Kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule? Enne Teist maailmasõda, oli Euroopas väga ärev olukord- Hitler oli asunud kindlakäeliselt moodustama Suur Saksamaad ja lääne riigid eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga ajasid aastatel 1935-1939 lepituspoliitikat, lootuses Hitler maha rahustada. Majandukriisi tõttu mis kestis 1929 aastast kuni 1933 aastani tekitas väga ränki tagajärgi maailmas. Inglismaal ja Prantusmaal oli majanduskriisi tagajärjeks streikide sagenemine, tööpuuduse suurenemine ning ka tootmise ja turustamise vähenemine, mis viisid riigid väga halba olukorda. Nad ei olnud valmis uueks sõjaks, sest puudus vastav varustus ja valmisolek. Ka rahavas oli
tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi armee tungis riiki 1792. aasta juulis Seadusandliku Kogu üleskutse rahva poole `'Isamaa on hädaohus`' Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes astusid sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung Väed tungisid Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 1792. aasta novembris anti välja dekreet rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid Prantsuse armee hüüdlauseks sai "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama. 1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Pandi alus 1. Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale. 1793
tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi armee tungis riiki 1792. aasta juulis Seadusandliku Kogu üleskutse rahva poole `'Isamaa on hädaohus`' Üleskutsele reageerisid tuhanded vabatahtlikud, kes astusid sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus prantslaste vastupealetung Väed tungisid Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 1792. aasta novembris anti välja dekreet rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid Prantsuse armee hüüdlauseks sai "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus Euroopa riigid olid sunnitud oma jõud ühendama. 1793. aastal moodustasid Austria, Inglismaa, Preisimaa, Hispaania ja Holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Pandi alus 1. Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale. 1793
Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1. sep 1939 Saksamaa ründas Lääne-Poolat, 17. sep 1939 ründas Ida-Poolat NSVL. Sakslased liikusid Euroopas kiiresti edasi kohtamata vastupanu. 21. juunil 1940 ründas Saksamaa NSVLi, algas Saksamaa ja NSVLi sõda, ka seal liikusid kiiresti edasi. 14. aug 1941
Ka piiratud Pariisist võeti ette rida väljatunge, mis kõik tagasi löödi. Hoolimata H. V. Moltke vastuseisust pommitati Bismarcki nõudel alates 27. I 1870 Pariisi piiramissuurtükkidega. 28. I 1871.a. kapituleerus Pariis peamiselt toiduainete puudumise tõttu. Sõda lõppes 26.II 1871.a. sõlmitud Versailles´ relvarahuga, millele 10. V 1871.a. järgnes Frankfurti rahu. S-P. s. tõstis Saksamaa esivõimuks Euroopa mandril, põhjustas aga ka kestva vastuolu revanšši-taotleva Prantsusmaaga. P.T. EE. VII. 9. IV 1936.a.(lk.512-513)
1734. a. uus seadustekogu. 1734. a. Riigipäeval tekivad vormiliselt kaks parteid: ``Mütsid`` ja ``Kübarad`´, mis lõhestasid kolm kõrgemat seisust. Talupojad vastavate parteidega eriti tegemist ei teinud. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Frederik I Riiginõukogule: ``Sie sind alle Nachtmützen!`` HORNI pooldajad ``mütsid``. Ettevaatlik ja sõdavältiv poliitika. Toetumine Inglismaale. Põllumajanduse edendamine. ``Kübarad`` soovisid liidus Prantsusmaaga Venemaalt revans saada. Kaubanduse ja tööstuse arendamine. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Kahe nö partei vastuolud tulevad avalikuks 1738. a. Riigipäeval. Kübaratel oli ülekaal aadliseisuses, kodanikeseisuses ja salakomisjonis. Surutakse läbi uus liiduleping Prantsusmaaga. Horn lahkub ametist. Horni toetanud riiginõunikud ``saadeti erru``. Pfalzi Fredrik I (1720-1751)
Ükski riik ei kavatsenud Saksamaad takistada ning Müncheni kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks. 1939. aastal nõudis Saksamaa Poolalt Gdanski ala, okupeerides Leedule kuulunud Klaipeda. Euroopa seisis uue Maailmasõja lävel, ning eriti saatuslikus osutus see Poolale, kes ei andnud Saksamaa nõudmistele järele. Saksamaa oht Poolale Peale Tsehhoslovakkia lagunemist ja sattumist Saksamaa alla mõistsid lääneriigid, et järeleandmistega Hitlerit ei rahusta. Suurbritannia Prantsusmaaga lubasid Poolale toeks olla, kui Saksamaa peaks teda kuidagi ohustama. Poolale surus ühelt poolt peale Saksamaa, nõudes nende piirkondade loovutamist, kus elasid sakslased, teisalt Stalin, kes soovis Venemaa mõjuvõimu laiendada kogu Euroopas, pakkudes samal ajal kaitset Poolale. Saksamaa-NSV Liidu mittekallaletungileping 1939. aastal muutusid Saksa-NSV Liidu suhted soojemaks. Sama aasta 23. augustil kirjutati
sõlmisid liidulepinug ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu 1792. aastal kuulutas Prantsusmaa Seadusandlik Kogu Austriale sõja Prantsusmaa ja Austria sõda 1792 Revolutsioonisõdade algus Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Seadusandlik Kogu pöördus rahva poole, mille tulemusena astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke Prantsuse väed tungisid Itaaliasse, Saksamaale, Madalmaadesse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga Novembris 1792 anti välja dekreet rahvaste abistamiseks, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid ,,Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Marseljees Revolutsiooni ajal sai populaarseks C. J. Rouget de Lisle'i laul ,,Marseljees", mis on praegu Prantsusmaa hümn Laulu nimi on ,,Chant de guerre pour l'armee du Rhin" (,,Sõjalaul Reini armeele") Vallutussõdade algus Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland moodustasid koalitsiooni
sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt Aastal 1792 sõlmiti ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu liiduleping 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja 1792. aasta juunis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole üleskutsega "Isamaa on hädaohus". Tänu sellele astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus alustasid prantslased pealetungi Prantsuse väed tungisid Saksamaale ja Itaaliasse, mis liideti Prantsusmaaga Prantsuse armee hüüdlause "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" MARSELJEES Marseljees on Prantsuse riigihümn, mille kirjutas C.J. Rouget de Lisle ööl vastu 26.aprilli 1792. Laulu nimi oli siis Chant de guerre pour l'armée du Rhin ("Sõjalaul Reini armeele") Kui 30.juulil 1792. aastal Pariisi sisendeses laulsid seda Marseille' sõdurid, hakati seda rahva seas kutsuma "La Marseillaise" VALLUTUSSÕDADE ALGUS 1793. aastal moodustasid Austria,
traditsioonide hävitamine ja purustamine, Kolooniate majanduse kasutamine. Inglismaa sisepoliitika: parlamentaalne monarhia. Liberaalid kuulutasid sõja vaesusele.erakonnad.liberaalid, konservatiivid, ametühingud,surfazetid.ehitati veel sõjalaevu. Välispoliitika: relvastuse võidujooks merel saksamaaga. Valgete alustel mistõttu briti impreerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. Valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides saksamaa ja prantsusmaaga Maroko pärast. Prantsusmaa sise-:võimul olid liberaal-demokraatid. Rahvuseliku majanduse edukas areng ning elutaseme tõus.III vabariik. Kirik lahutati haridussüsteemist, mõne mungaordu ja kirikukoguduse tegevus sattus keelu alla ning sõjaväekohustus laienes.välis:suudeti lõpetada koloniaalpoliitikast oõhjustatud rivaalitsemine inglismaaga ning saavutada nn südamlik kokkulepe.venemaa rev.põhjused:poliitilised põhjused, majanduslikud probleemid,
vallandas Teise oopiumisja (1856-1860). Inglismaa ja Prantsusmaa sjalaevad pommitasid Hiina sadamalinnu, saatsid maale dessantksusi, vallutasid Kantoni, hiljem ka Pekingi. Valitsus pidi tegema uusi jreleandmisi. Euroopa misjonrid said Hiinas tieliku tegevusvabaduse. Pekingisse asusid Inglismaa ja Prantsusmaa alalised saatkonnad. Vlismaa laevad said iguse sita Hiina suurimal jel Jangtsel. Hiina pidi maksma vitjatele suure summa sjakulude katteks. Slminud rahu Inglismaaga ja Prantsusmaaga, asus Qingi valitsus arveid iendama taipingidega. 1864. a. vallutati Nanking. Taipingide juhid hukati. Liikumine hbus. HIINA 19. SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Teine oopiumisda nitas veelkord Hiina nrkust vrreldes teiste suurriikidega. Esimesena kasutas olukorra ra Venemaa, sundides Hiinat loobuma Amuuri je vasakkaldast. Kasvavat huvi Hiina territooriumide vastu nitas Jaapan. Vttes ettekndeks laevannetuse lbi teinud jaapani meremeeste tapmise Taivani saarel, hivas Jaapan Riukiu saared
10A Pealinn: Monaco Riigikeel: Prantsuse Suurus: 1,95 km² Rahvaarv: 32,671 (2007 juuli) Monaco riigilipp Rahvastiku tihedus: 16,754 in/km² Valuuta: Euro Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Valitseja: prints Albert II Monaco vapp Väikeriik Lääne-Euroopas Asub vahemere põhjarannikul, Prantsumaa lõunakaldal Itaalia piiri lähedal Lõunast ümbritseb vahemeri, muu piir ühine Prantsusmaaga Asukoht maailmakaardil Monaco kaart Lähistroopiline vahemereline kliima Soe talv Palav ja kuiv suvi Joonis keskmise sademete hulgaga ja keskmise temperatuuriga kuude lõikes Meeste eluiga u. 7 aastat lühem naistest. Keskmine eluiga 79,96 aastat Iga naise kohta on 0.91 meest Keskmine vanus 45,5 aastat Kõneletakse prantsuse, inglise, itaalia ja Monegasque
18,5C.Sveits asub parasvöötme Lago Maggiore. kuritegevuse määrasid arenenud riikides. kliimavöötmes. Populaarseim alkohoolne jook on vein. Naaberriigid: Ta piirneb põhjast Saksamaaga, Neil on neli riigi keelt, sealhulgas prantsuse, Pinnamood: Sveits on mägine ja kõrgemad läänest Prantsusmaaga, lõunast Itaaliaga, idast saksa, itaalia ja retoromaani. mäed on nt. Dufor, Domi mägi ja Weisshorn Austria ja Liechtensteiniga. Sveits on laialdaselt tunnustatud kui rahvusvaheline uurimiskeskus, kus era ja Vaatamisväärsused: Sveitsis on Alpid, kus avalikus sektoris edendatakse tõhusalt teadust
Antant – Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil. Lisaks ka Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopas. 5. Imperialism ja selle ilmingud Inglismaa – kõige võimsam koloniaalriik, sõlmis Prantsusmaaga lepingu mõjusfääride jaotamiseks (Egiptus) Prantsusmaa – sõlmis Inglismaaga lepingu, millega sai Maroko enda mõjusfääri Saksamaa – saksastamispoliitika Venemaa – vene-jaapani sõda 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused Ajend – Sarajevo atendaat – 28. juuni 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Eeldused: Sõja roantiseerimine – isamaa eest surra on uhke Sõjaline mõtlemine
Antant – Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil. Lisaks ka Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopas. 5. Imperialism ja selle ilmingud Inglismaa – kõige võimsam koloniaalriik, sõlmis Prantsusmaaga lepingu mõjusfääride jaotamiseks (Egiptus) Prantsusmaa – sõlmis Inglismaaga lepingu, millega sai Maroko enda mõjusfääri Saksamaa – saksastamispoliitika Venemaa – vene-jaapani sõda 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused Ajend – Sarajevo atendaat – 28. juuni 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Eeldused: Sõja roantiseerimine – isamaa eest surra on uhke Sõjaline mõtlemine
Rahvaarv: 44,1 miljonit Hispaania Rahaühik: euro (EUR) vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati välja Hispaania Kuningriik 1.jaanuaril 2002 - Peseeta – Euro, majanduse kiire kaasajastamine
ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Šveitsiga (316 km, ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Rahvastik Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat
sild Strassen les thermes veekeskus Fort Thüngeni linnus Huvitavad faktid Luksemburgi kohta : On maailma üks turvalisemaid paiku Luksemburglased on väga suured koera armastajad Väga suured veini sõbrad Kasutavad palju metroosid, busse, ronge ja jalgrattaid Väga suured jootraha jätjad Suured pidutsejad Nad ei kannata hilinemist Häbenevad oma rahvus keelt (letseburgi keel) Tihedad sidemed Prantsusmaaga Kasutavad kättlemis meetodit On väga rahvusvaheline paik , esineb palju prantslasi , sakslasi kui ka inglasi Tänan vaatamast!
surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Claude Lorrain (1600-1672) Claude Lorrain (õieti Gelée) oli üks parimaid prantsuse maalikunstnik. C. Gellée sündis 1600.aastal Lorraine'i hertsogiriigis (sealt ka tema kunstnikunimi!), mis 17. sajandi I poolel ühendati Prantsusmaaga (jääb selle kirdeossa). 1613. aastal läks Claude Rooma õppima ja pärast 1625-1627 Prantsusmaa-käiku jäi sinna elu lõpuni. Tema esimene juhendaja oli itaalia kunstnik A. Tassi, kes õpetas talle maastikumaali, kompositsiooni ja maalitehnikaid. Hiljem töötas G. Valsi juures, kus õppis perspektiivi kasutamist. Lorrain oli ta üks juhtivaid ideaalmaastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindajaid. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist
Seetõttu kujunesid kaks varianti Saksamaa ühendamiseks: Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Suur-Saksamaa tähendas seda, et riik ühendataks Austria ümbert, nii et Austria keiser oleks Saksamaa riigipea. Väike-Saksamaa ühendataks Preisimaa ümbert, nii et Preisimaa kuningas oleks Saksamaa riigipea, ja Austria jäetaks täielikult välja. 4. Mis on Preisimaa tugevnemise taga? Kuidas võideti sõda Austria ja Prantsusmaaga? Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Läbi ja lõhki Preisi patrioot Bismarck oli erakordselt osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Teda iseloomustab mõiste reaalpoliitika ehk poliitiline pragmatism, mis tähendab, et tal oli väga selge eesmärk: ühendada Saksamaa Preisi kuningadünastia Hohenzollenite võimu alla. Sealjuures oli ta veendunud, et poliitiliste
AUGUSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU Keiser Karl 5, kes soli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega, soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530. aastal Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Kirikuvande alla pandud ja lindprii Martin Luther ei saanud seal osaleda. Tema asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus.
Otto von Bismarck Koostas: Elo Lättemägi Juhendas: Viivi Rohtla Töö ülesehitus Sissejuhatus Päritolu Haridustee Poliitikukarjäär Saksamaa ühendamine Erru minek Seos Eestiga Tsitaadid ja ütlused Kokkuvõte Sissejuhatus Bismarckist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi · Kodanikunimi: Otto Eduard Teine tase Leopold von Bismarck Kolmas tase Neljas tase · Sündis: 1. aprill 1815. aasta Viies tase · Elukoht: Schönhaus, Magdeburgi lähedal, Pommeris · Päritolu: Brandenburgi aadlisuguvõsa · Haridus: Göttingeni ja Berliini õigusteaduskonnad · Edasine töökogemus: Poliitikukarjäär 1847.a - Preisi maapäeva saadik 1848. - 1849....
hõivatud põllumajandusega . Põllumajandus spetsialiseerunud Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Riisi -Kagu Hiinas, Maisi -Kirde- Hiinas Edela- Hiinas -nisu Ida- Hiinas - soojaube. Suurim riisi kasvataja maailmas (200 mlnt/a) ja suurimaid nisu kasvatajaid koos India,USA ja Prantsusmaaga. Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandus toetub väikemajanditele. Istandused (nt tee, suhkruroog) Loomakasvatusharud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eksport Puuvill Söödateravili Riis Liha Kala Puu- ja juurviljad Toiduõli Tee Vürtsid
Sõjaline üleolek nõudis ka uut diplomaatiat. Prantsusmaa sõjalised võidud kutsusid esile lahkhelid koalitsioonis. Nüüd oli diplomaatia ülesandeks nende vastuolude süvendamine. Diplomaatilise personali hulgast roogiti välja jakobiinid ja muud revolutsionäärid. Termidoorlik konvent oli valmis läbirääkimisteks. Baselis kirjutati 2 aprillil 1795 alla rahulepingule Preisimaaga, sama aasta mais sõlmiti rahu Hollandiga, juulis Hispaaniaga. Belgia ja Reini vasaku kalda alad liideti Prantsusmaaga. Liidetud territooriume ei käsitletud enam kui vabastatuid vaid kui vallutatuid. Rekvireeriti varandusi ja maksta tuli kontributsiooni. Revolutsiooni esialgsed loosungid unustati. Peale Preisimaa, Hollandi ja Hispaaniaga sõlmitud rahu jäid koalitsiooni ainult Inglismaa ja Austria. Direktooriumi aastatel (1795-1799) oli Prantsusmaa diplomaatia eesmärgiks vasallriikide loomine oma idapiiril, mis pidid tagama Pariisi võimu Kesk-Euroopas ja Itaalias.
Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma "loomuliku vastase" Prantsusmaa vastu. Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga. Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. ANTANT ( ENTENTE ): · Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). · 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.
printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi sõjaväekorda ja luteri usku Kõrvaldati paleepöördega Katariina II (17621796) "Valgustatud monarh" Catherine le Grand Voltaire'i ütlus Rohkelt soosikuid Potjomkin jt Laiendas Vene piire Poola, Kuramaa, Leedu, LõunaUkraina, Krimm Balti erikorra kaotamine Paul I (17961801) Tahtis teha kõike teistmoodi kui tegi seda tema ema Sõbralikud suhted Prantsusmaaga Taastas Balti erikorra Balti provintsidest hakati võtma nekruteid Aleksander I (18011825) Alustas suurte lootustega Sõjad Napoleoniga Tartu ülikooli taasavamine Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Dekabristide ülestõus Nikolai I (18251855) "Euroopa sandarm" Kruvide kinnikeeramine ja teisitimõtlejate tagakiusamine Aleksander II (18551881) 1861 pärisorjuse kaotamine Venemaal 1863 Poola ülestõusu mahasurumine Atentaadid
Prantsusmaa Vabariik prantsuse keeles Republique Française Geograafiline asend Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Tema naaberriikideks on Belgia, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Luksemburg, Monako ja Andorra. Prantsusmaalt on Andorrasse 56.6 km, Belgiasse 620 km, Saksamaale 451 km, Itaaliasse 488 km, Luksemburgi 73 km, Monakosse 4.4 km, Hispaaniasse 623 km ja Sveitsi 573 km. Tartust on Prantsusmaa pealinn Pariisis linnulennult 1913 km. Pindala Prantsusmaa pindala on 643,427 km2. Eesti on Prantsusmaast umbes 14 korda suurem. Prantsusmaaga enam-vähem sama suured on Afganistaan ja Somaalia. Prantsusmaa on suuruselt 49. kohal ja Euroopas suuruselt 3. riik. Rahvastik Prantsusmaal elab 64,057,792 inimest (2009), mis on 49 korda suurem eestlaste rahvaarvust. Prantsusmaast umbes 3 miljonit elanikku vähem elab Inglismaal ja 2 miljonit elanikku rohkem elab Tai kuningriigis. Prantsusmaa on rah...
*Hugenottide uueks poliitiliseks püüdluseks oli kukutada Pärtliöö korraldanud Valua dünastia. Kui Charles IX 1574.aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks ta vend Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus 8 kodusõda. See tähendas, et ühelgi korral ei peetud sõja lõpetamiseks sõlmitud rahulepingust kinni. 1589.aastal pärast Henri III surma läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ning alguse sai Burboonide dünastia. Kuid Henri IV oli hugenott, keeldus Pariis koos suure osa Prantsusmaaga teda tunnistamast. Kuid ajajooksul jõuti Prantsusmaal siiski kokkuleppele, et Henri IV saab kuningana tunnustuse, kui pöördub tagasi katoliku kiriku rüppe. Usuvahetust põhjendas ta väitega, et kuningas peab austama oma rahva usku. 1594.aastal avas pealinn talle oma väravad ning sõlmiti rahu Hispaaniaga. · Nantes´i edikt 1598 Siiski kutsus Henri IV usuvahetus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks. Kuningas püüdis ära hoida uut kodusõda
Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815. Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu
Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815. Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu
kahtlust, et Kolmikliidu loomine tugevdas eeldusi sõja puhkemiseks. Prantsusmaa eesmärk Antandiga liitumisel oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Neid eesmärke ei ole võimalik täita ilma sõjata. Venemaal oli samuti eesmärgiks Saksamaa mõjuvõimu vähendada aga samas oli tema peamine vaenlane ikkagi Türgi. Samuti vallutada Balkan. Inglismaal ei olnud liitumisel mingeid sõjalisi eesmärke, kuhugi pidi kuuluma ning erimeelsused Prantsusmaaga olid ületatavad. Nagu näha on Atandi loomise eesmärgiks Saksamaa mõjuvõimu vähendamine. Liitud olid algsed loodud kaitseeesmärgil aga kelle eest ennast kaitsta, kui kõik ennast kaitsevad? Liitude loomisega algas riikidevaheline võidurelvastumine, mis näitas ka seda et valmistutakse suureks sõjaks. Kuigi Kolmikliidu ja Atandi formaalseks eesmärgiks oli algselt rahu säilitamine, leian et nii see siiski ei olnud. Pigem oli eesmärgiks saada tugevamaks ning suuremaks
otsima. Hispaania põllumajandusliku tootmise vormid on rantšod, istandused, segatalud ja korilus. Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad. Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille –ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana. Puu-ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Sealiha- ja piimatoodang on enam arenenud loomakasvatusharud. Põhjapoolsel rannikualal on eelkõige veisekasvatus. Hispaanial on Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Hispaania on ekspordib veini, mandariine ja apelsine. Impordib nisu, maisi, sojaubasid ja kartuleid. Oliivide toodangu järgi on Hispaania maailmas esimesel kohal. Hispaanias kasvatatakse veel viinamarju, suhkrupeete, virsikuid jt. Esineb paar keskkonnaprobleemi, näiteks erosioon terasspõldudel; muldade viljakus kuivades piirkondades on üsna halb.
Oliiviõli tootmine Hispaanias on maailmas esikohal Taimekasvatuse piirkonnad Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana Puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest Andaluusias Loomakasvatus Sealiha- ja piimatoodang Põhjapoolsel rannikualal eelkõige veisekasvatus Hispaanial Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Atlandi rannik Galiitsia, Astuuria, Kantaabria ning Vahemeri
Algas usuline tagakiusamine ehk inkvisitsioon. 1808 a. sai kuningaks Napoleoni vend Joseph Bonaparte 1810 a. Napoleoni vägede invasioon Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias. 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses 1848 a. valmis esimene raudtee riigis 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik 1890 a. said mehed üldise valimisõiguse 1926 a. vallutas Hispaania koos Prantsusmaaga kogu Maroko 1931- 1939 a. toimus järjekordne kodanik revolutsioon Hispaanias 1933 a. riigis tulid võimle reaktsioonilised parteid, kes püüdsid hävitada saavutatud osalist demokraatiat riigis 1936 a. 17- 18. juulis puhkes riigis fasistlik mäss ja algas Hispaania kodusõda. Kindral F. Franco kehtestas riigis fasistliku diktatuuri. 1953 a. sõlmiti USA- ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955 a. Hispaania võeti vastu ÜRO- sse 1975 a. 20. XI suri kindral F
Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1800.a. purustas Napoleon Marengo lahingus Austria väed. Austriaga sõlmiti Luneville rahuleping. 1802.a.-ks oli ka Inglismaa sunnitud sõlmima Prantsusmaaga Amiens`i rahu. Edutult lõppesid Euroopa riikide III ja neljas koalitsioonisõda Prantsusmaa vastu. 1805.a. 4 detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Napoleoni tabas aga ebaõnn meresõjas. 1805.a. hävitas Inglise-Hispaania ühendlaevastik Nelsoni juhtimisel Trafalgari merelahingus Prantsuse laevastiku. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad.
Itaalia Itaalia on tüüpiline vahemerelise kliimaga riik. Itaalia asub Lõuna-Euroopas, Vahemere ääres. Ta hõlmab Alpi mäestiku lõunapoolse osa, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia ja Sardiinia ning hulga väiksemaid saari. Itaalia piirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Shveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega. Tasasem on Itaalia põhjaosas asuv Po jõe org, mida kutsutakse ka Lombardia madalikuks. Apenniini poolsaarel ja teda ümbritsevatel saartel valitseb kuiv lähistroopiline kliima. Kuival suvel tõuseb temperatuur juulis 23° kuni 28°C-ni. Talviti, kui langeb suurem osa aastasest sademete hulgast, langeb õhutemperatuur 2° kuni 12°C-ni
Üldandmed Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 674 003 (2015) Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Pindala: 301 340 km² Riigikeel: itaalia keel Rahaühik: euro (EUR) Suurimad linnad: Rooma, Milano, Napoli, Torino, Palermo Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Itaalia asend ja piirnemine Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliapiirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Šveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Loodus(pinnamood) Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid. Lõunas on orud, mis on väga sügavad. Madalaim koht on Vahemere ääres. Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid Pikimad jõed on Po (652km), Adige (410km) ja Tevere (405km) Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²)
1904. aastal sõlmiti Prantsuse Suurbritannia leping. 1915 tuli Itaalia Keskriikide poolelt üle Antanti. Venemaad hirmutas Sakamaa ühinemine ning võimalik soov Poola ja Baltimaade üle ning sellepärast mindigi Antanti. 1917. aastal sõlmis Venemaa Sakamaaga separaatrahu(Brest-Litovski rahuleping). 1904-1905 Venemaa Jaapani sõda, milles Venemaa sai haledalt lüüa, mis viin venelaste moraali väga alla. I Maroko kriis 1905: Sakamaa ei olnud valmis Maroko pärast Prantsusmaaga sõtta minema. Tegelikult ei olnud ka Prantsusmaa. 1906 aastal toimus konverents, kus otsustati, et Maroko iseseisvsus säilitati. Esimene selline kriis, mis näitas suure sõja puhkemist. II Maroko kriis 1911 Prantsusmaa okupeeris Casaplanca väitega, et läks oma rahvast kaitsma. Saksamaa kasutas seda ära ning saatis Maroko rannikule sõjalaevu, et avaldada prantslastele survet. Algasid Prantsuse-Saksa läbirääkimised. Sakamaa nõudis vastutasuks Kongot, millest tükikese ta ka sai
kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted. weimari vabariik kasutas nõukogude venemaad selleks et hiilida mööda nende versailles´ rahu tingimuste täitmisest mis puudutasid sõjaväe ja relvastuse piiranguid. jaapaniga sõlmiti komiterni-vastane pakt, millega liitusid ka teised riigid. saksamaa pidas läbirääkimisi ka suurbritanniaga aga ta keeldus, sest ta soovis kahe suurriigi vahel sõda, et nad muutuksid nõrgemaks. vene sai prantsusmaaga vastastikuse abistamise lepingu alla kirjutada, inglismaa keeldus aga sellest. 1939. aasta hiliskevad-inglise-prantsuse-nõukogude läbirääkimised. esimene sõda kus nõukogude liidu ja natsliku saksamaa sõdurid sõdisid vastaspooltel, oli hispaania kodusõda 1936-1939. nõukogude liit toetas vabariiklasi, saksamaa aga kindral francot.
elaniku kohta ja suremuse näitaja on 8,9/1000 inimese kohta. Portugali sündimuse näitaja on 9,76 /1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 10,86/ 1000 elaniku kohta. Monaco sündimuse näitaja on 6,85 / 1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 8,52/1000 elaniku kohta. Andorra sündimuse näitaja on 9,26/1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 6,52/1000 elaniku kohta. Maailma sündimuse näitaja on 19,14/ 1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 7,99/1000 elaniku kohta.) Võrreldes Prantsusmaaga on Hispaanias sündimus madalam, kuid Prantsusmaal on suremus natuke kõrgem kui Hispaanias.Võib öelda, et Prantsusmaaga on sündimuse ja suremuse näitajad peaaegu samasugused. Portugali, Monaco ja Andorra sündimus on madalam kui Hispaanias. Andorra suremus on palju madalam kui Hispaania suremus. Portugal, Monaco ja Andorra on väiksemad riigid kui Hispaania. Inimesi on vähem ja sellepärast on sündimuse näitajad madalamad
Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) selleks hakati looma võimsat laevastikku; mandri- Euroopas eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud. Iseseisvunud Serbia püüdis luua suurt slaavi riiki. Sõjas Venemaaga oli vaja Saksamaa toetust. Itaalia liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20saj. algul hakkasid aga suhted paranema Prantsusmaa ja Venemaaga. 1902 aga sõlmiti Prantsusmaaga salajane neutraliteedileping. Halvenesid aga suhted Austria-Ungariga, kes võitles Itaalia ühendamise vastu ja kellele kuulus itaallastega asustatud alasid. 1893 tegid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid nad kallaletungi korral teineteist abistama. Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sõlmiti liit Antant jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning sõjalisi kohustusi Inglismaa ei võtnud. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõju (ja saada
Algas hitlerimaailmavallutusplaan, kus esitas austriale ultimaatumi nõudes natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei julgenud vastu panna ja nii kadus austria maailmapildist. Müncheni sobing Kolmepoolsed läbirääkimised nsv sb ja prantsusmaa vahel, ei jõutud kokkuleppele. Kuna stalin tahtsi saada suurvõimu ag arahuteel ei saanud ta seda ja kõige mõistlikum oli euroopa sõtta ajada.stalin pidas terve suve läbirääkimisi inglismaa ja prantsusmaaga ning samuti saksamaaga, aga kui ta poleks hitleriga mesti läinud poleks hitler poolat rünnanud j asõda poleks alguse saanud. Mrp 23.august 1939 Saksamaa ja Nsv Liidu vahel. Mittekallaletungi leping. Salaprotokoll nägi ette et Saksamaale jääb poola lääneosa ja leedu. Nsv liidule aga eesti, läti, soome, poola idaosa ja bessaraabia. Müncheni sobing Lääneriigid taipasid, et Saksamaad pole nii lihtne maha rahustada, aga sõda nad alustada ei soovinud, sest nad polnud selleks valmis
kriise reguleerivate ühingute puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Osalejad: kolmikliit, antant Riikide sõttaastumine: 1914enamik riike, 1915 Itaalia, 1917 Kreeka, 1918 hakkasid rigid sõjast eralduma. Sõjalised plaanid: SAKSAMAA välksõda, Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANSTUSMAA rajati tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa, BALKANI RINNE Lahingud: Marne'I lahing1914, Jüüti lahing!916, Jeper1917, Somme1916, Cambrai1917, Verdun1916, Tannenberg1914, piirilahing 1914. Sõjalised uuendused: mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Muutused ühiskonnas: 50milj. Mobiliseeritud, üldine töökohustus mõnel
PRANTSUSE MUUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 12.-13.sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid - Bretagne ja Provence. Bretagne'ist sai alguse trubaduuride, Provence'ist analoogne truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised (erinevad murded), muusikalised erinevused olid väga väikesed. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade, pidu-ja joogilaule ning võõras polnud neile ka päevakajaline ega poliitiline satiir. Rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt)...
*Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. *Majandus oli riigistatud. *Sõjaväestuse aste oli kõrge. 11.Millal suri Stalin? 5.märts 1953 12.Iseloomusta kahte konflikti 1950ndate maailmas. *Korea sõda-Toimus 1950-1953, algatajaks oli Põhja-Korea, USA väed sekkusid ning agressor paisati tagasi, sügisel 1950 alustas pealetungi Hiina, 1953 sõlmiti vaherahu. *Suessi kanali kriis-1956 riigistas Egiptuse president Gamal Abdel Nasser Suessi kanali, Iisrael koostöös Inglismaa ja Prantsusmaaga alustas sõda, kanal jäi Egiptuse kontrolli alla. 13.Mida kujutas endas nn suve sõda aastal 1941? Sakslasi ootavad eestlased kõrvaldasid osadest kohtadest kommunistlikud juhid võimult - toimusid kokkupõrked. Tartu vabastati kuni Emajõeni 14.Millised valikud seisid eesti meestel ees II MS-i päevil? *Metsavendlus *Saksa armee *Soomepoisid *Nõukogude mobilisatsioon 15.Mis näitab iseseisvuse taastamise soovi 1944. aastal? Paljud mehed astusid 1944.a Saksa armeesse ning 18
Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia. 4) II MS. Algus: 1939a. 1.sept. (Saksamaa tungis Poolasse) Lõpp: 1945a. 2.sept. (Jaapan kapituleerus) Põhjused: · NSV Liit tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Inglismaal ja Prantsusmaaga · Ülejäänud Euroopa ei olnud rahul, et kaks riiki hakkavad seda valitsema · Saksamaa tahtis oma võimu laiendada. · Sm tahtis I MS. kaotatud alasid tagasi võita. Tulemused: · Suured majanduslikud kahjud · Linnad, külad olid hävitatud. · Vabrikud, tehased, elektrijaamad hävitatud. · Kohutav tagasilöök põllumajanduses · Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. VÕITLEVAD POOLED:
Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus sõjavägi,1960-tugevnesid sotsiaaldemokraadid, berliinimüür 1961a. Prantsusmaa:1954-vabadusvõitlus, 1958- V vabariik-Gauelle, suur majanduskasv, 1960-Aafrika maadel lasti iseseisvuda(Alzeeria), lahkumine NATOst-1966,1960-tuumapomm,1968-noorterahutus Ameerika: D.Eisenhower- 1956-president, majanduslikult edukas,1956 USA sai lüüa, Suessi kriis
vangistatud natsid ja nimetada nende juht valitsuse etteotsa. 13 märts 1938 liideti Austria Saksamaaga. Korraldati ka Saksamaa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing Austria liitmine tekitas ärevust demokraatlikes riikides. Hitler valmistus rünnakuks Tsehhoslovakkiaga, tuues ettekäändeks lääneosas (Sudeedimaa) elavate sakslaste olukorra tagakiusamine. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga. Ts. ei olnud nõus Sudeedimaa loovutamisega ja kuulutas välja mobilisatsiooni. 29 september 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kõikidele suurriikidele sobiliku kokkuleppe Ts. pidi loovutama Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud riigi puutumatus. Müncheni leping Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis Müncheni lepet, kui märki lääne nõrkusest ja esitas Leedule ultimaatumi viies oma väed Klaipedasse.
Hispaania: koloniaalajastu algaski Hispaania ja Portugali maadeavastuste tulemusena, lühikese ajaga (16 saj I pool) koloniseeris enamiku Ladina-Ameerika, tänapäeva USA lääne- ja lõunaosa (Texas, California). Hispaania oli 16-17dal sajandil kõige võimsam mereriik ja ka Euroopa tugevaima sõjaväega. Ajalugu: Rahvusvahelised suhted XX saj alguses: Olulised muutused: 1)rahvusriikide tekkimine, 1871 (Versailles' kuulutati välja Saksamaa), oli sõda Prantsusmaaga (Prantsuse-Preisi sõda), vaenu lõpetas EL 1952. Hakkas levima omariikluse ülistamine, marurahvuslus (sovinism), saab imperialismiajastu üheks põhijooneks. Tuli kaasa koloniaalne jagamine (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameeika), tekkisid emamaad ja kolooniad, majanduslikult ebavõrdsed riigid. Tekkis arusaam, et Euroopa riigid on paremad teistest. 1789 prantsuse revolutsioon, isikuvabaduse tekkimine. XX saj alguses Euroopa tsivilisatsioon, praegu USA kultuuri levik (Iraak, Afganistan)
Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia. 1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg. Alguse sai sõda Prantsusmaaga, kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla, kusjuures ühel kolmandikul Prantsusmaal oli juba Saksa-sõbralik valitsus. Ainsaks Saksamaa vastu võitlevaks riigiks jäi mõneks ajaks Suurbritannia Nsv Liit ründas Soomet(Talvesõda)ja laiendas oma valdusi Baltimaade ja Rumeenia arvel.1941.aasta suvel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
