euroopa ja euroopa ei jõudnud Ameerikast kohale toodavaid kaupu osta. (9) Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? a) kehtestati kontroll panganduse üle b) riik hakkas reguleerima põllumajandust c) tööstuse elavdamiseks võeti vastu seadus, mis lõi uusi töökohti d) riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, (10) reparatsioon kahju täielik hüvitamine sõja võitjale inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus agressor sõjaalgataja ja vallutaja ''New deal'' ehk uus kurss punktid, mis pidid tööstust ergutama ja looma uusi töökohti. (11) Woodrow Wilson USA president 1856-1924, kuulus PR'i kuldesse nelikusse, Adolf Hitler oli Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea (19341945).
Mõisted 1. Preparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine 2. Rahvaste liit pariisi rahukonverentsi l loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline töö. 3. Diktatuur mitte milleski piiratud , seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. 4. Agressor sõja algataja ja vallutaja 5. Berliini rooma telg saksamaa ja itaalia sõjalispoliitiline liit, mis sõlmiti berliinis. 6. Komiterni vastane pakt jaapani ja saksamaa vaheline pakt loodud võitluseks kommunistliku internatsiooni vastu. 1) Uued riigid ida-euroopas peale II maailmasõda - eesti , läti, leedu, jugoslaavia, austria, ungari, tsehhoslovakkia, soome, poola . 2) Rahvaste liidu eesmärgid ja nõrkuse põhjused eesmärk oli riikide omavaheliste
Ajalugu Kt küsimused : õp lk 8-19 , tv lk 3-8 1.Pariisi rahukonverents .Millised riigid otsustasid ? Toimus :1919 jaanuar -1920 jaanuar.Otsustasid Prantsusmaa, Usa, Inglismaa,Itaalia.Kaotajatesse suhtuti üleolevalt. 2.Nimeta Versaille rahulepingu tigimused mis määrati Saksamaa suhtes,näited . Saksamaa pidi loobuma paljudest piiri aladest , kaotas 1/8 oma aladest,Reini tsooni demilitariseerumine, ei tohtinud olla suuri sõjalaevu,allveelaevu,lahingulennukeid,tanke ega raskeid kahureid.Oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa-ja 15 000 mereväelast.Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 3.Kuidas Saksamaa rikkus Versaille rahulepingut ? Esita näiteid. 1)Üldine sõjaväekohustus 2)Merepakt Inglismaaga , tänu millele suurendati sõjalaevade arvu. 3)Saksa väed sisenesid Reini piirkonda. 4)Tootis massirelvu 4.Kuidas muutus jõudude vahekord pärast esimest maailmasõda ? Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaas...
3) Vale majandamine: Võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda/osta tarbekaupu, kuid see muutus suureks koormuseks. 9. Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? Hakati teostama reforme. Koostati suur tegevuskava "New Deal" (uus kurss). Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 10. Mõisted: reparatsioon, inflatsioon, agressor, new deal. Reparatsioon Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Inflatsioon Raha ostujõu langus ja hindade tõus Agressor Sõjaalgataja ja vallutaja New Deal USA presidendi F. D. Roosevelti koostatud reformide kava majanduskriisist väljumiseks. 11. Isikud: Woodrow Wilson, Adolf Hitler, Benito Mussolini, F. D. Roosevelt. Woodrow Wilson Usa president, kes sõlmis Compiégne'i vaherahu ning pidas kõne (14 teesi), mis oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...
põhineda faktidel, vaid emotsioonidel. Elame ajal, mil infoküllus võib teha meile karuteene ja tulevikku silmas pidades on see riigi jaoks üks olulisemaid väljakutseid. Lendlehed ja raadio on asendunud televisiooni ja interneti hoomamatu mõjuvõimuga. Ukrainas toimuvast ei saa üle ega ümber, kindlasti on rõhuasetus sellel ka presidendi aastapäevakõnes. Tuletatakse jälle meelde, kuidas Venemaa on agressor, kuidas lääneriigid peavad demokraatlike väärtuste eest seisma ja milliseid sanktsioonimeetmeid rakendama, kuigi tegelikkuses võivad need jääda pikaks ajaks lihtsalt sõnadeks paberil. Aga juba see on kõik hea ja vajalik! See võib küll lihtsalt jutt olla, aga süstib mingilgi määral enesekindlust ja näitab järjekordselt kogu maailmale millise poole me oleme valinud ja milliste väärtuste eest seisame
1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) 5) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks.
Kontrolltöö kordamine 11.11.1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusm...
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I ...
1.Iseloomusta lühidalt olukorda pärast II MS-i. Miljoneid sakslasi asutati ümber, üliriikideks said USA ja NSV Liit, Lääne- ja Ida-Euroopa vahele tõmmati nn raudne eesriie. 2.Mis tunnistab NSV Liidu valmistumist konfliktiks lääneriikidega? *Kesk- ja Ida-Euroopas upitati võimule kommunistlikud valitsused. *Kehtima jäi sõjaseisukord. *1946.a algul Stalini kõne Moskvas- Konfliktid on paratamatud. 3.Millised olulised sündmused leidsid aset 1947. aastal? *USA president Harry Truman kuulutas välja vabade rahvaste toetamise doktriini. *USA riigi sekretär Georg Marshall kuulutas välja Euroopa riikide majandusliku ülesehituse plaani. 4.Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks? 1948-1949 aastal toimunud Berliini blokaadi. 5.Millised nähtused iseloomustasid külma sõda? *Võidurelvastumine. *Ülekaalu taotlemine Euroopas. *Mõju laiendamine Kolmandas Maailmas. 6.Miks saavutasid Hiina kommunistid kodusõjas võidu? *NSV Liidu toetus. *Agraar...
reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Arvati, et kui Saksamaa majandus ei parane siis see toob kaasa .. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks.
Eesti osavõtt ja valikud teises maailmasõjas 1. septembril 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. Oskuslikult järeleandmispoliitikat ära kasutanud Saksamaa tungis kallale Poolale. Agressor tugines oma tegevuses 23. augustil 1939. aastal Moskvas sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktile. Peatselt kisti sõtta kogu Euroopa, sealhulgas Eesti. Teise maailmasõja lõppu tähistab Euroopas 8. mai 1945, mil kapituleerus Saksamaa. Maailmasõja lõppdaatumiks on 2. september 1945, mil kapituleerus Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üheks valikuks oli hakata juunikommunistiks ehk eestlasest kommunistiks kes tegi koostööd NSV Liiduga 1940. aastal.
Maailm pärast 1.maailmasõda. 1.Kuidas nimetatakse sõjakahjude hüvitamist? * Reparatsioon. 2. Mis on diktatuur? * Seadustega kitsendamatu, piiramatu, jõule toetuv võim. 3. Millise nimetuse andis Rahvasteliit Jaapanile ja Itaaliale teistesse riikidesse tungimise pärast? * Agressor sõjaalgataja ja vallutaja. 4. Mis puhkes Saksamaal 1924. aastal seoses raha juurde trükkimisega? * Inflatsioon raha väärtuse langus. 5. Mis on ,,Uus kurss"? * President F. D. Roosevelti reformikava majanduskriisist väljumiseks. 6. Millise rahuga lõppes Esimene maailmasõda? * Compiegne'i rahuga. 7. Miks puhkes Esimene maailmasõda?
· kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama · separaatrahu rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest eraldi · sudeedisakslased Tsehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal
I MAAILMA SÕDA Võitjad ja kaotajad võitjad Suurbritannia, usa, itaalia, jaapan, prantsusmaa kaotajad saksamaa, austria-ungari, türgi, bulgaaria 3. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõja...
3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
1.Reparatsioon-kahju täielikhüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-Mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakti nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud...
1. PARIISI RAHUKONVERENTS: MILLAL, MIKS, KES OSALESID. PARIISI RAHUKONVERENTS TOIMUS 18.01.1919-20.01.1920 EESMÄRGIKS OLI RAHULEPINGUTE KOOSTAMINE SAKSAMAA JA TEMA LIITLASTE AUSTRIA,UNGARI,BULGAARIA JA TÜRGI JAOKS. OSALESID VÕITJA RIIGID 27 RIIKI. SAKSAMAAD JA TEMA LIITLASI KONVERENTSILE EI KUTSUTUD. EEMALE JÄI KA NÕUKOGUDE VENEMAA. EI KUTSUTUD KA BALTI RIIKE. ISTUNGEID PEETI VERSAILLES`LOSSIS. 2. UUED RIIGID PÄRAST I MAAILMASÕDA. SAKSA VABARIIK, AUSTRIA, UNGARI, TSEHHOSLOVAKKIA,POOLA, EESTI, LÄTI, LEEDU, SOOME. (KAART LK. 9) 3. VERSAILLES`RAHULEPINGU TINGIMUSED, MIDA OTSUSTATI JA MIS OLID SELLE TAGAJÄRJED. TOIMUS 28.06.1919 KÕIGE RASKEMATE RAHUTINGIMUSTEGA PIDID NÕUSTUMA SAKSLASED. TINGIMUSED *SAKSAMAA PIDI LOOBUMA PALJUDEST PIIRIALADEST. · KEELATI OMADA SUURI SÕJALAEVU, TANKE, OLI LUBATUD VAID 100000 VABATAHTLIKKU ELUKU...
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hak...
Muudatused poliitilisel kaardil peale I MS: uued riigipiirid kehtestati kahepoolsete kokkulepetega või Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Mandri-Euroopa sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai mõneks ajaks Prantsusmaa. Versailles' rahulepinguga sai Prantsusmaa tööstuspiirkonna Elsass-Lotring-i tagasi. Suurbritannia ja USA suurendasid oma mõjuvõimu terves maailmas. Itaalia sai suurriigiks. Euroopa kaardilt kadus 4 Euroopa arengut määranud impeeriumi: Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi, Venemaa. Nende aladele tekkisid: Saksa Vabariik, Austra, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik. Balkani ps-el kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik. Rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjuseid 1930- ndatel: poliitilise ja majandusliku iseloomuga, suuresti seotud Versailles' süsteemiga. 1) Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ja, et prantslased ja inglased ei tahtn...
AJALOO KT pt. 1-2 MÕISTED reparatsioon - kahju täielik hüvitamine sõja võitjale. Versailles' süsteem - Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus mis oli vastumeelt nii Saksamaale kui ka Asuterlastele, Ungarlastele, Bulgaarlastele nin ka türklastele. Rahvasteliit - Pariisi rahukonverentsi loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936.aasta sügisel sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit Berliinis. komitern...
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid ...
Kolm käitumisviisi Sisukord I. Kolm käitumisviisi..................................................................................................................3 II. Ristsõna.................................................................................................................................7 III. Meelespea.............................................................................................................................8 IV. Ülesanne...............................................................................................................................8 2 I. Kolm käitumisviisi On inimesi, kes pea igas olukorras püüavad teisi kamandada. Nende sõna, arvamus, vajadused, soovid peavad alati peale jääma mitte kunagi teiste omad. Võib jääda mu...
sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1. sept 1939 Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine Itaalia, kes oli innustust saanud saksa tegevusest, ründas Aafrikas maailmasõda. Etioopiat, mis ka vallutati. 3. sept Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Rahustamispoliitika- usuti, et peale saavutatud edu diktatuurid Saksamaale sõja. rahunevad maha. 17
Kui minu jutu ajal räägitakse kõvasti kaotan ma jutujärje see vihastab mind Kui sa loobid klassikaaslasesse pabereid ei sata tunnis kaasa töötada ja see häirib mind AGRESSIIVSUS Agressiivne käitumine on TAHTLIK TEIST INIMEST (või mingit asja) KAHJHUSTAV KÄITUMINE. Agressiivsus (indiviidi tasandil) aktid, kus tehakse kehaliselt või hindeliselt haiget (halvad sõnad ja märgid). Füüsiline agressiivsus. Psühholoogilinea agressiivsus. · agressor eesmärk teistele haiget teha · agressor tahtlik käitumine · käitumisel on ohvrile kahjulikud tagajärjäred · ohver tahab vältida Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. Nn normatiivne trajektoor (mustrid, mis on sajand. vältel paigas) 2. Püsiv (5%) (agressiivsuse koefitsient 0,80%) 3. Lakkaja (15%) 4. Noorukieaga pidurdumine (20%) Riskifaktorid (kombinatsioon) Õppimisteooriad Bioloog
periood ning Shaftesbury periood. Oxfordi perioodil olid John Locke vaated pigem konservatiivsed, hilisemal Shaftesbury perioodil olid varajasemaga võrreldes Locke vaated liberaalsemaks muutunud. Samas ei kohkunud ta jõu kasutusest ja leidis, et elanike üldiseks hüvanguks ja et riiki stabiilsena hoida peab kasutama sundi ja jõudu. Mõned „ebaseaduspärasused“ eksisteerivad ta uskumustega, näiteks toetas ta mõningatel juhtudel orjust. Orjus oli Locke jaoks aktsepteeritav, juhul kui agressor võitluse kaotab. Sellest tulenevalt kaotab ta ka kõik õigused mis tal olid, mistõttu võib teda õiglaselt orjastada. Tema soovituste hulgas oli ka saata kerjused sõjaväeteenistusse ning alaealistele kerjustele piitsa anda (Bourne, 1876). Ta poliitilised ideed baseeruvad ühiskondliku lepingu teoorial. Teooria väidab, et üksikisik nõustub loovutama mõningaid enda õigusi valitsejatele vastutasuks turvalisuse ja stabiilse korra eest. Üks tema väiteid on ka, et
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
38. Stress on (a) organismi vaimsed ja füüsilisi ressursse mobiliseeriv protsess (b) isiksuse põhiomaduste silmatorkav rõhutamine suhtluses (c) organismile kasutu, seda ohustav reaktsioon (d) hädavajalik tingimus tegevuse tulemuslikkuse tõstmisel 39. Agressioon tekib frustratsiooni pinnalt kõige tõenäolisemalt siis, kui (a) ümbruses on teisi inimesi, kes on isiku eesmärgist teadlikud (b) agressor tajus tõket eesmärgini jõudmisel sihilikult tekitatuna (c) rünnatav on füüsiliselt armetu isik (d) isik püstitas eesmärgi alkoholijoobes olles 40. Psüühikanähtus, mida nimetatakse tähelepanuks on (a) keskendumist eeldav üldistusprotsess psüühikas (b) valib teabetöötlus objektide ja sündmuste tajumisel ja mõtlemisel (c) võtted, millega ennast teisteke märgatavaks tehakse
Õdede-vendade väärkohtlemine (sibling abuse) Perevägivald Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald ...
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
septembrikuus võimaluse väljuda sõjast ning säilitada kas või raskete rahutingimuste hinnaga riiklik iseseisvus. Kokkuvõte Eesti jaoks oli Teine maailmasõda raskemate kaotuste perioodiks. Riik sattus selle jooksul kord natsliku, kord kommunistliku okupatsiooni alla. Rahvastiku kaotused olid neid sedavõrd suured, et eestlaste arv Eestis pole tänaseni tõusnud sõjaeelsele tasemele. Kui üks agressor – Saksamaa – on oma tegude eest avalikult vabandust palunud, siis teine – Venemaa – keeldub 10 jätkuvalt ajaloolisi fakte tunnustamast, rääkimata tehtud ülekohtu eest vabandamisest. See muudab antud keeruka ajalooperioodi uurimise jätkuvalt aktuaalseks. (M. Laar 2005) Lisad
25000-meheline punavägi. 1939 hilissügisel lahkusid Hitleri kutsel Eestist Balti-sakslased (UMSIEDLUNG)lõpetades sellega ligi 700 aastase Saksa kultuuritraditsiooni Eestis. Eestile oli see märk et meie arvelt olid Hitler ja Stalin kokkuleppinud, kuid midagi täpsemalt ei teatud. N.Liit rikkus jõhkralt ja pidevalt baaside lepingut eriti talvel 1939, kui ta absurdsel ettekäändel Soomele kallale tungis (Talvesõda), mille eest ta kui agressor Rahvasteliidust välja heideti. Soome, olles sunnitud ennast kaitsma ülekaaluka vaenlase vastu (Punaarmee ülekaal oli kohati 40/1-le) tegi imet kui suutis vastu pidada nii tohutule ülekaalule. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala Kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Ilm läks väga külmaks, mitmed nõukogude üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Maailma avalik arvamus asus
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
Aktsepteerib pakutud ideid. · Harmoniseerija tahab, et kõik saaksid omavahel hästi läbi, maandab pingeid, lahendab konflikte ja arusaamatusi. · Kompromissisobitaja hea enesekontrolliga, on ise huvitatud konflikti lahendamisest. Tunnistab oma vigu ka siis, kui omab kõrget staatust. · Kaasatulija passiivne grupiliige. Sõbralik ja grupikeskne, järgneb teistele. Rühmaliikmed, kes ei ole koostööst huvitatud: · Agressor ründab nii kaaslasi, kui lahendatavat probleemi. Naerab välja ja mõistab hukka. Tegelikult kadestab häid suhtlejaid. · Blokeerija püüab gruppi teemast kõrvale kallutada. Vastandab vastandamise pärast. · Kiidukukk püüab iga hinna eest tähelepanu endale tõmmata. Naudib oma esinemist · Kloun pöörab kõik naljaks. Lülitab end demonstratiivselt ühistegevusest välja. · Domineerija püüab saavutada võimu ja kontrolli läbi kamandamise, jagab
vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. Sotsiaalpsühholoogia Millised on sotsiaalpsühholoogia peamised uurimisvaldkonnad? Kohanemine, hoiakud ja eelarvamused, diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine,
komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Arvati, et kui Saksamaa majandus ei parane siis see toob kaasa .. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks. 17 Vladimir Iljits Lenin · Poliitilise tegevuse algus Aastal 1891 lõpetas Uljanov juuraõpingud eksternina Peterburi ülikooli juures.
Tekitas veel enam hõõrdumist euroopa riikide vahel, kuna riigid olid ebavõrdses olukorras. 1870 1914 Ebastabiilsus oli Euroopas levinud, ressursside nappus, jõudude tasakaalu muutus. Tekkis Saksamaa, Austra-Ungari ja Venemaa muutusid aina nõrgemaks, muutus jõudude tasakaal. Prantsuse Preisi sõda 1870 Esimese Maailmasõja eelmäng. Esimene Maailasõda 1914 1918, kõik riigid olid tegelikult valmis sõda alustama kuid keegi ei tahtnud olla agressor ehk alustada sõda.Sõjas kasutati esimest korda kaevikuid, tanke, lennukeid.Eimest korda sai sellises koguses tsiviilelanikke surma. Põhjus -Oli tehtud liiga palju liite ja kokkuleppeid, vähe ressursse, oli aeg aur välja lasta. Tulemuseks: Saksamaa purustatud ja häbistatud ( võeti ära sõjavägi, Saksamaa uhkus, kõiksugused piirangud ja sanktsioonid), jäi sõja kaotajaks ja süüdlaseks, Venemaa jääb tähelepanuta ( sõtta läks impeeriumina
probleemide selgitaja, kokkulepete sõlmija, kriitik, kokkuvõtete tegija, salvestaja, osaleja. Suhetega seotud rollid karboniseerija (püüab rühmast pingeid maha võtta), uksehoidja (hoiab suhtlemiskanalid avatud) Enesele suunatud rollid ehk segajad blokeerija (eitab kõike ja blokeerib kõik ära, mis ei ole seotud tema ideega), eemalseisjad (ise seavad end grupist väljapoole), agressor (agressiive õpilane, tülinorija), kloun, staar, kamandaja, jonnipunn, hädaldaja, allaandja, jutupaunikud. OLULISEMAD ÕPITEOORIAD Biheiviorism Inimkäitumise seletamisel eelistatakse loodusteaduslikku lähenemisviisi. Tähtsamad esindajad on B. F. Skinner, R. L. Thorndike, J. B. Watson. Enamik nende avastatud seaduspärasusi ja praktilisi soovitusi põhineb loomkatsetel. Õppimise lahtimõtestamisel lähtutakse põhiskeemist stiimul-reaktsioon.
Demokraatliku Vabariigi ning sõlmis Nõukogude Liiduga sõpruse ja vastastikuse abistamise lepingu. Moskva püüdis esialgu jätta muljet, nagu oleks Soomes käimas kodusõda, et saada enda poolele 1918. 3 aasta kodusõjas punaste poolel võidelnud soomlasi. See samm aga ei andnud oodatud tulemusi. Soomlased jäid ühtseks, ning rahvusvahelise avalikkuse suhtumine väljendus selles, et Nõukogude Liit kui agressor visati 14. detsembril 1939 Rahvasteliidust välja. Pärast kolmekuulist positsioonisõda hakkas Moskva mõistma, et oma vägede hulka rindel märkimisväärselt suurendamata ei suudeta Soomet okupee- rida. Samas kurnas sõda Nõukogude Liitu märksa rohkem kui oli arvestatud. Talvesõja jooksul hakkas muutuma ka Saksamaa suhtumine, kes kartis Suurbritannia sõjalist aktiviseerumist Põhjalas ja soovitas tungivalt sõjategevuse Soomes lõpetada
erinevusi Värava lahtihoidja hoiab kommunikatsiooni kanalid avatud, reguleerib "vaikivate" ja "domineerivate" liikmete omavahelist tasakaalu suhtluses. Konsensuse otsija püüab meeskonda õhutada valima ja formuleerima ühist seisukohta Avameelsus jälgija jälgib, et arvamused oleksid omakasupüüdmatud ja lähtuksid ühistest vajadustest, väärtustest ja eesmärkidest. TUNNUSED 18 3. Destruktiivsed rollid: Agressor surub teiste ideed alla, teeb kohatud nalja, kritiseerib Blokeerija on kõigi suhtes küüniline, negatiivselt meelestatud "Kuradi" advokaat vaidleb vaidlemise pärast Kiidukukk tõmbab endale tähelepanu, jutustab isiklikest edusammudest ja saavutustest Playboy taotleb soosingud, kuid püüab välja näidata, et meeskonnatöö teda ei huvita Domineerija püüab saavutada kontrolli meeskonnaliikmete üle, kamandab ja käsutab. GRUPI/MEESKONNA ARENGUFAASID konflikti e
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiina...
ei soovi oma võlgade tagasimaksmist Venemaa poolt. 1925 toimus Locarno konverents. Prantsusmaa pidas Saksamaad endiselt ohuks ja üritas oma piiri kindlustada. Reini pakt ehk Reini garantiipakt: pandi kirja, et Belgia-Saksamaa ja Prantsusmaa- Saksamaa piir on puutumatu ning selle rikkumisel peavad appi tulema Inglismaa ja Itaalia. Kuis Saksamaa peaks kallale tungima, siis Inglismaa ja Itaalia kaitsevad Belgiat ja Prantsusmaad. Peeti silmas vaid seda, et Saksamaa on agressor, ei olnud võimalik, et Belgia või Prantsusmaa võiks rünnata Saksamaad. 1928 aastal toimus konverents, kus sõlmiti Briand Kelloggi pakt. Pakt on rahvusvaheline leping. Kõik paktiga liitunud riigid ehk alla kirjutanud riigid deklareerisid, et nad loobuvad sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist. ,,Me lahendame kõik konfliktid rahumeelselt." Samas ei näinud pakt ette desarmeerimist. Seega oli see pakt suhteliselt jõuetu paber, millel reaalsusega palju pistmist ei olnud.
Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 1.Mehed ja naised: erinev lähenemine elule Tüdrukud: otsivad sidet, suhtlevad kui võrdne võrdsega, eelistavad sõtuvust ja koostööd, igatsevad lähedust, janunevad eakaaslaste heakskiidu järele, jagavad muresid ja rõõme, avatumad,
Põhikiri võeti vastu 28.04.1919 ning selle 26 artiklit lisati kõigisse rahulepinguisse. Ametlikult alustas tegevust 10.01.1920 Genfis. Liikmeteks oli eri aegadel 63 riiki. Esialgu ei võetud liikmeks sõja kaotanud riike ega ka N. Venemaad. USA jäi välja, kuna ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Jaapan lahkus Rahvasteliidust 1933. aastal, Saksamaa 1933. aastal ning Itaalia 1937. aastal. Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja 1939. aastal (Talvesõjas agressor Soome vastu). Rahvasteliidul õnnestus lahendada rohkem kui 40 riikidevahelist konflikti, kuid 1930. aastail algas Rahvasteliidukui rahutagava organisatsiooni allakäik (Jaapan agressor Hiina vastu, Itaalia agressioon Etioopia vastu). Rahvasteliit ei suutnud peatada sõjakate riikide tegevust ning organisatsiooni tähendus langes praktiliselt nullile. Suuremat edu saavutas Rahvasteliit rahvusvahelise majandusliku ja kultuurilise koostöö arendamisel ning elutaseme tõstmisel.
hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 2. Biheiviorism J. Watson alusepanija (ingl behaviour - käitumine). Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda , mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Vaadeldava
koostöö korraldamist. Rahvasteliidu idee autoriks oli USA president Thomas Woodrow Wilson. USAst Rahvasteliidu liiget ei saanud. Algul ei võetud liikmeteks Saksamaad ja tema liitlasi. 1934nda aastani jäi Rahvasteliidust kõrvale Nõukogude Venemaa. Rahvasteliidu loomisel võtsid riigid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Agressorite vastu pidi edaspidi rakendatama ühiseid sanktsioone. Sanktsioon mingi abinõu. Agressor teise riigi iseseisvust ohustav riik. Konfliktide puhkemisel tegeleti lepituskatsetega. Washingtoni konverents Toimus 1921-1922. Osalesid kaheksa Euroopa ja Aasia riiki ning USA. Lepingu põhjal nõustusid USA ja Suur Britannia piirama oma laevastiku suurust 500 000 ning Jaapan 300 000 tonnini. Teised lepped puudutasid Hiinat ning mõjupiirkondade jagamist Kagu- Aasias. Tekkis nn Versailles´ - Washingtoni süsteem. Versailles' süsteemi lagunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
