuks kõike, mis tuli Prantsusmaalt ja kõike mis väärtustas kultuuri ja valgustust, ent siiski kehtestas üldise koolikohustuse. Oli veendunud, et iga sakslane peab oskama piiblit lugeda c) Sai Preisi absolutistlikku kuningavõimu loojaks 6) 1717 üldine koolikohustus 7) 1740-1786 Friedrich II ( Vana Fritz) a) Ei olnud oma isa moodi, prantsusemeelne b) Suhtus eitavalt parlamenti ja arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel on selleks ainuõigus. c) Piiras teotöö mahtu d) Rajas ligi 1000 küla, mis pakkusid peavarju sadadele tuhandetele inimestele. e) Tegeles rahvavalgustusliku tegevusega f) Ei vähendanud siiski sõjaväe tugevust. g) Kartulikasvatus h) Jätkus koolihariduse areng
Sidetehnika-raadio. Sisepõlemismootorid-mootorsõidukid filmikunstis: heli-ja värvifilmid. Kunstis ja kirj:sürrealism muusikas ja tantsus:muusikal, dzäss, fokstrott, tsarlston, tango, modern e.vabatants. Mood: naistel: poisilik stiil-pikad püksid, sviitrid, trikootooted. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Lühemad ja lokkis juuksed. Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H
Tekkis haritlaste kiht. Kadaka-sakslaste kõrval oli õnneks ka haritud hulk eestlasi, kes huvitusid rahva elu edendamisest, rahva valgustamisest. Tekkisid liidrid nagu Hurt, Jakobson ja Jansen, kes ajalehtede kaudu tõid rahvani ärkamise ja eneseteadvuse tõusu ning ühtse rahvuse tunde. Eesti maarahvast sai eesti rahvas, eestlased. Haridustase aga paranes veelgi, tuli ajaga kaasas käia, oli tekkinud üldine vajadus kirjutamis- ja lugemisoskuse järele. 19. sajandil kehtestati üldine koolikohustus, see oli 1880ndaks aastaks juba juurdunud üle Eesti. Tänu sellele nõudele, rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880 aastateks peaaegu täielik lugemis oskus ja vähemalt 30-40 % kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunktiks eesti rahva ajaloos. Sel sajandil muutusid talupojad pärisorjadest vabadeks meesteks ja peremeesteks. Peremeeste kihi tekkimine tõi kaasa piirkondade arengu rajati koole, hoolitseti vanemate eest ja parandati maad.
Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussaadusi, imporditi tööstus- seadmeid ja tooraineid HARIDUSELU Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Kuueklassiline koolikohustus Mindi üle emakeelsele õppele Loodi uusi kõrgkoole - Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. TEADUS Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Praegune Teaduste Akadeemia maja Toompeal
Kuigi täisealine võib reisida ükskõik kuhu, osta ükskõik mida või võtta omale lemmiklooma, siis ta ei ole hoolimata nendest vabadustest täielikult vaba. Tal on kohustused. Kohustus maksta makse, hoolimata sellest, kas ta siis käib tööl või mitte. Kohustus järgida seadusi, mitte minna röövima panka ega teha midagi seadusevastast. Kohustus laste olemasolul hoolitseda nende eest ning pakkuda neile täisväärtuslikku elu. Samamoodi ka lapsel pole täielikku vabadust. Lapsel on koolikohustus, ta peab omandama vähemalt põhihariduse. Laps ei saa osta poest kõike, mida ta tahab, näiteks alkoholi või suitsu. Laps ei saa võtta endale niisama koju lemmiklooma ilma, et ta oma vanematele sellest teataks ja laps ei saa reisida ilma vanemate loata välismaale. Kindlasti on ka mõningaid erandeid, mõnel lapsevanemal pole ehk sooja ega külma, kui laps võtab luba küsimata endale looma koju. Mõnel lapsel on
Võimalusi enda arendamiseks peaks igaüks kasutama . · Alaealiste üks suurimaid probleeme on piiravad seadused. Paljud alaealised tahavad varasemas eas kõike proovida. Näiteks juua alkoholi ,käia ööklubides ,tarbida narkootikume ja tubakat ,mis on tegelikult neile seadusega keelatud. Tegelikult on see täiesti normaalne, et see on seadusega piiratud , kuigi on see tihti ahvatlev . Aga alaealised noored peavad seda suureks probleemiks . Koolikohustus lasub noortel kuni 17 aastaseks saamiseni. Kõik noored ei suuda pidevalt koolis käia , kas oma laiskuse või mõni muu põhjuse tõttu ning vanemad võivad nõuda oma lastelt, et nad õpiksid viitele . See muudab olukorra veelgi pingelisemaks . · Noortel eriti teismelistel on komme ületähtsustada olukordi ja suhteid. Nimelt kui kohtutakse vastasooga ja üksteisele lihtsalt meelditakse, peetakse seda kohe suureks armastuseks
Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääse läbi leerist, leeritamata ei saanud aga abielluda. 1739.aastal sai alguse koolikohustus. Kõik 7. ja 12-aastased talulapsed pidid käima koolis Rahvaharidusele andis tõuke kohalik kooliseadus, nn. koolipatent. Selle väljastamist toetas Liivimaa kindralkuberner George von Brown. Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa (hiljem küla- ehk vallakoolid). 18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda. KIRJAVARA 1739.aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Anton Thor Helle. 18
Riigid: Saudi-Araabia, Kuveit, Bahrein, AÜE, Oman, Burnei (Aasia), Katar TAVALISED ARENGUMAAD JA ARENEVAD RIIGID 1) SKT ühe inimese kohta võrreldes kõrgelt arenenud riikidega väiksem 2) Majanduses domineerib enamasti põllumajandus, kuid osades riikides kasvab kiiresti tööstuse osatähtsus 3) Suursündimus, suur noorte osakaal rahvastikus 4) Madal haridustase, eriti naiste osas. Kirjaoskus varieerub riigiti. Enamus riikides puudub koolikohustus 5) Kvalifitseeritud tööjõu nappus . suur tööpuudus 6) Väga suured majanduslikud erinevused riikide eri piirkondade vahel 7) Suur varanduslik kihistumine 8) Panus maailmamajanduse- põllumajandussaaduste ja tooraine eksport. Odaval tööjõul põhinevad massitarbekaubad 9) Püüdlused: a) Toit b) Eluase c) Haridus d) Tervishoid 10) Näiteid riikidest: Hiina, India, Brasiilia, Argentiina, Egiptus VÄHIM ARENENUD RIIGID 1. Väga madal SKT 2
Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Võeti kasutusele uued õpikud Ehitati hulk moodsaid koolimaju Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijale võimalus minna edasi õppima 5- klassilisse gümnaasiumisse Haridus muutus populaarseks Erialaoskused jäid tahaplaanile Oli karta tööjõupuudust 1937 haridusreformi järel hakati vähendama gümnaasiumide arvu Kasvas kutsekoolide arv Rahvusvähemuste kultuur Nendeks olid: sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri Tagati õigus emakeelsele haridusele Koolid võeti riiklikule ülalpidamisele
18. sajandi keskpaigas hakkas Baltikumis levima Saksamaalt pärit teoloogiline ratsionalism, mis muutis jutlused õpetlikuks, andes kuulajale mõne praktilise elutarkuse või kasuliku näpunäite. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti koolikohustust kui raskendavat koormat. 1765. aastast hakati rajama rahvakoole kõikidesse suurematesse mõisatesse, kuid kui lapsel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, oli võimalik koolikohustusest vabaneda, mistõttu jäi koduõpe mõneks ajaks märkimisväärselt tähtsale kohale. 18
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia-
Akadeemia. Absolutism Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I. Juurutas marsisammu, mis jättis sügava mulje elanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele. Pärast tema surma oli Preisi armee suuruse poolest 4.ndal kohal Euroopas. Ohvitseri saamiseks oli vaja sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad garnisonideks. 1717. aastal kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Kuningas Friedrich Wilhelm I Läks ajalukku kui Sõdurkuningas. Pidas hädavajalikuks õpetada lugemisoskust. Keelas importkangaste kasutamise. Sõjaväe varustamiseks asutati ka relvamanufaktuure. Pilt Friedrich Wilhelm I-st Pilt kopeeritud aadressilt:http://www.toptenz.net/top-10- strangest- monarchs.php/friedrich_wilhelm_i_of_prussia_1700 Valgustatud absolutism Valgustatud valitseja oli Preisi kuningas Friedrich II. Monarh toetus ametnikkonnale.
1.koolil on nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde; 2. kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada; 3. kool kaitseb last koolikohustus ei luba teda saata tööle; 4. ühiskonnal on õigus olla huvitatud oma liikmete kasvatamisest üldinimlike moraalinormide ja selliste oskuste õpetamisest, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka Barrow kinnitas, et koolikohustus on lapse turvaline kasvuaeg, üldhariduslikule põhikoolile pole alternatiivi. (M.Tuulik Kolmas õppekava: hääbunud laine järellainetus Eestis URL) 2. Ivan Illich (1926 2002) Ivan Illich sündis Viinis. Tema ja ta nooremad kaksikvennad elasid hästi, käisid heades koolides ning rändasid laialdaselt Euroopas. I. Illich käis Piaristen'i gümnaasiumis Viinis 1936 1941. Ta lõpetas eelülikooli õpingud Firenzes ja läks siis Firenze ülikooli õppima
37 protsenti rahvastikust moodustavad islamiusulised sunniidid, 3,2 protsenti kristlased ja 0,8 protsenti muud. Kui Iraagi araablased on valdavalt shiiidid, siis kurdid on peaaegu eranditult sunniidid. Kirjaoskamatute osatähtsust on hinnatud 44 protsendile elanikkonnast, sh 54 protsendile naiste ja 34 protsendile meeste hulgas. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et ametlikult kehtib Iraagis juba 1976. aastast maapiirkondades 4-aastane ja linnades 6-aastane koolikohustus. Kirjaoskamatus on Iraagis siiski tasapisi vähenenud ja seda eriti naiste osas, sest näiteks 1980. aastal olid kirjaoskamatud 77 protsenti naistest. Rahvastiku tihedsa on 56,5 ruutkilomeetri kohta. Vanuseline struktuur: üle 40% Iraagi elanikest on alla 15-aastased. Peredes on Iraagis 6 või enam last. Iraagi majanduse aluseks on nafta. Traditsiooniliselt on nafta katnud üle 95 protsendi riigi ekspordist. Iraagi naftavarusid peetakse maailmas Saudi Araabia järel suuruselt teisel kohal
Samuti kuuluvad tema tööde hulka ka raskemad aiatööd ning ehitus- ja remonditööd majas. Ema peamiseks kohustuseks on noorema õe kasvatamine. Lisaks on tema kanda ka majapidamisega seotud tegevused nagu näiteks söögi valmistamine, koristamine, pesu pesemine jne. Ma aitan ema koristamisega, söögi valmistamisega ning pesu triikimisega. Vahel on mul kohustus valvata ka noorema õe järgi. Kuid lisaks kodustele ülesannetele on mul ka koolikohustus. Vanaema peamisteks kohustusteks on lillede eest hoolitsemine ja kergemad aiatööd. Minu nooremal õel otsesed kohustused puuduvad. Õde on alles kaheksa kuu vanune ning tema peamiseks tegevuseks on läbi mängimise arenemine ja õppimine.
Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Majanduspoliitika eesmärgiks on rahva sissetulekute võrdsustamine, mille tõttu on hetkel riik suhteliselt homogeenne. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit Norra krooni. Norra suurimad ekspordi- ja impordipartnerid on Rootsi, USA, Suurbritannia, Hiina, Holland. Norras on koolikohustus lasetele vanuses 6-16 aastat. Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa, praeguseks on kirjaoskuse tase peaaegu 100%. Norra on siis väga kõrgelt arenenud riik peaaegu igas mõttes. Seal on palju harituid inimesi, väga hästi organiseeritud majandussüsteem ning tark ning rahvale mõtlev valitsus. See ongi vist 21. sajandi eduka riigi pant. Norra demograafia aastast 1900 kuni 2000. Üldine SKT kasv aastast 1865 kuni 2003. Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Norra
Tartus ühing Pallas Tallinnas Eesti Kunstimuuseum Kunstihoone Graafikuist suurim tuntus: E. Viiralt Skulptoritest suurim tuntus: J. Koort, A. Starkopf Kunstnike noorem põlvkond: Adamson-Eric, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra Eesti kunsti vanameistrid: K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Uued õpikud Ehitati hulk uusi koolimaju Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine Kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumid ja kõrgkoolid Gümnaasium oli viieklassiline Kõrgharidust sai omandada: Tartu Ülikoolis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Tallinna Tehnikumis Tallinna Konservatooriumis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Sport Populaarsed spordialad: Tõstmine Maadlemine (Kristjan Palusalu) Jalgpall Korv- ja võrkpall Välisreisid Regulaarsed laevaliinid: Soome, Rootsi, Lätti, Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale
lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud linnade koefitsiendid, kui välisteenistuse seaduse alusel vastava linna koefitsienti ei ole kehtestatud. Pikaajalise lähetuse korral hüvitatakse temaga kaasas oleva pereliikmete: 1) kolimiskulu; 2) majutuskulu; 3) kindlustus- ja ravikulu; 4) koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu; 5) alates viieaastase, või kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus, siis noorema kaasasoleva lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulu; 6) Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulu üks kord lähetusaastas. Linnade koefitsientide määramisel lähtutakse elukallidusest, valuutakursside muutusest, turvariskidest ja muudest olulistest asjaoludest. Ravikulud kaetakse ainult Vabariigi Valitsuse poolt koostatud loetelus olevate ravikulutuste puhul. Kui ametnikul on kaasas mitte töötav abikaasa, siis suurendatakse välislähetustasu 25%,
Rootsi ajal oli kaotatud pärisorjus, mõisad olid riigistatud ja mõsinikul puudus suurem kontroll talupoja üle. Nüüd Vene ajaga erastati taas mõisad, andes baltisakslastele võimuse talupoegade üle. Talupoeg oli jällgei pärisori, mida kirjeldab hästi Roseni deklaratsioon. Suurenesid koormised ja maksud, mis kõik muutsid talupoja jaoks olukorra hullemaks. Kuid see ei tähendanud, et talupoegadel puudusid õigused täielikult. 1765. aastal anti välja koolikohustus, mis andis võimaluse, kohustas isegi, talupoegadele haridust omandada. Kirjaoskus oli üks peamisi tegureid, mis eestlastest taas rahva tegi. Juba 18. Sajandi lõpuks oskas talupoegadest 60% lugeda. Kõik see ei meeldinud muidugi mõisnikele, sest mõisnikule oli harimata talupoeg kasulikum, kui haritud. Talupoegade õiguste eest kõige rohkem George von Browne, kes pani aluse koolikohustusele, tänu millele kujunesid hiljem välja valla -ja külakoolid.
valitsemisel peab ta arvestama kõrgemate seisuste huvidega. 3) Millised tunnused olid absolutismile omased? riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. 4) Iseloomusta absolutismi aegset sõjaväge ha ametnikkonda. Ametnikkond - nende ülesanne oli tegelda monarhi poliitika täide viimisega. Nt: koguda makse, märkida võlgnikud jne koosnes peamiselt madalama päritoluga isikute hulgast (kuna nad olid kuningale poliitika täide viimisel lojaalsed, sest allumatuse korral võisid nad positsiooni kaotada) Sõjavägi- algne sõjavägi polnud alati ustav kuna võidi olla sellel poolel kes rohkem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
