lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: · Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes. · nõuti liidulepingut (esimest korda tõstatati Eesti riikluse probleem nii kõrgel tasemel). · Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: · Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi.
sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased
Esimene maailmasda! Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks ...
1. Detsember 1924.a. Mäss - EKP üritas Moskva korraldusel Tallinnas riigipöörde katset - Umbes 300 relvastatud võitlussalklast ründas pealinnas tähtsamaid strateegilisi punkte, kuna mässajatel puudus rahvatoetus, suruti mäss mõne tunniga maha - Sellest ajast alates oli EKP Eestis keelatud ja mitmed kommunistid istusid kuni 1940.a. vangis. Vabadussõda 1918. November 1920. Jaanuar Tagas iseseisvuse, osalesid venelased ja rahvuslased Töörahva kogunemine november 1918 - Enamlaste katse kehtestada Eesti aladel nõukogude võimu Landerswehri sõda Juuni 1919 - Eesti rahvuslaste ja baltisakslaste vahel (tahtsid moodustada Balti Hertsogiriiki) 23. juuni 1919. Võnnu lahing, mille rahvuslased võitsid
Näiteks Palestiina alad olid lubatud nii araablastele kui ka juutidele. Antandi riigid pidid nägema palju vaeva, et olukord ei väljuks nende kontrolli alt.1920. aastal sõlmis Türgi valitsus Antandi riikidega Sèvres'i rahulepingu. Lepingu järgi pidi Türgi loovutama oma alasid Itaaliale, Kreekale ja teistele riikidele. Mõned endised Türgi valdused muutusid iseseisvateks või liitlastest sõltuvateks riikideks ja aladeks (Iraak, Süüria, Palestiina, Araabia riigid). Türgi rahvuslased eesotsas kindral Mustafa Kemaliga alustasid seepeale ülestõusu, et saavutada rahulepingu tühistamine. Samas viis Kreeka oma väed Antandi nõusolekul Türgisse. Algas sõjategevus, milles edu saatis türklasi: kreeklased pidid lahkuma. 1922. aastal kukutasid Türgi rahvuslased sultani võimu. Uus valitsus sõlmis Antandiga uue rahulepingu, millega türklased said osa loovutatud alasid tagasi. 1923. aastal kuulutati välja Türgi vabariik ning selle esimeseks presidendiks sai Mustafa Kemal.
Maailmasõda: sõda, mis muutis kõike Margaret MacMillan Tänavu suvel möödub sada aastat ajast, mil Balkani väikelinnas Sarajevos mõrvasid serbia rahvuslased Austria-Ungari troonipärija ja tema abikaasa. See sündmus oli tollasele üldsusele kahtlemata šokeeriv, kuid esialgu mitte üleliia murettekitav. Eelnenud aastatel oli aset leidnud mitmeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu, nt tapeti Itaalia kuningas, kaks Hispaania peaministrit, Vene tsaar ja USA president William McKinley. Ühegagi neist kuritegudest ei kaasnenud rahvusvahelist kriisi. Justkui veerev kivi, mis käivitab suurema maalihke, algatas
kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõisnike maavaldused ning jagati soovijatele. Suurmaapidamine asendus väikemp- ga. Põllumaj.-lomakasvatuse saadusi müüdi edukalt euroopa turul. Tööstus-hiigeltehased asen. ettevõtete ja uute tööstusharudega. Vabadussõja põhjused: 1) eesti rahvuslased tahtsid iseseisvust ja oma riiki 2) venemaa alustas pealetungi eesti rahvuslased tahtsid iseseisvust ja oma riiki 3) 1 MS oli lõppenud ja sakslased lahkusid eestist. 1918.dets-ks jõudis punaarmee hõivata üle poole eesti mandriosast (Rakvere,Tartu,Võru,Valga) Kaitsevägedel õnnestus anda tagasilöök:võitlema tulid ka koolipoisid, välisabi saabumine, mis tõstis rahva meeleolu ja andis enesekindlust. 7.jaan.1919-vastupealetung. Sõjategevus viidi väljaspoole Eestit.
1.Analüüsi, kuidas rahvuslik ärkamine oli võimalik olukorras, kus mõisnikel oli oma elu- ja mõtteviisi väga raske muuta! -Rahvuslik ärkamine tõi kaasa laulu- ja tantsupeo. Tänu sellele avastas rahvas taas Eesti Vabariigi ning rahvas hakkas ennast tundma vabana. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus, kus talupoegadelt võeti ära maad ning neid mõisastama. 1.1Meenuta või uuri, mis muutusi ühiskonnas taotlesid valgustusajastu mõtlejad? - Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg. 1.2 Milles seisneb Merkeli ja teiste baltisaksa haritlaste roll rahvusliku liikumise eelduste loomisel Baltimaades? - Merkel nõudis pärisorjuse kaotamist Liivimaal(häbistav inimsoole ning lootusetult ajakohatu). Teiste valgustajate vaatenurgast oli oma arvamus Merkelil, kes ei uskunud, et talupoegade elu on võimalik paremaks muuta seisusliku ebavõrdsuse säilides
· 1917. hilissügis ands tunda, et Venemaa hakkab lagunema. Eesti jäi ,,omapead" · Võimu ihaldasid nii baltisakslased, rahvuslased kui ka enamlased · Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J
Kultuurilised eeldused: · oli olemas oma rahvuskultuur · oli olemas rahvuslik inteligents-haritlased · oli välja kujunenud kirjakeel ja haridus oli heal tasemel Rahvusvahelised eeldused: · käimas oli I maailmasõda ja suurriikide tähelepanu oli suunatud sõjale · Venemaal oli segaduste aeg, kuna puhkemas oli kodusõda · Eesti peamised vaenlased olid sõjas nõrgenenud (Saksamaa, Venemaa) Kuna enamlaste võim oli rahvale vastuvõetamatu, hakkasid rahvuslased tegema ettevalmistusi Venemaast lahku löömiseks. Moodustati Päästekomitee, millesse kuulusid: Konstantin Päts Konstantin Konik Jüri Vilms 24.veebruar 1918 kuulutati välja Tallinnas Eesti iseseisvus ja moodustati Ajutine Valitsus. Selle peaministriks sai Konsantin Päts.
Teoste sisu/mõte eneseirooniline, lähtuvad rahvaluulest Muutis argikeele lüürikas kasutatavaks Tõstis följetoni (lühivorm, milles naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut) ja reisikirja kunstilisele tasemele Tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse Kriitiline ja poliitikasse sekkuv ajakirjanik, esseist ja satiirik, keda imetleti ja kardeti Oma päritolu ja poliitiliste vaadete tõttu kiusasid teda pidevalt rahvuslased, see väljendub ka tema loomingus ja selle mõistmises Õppis Bonni, Göttingeni ja Berliini ülikoolis 1816 - esimesed luuletused ,,Ein Traum, gar seltsim", ,,Mit Rosen, Zypressen" (kasutas pseudonüümnime) 1817 - hakkas avaldama luulet 1822 - esimene raamat - lüürikakogu ,,Gedichte" (,,Luuletused") 1827 - võitis tunnustuse koguga ,,Laulude raamat" Menu saavutas proosasarjaga ,,Reisipildid"
Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Sellega toodi...
Rahvuslikud jooned 19. sajandi muusikas Juba klassitsismiajal loodi muusikaühinguid, romantismiajastul ehk 19. sajandil tekkis neid rohkelt juurde. Seltsiliikumine oli sellele ajale väga iseloomulik. Romantismi üks tunnusjooni oli huvi rahvalegendide ja rahvuslike kultuuride vastu, samal ajal kujunesid välja ka mõned rahvusriigid. See tõi kaasa mõnede heliloojate huvi suurenemise oma maa rahvamuusikatraditsioonide vastu, seda eriti maades, kelle identiteet oli maha surutud näiteks Tsehhi, Poola, Soome. Muusika oli kasulik vahend nende maade rahvusliku identiteedi taasavastamisel ja selle kasutamisel propagandavahendina. Kaheks rahvusromantismi teerajajaks peetakse Liszti ja Chopini. Ehkki põhiosas kuulub nende looming peavoolu hulka, kasutasid nad aeg-ajalt oma teostes rahvuslikke rütme. Näiteks võib tuua Lizti ,,Ungari rapsoodia" ning Chopini polonees ja masurka, mis on Poola rahvatantsud. Esimesed ...
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon · 1917. a mässust puhkes reveolutsioon, mille käigus loobus vene tsaar Nikolai II oma kroonist- võimule tuli Ajutine Valitus · 2. märtril algas Tallinna tehastes streik · vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus · Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valituse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta- Liivimaa ja eestimaa kubermangud liideti kokku, eesotsas Ajutise Valitsuse komissaar Soodsad olukorrad maa iseseisvumiseks · ühtne kubermang · asjaajamiskeeleks tuli Eesti keel, vene kelsed ametnikud asendati eesti keelsetega
Perestroika 1982 suri Leonid Breznev. Juri Andropov Järgmine juht. 1984 Andropov sur i.Järgmine Nõukogude Liidu juht oli Konstantin Chernenko. Chernenko suri 1985. Märts 1985 Nõukogude Liidu viimaseks juhiks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (ümber ehitamine): Majandusarengu kiirendamine, demokratiseerimine, avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1. Boriss Jeltsin Rahvuslik radikalism. (rahvuslased) 2. Rahvarinded.Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad. 1. Perestroikast loobujad. 1989 Märts Toimusid Rahvasaadikute Kongressi valimised.1 6. November 1988...
MULTIKULTUUR MIS SEE ON? Multikultuur (kõnekeeles „multikulti“) on mõiste, mis tähistab ühiskonda, kus erinevate etniliste gruppide kultuurivormid ja ellusuhtumised eksisteerivad kõrvuti. Ehk siis ühiskond, kus kultuurid on segunenud. KUS ON SELLE JUURED? Sõna ise pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanumat) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. MIKS OLLAKSE VASTU? Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Rahvuslased on vastu võõraste kultuuri- ja rahvaosade kokkusulandamisele rahvuskultuuris. Nad püüdlevad kõigi rahvaste eripärasuse säilitamise poole. Erinevatest päri...
Sitsiilia pealinnas Palermos Moodustati ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis Itaalia muutus demokraatlikumaks Põhjaja KeskItaalia ühendamine Pärast revolutsiooni lüüasaamist hakkasid Itaalia rahvuslased panema üha suuremaid lootusi Itaalia riigi tuumikule 1852. aastal sai Piemonte peaministriks Camillo Benso Cavour Tol ajal rajati raudteid, ehitati ümber Genua sadam Rahvuslikult oli meelestatud ka kuningas Vittorio Emanuele II Austria loovutas Lombardia Genua sadam Camillo Benso Cavour Itaalia kuningriik Parlamendi saadikuks oli Giuseppe Garibaldi Itaalia kuningriigist jäid esialgu välja Rooma ja Veneetsia Itaalia ühendati rahvusliku liikumise tulemusena
1984 halvenevad suhted NSVL-ga, võetakse vastu Mashali plaan · Albaania rahvusvabariik o 1945 läks Albaanias võim kommunistidele. Albaaniast sai suletuim Euroopa sotsialismimaa. Külma sõja kriisid · 1948 Iisraeli riigi tekkimine Palestiinas o Taheti tekitada araablaste ja juutidele eri riiki Korea sõda 1950-1953 Põhja-Koreas kommunistid Lõuna-Korea rahvuslased · 1950: o Põhja-Korea tungis peale lõuna_koreale, o Sõtta sekkusid ameerika ÜRO nime all (rahvuslased) o Venemaa läbi hiina ja hiinlased (kommunistid) · 17.juuni 1953 berliini ülestõus: o Lääne riigid (USA) kutsusid Ida-Euroopa rahvaid ülesse vabaduse eest, aga ise neid ei aidanud · 1956 Suessi kriis o Suessi kanali riigistamine egiptuse riigi poolt Kanal oli veeallikaks
inimeste käsutuses. · Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat) - Imbi ja Ärni madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned Mõisaisandad otseselt tegelastena ei esine, neist saab aimu ainult teiste tegelaste juttude
Käsper. Tegevus Teos kajastab Kommertskooli õpilaste tegevust Eesti Vabadussõjas kus noored poisid tahtsid anda panuse Vaba Eesti loomisele. Romaan keskendub Eestis 1918. aasata lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tunnetele ja siseheitlustele. Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri sotsialistid või rahvuslased? Punaarmeed pooldavad Käämer, Ahase vend ning tema vanemad, ent iseseisva Eesti poolt on Käsper, Tääker, Mugur, Martinson, Miljan, Konsap ja Kohlapuu. Peategelane Henn on see, kes on kahe leeri vahel alguses. Ta ei taha sõdida ja võidelda, kuid vabat Eestit soovib küll ja seetõttu asub sõjas siiski Eesti eest võitlema. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele
Ajalugu III arvestus 11.klass 1. Venestusaeg: haldusjuhtimises, hariduses, kultuuris. Esindajad, sündmused. Balti aadlikud jäid ilma oma privileegides, venelased said kindlarkubermangudeks sakslaste asemel, ametiasutustes tuli rääkida vene keelt ning kes seda ei osanud vallandati, vallavavalitsused ja kohtud kaotasid oma iseseisuse kuna nende tööd hakkas juhtima talurahvaasjade komissaride, kohustuslikuks õpikeeleks sai vene keel, vene keelt mitte valdavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti keel, aleksandrikool avati vene keelsena, püüti levitada õigeusku, rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, 2. Tartu renessanss: ärkamisaja uus tõus: esindajad, Tallinna radikaalid. rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, Hurt algatas üle eestilise rahvaluule kogumise, Reimann karskusliikumise ja Eesti ...
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Igat rahvust aitavad ühtsena hoida sellised sümbolid nagu vapp, hümn ja raha. Viimastel aastatel on palju räägitud Eesti krooni kadumisest seoses Euroopa euro kasutuselevõtuga. Paljud kardavad, et loobudes oma rahast, kaotame ka osa oma rahva minevikust ning ühtekuuluvustundest. Ka mina ei tahaks näha, kuidas Eesti üks tunnusmärkidest igaveseks unustusehõlma kaoks. Samas peab tõdema, et eurol on meie riigile ka positiivseid asju pakkuda. Euro praktiline tähtsus kummutab tihti krooni sentimentaalsed väärtused. Eesti kroon, esindades meid ja meie riiki, ei ole kõigest suvaline paberitükk. See on sümbol, mis iseloomustab eestlaste tugevust ja tänu millele saavutati vabadus ning pandi alus iseseisvale riigile. Keegi ei oleks veel sajand tagasi uskunud, et vabadus ja oma raha oleks võimalik. Sellised mõtted oleks välja naerdud. Me ei tohi unustada inimesi, tänu kellele see unis...
Eesti iseseisvumine juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvumisega on seotud palju küsimusi. Eks kõik tahavad teada, mis tegelikult juhtus ja avaldada oma arvamust. Kõik rahvad ihkavad oma riiki, kuid paljudel asjaoludel pole see alati võimalik. Paljude poliitikute seas hakkas 1917.a. hilissügisel levima arusaam, et Venemaa laguneb. See pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Eesti iseseisvumise eeldusteks võiks lugeda tööstuse arengut, erakondade loomist, rahvusliku haritlaskonna väljakujunemist jne. Eesti poliitikute üheks tähtsaimaks eesmärgiks oli eestlaste territoriaalse ühtsuse saavutamine. Eesti alade ühtsus oleks muutnud paljugi, sest siis oleks eestlased ennast tundnud rohkem kindlana. Ajutine valitsus viivitas Eesti ühendamise ja sellele autonoomia andmise otsusega kuid 30. märtsil ühendatigi Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Eestist sai esmakordselt ühtne tervik ning peagi saadi luba ka Ees...
1866. Paljud õppejõud olis Lääne-Euroopast. Ka esimesed Eesti profesionaalsed heliloojad saavad hariduse Peterburi konserv.(Miina Härma, Artur Kapp, Cyrillius Kreek, Rudolf Tobias). Võimas rühm: 19saj IIpoolel arenes Vene muusika rindkodades vastuseis kahe loomingulise suuna vahel: klassikalise lääne akademismi esindajad(kons. õppejõud) nägi vene loomingu tulevikku lääneeuroopa traditsioonide kopeerimises. Kuulusid noored vene rahvuslased, kes loobusid põhimõtteliselt akadeemilisest kõrgharidusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt kompositsiooni alase enese harimisega. Sinna kuulusid : Mili Balakirev(dirigent, pianist, matemaatik); Aleksandr Borodin(meditsiinikeemik), Modest Mussoski( sõjaväeohvitser), Nikolai Rimski- Korskov(mereväeohvitser, kompos. õppis), Cesar Cui(sõjaväe insener). Nimetatakse ka Vene Viisik, Balakirevi ring
maksete eest. Kuigi Saksamaa ei ole kunagi makstud põhiosa nende hüvitamise kohta, lepingu alanduse saksa rahva ja takistanud rahva püüdlusi taastada enda ja edasi majanduslikult ja tehnoloogiliselt. Siis lõpus 1920 ja 1930-ndate alguses, maailmas Suure Depressiooni võttis veel raskelt tabanud riiki. Mis vimma ja meeleheide Saksamaal kasvas radikaalsete erakondade saadud populaarsus. Need olid vahemikus kommunistid, et parempoolsed rahvuslased. Seas rohkem äärmuslikke aktiviste viimane kategooria oli Adolf Hitler, kes oli asutatud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (rohkem tuntud kui natside osapoolega), 1920- 1921. Selleks ajaks depressiooni Saksamaal, Hitleri poole oli enam kui 100.000 liiget ja kasvas kiiresti, ja see hakkas osalevad parlamendivalimistel üha edu. 1933, Hitler survet Saksa president, Paul von Hindenburg, võetakse teda ametisse kantsler, seisukohta, mis tal oli kiiresti võimalik kindlustada oma võimu
Ka enne sõda oldi Eestisse rajatud mitu olulist sõjaobjekti. Suvel algas vägede ja varustuse sõjaks kogumine, Vene armeesse võeti üle 100 000 eestlase. Eestlased tahtsid rahulikult oma lombis istuda ja vaadata turvaliselt pealt, kuidas suured sõdivad, kuid eestlasi sunniti liituma punaarmeega. Paljud sõdurid ei näinud enam kunagi oma kodu. Enamlased, siin võimule pürgivad venelased-võõrliik meie tiigis-alustasid rahvuslike juhtide ja sõjaväelaste tagakiusamist. Rahvuslased võtsid vastukaaluks 1917. aasta lõpus suuna iseseisva Eesti riigi väljakuulutamisele, sest ei soovitud olla riigis, mida juhivad enamlased. Iseseisvus otsustati välja kuulutada esimesel sobival võimalusel. Eestlased kasutasid ära sogase vee, olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Maanõukogu kuulutas 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifestiga Eesti Vabariigi loomise. Sellega asi alles algas
Ajalugu Eesti Vabadussõja algus: Saksa okupatsiooni lõpp, Punaarmee rünnak Narvale, ja ETK moodustamine, murrang sõjas, Landeswehri sõda. Saksa okupatsiooni lõpp: 11. november 1918 toimus üle mitme kuu legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi poolt loodud põrandaalune Eesti Kaitseliit. Järgnevatel päevadel võtsid rahvuslased okupatsioonivõimudelt asjaajamise järk-järgult üle. Lõplikult läks siiski võim eestlastele 21. novembril Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele vastavalt. Punaarmee rünnak: 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat, kuna sarnaselt Saksamaaga ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. ETK ehk Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine: 29. november kuulutati välja Narvas Eesti Töörahva Kommuun. Tegu polnud iseseisva riigiga vaid Venemaast sõltuva moodustisega, millega
Maksupoliitika - tõsteti makse, toiduained ja kaubad. Vähemusrahvaste rõhumine teravad suhted vähemusravhastega , eriti Poolaga. Bernhard v Bülow. PRANTSUSMAA: 20 sajandi algul kiirenes tööstusharude areng. ( eelkõige metallurgia, mootorite tootmine) Kriisinähtused tööstuharudes : siiditööstus, veinitööstus ja viljakasvatus. Prantsusmaa poliitilist elu iseloomustas mitmeparteilisus: 1) monarhistid - kuningavõim (monarhia) 2) klerikaalid - kiriku huvid 3) natsionalistid - rahvuslased (Sak. Vastu) 4) konservatiivsed vabariiklaste rühmitused 5)radikaalid - kõige suuremad ümberkorraldajad (GeorgesClemençeau Koolides keelati religioosne kasvatus. Kirik lahutati riigist. INGLISMAA: Kolooniate valitseja. Tööstusharud: laevatööstus, keemiatööstus, elektroonikatööstus, terasetööstus. Aeglase arengu põhjused: 1.Tohutu suur siseturg 2.Ei pidanud rakendama uut tehnikat. Toodeti vana tehnikaga. 3.Ing. sõltus välismaisest toodangust 4
· Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. eestlaste meeleavaldus Petrogradis Autonoomiaseaduse sisu · Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti Eestimaa
rahulolematu. Enamlased soovisid riigi olukorda parandada ning tahtsid viia maailmarevolutsiooni, mille eesmärk oli kõikides maailmariikides kapitalismi kukutamine ning lõppeesmärk ülemaailmne sotsialism. Enamlased tahtsid taastada vene impeeriumi selle endistes piirides ja saavutada ülemvõimu kogu maailmas, sellepärast nad ründasidki 28.novembril 1918 Eestit, vallutades Narva. Vabadussõda puhkes peamiselt sellepärast, et eesti rahvuslased tahtsid iseseisvust ja oma riiki ning Venemaa soovis enda alasid laiendada. Sõda lõppes eestlaste jaosk väga hästi, suudeti võita punaarmee ning taastada Eesti iseseisvus. Eestlaste võit aitas jalgele aidata ka Läti ning Leedu, tulemuseks oli kolme Balti vabariigi sünd, mille nõukogude liit 1940.aastal küll okupeeris, kuid pool sajandit hiljem siiski taastati. Võibolla ei eksisteeriksgi iseseisvad Balti riigid praegult, kui poleks suudetud võita vabadussõjad.
W.Wilsoni 14 punkti Rakendada diplomaatia Relvastuse vähendamine Belgia iseseisvuse taastamine Rahu säilimiseks Rahvasteliit Poolast iseseisev riik Väljaspool territoriaalvett rahu Kolm uue maailma arhdekti: Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau USA president Woodrow Wilson Türgi ja teiste riikide iseseisvumine Türgis tõusid esile rahvuslased koos kindral Mustafa Kemaliga rahulepingu vastu Antandi toetusel viis Kreeka omad väed Türgisse, kuid sai sõjas lüüa 1922.a Kukutasid ülestõusnud sultan ning 1923.a sai Türgist vabariik, mille presidendiks sai Mustafa Kemal Uuenend riik sõlmi uue rahulepingu, mispeale sai ta osa kaotatud aladest tagasi Iseseisvus Iirimaa, Põhja-Iirimaa ja Suurbrittania koosseisu Esimese maailmasõja tagajärjed I ms oli katastroof
Igaühel on oma Eesti Laulva revolutsiooni ajal lubas Eesti rahvas üksmeelselt kasvõi kartulikoori süüa, et elu endisega võrreldes kõigil paremaks läheks. Siis mõtles igaüks südamest olla parem, töökam, hoolivam ja ausam. Arvasime, et võtame teistelt riikidelt parimad kogemused ja kui me kõvasti tööd teeme, jõuame kiiresti järele arenenud Euroopa riikidele. Kõik me olime enam-vähem sama vaesed, sama palju haritud ja sama palju maailma näinud. Meil puudus oskus elada teistsuguses ühiskonnas. Uut elu alustasid eestimaalased kõik samalt stardipositsioonilt. Ja keegi ei osanud arvata, et juba 10-15 aasta pärast on meil igal-ühel oma Eesti. Kas sellist Eestit me tahtsimegi? Eesti rahvas on jagunenud erinevatesse vastanduvatesse gruppidesse. Rikkad- vaesed, pensionärid-noored, rahvuslased-venekeelne elanikkond, maainimesed ja linnarahvas. Kõik tahavad elada Eestis õnnelikult, kuid erimeelsused segavad ...
ja ahasele tulid smepiinad. et tema oli arg ja pani jooksu. vahepeal said kik surma seda ma ei hakka pikemalt rkima. ja lppes nii et kui ahas les rkas. oli ta haiglas. sealt lks ta oma koju. kuhu oli ahase vend palganud teenija ja talle ra maksnud ta oli ahasele kirja ka jtnud, mille peitis teenija ra igaksjuhuks, mille vahel oli 100 rubla. jrgmisena lks ta oma kooli, kus ta kohtus direktoriga. Lisamaterjalist: Tegelased jagunevad kahte leeri sotsialistid vi rahvuslased? Punaarmeed pooldavad Kmer, Ahase vend ning tema vanemad, ent iseseisva Eesti poolt on Ksper, Tker, Mugur, Martinson, Miljan, Konsap ja Kohlapuu. Peategelane Henn on see, kes on kahe leeri vahel alguses. Ta ei taha sdida ja videlda, kui vabat Eestit soovib kll ja seetttu asub sjas siiski Eesti eest vitlema. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade le tihti peale mtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vhesega hakkama saama
lihtsalt talupoegi, kellega mõisnikel oli mingi kana kitkuda. Hiljem võeti manifestiga antud vabadused tagasi ning rahvas suruti inimeste poliitiline tegevust uuesti maha. 1905. aasta revolutsiooni tähtsus Rahvas sai loa poliitikaga rohkem tegeleda. Eesti eliidil hakkas idanema mõte, et Eesti võiks saavutada autonoomsuse. Eeslased tahtsid oma piirkonna asjades ise otsustada. Rahvuslikud tegelased, kes soovisid eestlust edendada, läksid väga suurde vastuollu sotsialistidega. Eesti rahvuslased soovisid eesti keele ja kultuuri säilitamist ning sellega sotsialistid nõus ei olnud. Kultuur 20. sajandi algul Väide: Eesti kultuur liikus 20. Sajandi algul kõrgkultuuri suunas. 3 jaatavat ja 3 eitavat seisukohta tõestused, selgitused, näited, põhjendused Mida võib 20. Sajandi alguses pidada suurimaks saavutuseks Eesti kultuuriloos? JAH 1) Suurenes haritus nii lihtrahva, kui ka talurahva hulgas. Rajati emakeelseid koole, kutsehariduskoole, oli võimalik omandada ka kõrgharidust
Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid vabastati ning hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis Tallinna vanglates. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Samalaadsed sündmused juhtusid ka teistes linnades. Korratused likvideeriti üsna kiiresti ning korravalve võttis oma õlule miilits. Autonoomia Revolutsiooniga avanesid uued väljavaated. Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas asjaajamine aga venima, paljud sealsed poliitikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda vaid Venemaa Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised seisid alles suure küsimärgi all, seega otsustasid eestlased valitsusele survet avaldada. 26
Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid vabastati ning hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis Tallinna vanglates. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Samalaadsed sündmused juhtusid ka teistes linnades. Korratused likvideeriti üsna kiiresti ning korravalve võttis oma õlule miilits. Autonoomia Revolutsiooniga avanesid uued väljavaated. Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas asjaajamine aga venima, paljud sealsed poliitikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda vaid Venemaa Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised seisid alles suure küsimärgi all, seega otsustasid eestlased valitsusele survet avaldada. 26
vabariik. Võim läks ajutise valitsuse kätte. Valitsuse suutlikust vähendasid konfliktid tööliste ja saadikute stiihiliselt tekkinud nõukogudega. Nõukogudes olid juht positsioonil pahempoolsed, kes üksnes talusid ajutist valitsust ning püüdsid haarata enda kätte üha suuremat võimu. Märtsis taaskehtestas Ajutine Valitsus Soome põhi- seaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse ja alustas läbirääkimisi Ukrainale autonoomia andmiseks. Ka eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. 1917.a märtsis toimus Tartus rahvuslaste nõupidamine, kus seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see ajutisele valitsusele kinnitamiseks. 26.märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30.märtsil ühendati Eesti üheks kubermanguks. Haldus- üksuse etteotsa asus Jaan Poska. Mai lõpul toimusid Maanõukogu- Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse- valimised. Kogu kubermangus kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamise keeleks
(venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks. Emakeelne õpetus ei vasta riiklikele huvidele. 1913.a. muulaste algkoolide põhimäärus – venekeelne õppetöö juba esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a.- õpetada kahel esimesel 2 õppeaastal kõiki aineid peale vene keele rahvuskeeles. Vene rahvuslased nõudsid, et Tartu Ülikool viidaks ära Sise-Venemaale. Töölised koondusid a/ü desse. 1910 suleti Tallinnas 10 a/ü. Aktiivsemad juhid arreteeriti. Järsk töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega
20. sajandil hakkas kogu Euroopa huvituma teistest rahvustest ja nende kultuurist. Euroopa suurriikide Venemaa, Türgi ja Austria võimu all olevad rahvad, k.a. eestlased, hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õiguseid. Eestlased siiski ei saanud veel mõelda oma iseseisva riigi peale, aga eestlased nõudsid võrdseid õiguseid teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud
SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venelased. Märtsis toimus Tln-s streik, miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti
1917. aasta lõpus hakkasid ka jõudsalt tegutsema Eesti- ja Liivimaa rüütelkonna juhid ning sooviti, et Saksamaa võtaks Eesti kubermangud enda kaitse alla Sellest said teada bolševnikud ja paljud Eestis olevad baltisakslased asutati ümber Petrogradi vanglasse või Siberisse 8. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. Esmakordselt loeti iseseivusmanifest ette 23. Veebruar Pärnus, seejärel ka teistes asulates 24. Veebruar võtsid eesti rahvuslased üle võimu Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts 25. veebruar hõivasid aga linna Saksa väed ja Eesti riigivõim ei saanudki oma valitsemist teostama hakata Mitmed Eesti poliitikud vangistati, mindi põranda alla või põgeneti Põgenejatest moodustus Eesti välisesinuds, kes hakkasid taotlema riigi tunnustust Antandi poolt 1918. aasta saavutatigi Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia tunnustus Eestile 9
IRL EHK ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Erakonna tutvustus Konservatiivne erakond Poliitikamaastikul tähendab see gruppi inimesi, kes usuvad, et VABADUS on tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan ...
otsima tuge baltisaksa ega venelaste rahvuslikest ideoloogiatest, vaid peaksid hakkama saama vaid omaenese jõule toetudes. Hurt oli see, kes eestlaste silmad avas ning nad tegutsema pani. Tema mõte oli nii tabav, et suutis liikuma panna ka kõige kindlameesed. Inimesed seadsid sihiks ühe eesmärgi ning pürgisid selle poole. Loomulikult lähtus kõik just Hurda põhimõttest. Sellega läksid kaasa ka väga paljud tollased rahvuslased. Just nii suudeti teha vägevaid tegusid ning muuta erinevaid süsteeme. Jakob Hurt kogus rahvaluulet. Ta oli väga elujõuline ja teohimuline ning suutis kokku koguda nii palju rahva üllitisi, et nendest sai ligi sadakond köidet. Tema töid on näha ja kasutada ka tänapäeval. Tänu sellele teavad uue aja lapsed tollasest ajast üsna palju. Lisaks osatakse nüüd ka seda rohkem väärtustada. Hurt ise on öelnud oma töö kohta, et see on Eesti antiikne monument
Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegkonna iseseisvuse tõus, mis algas pärisorjusest vabastamisega ja kasvas koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jann...
ukraina autonoomia andmiseks. 30 märts autonoomia seadus ja omavalitsus 4) Oktoobripööre Käik: hulk erakondi liitusid üksteisega, enamlased olid rahvuslikult eitaval seisukohal Tagajärg: enamlaste nõukogu, partei diktatuur 5) Venemaast lahkulöömine ja iseseisvuse väljakuulutamine. Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati, teised läksid põranda alla või põgenesid välismaale. Viimastest moodustus Eesti Vabariigi esimene välisesindus, mis hakkas taotlema riigi tunnustamist Antandi poolt. 1918. aasta jooksul õnnestuski saavutada Suurbritannia,
· Usk 1872. a läks kirikuõpetajaks Otepääle ~ ärkamisaja keskus III Carl Robert Jakobson (1841-1882) · Haridus Tegutses eraõpetajana 1867 andis välja koolilugemise raamatu · Põllumajandus Asutas Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsid · Ajakirjandus 1878. ,,Sakala" loomine · Kõnekunst 1868. pidas 3 isamaa kõnet Eesti 20.saj. alguses Sajandivahetusel tekkis 2 poliitilist liikumist: 1) Tartu Rahvuslased: · Liider Jaan Tõnisson · Toetasid rikkad, haritud lõuna-eestlased · Rõhuti rahvuslikku eneseteadvust ja eesti keele rolli 2) Tallinna radikaalid: · Liider Konstantin Päts · Rõhutasid rikastumise vajadust (Venemaa ja Saksamaa kapital välja · Toetasid keskklassi intelligents Põhja-Eestist 9. jaanuar 1905 Peterburis Verine Pühapäev (Talvepalee juurde kogunenud u 150 000 demonstranti tulistati ~ 1000 hukkunut, 5000 haavatut ~ revolutsioon) 17
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltis...
alt väljuda võivat rahvaliikumist maha rahustada. · 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: 1) Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes. 2) nõuti liidulepingut (esimest korda tõstatati Eesti riikluse probleem nii kõrgel tasemel). 1988.a välja kujuned selgepiirilised poliitilised suunad Eestis: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn
oli suhteliselt tugev. Elanikkonna kulutuste struktuur oli muutunud, toidukaubad olid väga odavad, tänu sellele oli elanikkond ostujõuline. Päts oli devalveerimise üks ägedamaid vastaseid. Eesti kaubad ei suutnud teatud perioodil rahvusvahelises kaubanduses läbi lüüa. Muutused eestis majanduskriisi ajal Eesti majanduspoliitilises elus aset leidnud natsionaliseerimispuhangu peamine põhjus oli järgmine: suure majanduskriisi aastatel koostati esmakordselt puudujäägiga maksebilanss. Rahvuslased pidasid suurtööstust Eesti majansusliku rikkuse aluseks. Eestis loeti suurtööstuseks juba tööstust, kus töötas 20-50 inimest. Nad polnud rahul, et paljud riigi toetusel töötavad ettevõtted kuulusid võõrkapitalile, mis ajavat taga vaid omakasu. 15. jaanuaril 1934 võeti vastu seadus, millega keelati kapitali väljavedu Eestist. Eesti kodanikke ja Eestis tegutsevaid juriidilisi isikuid kohustati tagasi tooma oma kapital Eestisse.
Eestis palju erakondi, võim läks mässumeelsete (VSDTP) kätte sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon. 27. okt Eestis Eestimaa Nõukogude täitevkomitee. Pankade riigistamine. Maapäev saadeti laiali Maapäeva Vanematenõukogu J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks. Eesti Päästekomitee (K. Päts, K. Konik, J. Vilms) ülesandeks iseseisvuse väljakuulutamine. Saksa okupatsioon Eesmärgiks Balti hertsogiriik. Rahvusväeosad saadeti laiali, tsensuur, rahvuslased tõrjuti välja, asjaajamiskeeleks saksa keel. 11. nov 1918 Saksamaa alistus Lääneriikide ees avalikult hakkas tegutsema Eesti Ajutine Valitsus. Eesti kaitseliit (E. Põdderi ja J. Pitka juhtimisel) 21. nov ametlikult valitsemine Eesti Vabariigile 27. nov 1918 võttis EV vastu otsuse võidelda oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa kallaletungi korral. Vabadussõda 1918-1920 Sõja algus: 28. nov Punaarmee rünnak Narvale eestlasi 2000 vs punaarmeed 12000. Eestlastel polnud relvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
