euroopa ja euroopa ei jõudnud Ameerikast kohale toodavaid kaupu osta. (9) Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? a) kehtestati kontroll panganduse üle b) riik hakkas reguleerima põllumajandust c) tööstuse elavdamiseks võeti vastu seadus, mis lõi uusi töökohti d) riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, (10) reparatsioon kahju täielik hüvitamine sõja võitjale inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus agressor sõjaalgataja ja vallutaja ''New deal'' ehk uus kurss punktid, mis pidid tööstust ergutama ja looma uusi töökohti. (11) Woodrow Wilson USA president 1856-1924, kuulus PR'i kuldesse nelikusse, Adolf Hitler oli Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea (19341945).
Mõisted 1. Preparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine 2. Rahvaste liit pariisi rahukonverentsi l loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline töö. 3. Diktatuur mitte milleski piiratud , seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. 4. Agressor sõja algataja ja vallutaja 5. Berliini rooma telg saksamaa ja itaalia sõjalispoliitiline liit, mis sõlmiti berliinis. 6. Komiterni vastane pakt jaapani ja saksamaa vaheline pakt loodud võitluseks kommunistliku internatsiooni vastu. 1) Uued riigid ida-euroopas peale II maailmasõda - eesti , läti, leedu, jugoslaavia, austria, ungari, tsehhoslovakkia, soome, poola . 2) Rahvaste liidu eesmärgid ja nõrkuse põhjused eesmärk oli riikide omavaheliste
Vabariiklasi toetas NSVL. Francot aga Saksamaa , Itaalia ja Portugal.Kodusõda lõppes 1939.aasta kevadel .Riigis kehtestati Franco diktuur. Etioopia-Itaaliat valitses Benito Mussoliini, kelle eesmärk oli taastada vanaaja Rooma keisririigi tugevus.Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse.Rahvasteliit kuulutas selle vallutussõjaks ning kehtestas majanduslikud rakendusmeetmed.Itaaliat hakkas varustama Saksamaa. Paari kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia kuulutati Itallastele. Mõisted: Agressor sõja algataja ja vallutaja Reparatsioonid kahjude täielik hüvitamine sõja võitjatele Versaille' rahuleping- sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis.Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud hertsog Franz Ferdinandi atentaadist Komiterni-vastane pakt- loodi 1936a. nov. Saksamaa ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Berliini-Rooma telg- on 25
3) Vale majandamine: Võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda/osta tarbekaupu, kuid see muutus suureks koormuseks. 9. Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? Hakati teostama reforme. Koostati suur tegevuskava "New Deal" (uus kurss). Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 10. Mõisted: reparatsioon, inflatsioon, agressor, new deal. Reparatsioon Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Inflatsioon Raha ostujõu langus ja hindade tõus Agressor Sõjaalgataja ja vallutaja New Deal USA presidendi F. D. Roosevelti koostatud reformide kava majanduskriisist väljumiseks. 11. Isikud: Woodrow Wilson, Adolf Hitler, Benito Mussolini, F. D. Roosevelt. Woodrow Wilson Usa president, kes sõlmis Compiégne'i vaherahu ning pidas kõne (14 teesi), mis oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks
aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islamis amfiteater gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht amnestia karistusest vabastamine
omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi
põhineda faktidel, vaid emotsioonidel. Elame ajal, mil infoküllus võib teha meile karuteene ja tulevikku silmas pidades on see riigi jaoks üks olulisemaid väljakutseid. Lendlehed ja raadio on asendunud televisiooni ja interneti hoomamatu mõjuvõimuga. Ukrainas toimuvast ei saa üle ega ümber, kindlasti on rõhuasetus sellel ka presidendi aastapäevakõnes. Tuletatakse jälle meelde, kuidas Venemaa on agressor, kuidas lääneriigid peavad demokraatlike väärtuste eest seisma ja milliseid sanktsioonimeetmeid rakendama, kuigi tegelikkuses võivad need jääda pikaks ajaks lihtsalt sõnadeks paberil. Aga juba see on kõik hea ja vajalik! See võib küll lihtsalt jutt olla, aga süstib mingilgi määral enesekindlust ja näitab järjekordselt kogu maailmale millise poole me oleme valinud ja milliste väärtuste eest seisame
1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) 5) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks.
George. Austria-Ungarist tekkis Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Rumeenia. Abistamisleping Saksamaaga tegid Itaalia, Jaapan. Hispaania kodusõda- 1936-1939 a. Võitis Franco diktatuur. Rahvasteliidu eesmärk: 1. Sõjalise sekkumiseta lahendata tülisid riikide vahel 2. Arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Agressor ( sõjaalgataja ) Jaapan. Sakslaste soov oli, et neid tunnistatakse suurriigina ja relvajõudude norme tühistataks. Kriis jõudis kiiresti Euroopasse, sest meie majandus sõltus USA majandusest. Saksamaa majanduse põhiprobleemis olid: 1. Inflatsioon- raha väärtuse langemine 2. Suured reparatsioonid Börsikrahh 1929 a. Itaalias valitsesid 1930 aastal Fasistid eesotsas Mussoliniga. Saksamaal võimul 1933 a
Euroopas: Itaalia 1935- tungis Etioopiasse, tagajärg- Itaalia lahkus Rahvasteliidust Hispaania 1936-1939kodusõda- võõrriikide sissetung, tagajärg- Franco diktaatur, Hisp. oli II maailmasõjas erapooletu. 7. Mõisted Rahvasteliit- Pariisi Rahukonverentsil loodud rahvusvaheline ühendus ( ülemaailmne organisatsioon), mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majanduslik kultuuriline koostöö. Agressor- sõja algataja Reparatsioon- sõjakulude maksmine kaotaja riigil võitjatele. Komitermi vastane pakt- Saksamaa ja Jaapani kommunismi vastane leping Nõukogude liidu vastu Berliini- Rooma telg- 1936 a sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Adolf Hitler- Saksamaa peaminister(kantsler) Benito Mussolini- Itaalia peaminister 28 juuli 1914- 11 nov. 1918- I maailmasõda mis lopes Compignei vaherahuga. 1936-1939- Hispaania kodusõda
9.Too näiteid sotsialistlike riikide kohta. Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Hiina, NSV Liit ja Mongoolia. 10.Mis neid iseloomutas? *Võim kuulus ja kogu elu allutati kommunistlikule parteile. *Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. *Majandus oli riigistatud. *Sõjaväestuse aste oli kõrge. 11.Millal suri Stalin? 5.märts 1953 12.Iseloomusta kahte konflikti 1950ndate maailmas. *Korea sõda-Toimus 1950-1953, algatajaks oli Põhja-Korea, USA väed sekkusid ning agressor paisati tagasi, sügisel 1950 alustas pealetungi Hiina, 1953 sõlmiti vaherahu. *Suessi kanali kriis-1956 riigistas Egiptuse president Gamal Abdel Nasser Suessi kanali, Iisrael koostöös Inglismaa ja Prantsusmaaga alustas sõda, kanal jäi Egiptuse kontrolli alla. 13.Mida kujutas endas nn suve sõda aastal 1941? Sakslasi ootavad eestlased kõrvaldasid osadest kohtadest kommunistlikud juhid võimult - toimusid kokkupõrked. Tartu vabastati kuni Emajõeni 14
reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Arvati, et kui Saksamaa majandus ei parane siis see toob kaasa .. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks.
Eesti osavõtt ja valikud teises maailmasõjas 1. septembril 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. Oskuslikult järeleandmispoliitikat ära kasutanud Saksamaa tungis kallale Poolale. Agressor tugines oma tegevuses 23. augustil 1939. aastal Moskvas sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktile. Peatselt kisti sõtta kogu Euroopa, sealhulgas Eesti. Teise maailmasõja lõppu tähistab Euroopas 8. mai 1945, mil kapituleerus Saksamaa. Maailmasõja lõppdaatumiks on 2. september 1945, mil kapituleerus Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üheks valikuks oli hakata juunikommunistiks ehk eestlasest kommunistiks kes tegi koostööd NSV Liiduga 1940. aastal.
Maailm pärast 1.maailmasõda. 1.Kuidas nimetatakse sõjakahjude hüvitamist? * Reparatsioon. 2. Mis on diktatuur? * Seadustega kitsendamatu, piiramatu, jõule toetuv võim. 3. Millise nimetuse andis Rahvasteliit Jaapanile ja Itaaliale teistesse riikidesse tungimise pärast? * Agressor sõjaalgataja ja vallutaja. 4. Mis puhkes Saksamaal 1924. aastal seoses raha juurde trükkimisega? * Inflatsioon raha väärtuse langus. 5. Mis on ,,Uus kurss"? * President F. D. Roosevelti reformikava majanduskriisist väljumiseks. 6. Millise rahuga lõppes Esimene maailmasõda? * Compiegne'i rahuga. 7. Miks puhkes Esimene maailmasõda?
· kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama · separaatrahu rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest eraldi · sudeedisakslased Tsehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal
Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit: pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö patsifism: maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast agressor: sõjaalgataja ja vallutaja Ruhri kriis: 1923. Saksamaal ja puhkeb , sest sakslased ei suuda tasuda reparatsioone. Prantsuse ja belgia väed lähevad Ruhri tööstuspiirkonda, et sumdida sakslasi maksma, aga sakslased hakkavad streikima ja tulemuseks on reparatsioonide vähendamine dawesi plaan: 1924.USA majandusteadlase C. Dawesi kava anda saksamaale 200 miljonit USD rahalist abi, et saksamaa saaks oma majanduse üles ehitada ja tegi ettepaneku reparatsioone vähendada locarno konverents: 1925
3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-Mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakti nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. 2. 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18
KOOSTATI TEGEVUSKAVA, MIDA ROOSVELT NIMETAS NEW DEAL`IKS 8UUS KAVA). SEE KAVA PIDI ERGUTAMA TÖÖSTUST NING LOOMA UUSI TÖÖKOHTI. TEMA ÜMBERKORRALDUSED KANDSID VILJA AMEERIKA MAJANDUSE OLUKORD PARANES, KUID LÕPLIKULT TOIBUTI KRIISI TAGAJÄRGEDEST PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA MÕISTED REPARATSIOON - KAHJU TÄIELIK HÜVITAMINE SÕJA VÕITJALE INFLATSIOON - RAHA OSTUJÕU LANGUS JA HINDADE TÕUS ,,NEW DEALS" EHK ,,UUS KURSS" - ÕIGUSAKTID; REFORMID AGRESSOR - SÕJAALGATAJA JA VALLUTAJA ISIKUD WOODROW WILSON - AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE PRESIDENT 1913-1921 ADOLF HITLER - SAKSA VALITSUSJUHT JA RIIGIPEA BENITO MUSSOLINI - ITAALIA PEAMINISTER F.D. ROOSVELT - AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE 32.PRESIDENT
kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud Mõisted: Okupeerima oma valdusse võtma Geto linnaosa, kus elavad ühest rahvusest inimesed Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline leping Atlandi harta USA ja Suurbritannia vaheline leping, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Alla kirjutasid Roosevelt ja Churchill Antisemitism - juudivastasus Kapitulatsioon - allaandmine Agressor sõjaalgataja ja vallutaja Holokaust juutide tapmine Totaalne sõda sõda, mis haarab kogu maailma Koonduslaager - sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hak...
Saksamaa pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjas tekitatud kahju. Reparatsioon: kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Rahvasteliit: Pariisi rahukonverentsil loodud org, eesmärgiks riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine; rahvusvaheline koostöö. Diktatuur: mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Propaganda: uudised, teave ja kihutustöö, eesmärgiks panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Agressor: sõjaalgataja ja vallutaja. Compiegne'i vaherahu: lõpetas sõja. Berliini-Rooma telg: 1936a sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Roosevelt: 1932a valiti USA presidendiks. Tegi suuri ulatuslikke reforme(kehtestati kontroll panganduse üle, riik hakkas reguleerima põllumajandust(maksti et põllumehed oma vilja hävitaksid), korraldati hädaabitöid, üritati luua uusi töökohti, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest). 1933a hakkas USA majanduslik olukord paranema
lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936.aasta sügisel sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit Berliinis. komiterni vastane pakt - Kokkulepe mis sõlmitit Saksamaa ja Jaapani vahel Mosvkas ja Moskvast juhtitud rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11
Ta oli kõige mõjuvõimsam riik.. kõik olid talle võlgu. Ta sai Inglismaalt ja Prantsusmaalt laenud tagasi. Riik hakkas sekkuma majandusse. Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võtjale Inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus Kapituleeruma allaandma Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine Patsifism maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast Agressor sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel(Hitler-Mussolini) Komiterni vastane pakt kokkulepe Jaapani ja Saksamaa vahel Franco Hispaania kindral F.D.Roosevelt 1932.aastal valitud USA president Kriisi põhjused - *Kaupa toodeti rohkem, kui inimesed osta jaksasid *Inimeste ebamajandlikkus, võeti palju laene ja osteti aktsiaid Kriisi tunnused - *Ettevõtted läksid pankrotti ja lõpetasid töö
Ent haiget võib teha ka vaikselt ja naeratades öeldud irooniline märkus. Agressiivne märkus on ka kiusamine. Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul. o Oma arvamust esitab faktina o Kasutab kõnes ähvardusi o Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline o Taotleb viimase sõna õigust vestlustes, mis on talle tähtsad. o Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused o Süüdistab Palju agressiivsust tuleneb hirmust kaotada kontroll. Agressor võidab lahingu, kuid kaotab sõja. Elus on olukordi, kus äge, võitluslik ja ehk isegi sõjakas hoiak on omal kohal. Kui pätt pimedal tänaval sulle kallale kargab, ei maksa kohe oma ,,rahast ja parimatest riietest" loobuda kõikvõimalike jõuvõtete vasturakendamine on igati kohane. Kui laps on sõiduteele tormamas või sõber kuristikku astumas, krabad tast kinni, vaagimata, kas see ehk liialt agressiivne käitumine ei ole.
sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1. sept 1939 Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine Itaalia, kes oli innustust saanud saksa tegevusest, ründas Aafrikas maailmasõda. Etioopiat, mis ka vallutati. 3. sept Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Rahustamispoliitika- usuti, et peale saavutatud edu diktatuurid Saksamaale sõja. rahunevad maha. 17
Kui minu jutu ajal räägitakse kõvasti kaotan ma jutujärje see vihastab mind Kui sa loobid klassikaaslasesse pabereid ei sata tunnis kaasa töötada ja see häirib mind AGRESSIIVSUS Agressiivne käitumine on TAHTLIK TEIST INIMEST (või mingit asja) KAHJHUSTAV KÄITUMINE. Agressiivsus (indiviidi tasandil) aktid, kus tehakse kehaliselt või hindeliselt haiget (halvad sõnad ja märgid). Füüsiline agressiivsus. Psühholoogilinea agressiivsus. · agressor eesmärk teistele haiget teha · agressor tahtlik käitumine · käitumisel on ohvrile kahjulikud tagajärjäred · ohver tahab vältida Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. Nn normatiivne trajektoor (mustrid, mis on sajand. vältel paigas) 2. Püsiv (5%) (agressiivsuse koefitsient 0,80%) 3. Lakkaja (15%) 4. Noorukieaga pidurdumine (20%) Riskifaktorid (kombinatsioon) Õppimisteooriad Bioloog
periood ning Shaftesbury periood. Oxfordi perioodil olid John Locke vaated pigem konservatiivsed, hilisemal Shaftesbury perioodil olid varajasemaga võrreldes Locke vaated liberaalsemaks muutunud. Samas ei kohkunud ta jõu kasutusest ja leidis, et elanike üldiseks hüvanguks ja et riiki stabiilsena hoida peab kasutama sundi ja jõudu. Mõned „ebaseaduspärasused“ eksisteerivad ta uskumustega, näiteks toetas ta mõningatel juhtudel orjust. Orjus oli Locke jaoks aktsepteeritav, juhul kui agressor võitluse kaotab. Sellest tulenevalt kaotab ta ka kõik õigused mis tal olid, mistõttu võib teda õiglaselt orjastada. Tema soovituste hulgas oli ka saata kerjused sõjaväeteenistusse ning alaealistele kerjustele piitsa anda (Bourne, 1876). Ta poliitilised ideed baseeruvad ühiskondliku lepingu teoorial. Teooria väidab, et üksikisik nõustub loovutama mõningaid enda õigusi valitsejatele vastutasuks turvalisuse ja stabiilse korra eest. Üks tema väiteid on ka, et
aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islamis amfiteater gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht amnestia karistusest vabastamine
38. Stress on (a) organismi vaimsed ja füüsilisi ressursse mobiliseeriv protsess (b) isiksuse põhiomaduste silmatorkav rõhutamine suhtluses (c) organismile kasutu, seda ohustav reaktsioon (d) hädavajalik tingimus tegevuse tulemuslikkuse tõstmisel 39. Agressioon tekib frustratsiooni pinnalt kõige tõenäolisemalt siis, kui (a) ümbruses on teisi inimesi, kes on isiku eesmärgist teadlikud (b) agressor tajus tõket eesmärgini jõudmisel sihilikult tekitatuna (c) rünnatav on füüsiliselt armetu isik (d) isik püstitas eesmärgi alkoholijoobes olles 40. Psüühikanähtus, mida nimetatakse tähelepanuks on (a) keskendumist eeldav üldistusprotsess psüühikas (b) valib teabetöötlus objektide ja sündmuste tajumisel ja mõtlemisel (c) võtted, millega ennast teisteke märgatavaks tehakse
med.umich.edu/yourchild/topics/sibabuse.htm, 19.05.2016 Mõned võimalikud märgid õdede- vendade vahelisest vägivallast: · Üks lastest väldib pidevalt oma õde-venda; · Lapsel tekivad muutused käitumises, toitumisharjumustes, tekivad unehäired või laps näeb õudusunenägusid; · Laps kasutab mängides vägivalda; · Laps käitub seksuaalseltsobimatul viisil; · Tekivad kindlad laste vahelised rollid: üks on alati ohver, teine agressor; · Laste vaheline karm või vägivaldne suhtlemine kasvab aja jooksul. (8) 8. Sibling Abuse. University of Michigan Health System. http://www.med.umich.edu/yourchild/topics/sibabuse.htm, 19.05.2016 Õdede-vendade vahelise väärkohtlemise riskifaktorid · Vanema ei tegele laste kodus; ei ole kursis laste tegemistega või on emotsionaalselt kauged · Vanemad aktsepteerivad lastevahelist
Referendum- rahva hääletus Isikukultus-ühe isiku ja tema partei ülistamine , diktatuuririikides välja mõeldud elulugu . Nt: Stalin, Hitler Demilitariseerimine-sõjaväe vähendamine ,relvituks tegemine , sõjategevuse lõpetamine. Nt: Saksamaal , Reini tsoon, relvadest vaba tsoon. Militariseerimine-Sõjaväe suurendamine , relvastumine , sõjaks valmistumine. Nt: NSVL , Saksamaa tootsid rohkem sõjakaupu kui tarbekaupu. Hitler kehtestas üldise . Agressioon(agressor)-agressiivne käitumine poliitikas , võõra maa äravõtmine sõjaväe abil, sissetungimine , tulemus on okupeerimine Nt: NSVL ja Saksamaa MRP Okupatsioon- agressiooni tulemusena võõra riigi hõivamine Nt:17.juuni 1940 NSVL okupatsioon. Annekteerimine- liitmine Nt: Eesti liideti Nõukogude liiduga 6.aug 1940. Jaan Tõnisson- Poliitik , mitme kordne riigivanem , rajas Postimees ajalehe tartus. K. Päts- eesti esimene president 1938 , sooritas riigipöörde 12
septembrikuus võimaluse väljuda sõjast ning säilitada kas või raskete rahutingimuste hinnaga riiklik iseseisvus. Kokkuvõte Eesti jaoks oli Teine maailmasõda raskemate kaotuste perioodiks. Riik sattus selle jooksul kord natsliku, kord kommunistliku okupatsiooni alla. Rahvastiku kaotused olid neid sedavõrd suured, et eestlaste arv Eestis pole tänaseni tõusnud sõjaeelsele tasemele. Kui üks agressor – Saksamaa – on oma tegude eest avalikult vabandust palunud, siis teine – Venemaa – keeldub 10 jätkuvalt ajaloolisi fakte tunnustamast, rääkimata tehtud ülekohtu eest vabandamisest. See muudab antud keeruka ajalooperioodi uurimise jätkuvalt aktuaalseks. (M. Laar 2005) Lisad
25000-meheline punavägi. 1939 hilissügisel lahkusid Hitleri kutsel Eestist Balti-sakslased (UMSIEDLUNG)lõpetades sellega ligi 700 aastase Saksa kultuuritraditsiooni Eestis. Eestile oli see märk et meie arvelt olid Hitler ja Stalin kokkuleppinud, kuid midagi täpsemalt ei teatud. N.Liit rikkus jõhkralt ja pidevalt baaside lepingut eriti talvel 1939, kui ta absurdsel ettekäändel Soomele kallale tungis (Talvesõda), mille eest ta kui agressor Rahvasteliidust välja heideti. Soome, olles sunnitud ennast kaitsma ülekaaluka vaenlase vastu (Punaarmee ülekaal oli kohati 40/1-le) tegi imet kui suutis vastu pidada nii tohutule ülekaalule. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala Kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Ilm läks väga külmaks, mitmed nõukogude üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Maailma avalik arvamus asus
loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt
Aktsepteerib pakutud ideid. · Harmoniseerija tahab, et kõik saaksid omavahel hästi läbi, maandab pingeid, lahendab konflikte ja arusaamatusi. · Kompromissisobitaja hea enesekontrolliga, on ise huvitatud konflikti lahendamisest. Tunnistab oma vigu ka siis, kui omab kõrget staatust. · Kaasatulija passiivne grupiliige. Sõbralik ja grupikeskne, järgneb teistele. Rühmaliikmed, kes ei ole koostööst huvitatud: · Agressor ründab nii kaaslasi, kui lahendatavat probleemi. Naerab välja ja mõistab hukka. Tegelikult kadestab häid suhtlejaid. · Blokeerija püüab gruppi teemast kõrvale kallutada. Vastandab vastandamise pärast. · Kiidukukk püüab iga hinna eest tähelepanu endale tõmmata. Naudib oma esinemist · Kloun pöörab kõik naljaks. Lülitab end demonstratiivselt ühistegevusest välja.
vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. Sotsiaalpsühholoogia Millised on sotsiaalpsühholoogia peamised uurimisvaldkonnad? Kohanemine, hoiakud ja eelarvamused, diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine,
komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Arvati, et kui Saksamaa majandus ei parane siis see toob kaasa .. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks. 17 Vladimir Iljits Lenin · Poliitilise tegevuse algus Aastal 1891 lõpetas Uljanov juuraõpingud eksternina Peterburi ülikooli juures.
Tekitas veel enam hõõrdumist euroopa riikide vahel, kuna riigid olid ebavõrdses olukorras. 1870 1914 Ebastabiilsus oli Euroopas levinud, ressursside nappus, jõudude tasakaalu muutus. Tekkis Saksamaa, Austra-Ungari ja Venemaa muutusid aina nõrgemaks, muutus jõudude tasakaal. Prantsuse Preisi sõda 1870 Esimese Maailmasõja eelmäng. Esimene Maailasõda 1914 1918, kõik riigid olid tegelikult valmis sõda alustama kuid keegi ei tahtnud olla agressor ehk alustada sõda.Sõjas kasutati esimest korda kaevikuid, tanke, lennukeid.Eimest korda sai sellises koguses tsiviilelanikke surma. Põhjus -Oli tehtud liiga palju liite ja kokkuleppeid, vähe ressursse, oli aeg aur välja lasta. Tulemuseks: Saksamaa purustatud ja häbistatud ( võeti ära sõjavägi, Saksamaa uhkus, kõiksugused piirangud ja sanktsioonid), jäi sõja kaotajaks ja süüdlaseks, Venemaa jääb tähelepanuta ( sõtta läks impeeriumina
probleemide selgitaja, kokkulepete sõlmija, kriitik, kokkuvõtete tegija, salvestaja, osaleja. Suhetega seotud rollid karboniseerija (püüab rühmast pingeid maha võtta), uksehoidja (hoiab suhtlemiskanalid avatud) Enesele suunatud rollid ehk segajad blokeerija (eitab kõike ja blokeerib kõik ära, mis ei ole seotud tema ideega), eemalseisjad (ise seavad end grupist väljapoole), agressor (agressiive õpilane, tülinorija), kloun, staar, kamandaja, jonnipunn, hädaldaja, allaandja, jutupaunikud. OLULISEMAD ÕPITEOORIAD Biheiviorism Inimkäitumise seletamisel eelistatakse loodusteaduslikku lähenemisviisi. Tähtsamad esindajad on B. F. Skinner, R. L. Thorndike, J. B. Watson. Enamik nende avastatud seaduspärasusi ja praktilisi soovitusi põhineb loomkatsetel. Õppimise lahtimõtestamisel lähtutakse põhiskeemist stiimul-reaktsioon.
Demokraatliku Vabariigi ning sõlmis Nõukogude Liiduga sõpruse ja vastastikuse abistamise lepingu. Moskva püüdis esialgu jätta muljet, nagu oleks Soomes käimas kodusõda, et saada enda poolele 1918. 3 aasta kodusõjas punaste poolel võidelnud soomlasi. See samm aga ei andnud oodatud tulemusi. Soomlased jäid ühtseks, ning rahvusvahelise avalikkuse suhtumine väljendus selles, et Nõukogude Liit kui agressor visati 14. detsembril 1939 Rahvasteliidust välja. Pärast kolmekuulist positsioonisõda hakkas Moskva mõistma, et oma vägede hulka rindel märkimisväärselt suurendamata ei suudeta Soomet okupee- rida. Samas kurnas sõda Nõukogude Liitu märksa rohkem kui oli arvestatud. Talvesõja jooksul hakkas muutuma ka Saksamaa suhtumine, kes kartis Suurbritannia sõjalist aktiviseerumist Põhjalas ja soovitas tungivalt sõjategevuse Soomes lõpetada
erinevusi Värava lahtihoidja hoiab kommunikatsiooni kanalid avatud, reguleerib "vaikivate" ja "domineerivate" liikmete omavahelist tasakaalu suhtluses. Konsensuse otsija püüab meeskonda õhutada valima ja formuleerima ühist seisukohta Avameelsus jälgija jälgib, et arvamused oleksid omakasupüüdmatud ja lähtuksid ühistest vajadustest, väärtustest ja eesmärkidest. TUNNUSED 18 3. Destruktiivsed rollid: Agressor surub teiste ideed alla, teeb kohatud nalja, kritiseerib Blokeerija on kõigi suhtes küüniline, negatiivselt meelestatud "Kuradi" advokaat vaidleb vaidlemise pärast Kiidukukk tõmbab endale tähelepanu, jutustab isiklikest edusammudest ja saavutustest Playboy taotleb soosingud, kuid püüab välja näidata, et meeskonnatöö teda ei huvita Domineerija püüab saavutada kontrolli meeskonnaliikmete üle, kamandab ja käsutab. GRUPI/MEESKONNA ARENGUFAASID konflikti e
esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islamis amfiteater gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht amnestia karistusest vabastamine
sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt
ei soovi oma võlgade tagasimaksmist Venemaa poolt. 1925 toimus Locarno konverents. Prantsusmaa pidas Saksamaad endiselt ohuks ja üritas oma piiri kindlustada. Reini pakt ehk Reini garantiipakt: pandi kirja, et Belgia-Saksamaa ja Prantsusmaa- Saksamaa piir on puutumatu ning selle rikkumisel peavad appi tulema Inglismaa ja Itaalia. Kuis Saksamaa peaks kallale tungima, siis Inglismaa ja Itaalia kaitsevad Belgiat ja Prantsusmaad. Peeti silmas vaid seda, et Saksamaa on agressor, ei olnud võimalik, et Belgia või Prantsusmaa võiks rünnata Saksamaad. 1928 aastal toimus konverents, kus sõlmiti Briand Kelloggi pakt. Pakt on rahvusvaheline leping. Kõik paktiga liitunud riigid ehk alla kirjutanud riigid deklareerisid, et nad loobuvad sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist. ,,Me lahendame kõik konfliktid rahumeelselt." Samas ei näinud pakt ette desarmeerimist. Seega oli see pakt suhteliselt jõuetu paber, millel reaalsusega palju pistmist ei olnud.
Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 1.Mehed ja naised: erinev lähenemine elule Tüdrukud: otsivad sidet, suhtlevad kui võrdne võrdsega, eelistavad sõtuvust ja koostööd, igatsevad lähedust, janunevad eakaaslaste heakskiidu järele, jagavad muresid ja rõõme, avatumad,
Põhikiri võeti vastu 28.04.1919 ning selle 26 artiklit lisati kõigisse rahulepinguisse. Ametlikult alustas tegevust 10.01.1920 Genfis. Liikmeteks oli eri aegadel 63 riiki. Esialgu ei võetud liikmeks sõja kaotanud riike ega ka N. Venemaad. USA jäi välja, kuna ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Jaapan lahkus Rahvasteliidust 1933. aastal, Saksamaa 1933. aastal ning Itaalia 1937. aastal. Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja 1939. aastal (Talvesõjas agressor Soome vastu). Rahvasteliidul õnnestus lahendada rohkem kui 40 riikidevahelist konflikti, kuid 1930. aastail algas Rahvasteliidukui rahutagava organisatsiooni allakäik (Jaapan agressor Hiina vastu, Itaalia agressioon Etioopia vastu). Rahvasteliit ei suutnud peatada sõjakate riikide tegevust ning organisatsiooni tähendus langes praktiliselt nullile. Suuremat edu saavutas Rahvasteliit rahvusvahelise majandusliku ja kultuurilise koostöö arendamisel ning elutaseme tõstmisel.
hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 2. Biheiviorism J. Watson alusepanija (ingl behaviour - käitumine). Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda , mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Vaadeldava
koostöö korraldamist. Rahvasteliidu idee autoriks oli USA president Thomas Woodrow Wilson. USAst Rahvasteliidu liiget ei saanud. Algul ei võetud liikmeteks Saksamaad ja tema liitlasi. 1934nda aastani jäi Rahvasteliidust kõrvale Nõukogude Venemaa. Rahvasteliidu loomisel võtsid riigid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Agressorite vastu pidi edaspidi rakendatama ühiseid sanktsioone. Sanktsioon mingi abinõu. Agressor teise riigi iseseisvust ohustav riik. Konfliktide puhkemisel tegeleti lepituskatsetega. Washingtoni konverents Toimus 1921-1922. Osalesid kaheksa Euroopa ja Aasia riiki ning USA. Lepingu põhjal nõustusid USA ja Suur Britannia piirama oma laevastiku suurust 500 000 ning Jaapan 300 000 tonnini. Teised lepped puudutasid Hiinat ning mõjupiirkondade jagamist Kagu- Aasias. Tekkis nn Versailles´ - Washingtoni süsteem. Versailles' süsteemi lagunemine
annaabi.ee 
