Kavandatud tselluloositehas Emajõe kaldale Kas ja kuidas saadakse tselluloosi, millest plaanitakse tootlust teostada? Mida hakatakse tootma? . Tselluloos kui tehniline kiudaine saadakse tselluloosi- ja paberitööstustes puidust. Puidu eeltöötlus: koorimine, laastu valmistamine Keet: sulfaatkeet või sulfitkeet või leeliskeet Tselluloosi järeltöötlus: pesemine, sorteerimine, pleegitamine, kuivatamine Olulisemad tselluloosisaadused: 1 paber ja papp atsetüültselluloos triatsetüültselluloos nitrotselluloos ksantogenaattselluloos, sellest saadakse viskooskiudu karboksümetüültselluloos tsellofaan Tselluloositehase küsimus hakati arutama linnaosaseltside ümarlaual. Suureks hirmuks oli põhiliselt riigisuunalised. Riigi eriplaneering on algatatud ja kohta justkui valitakse, aga tegelikult ei kaaluta muid k...
tõuseb ja tõuseb.13
Peamiseks lahenduseks saaks olla puude tagasi istutamine, aga see on pikaajaline
investeering, sest puud kasvavad ligi kaudu 60-70 aastat, et nad oleks kõlblikud raiumiseks.14
RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) istutas 2017. aastal metsa 21,2 miljonit metsataime,
millest 10,7 miljonit on männid, 9,2 miljonit on kuused ja 1,1 miljonit on kased.15
Ühe kõige ehedama ja aktuaalsema näite saame võtta meie enda väikesest riigist, kuhu
tahetakse rajada tselluloositehas, mis tõstaks Suur-Emajõe keskmist temperatuuri puhastatud
vee väljalaske suudmes keskmise vooluhulga puhul pärast segunemist jõeveega ca 0,3 kraadi
võrra.16
13 "Deforestation and climate change", Climate Institute ,
· Eestis on tselluloosi- ja paberitööstus tegutsenud ligi 100 aastat. · Nõukogude ajal valmistati tselluloosi ja paberit neljas paberivabrikus, millest suurimad asusid Tallinnas ja Kehras. · Põhiline turg toodangule oli Venemaa. · Taasiseseisvunud Eesti sai päranduseks aga peaaegu täielikult vananenud ja lagunenud ettevõtted · Põhilise argumendina paberi- ja tselluloositootmise arendamisel Eestis on sobiva toorme olemasolu · Tselluloositehas Kundas, mis ekspordib Valitsus- vähene põhitoodangu välismaale riiklik rahastamine · Tootearendusele orienteerumine · Kolm suuremat paberitööstusettevõtet, millest kaks konkureerivad omavahel ST+K · Kohalikud tarbijad · Sobiva toorme · Välisnõudlus
maailmas Suurbritanniaga 7. Eesti osa 1905.a revolutsioon andis rahvale tohutult poliitilise kogemuse. Tõesta väidet 2 konkreetse näitega *õpiti protestivorme, nagu streigid, palvekirjad, üleskutsed Postimehes ja Teatajas *toimusid miitingud, kokkupõrked politseiga, streigid Kirjelda 2 näitega Pätsi olulisust 20.saj alguse rahvuslikus liikumises *ajalehe ,,Teataja" toimetaja, asutaja *Tema eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine nii majandusest kui poliitikast -Tselluloositehas Pärnus Waldhof -sündmus ja koht millega algas revolutsioon Verine pühapäev, Peterburis -tõusiklik eestlane, püüdis elulaadiga matkida baltisakslasi kadakasakslane - hoones kus toimus 1905.a radikaalide koosolek ja nende ettepanek riigikorra muutmise kohta Tartu Ülikool -kultuuritegelaste rühmitus 20.saj alguses Noor-Eesti Kuidas ilmnesid maailma arengule iseloomulikud jooned eestis? 2näidet *urbaniseerumine olulised linnad Tallinn, Narva
Euroopas ning meie riik on pindalalt palju väiksem võrreldes enamike teiste riikidega. Kuid millised on keskkonnaprobleemid Eestis ja kuidas saame oma loodust kaitsta, tagades riigi majanduse jätkusuutlikuse? Eestisse rajatavad suurtehased soosivad majandust, kuid reostavad keskkonda. Kõik uued tehased on majanduslikus mõttes riigile kasulikud, sest kasvab toodang, eksporditava kauba suurus ja kasvab töökohtade arv. Tartusse plaanitakse rajada kõrgtehnoloogiline tselluloositehas, mis läheb riigile maksma miljard eurot. Rajatavale tselluloositehasele on tähtis vesi ja raudteeühendus ning seetõttu arvatakse uus tehas kõige paremini sobivat Emajõe kaldale. Linnarahvas korraldab aga proteste, sest mürgised kemikaalid, mis läbi maa Emajõkke jõuavad, hävitavad paljud olulised taime- ja loomaliigid. Mõte riigi majandust ja arengut tõsta on positiivne, kuid hoolikalt tuleb valida selliste projektide asukoht, et
(1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mitmed metallitööstused) · Raudtee soodustas põllumajanduse arengut (nt. värske piima ja koore turustamist suurematesse linnadesse Eestis ning ka Peterburi) · Raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele. · Transpordivõimalused kiirenesid (nt Tallinnast Tartusse sai rongiga 6 tunniga, hobusega kulunuks päev) · Paljudest alevikest said väikelinnad, kuna neisse tulid raudteejaamad. (nt Jõgeva, Abja-Paluoja jt) 3
2) Linnaliidu Tallinna komitee 3) Põhja-Balti komitee Ülesandeks oli põgenike eest hoolitsemine ja toidu hankimine sõjaväele. · Kõige suuremaks probleemiks oli Eestis sõjapõgenikud, keda oli umbes 70 000. · Otsest sõjategevust Eesti alal ei toimunud. · 1915. aastal 15. augustil tulid Eesti vetesse Saksamaa sõjalaevad ja tulistati Pärnut ning Kuressaaret. · Pärnus lasti pärnakate endi poolt õhku ,,Waldhofi" tselluloositehas. · Eestisse oli paigutatud väga suur sõjavägi. Üle 100 000 mehe, kes asusid Tallinnas, Tartus, Valgas ja Võrus. · Eestis läks sõjaväkke 100 000 meest, kellest 10 000 said surma, 20 000 langesid sõjavangi ja umbes 10 000 meest jäid invaliidiks. · Eestis tekkisid sel ajal esimesed morfiininarkomaanid. · Pärast I MS algas gripipandeemia, mis sai alguse Inglismaalt. Selle tulemusel suri Euroopas 20 miljonit inimest. Eesti suri selle tõttu 8000 inimest.
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 KEHRA AJALUGU.............................................................................................................4 KEHRA MÕIS.....................................................................................................................5 KEHRA PABERI – JA TSELLULOOSITEHAS.................................................................6 KEHRA RAUDTEEJAAM.................................................................................................7 KEHRA LAHING............................................................................................................9 KEHRA KLUBIHOONE...................................................................................................10 KEHRA „LINDA“.....................................................
Vallavalitsused ja kohtud seati Venemaalt saadetud talurahvaasjade komissaride järelvalve alla. Venestamisaeg oli löögiks paljudele ärkamisaja tegelastele, kes olid tegelikult lootnud Vene riigi abile. Raudteede ehitamine 1870. valmis esimene raudtee Eestis. Raudteega olid kiirelt ühendatud kõik Mandri- Eesti linnad. Raudtee olemasolek andis võimaluse vabrikute ja tehaste tekkeks, mida oli nüüd kergem toorainega varustada. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna metallitööstuseettevõtted. Raudtee soodustas põllumajanduse arendut, võimaldas värskete asjade turustamist suurtesse linnadesse. Raudteevõrk aitas kaasa erinevate Eesti maanurkade ühendamisele. Mitmed Eesti väikelinnad(Jõgeva, Elva jt) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Erakondade kujunemine 1896. aastal sai Jaan Tõnisson Tartu ajalehe, Postimehe, toimetajaks. Nad kaitsesid rahvuslikke vaateis. Oluliseim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine
• tööstuslik tõus, laiendati vanu ja ehitati uusi ettevõtteid • toimus industrialiseerimine ja linnastumine • Pärnu kujunes tähtsaimaks väljaveosadamaks 6. Millised tööstusharud said Eestis valitsevaks? ehitusmaterjali-, keemiatööstus, paberitööstus, tekstiilitööstus, metallitööstus 7. Kus asusid/kuhu tekkisid tähtsaimad ettevõtted? Puuvillamanufaktuur Kreenholm Narvas; Tallinna Balti manufaktuur; paberivabrikud Räpinas, Kohilas, Türil; Pärnus tselluloositehas Waldof; tsemenditööstus Kundas, Aseris; kalevivabrikud Narvas, Sindis, Kärdlas (tekkisid raudteevõrgu lähedusse, suurematesse linnadesse) 8. Miks hakati looma ühistuid? Ajendiks oli piimakarjanduse levik, talupojad tahtsid saada osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust; ühistute kaudu sai tööstuskaupu odavamalt hankida; tehti koos maaparandustöid; soetati ühiselt põllumajandusmasinaid; et tõsta konkurentsivõimet 9. Millega oli seotud üleminek piimakarjandusele
muudeti venekeelseks, koolid muudeti venekeelseteks. 18.Majanduse edenemine: raudteed ja vabrikud. Sajandivahetuse majanduselu mõjutas oluliselt raudteede ehitamine. Esimene raudtee Eestis valmis 1870. aastal ja see ühendas Peterburi Narva, Rakvere ja Tallinna kaldu Paldiski jäävaba sadamaga. Raudteede ehitamine andis tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd võimali paremine toorainega varustada. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinnasse kerkisid mitmed metallitööstusettevõtted. Raudteede ehitamine soodustas ja põllumajanduse arengut. 19.Poliitiliste erakondade kujunemise algus. Rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimejaks sai 1896. aastal Jaan Tõnisson(1868-?1942). Ajal, mil eestlastkõrgem seltskond suhtles omavahel saksa või vene keeles, kõnelesid Tõnisson ja tema mõttekaaslased eesti keelt.
Dvigateli parimad ajad olid 20. sajandi alguses, mil töölisi oli u 3000. • Toodeti luksusvaguneid Vene ja Hiina raudteele. Ruumid ja sisseseade võimaldasid valmistada 250–300 kauba- ja 20–30 reisivagunit kuus. • Tehti trammivaguneid mitmele suurlinnale (Moskva, Harkov), aga ka Tallinna jaoks. Paberitööstus • 19. s toodeti Eestis u 70% kogu Vene impeeriumis tarvilikust paberist • Waldhofi tselluloositehas Pärnus oli üks Euroopa suurimaid. • Enne esimest maailmasõda töötas seal u 3000 töölist. Tootis paberit ja pappi. • Metsa langetamine ja transportimine jõgesid pidi parvetades andis tööd paljudele. • Räpina paberivabrik on Euroopa vanimaid töötavaid paberivabrikuid. See asutati 1734. Vabriku töötamine eeldas jõe ülespaisutamist ning sellest tekkinud paisjärv on tänaseni üks Räpina tunnuseid. • 20
Süvenes sotsiaalne kihistumine XX saj alguseks kujunes maapuudus Tööstuse arenemine Tekstiilitööstus 1857 – Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur Masina- ja metallitööstus Elektrimasinatehas “Volta” Vagunitehas “Dvigatel” Fr. Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond 1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus
Rakendame iga päev korduvalt. Keegi koputab uksele teatud ajal, telefon heliseb teatud ajal. Arst paneb diagnoosi teatud sümptomite alusel. 16. Levinumad apelleerimisviisid. Näited. Apelleerimine jõule/kompetentsile Autoriteedi arvamuse ületähtsustamine- Platon toetas orjapidamist, siis see ei ole halb kuulsuste kasutamine reklaamis Ekspertarvamus teadmina ja eeskuju usaldusväärsus ei võrdu tõde Emotsioonile Keskkonna teemaline org on selline (tselluloositehas, metsaraie) Ajaloole/pretsendile mõnikord lihtsustatud- auto on halb, sest sõber ostis ja see läks kähku katki. Tuntusele Inimeste uskumused ja käitumine sõltub sellest, mida teised arvavad- klassis tahavad olla paremad, teevad asju nii nagu teistele meeldib ja üritavad olla teiste moodi. Traditsioonile Laulupeol ainult eesti keelsed laulud; lääne demokraatia ei sobi Venemaale. 17. Põhjuslikkus, põhjendamine ja tõsikindlus.
karistussalkade saatmisega 300 inimest tapeti. I MAAILMASÕDA 1914-1918 Eesti alal olulist lahingutegevust ei toimunud, siin formeeriti, koolitati ja varustati uusi rindeüksusi, koondati ja toodeti varustust rindevägede jaoks. Valmistuti ka sõjategevuse liikumiseks siinsetele aladele ehitati merekindlustusi jne. kronoloogia: 1915. augustis ilmusid Saksa sõjalaevad Eesti vetesse, tulistasid Kuressaare ja Pärnu linna. Pärnus lasti suurepaanikaga õhku "Wladhofi" tselluloositehas. Paldiskit pommitati tsepeliinilt vähe kahjustusi. 1917. 2. märstil revolutsioonilised rahutused Tallinnas ja teistes suuremates linnades, mis aga peagi ja väheste ohvritega likvideeritakse. septembri lõpus saksa väägede dessant Saaremaale 8. oktoobriks vallutatud kogu Lääne-Eesti 1918 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung 21. veebr. langes Haapsalu 22. veebr. Valga 25. veebr. keskpäeval marssisid Saksa väed Tallinnasse 3
moodustamiseks. Arenes raudtee võrk. Raudtee ehitati Haapsallu (1905), Valga-Viljandi, Valga-Pärnu ja Viljandi-Tallinn. Laienes hoogsalt metalli- ja masinatööstus. Tekstiilitööstuses jätkus puuvillatööstuse kasv. Laiendati Kreenholmi Manufaktuuri. Asutati Balti Manufaktuur. Kolmandaks suurtööstuse tööalaks kujunes paberi- ja puidutööstus. Lutheri Vineerivabrik. Ülemiste Paberivabrik. 1898 ehitati Pärnusse Waldhofi tselluloositehas. Seal töötas u. 1000 töölist. 1898 Kunda tsemendivabrik. 19. sajandi lõpus alustati Aseris telliste tootmisega. 19. sajandi lõpus iseloomustab Eesti tööstust erakordselt hoogne areng. Konstantin Päts (1874 1956) Pärit Pärnumaalt. Oli advokaat ja päevalehe ,,Teataja" toimetaja. Tema kaastöölised olid nt. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare ja advokaat Jaan Teemant. Tema eluvaade oli
• Metsasaaduste eksport moodustas 1920. aastal 64,1% koguekspordist. Aastatel 1922– 1939 eksporditi suurem osa puidust Inglismaale, Hollandisse ja Saksamaale. Metsasaadused moodustasid rahaliselt keskmiselt 30% riigi koguekspordist • 1920ndate lõpus mindi üle peamiselt tselluloosi tootmisele. Tselluloosiks vajaliku tooraine – kuusepuidu varude kahanemine takistas tselluloosi toodangu suurenemist. 1938. aastal avati Kehras tselluloositehas, mis oli valmides Euroopa üks moodsamaid. • Talutoodangust suurima osa koguekspordist moodustas või, mis oli ühtlasi ¼–⅓ kogu Eesti ekspordist, välisturule müüdi ka peekonit ja lina. EESTI EKSPORT KAASAJAL Kogu ekspordis on Eesti päritolu toodete osatähtsus viimastel aastatel olnud stabiilne ja on jäänud 72% juurde. • Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu suurenes 2018. aastal varasema aastaga
provintsid Vene riigi osade sarnaseks. Baltisakslaste asemel määrati ametisse vene ametnikud. Kogu asjaajamine valla tasandini muudeti venekeelseks. Esimene raudtee valmis Eestis 1870.aastal ja see ühendas Peterburi Narva, Rakvere ja Tallinna kaudu Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee olemasolu andis suure tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, neid oli nüüd hea toorainega varustada (piima ja koore turustamine põllumajanduses). Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas ja Tallinnasse metallitööstusettevõtted. Jaan Tõnisson hakkas 1896.aastal välja andma ajalehte Postimees. Olulisim nõue oli taastada emakeelse koolihariduse taastamine. Tõnisson suhtles ainult eesti keeles. 1901.a hakkas Konstantin Päts Tallinnas välja andma ajalehte Teataja. Hakkasid kujunema erakonnad e parteid. 1905.a revolutsiooni ajal hakati nõudma demokraatlikke vabadusi, talurahvale maa andmist ja eestlaste poliitiliste õiguste suurendamist
Kokku oli 12 linna. Nendest suurimad Tallinn Tartu, Narva.19.sajandil(esimesel poolel) domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtivad positsioonid tsunftides ja kaupmeeste gildides. Tasapisi kasvas ka eestlaste arv linnades, kuid juhtis positsioon jäi siiski sakslaste kätte. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. Raudteede ehitamisega kaasnes suurte vabrikute ja tehaste rajamine.Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse suur tselluloositehas, Tallinna kerkisid mitmed metallitööstusettevõtted. Raudtee soodustas põllumajanduse arengut, võimaldas näiteks värske piima ja koore turustamist nii suurematesse Eesti linnadesse kui ka Peterburi. Kujunev raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele. Reisirong sõitis Tallinnast Tartusse tollal kuue tunniga, samal ajal kui postihobustega kulunuks sama maa läbimiseks terve päev. Raudtee muutis ka Eesti asustuspilti
Nõukogude ajal loodeti tehas üle viia maagaasiküttele, mis olnuks muidugi puhtam, kuid saadav tsement oleks läinud kallimaks ja kehvemaks. Pärast taasiseseisvumist on aga välisfirma näidanud, et moodsate seadmetega saab ka põlevkivist võrdlemisi puhtalt tsementi teha. Kunda lähedal hakkas hiljuti tööle Aeroci poorbetooni tehas, mis pakub linna elanikele täiendavaid töökohti. Sinna rajati ka norralaste tselluloositehas, sest vett jätkub ja Virumaa metsadki on lähedal. Laieneb Kunda sadam, 2005. aasta suvel hakkas tööle vedelkaupade terminal (esialgu Eestile vajalike kaupade sisseveoks) ja uus puistekaupade ladu, ohuks aga näib kujunevat Sillamäe uue sadama konkurents. Kokkuvõttes näib Kunda olevat päris edukas linn. Narva ligidal mere ääres piki ilusat liivaranda asub Narva-Jõesuu. See on olnud ja on veel praegugi Narva
14 Mis on ühiskonna väärtussüsteemi (kultuuriparadigma) uurimise alus? alust tuleb otsida materiaalsest maailmast (eksternalistid); alust tuleb otsida mõtteviisist (internalistid) toetutakse subjekti-objekti metodoloogiale *ntks airbnb, krüpto, apimajandus *tsiviilühiskond ntks kalamajaselts on tsiviilühiskonna nähtus; väljaspool riigiasutusi ja riigiorganeid *tselluloositehas Ühiskond koosneb riigist ja tsiviilühiskonnast, selle põhjal saab öelda kas demokraatia, totalitarism (Põhja-Korea), autoritaarne (Venemaa, Valgevene) või muu; sõltub riigi ulatusest ühiskonnas Inimõigused Inimesele kuuluv õigus, õigus on seotud moraalse väärtusega. Kas üldse on olemas, inimõiguste allikas, kas peale inimeste on veel kellegil õigused - loomaõigused. Kas inimõigused on universaalsed v on seotud kultuuriga. Euroopa inimõigused.
1897, 28. Ülevenemaaline rahvaloendus. jaanuar 1899 Restus asutati Eesti esimene ühispiimatalitus. 27.-29. juuni Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Eesti I põllutöökongress. Tallinnas hakkas tööle elektrimootoritehas Volta; Aleksander Läte asutas Tartus Eesti 1900 esimese sümfooniaorkestri. 1900–03 Majanduskriis. 1900–15 Pärnus tegutses tselluloositehas Waldhof. 1901 Konstantin Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja. 1902 Tartus asutati esimene Eesti pank. 1903 Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse. Asutati kirjastus Noor-Eesti; valmis Keila-Haapsalu raudteeliin; Tallinnas võtsid eestlased koos venelastega K. Pätsi ja Voldemar Lenderi juhtimisel sakslastelt üle 1904 linnavalitsuse; esimese Eesti naisena jõudis akadeemilise hariduseni Berni ülikooli
Tähtsuselt järgmine oli metalli- ja masinatööstus, mille olulisemad ettevõtted olid koondunud Tallinnasse (elektri-masinate tehas Volta, vagunitehas Dvigatel jt). Nende ettevõtete tööjõu vajadus pani aluse ka eestlaste arvukuse kasvule Tallinnas, samas toodi sinna tööle ka hulgaliselt spetsialiste Venemaalt, sest kohapealt ei olnud vajalikke inimesi tihtipeale võtta. Kolmas oluline tööstusharu oli tselluloosi- ja paberitööstus tehastega Pärnus (Waldhofi tselluloositehas oli tolle aja Venemaa suurim ja moodsaim), Räpinas ja Tallinnas. Eestis toodeti ca 2/3 kogu Venemaa paberist (ja nt 10% kogu Venemaa viinast) · Hoogustus sadamate areng. Raudteede ehitus mõjus hästi eriti Tallinna sadamale, sest sealtkaudu toodi Venemaale sisse masinaid, kivisütt, metalle jms. Pärnust kujunes kohalike toodete (vilja, liha, puidu) väljaveosadam. 30
,,Asserin" tsemenditehas, Tamsalu ja Rakke lubjatehas, hulk tellisetehaseid ja klaasivabrikuid, oli oma 6-protsendilise osatähtsusega endiselt kuuendal kohal. Kiiresti arenes 20. sajandi algul paberi- ja tselluloositööstus, mis 1913 oli tööstustoodangu mahult kolmandal kohal. Seoses paberi nõudluse suurenemise ja tekstiilitooraine asemel tselluloosi kasutuselevõtmisega rajati lisaks olemasolevatele tehastele Pärnusse Saksa kapitaliga tselluloositehas Waldhof, Ühiskonna politiseerumise algus: 1896-1904 Rahvuslaste uus põlvkond; venestuse taandumine: 1890ndatel aastatel hakkas märkamatult ühiskonnas midagi muutuma. Toimus uute potentsiaalsete juhtide teket, alguses oli tegemist üliõpilastega. Eestlaste üliõpilaste arv hakkas sel perioodil suurenema. I maailma sõja alguseks oli saanud 1000 Eesti noormeest kõrgharidust. Paljud Eesti tudengid hakkasid tundma end kui eestlased ja ei tundnud häbi üle selle.
annaabi.ee 
