Religiooni on võimalik mitmeti lahti mõtestada. Kõige laiemas tähenduses võib see olla usk kõike üleloomulikku, enamasti mõeldakse religiooni all aga kõrgema olevuse ehk jumala tunnistamist ja austamist. Usundeid on palju ning kahtlemata on need avaldanud meie kultuuri arengule tohutut mõju. See mõju on olnud kindlasti kasulik, ent kas on seda üle- või alatähtsustatud? Religioon on inimkonnaga kaasas käinud sõltumata ajast või rahvusest. Usk maagiasse ja rituaalidesse oli juurdunud juba varajastes kultuurides. Arheoloogiliste leidude, koopamaalingute ja tänapäeva viimaste algeliste hõimude põhjal saame kindlalt väita, et usulised toimingud olid vajalikud saagiõnne ja ellujäämise tagamiseks. Kõike seletamatut oli lihtne tõlgendada kui üleloomulikke nähtusi. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks religioonid muutusid. Jumaluste auks püstitati võimsaid ehitisi ning ükski eluvaldkond ei jäänud usust puutumata. Arvatavasti oli just usk see, mis ...
1 1. Töö eesmärk: Selgitada toatemperatuuri mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töö käigu kirjeldus: 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt
analüüsitavad lahused, HCl, H2O, NH3H2O, NaOH, tioatseetamiid, NH4Cl, HNO3, ammooniumtiotsüanaat, pentanool, Fe3+, Ni2+ ja Cu2+ ioone sisaldav lahus, dimetüülglükosiim, K4[Fe(CN)6], alisariin, Na, K, Ca, Ba, Sr. Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs Tsentrifuugiklaasi võeti ~1,5 mL analüüsitavat lahust, lisati tilkhaaval 2M HCl lahust ning segati klaaspulgaga. Tekkinud sade tsentrifuugiti ning sadestumise täielikkus kontrolliti. Selleks lisati tsentrifugaadile mõni tilk 2M HCl. Tekkis hägu, seega polnud sadestumine täielik. Lisati veel mõni tilk HCl, segati ning tsentrifuugiti uuesti. Peale teist tsentrifuugimist ei tekkinud lahuses hägu. Tsentrifugaat eraldati sademest ning säilitati edasiseks analüüsiks. Kloriidide sadet pesti külma soolhappelise veega. Pesuvee valmistamiseks võeti 10 mL
Töövahendid: 8 katseklaasi, 8 korki, 2 katseklaasi alust, pipett, 24 ml 2%-list H2SO4, 15 ml 2%-list Na2S2O3, 9 ml H20, kell. Töökäik: Mõõdeti nelja katseklaasi 6 ml 2%-list väävelhapet. Siis mõõdeti 4 katseklaasi erinevat 2%-list naatriumtiosulfaadi ja vee lahust, vahekordades: 6 ml Na2S2O3 / 0 ml H20 4 ml Na2S2O3 / 2 ml H20 3 ml Na2S2O3 / 3 ml H20 2 ml Na2S2O3 / 4 ml H20 Seejärel segati kokku väävelhape ja naatriumtiosulfaad esimeses katseklaasis, pandi peale kork ning segati kiiresti seda kaks korda ümber keertes. Mõõdeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni ning hägu tekkimise aeg kanti tabelisse. Samuti tehti ka teiste naatriumtriosulfaadi lahustega. Saadud andmed kanti tabelisse. Katse andmed: Katseklaas Na2S2O3 H2O, ml Na2S2O3 Aeg Kiirus Na2S2O
Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate kekkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad materjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töökäik 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist 5.1. Segu tehti 8 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt
Järgmisena kaaluti karp uhmerdatult ning arvutati mitu protsenti oli korest ja peenest. Edasise etapina määrati samast proovist mulla pH, lõimis ja huumusesisaldus. Mulla pH-d määrati kahel viisil- pH meetriga ja universaalse indikaatoriga. pH meetriga happesuse määramiseks kaaluti 5 g mulda ning juurde lisati 12,5 ml 1M KCl, proovi segati pulga abil ning jäeti umbes veerand tunniks seisma. Pärast veerand tunni möödumist segati veel proov läbi ning asuti mõõtma happesust pH meetri abil. pH-d universaalse indikaatoriga määrati nõnda, et võeti väike kogus mulda ning peale valati universaalset indikaatorit, peale loksutamist saadi värv, mida võrreldi universaalindikaatori värvide skaalaga ning määrati pH. Lõimise määramiseks võeti väike kogus mulda, mille peale piserdati kergelt vett, kuid muld ei tohi jääda vastu läikima. Edasi veeretati kuulike, ning vooliti nöör ja nööri prooviti keerata
Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi normaalkonsistentsi, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati kipsi. 3. Töökäik 3.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3
Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dulong- Petit´ seaduse põhjal metalli ligikaudne aatommass. Katse andmed ja arvutused: Metalli mass m1= 24,1 g= 0,0241 kg Kalorimeetri siseklaasi mass m3= 44,93 g= 0,04493 kg Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega m4= 128,88 g= 0,12888 kg
Ürgaja kunst Kunsti tekkimine Kiviaeg · 40 aastatuhandet tagasi nooremas kiviajas tulid esimesed kunstilist väärtust omavad esemed. Mis oli kunsti tärkamise põhjuseks? Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee, looma rasva või verega. Skulptuur · Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. · Varaseim ja kuulsaim on Willendorfi Veenus. · See leiti 20. sajandi alguses Austraaliast Willendorfi küla juurest. · Kuju oli kivist, 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana. Ornamentika kaunistus, mis koosneb geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest. Statuett väike ümarplastiline inimese või looma kuju.
On lühiajaline kunstivool, kõrgaeg 1880.aastatel teisel poolel. Neoimpressionistide loomingu aluseks oli teaduslik värvusõpetus (et prisma abil saab lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi nn täiendvärvid: sinine-oranz, kollne-lilla jne). Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1)puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslilöökidena pildi pinnale (täpiline) 2)Värvid pidid segunema vaataja silmas (mitte paletil). Teiste sõnadega- värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära. Neoipressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik. Tuntuim maal- ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte´i saarel" Teine kuulsam neoimpressionismi esindaja on Paul Signac "Paavstide loss Avignonis" "Antibesi sadam"
4. Katsemeetodid 4.1 Jahavatuspeenust määrati kipsi sõeludes. Sõelale pandav kipsi mass kaaluti ning sõelumise tagajärjel sõelale jäänud osakeste mass samuti. Seejärel arvutati peenus valemiga nr:1. Protsessi korrati kaks korda ja arvutati keskmine peenus. 4.2 Normaalkonsistentsi määramiseks kasutati Suttadi viskosimeetrit. Katsega määrati vee hulk mis oleks vaja, et saavutada soovitud viskoossus. Kipsi kaaluti 350g, lisati vesi, segati, kallati silindrisse ning kergitati silinder kiire liigutusega, mille järel mõõdeti laialivalgunud kipsisegu diameeter. Katse õnnestus, kui tulemus jäi vahemikku 180+-5 mm. 4.3 Tardumisaja määramiseks kasutati Vicat`i aparaati. Segu segati normaalkonsistentsile vastavalt, mille järel valati see silindrikesse. Segu tasandati silindri ääre kõrgusele ja asetati Vicat`i seadme alla ning hakati seadme nõela segusse kukutama. Tardumisaja
värvusega reaktsiooniprodukt. Olenevalt kolesterooli sisaldusest proovis võib roheline värv tekkida ka üle sinise ja punase vaheühendi. Töö käik: kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati 2 ml vastava lipiidi lahust metüleenkloriidis kollesteroolilahus, rapsiõli ning searasva triglütseriid. Igasse katseklaasi lisati 12 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ning 6 /ml tõesti??/ tilka kontsentreeritud väävelhapet ning segati hoolikalt. Jälgiti toimuvaid muutusi. Tulemus: Kollesterooli lahus muutus tumedaks, sinakas-rohekaks sisaldab kollesterooli (palju). Searasva lahuses muutusi ei toimunud kollesterool puudub. Rapsiõli lahus tõmbus väga hele rohekas-siniseks taimset sterooli (ilmselt /kolesterooli NB! Loomne sterool!! Aga mis sisaldub taimedes?/ stigmasterool, mida peaks rapsiõlis rohkesti leiduma) on, aga vähe.
1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut? 2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust? 3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett? 4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust? 1. Liidad 450+50 kokku, et saada kogu lahus. See on 500g. Siis 500g 100% 50g x% 2. 360g 100% Xg 43% Arvutad ära ja siis need grammid, mis saad on soola grammid. Siis lahutad sellest 360g'st saadud soola grammid ja saad vee grammid. 3. Xg 100% 4g 19% Arvutad ära, saad teada mitu grammi on kogu lahus. Sellest arvust lahutad maha 4g(sool) ja saad teada, kui palju on vaja vett. 4
Viin Koostis · Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. · Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. · Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Ajalugu · Esimene viin segati kokku 12. sajandil Venemaal · Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Sel ajal aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. · 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada. Kangus · Keskmine ülemaailmne viina kangus on 38 vol. · Poola, Vene ja Leedu viinad on 40-80 vol.
-neoliitijum(algas savinõude kasutuselevõtuga). Ürgaja kunstist rääkides tuleb kindlasti juttu teha seinamaalingutest, mis olid mitmevärvilised ja realistlikud. Kiviajast on leitud algelisi loomakujukesi, inimesi kujutati harva. Koopa-ja kaljumaalingute tehnika oli mitmekesine. Kujutisi loodi: -kivisse piirjooni kraapides, -kontuurjoontesse värvi kandes, -pehmele seinale puupulga või sõrmega joonistades. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, mis segati veega. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvesid. Seinamaalingutega püüdsid inimesed edasi anda oma mõtteid ja neist on näha inimeste eluolu ja kombeid. Jääaja lõppedes olid ürgaja kunstis olulisel kohal ornamendid. Usuti, et märkidel on võime kaitsta ning ornamente kasutati tarbeesemetel, kultusobjektidel või iseenda nahal. Valmistati savist maske või maju. Valmistati kiviplaatidest megaliitilisi ehitisi.
meresoolaga). Seejärel kuumutati vesivannil 2 l piima 90°C-ni. Kuumutati kuni piima pind hakkas kergelt värvlema ja oli saavutanud õige temperatuuri (temperatuuri mõõdeti pidevalt). Kui piim oli saavutanud 92°C, lisati 1 kg kohupiima. Kuumutati aeglaselt pidevalt segades kuni eraldus vadak (kollakas vedelik).Pärast seda nõrutati kohupiim hästi kuivaks. Seejärel sulatati kastrulis 60 g võid, lisati juurde nõrutatud kohupiim, segati, lisati köömned ja muna. Kuumutati 70°C-ni. Seejärel maitsesime ja lisasime ~1 tl soola juurde. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Tulemuseks oli maitsev kohupiim ja sõir. Allkiri: Kuupäev:17.10.201 2
Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. e) Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed järgnevasse tabelisse: Katse andmed Metalli mass: m1 = 30,31g = 0,03031 kg Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 =48,78g = 0,04878 kg Kalorimeetri siseklaasi mass koos m4 = 149,22g = 0,14922 kg veega: Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 - m3 = 0,14922 kg 0,04878 kg = 0,10044 kg
Mida kibedam töö, seda magusam leib. Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. Parem paluke leiba kui paha sõna. Parem suutäis leiba rahuga kui rikkus riiuga. Leib on meie laual iga päev. Tihti me ei mõtlegi, kui palju tööd ja vaeva on vaja leiva saamiseks. Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taina segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatud. Küpsetamise eelsel päeval segati juuretis, leige vesi ja pool vajalikust rukkijahust tainaks, siluti, kaeti kaane ja tekiga ning jäeti järgmise päevani soojasse hapnema. Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda. Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele surma. Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga
Vool sai nime Claude Monte maali '' Impressioon. Tõusev päike'' järgi. Impressioniste ei huvitanud maalide sisuline pool ning nad lähtusid kunstile teaduslikult mitte emotsionaalselt. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest. Nad kasutasid heledaid puhtaid pastelseid toone ning vabat pintslitehnikat. Kuntsikud maalisid peamiselt vabas õhus ning jäädvustasid seda mida nad nägid. Olulisteks teguriteks olid valgus ja varjud. Värve segati nii vähe kui võimalik, kuntsnikud isegi ei oodanud värvi kuivamist, vaid katsid märja pinna uue värviga. Tööd valmisid küllat kiirelt, pintsli tõmbed on lühikesed, koma-kujulised ning välistasid kontuure. Imperssionistid ei otsinud mingeid erilisi süzeesid, maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi,lillepilte,kohvikustseene.Maal ei pidanud jutustama mingit lugu. Samal ajal kogus populaarsust fotograafia, imperssioniste see inspireeris
Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid, nagu siidi, papüüruse, pärgamendi ja savitahvli, seetõttu, et paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal purustati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Vannist sõetus paberimass asetati nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale nõrguma. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem ka Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu 8.sajandi alguses. Paberit hakati massiliselt valmistama Euroopas 1380ndatel aastatel.
kinnitatud lehtrisse. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Jälgiti, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesuks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisati mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250. Uus lahus segati korralikult. Areomeetriga mõõdeti saadud lahuse tihedus. Katseandmed (mõõdetud tihedus) = 1,011 g/ (sellest väiksem tihedus tabelis)=1,0090 g/ (sellest suurem tihedus tabelis)=1,0126 g/ C%(otsitav massiprotsent)=1,77% (massiprotsent, mis vastab väiksemale tihedusele)=1,50% (massiprotsent, mis vastab suuremale tihedusele)=2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs a. Leian NaCl massi lahuses Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus %=
Peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane rauaoksiid) abil. Malahiit oli aluseks rohelisele silmavärvile ( wadju ), mida algselt kanti laialt üle silmade ja põskede ülaosa. Hiljem asendati wadju mustal galeniidil põhineva silmameigiga ( kohl/ mesdemet ) ja punasel ookril baseeruva huulevärvi ja põsepunaga. Pulbreid säilitati erilistes kosmeetikalaegastes, mis olid jõukuse märgiks. Pulbreid segati vee, rasva või õliga ning kanti peale näppudega. Seetõttu oli silmapõletikkesse haigestumine sage. 4000 aastat tagasi hakati kasutama aplikaatorpulki, mis hoidsid ära infektsiooni. Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures, kaunistati isegi surnuid. Lisaks ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest. Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti ,,suumaalijateks". Nad töötasid koos maniküürijate ja juuksuritega
Ürgajal loodi väga suuri maalinguid.Kümnete viisi on koopaseintele kujutatud suuri jahiloomi,ka selliseid keda inimene kodustama hakkas:veiseid,hobuseid,põhjapõtru jt.Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada välja surnud loomadest nagu mammut,koopakaru jt.Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi.Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi.Võluvad maitsekad värvitoonid:must,punane,valge ja kollane.Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad,mida segati vee,loomarasva või taimemahlaga. Kiviaja kunstikoolide õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Imelikul kombel on just lapsed täiesti juhuslikult leidnud kõige huvitavamad koopamaalid.Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux koobastes Prantsusmaal.Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Koopajooniste ja -maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ning kivist kujusid
VILJA JAHVATAMINE Vili hõõruti kahe suure veskikivi vahel jahuks. Kivid olid suured ja rasked. Ühe kivi sees oli auk, sinna valati terad, siis hakkati kive hõõruma omavahel. LEIVATAIGNA VALMISTAMINE Enne leiva tegemist, sõeluti jahu. Leiba tehti puust levakünas, tavaliselt ahju peal või ahju juures pingil. Leivataigent happentati st. juuretati. Alguses söödi odraleiba, hiljem hakkati küpsetama rukkileiba. Seda tehti aganarkohkest jahust. Jahu segati vee või piimaga ja pärmiga või juuretisega taignaks, leib jäeti järgmise päevain käärima, teisel päeval kontrolliti happukust, kui happukust oli piisavalt jäeti 3-4 tunniks käärima, kerkinud taignast vormiti pätsid ja jäeti uuesti kerkima paariks tunniks. Tavaliselt pandi leib ahju põrandale, vahest pandi leivale alla kapsalehit. Leiba küpsetati 2-3 tundi. Leib tõsteti välja leivalabidaga.
sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse mitmest vaatepunktist kasutati tegelaste sisemonoloogi ja teadvuse voolu (selgita mõisteid, mõisted olemas Neithali leksikonis) muutused lauseehituses – kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega, laused sageli lõpetamata, esineb grammatilisi vigu mäng keelega, võideldi seniste keelerituaalide vastu, otsiti uusi väljendusvõimalusi, segati eri stiile, iga autor püüdis välja töötada ainult endale omast keelt oluline oli ka kiri: kasutati eri šrifte, loobuti teksti lineaarsest, tavapärasest paigutusest, jäeti ära kirjavahemärke kirjandus ei püüa peegeldada elu, kirjandus tegeleb rohkem iseendaga, kunsti ja teksti loomisega varjatud või avalik teiste tekstide kasutamine oma tekstis – tsiteerimine, kollaaž
Mitu megagrammi (Mg) loo- Leida eraldunud süsinikdioksiidi maht. [22,4L] duslikku hõbesulfiidi tuleb võtta 400 kg hõbeda saamiseks, kui protsessil esinev 10. Mitu grammi tsinkkloriidi tekib 50 g 36% -lise vesinikkloriidhappe lahuse reagee- kadu on 4,5%. rimisel 16 g tsingiga? [33 g ] 7. Merevesi sisaldab 24% soolasid, millest 80% on NaCl. Kui palju keedusoola 11. Segati 15 g 30% raud(III)kloriidi lahust ja 30 g 15% naatriumhüdroksiidi lahust. on võimalik saada 2 m3 -st mereveest, kui vee tihedus on 1,18 g/cm3 ja kaod Mitu grammi rau(III)hüdroksiidi sadenes? [3 g] kristallisatsioonil on 35%? 12. 0,5 tonnist tehnilisest keedusoolast, mis sisaldas 98% naatriumkloriidi, saadi 8
HCl + NaOH NaCl + H2O Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Mõõtesilindrisse lisati nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks 250 cm3. Areomeetriga mõõdeti lahuse tihedus. Katseandmed Liiva ja soola segu m= 6,06 g Lahuse tihedus = 1,007 g/cm3 1= 1,0054 g/cm3 2= 1,0090 g/cm3 C%1= 1,00 C%2= 1,50 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Protsendiline sisaldus lahuses: NaCl mass : Liiva sisaldus:
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj
värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid. figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada. Ikonoklasmijärgsel mosaiigis ja maalikunstis kujutatakse Kristust kannatavana või lapsena Maarja süles. IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. TARBEKUNST Väga rikkalik. Kallid materjalid (hõbe, kuld, kalliskivid), keerulised tehnikad. Elevandiluust reljeefid.
saamiseks? V: 1500kg 5. Kolmnurga kõrgus on 27cm, mis moodustab 60% alusest. Leia kolmnurga pindala. V: 607,5cm 2 6. Ristküliku pikkus on 18dm ja laius on 12dm. Mitme protsendi võrra väheneb ristküliku pindala, kui pikkust suurendada 30% võrra, aga laiust vähendada 50% võrra? V: 35% 7. Merevesi sisaldab 4% soola. Kui palju magedat vett tuleb lisada 5 kilogrammile mereveele, et saadud segu sisaldaks 2,5% soola? V: 3kg 8. 3 liitrit 40%-list lahust segati 7 liitri 60%-lise sama aine lahusega. Mitme protsendiline lahus saadi? V: 54% 9. Et suurendada teatri sissetulekuid, tõsteti pileti hinda 15%. Osutus aga, et selle tulemusel vähenes ka teatri külastatavus 15%. Kas teater sai piletihinna tõstmisest kasu või kahju? Mitu protsenti? V: 2,25% kahju 10. Arvuta avaldise täpne väärtus (kalkulaatorita) 5 2 31 1. 1,2 0,8 V: 6 7 105
-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi · Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda · Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi
esimesena kaasaegset suurlinna ◦Maalide teemaks valiti vähetähtsad sündmused (loodus, kaasaja linna olustik). ◦Impressionistide tehnikad ja standardid olid erinevad (kunstivoolu hoidis koos mässu- ja sõltumatuse vaim). ◦Ühte objekti võidi maalida päevas mitu korda. Tunnused ◦Ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. ◦Pehmete pastelsete värvide domineerimine. ◦Pintslitõmbed selgelt nähtavad. ◦Värve segati nii vähe kui võimalik. ◦Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei segatud värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega (musta kasutati ainult omaette värvina). ◦Rõhutati valguse mängu. ◦Loobuti oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest, sest tegelikkuses suudab inimese silm näha ainult Impressionism Postimpressionism ◦Edgar Degas ◦Claude Monet ◦ Konrad Mägi ◦Edouard Manet ◦Mary Cassett Paul Cezanne
Impressionism Marian Mäeots Inga Tiits Dan Heinleht Hendrik Päts Jaan-Sander Sillar Kevin Rull Maalikunst Algus 1860. aastatel Rõhk ei ole detailide, vaid üldmuljel Uut moodi nägemus Nähtavad pintslitõmbed, avatud kompositsioon, rõhuasetus Värve segati vähe Maalikunst Uudsed süzeed Traditsioonilise kompositsiooni hülgamine Claude Monet 1840-1926 Prantsuse maalikunstnik, Click to edit Master text styles impressionismi rajaja ja Second level peaesindaja. Third level Monet'lt pärineb umbes Fourth level 2500 maali Fifth level Le Harve's maalis oma
MOOD RENESSANSSIAJAST UL Renessansi ajal muutus mood väga palju. Euroopa moemaitset hakkasid kujundama Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Loobuti kitsastest ja väga ebamugavatest riietest, nende asemele tulid avaramad ja mugavamad rõivad. NAISED Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost. Pikk ja kitsas nina. Väike ja korallpunane suu. Rääkides tohtis paista 45 hammast. Rüht pidi olema sirge Ei tohtinud olla paks ega ka peenike. Juuksed Peakatte kandmine oli renessansi ajal vajalik. Osades kohtades trahviti inimesi, kes avalikkuse ette ilmus palja peaga. Kapuuts oli levinuim peakate. Kapuutse oli erinevaid: inglise kapuuts, prantsuse kapuuts.
toiduks. Kartuleid küpsetati koos koorega tuhas ja panniga ahjus, keedeti koorega ja kooritult, kasutati nii suppide keetmisel kui putrude valmistamisel, leibade ja saiade küpsetamisel ning iseseisvate toitudena. Lõuna-Eesti ja Peipsimaa Keedeti ohtrasti tatratanguputru. Mida keedeti piimaga ja pudrule on pandud ikka võisilm ka. Tatratangud keedeti soola veega pehmeks, siis kallati värske piim (ternespiim) peale ja segati pikkamööda tulel, kuni piim läks peal paksuks. Saadud toitu nimetati ääripudruks. Vee ja kaerajahu hapendatud segust keedeti kaerakile ehk kiisel. Mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi soojalt rõõsa piimaga, sulavõi või rasvakõrnetega, pärast hangumist ka külma tarretisena. Kartuleid, liha ja kastet hakati hakati valmistama alles 20 saj. alguses. 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine.
Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. Aastatel, kui voolu kõrgaeg oli juba möödas. osa noori Prantsuse kunstnikest polnud rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi.
Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kujundite sekka hakkas ilmuma: 1. Inimeste skemaatilised kujutised 2. Loomade skemaatilised kujutised 3. Mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused (jumalate võitlused koletistega nagu Kükloobid, kentaurid, barbarid jne, kellega kreeklased 6
Lahusti mass : 200 g — 30 g = 170 g vett 3. Mitu grammi 20%-list lahust saab valmistada 5 g soolast? Mitu grammi vett tuleb selleks vôtta? Koostame vôrde: 5 g — 20% x - 100 0 /0 5 g • 100 0/0 Avaldame lahuse massi: x = = 25 g lahust Lahusti mass: 25 g 5 g = 20 g vett 4. Mitme protsendiline lahus saadi, kui segati 40 g 20%-list ja 160 g 10%- list lahust? Uue lahuse protsendilisuse leidmiseks on vaja teada uue lahuse massi ja lahustunud aine massi selles. Leiame uue lahuse massi: 40 g + 160 g = 200 g Leiame lahustunud aine massi kummaski lâhtelahuses: 40 g • 20% 160 g *10 0/0 = 16 g 100% 100%
Peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane rauaoksiid) abil. Malahiit oli aluseks rohelisele silmavärvile ( wadju ), mida algselt kanti laialt üle silmade ja põskede ülaosa. Hiljem asendati wadju mustal galeniidil põhineva silmameigiga ( kohl/ mesdemet ) ja punasel ookril baseeruva huulevärvi ja põsepunaga. Pulbreid säilitati erilistes kosmeetikalaegastes, mis olid jõukuse märgiks. Pulbreid segati vee, rasva või õliga ning kanti peale näppudega. Seetõttu oli silmapõletikkesse haigestumine sage. 4000 aastat tagasi hakati kasutama aplikaatorpulki, mis hoidsid ära infektsiooni. Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures, kaunistati isegi surnuid. Lisaks ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest. Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti ,,suumaalijateks". Nad töötasid
Põrandakatted LINOLEUM Inglane Frederik Walton leiutas selle aastal 1863. Linataimest saadud linaseemneõli oksüdeeriti, mille tulemuseks saadi aine, mis kannab nimetust linoleumi tsement. Seejärel segati see aine männivaigu ja näiteks saepuruga ja kallati dzuudist valmistatud plaatidele. Selliselt valmistatud materjali sai õhukesteks plaatideks lõigata ning nendega kaeti siis põrandaid. Linoleumi pildid Puitpõrand Massiivse puitpõranda eelised Kasutusiga on massiivsetel puitpõrandatel kõige pikem (võrreldes laudparkett, spoonparkett ja laminaatpõrandaga). Praktiliselt eluaegne garantii, kuna lihvimisvaru on suur. Naturaalne, soe materjal, ehe värvitoon. Veidi ebaühtlane, kuid
kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige tuntumad olid kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Õli ja teravilja säilitamiseks olid eri nõud. Samuti kasutati suuri keraamilisi vaase mälestusmärgina haudadel. Keraamiliste nõude ja kujukestega Kreeka kunstiajalugu algabki.Alguses maaliti nõudele lihtsaid kujundeid: kolmnurke, rombe ja ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. hakati aga kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised piltjutustused. Peamiseks teemaks oli kreeklaste või Olümposejumalate
Kunst on suhtlemisvahend ja on universaalne. Kunstil on olnud sotsiaalne funktsioon- mõjutada. Kunst oli ideoloogia kandja. Ideoloogiline sots. realism, natsi-Saksamaa Esimesed kunsiteostena võetavad objektid või teosed, esemed loodi umbes 40 000a eKr Kromanjoonlaste poolt. Koopamaali õitseng nn. Madeleine'i ajastul (20 000-12 000 a eKr) Iseloomustab: tõetruu, meisterlikult tabatud poosid ja liikumisviis Põhitoonid punane, must, valge, kollane Rasva, kondiüdiga segati mineraalseid värve Kujutatakse: piisonit, põhjapõtra, jt, inimfiguure harvem Mesoliitikumis(keskmisel keskajal) u. 12000-5000.a eKr ja neoliitikumis u. 5000a.eKr Joonistus lihtsus, skemaatilisem- taotuslik! Arenes karjakasvatus, põllundus Teistpoolsust vahendasid nõiad ja samaanid Teistpoolsuse(müsteeriumi) kujutamine abstraktselt, mütoloogia kujutamine Levis ornamentika- lisakujundus, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest.
Klaus-Peter Wolf Klassi kõige tagasihoidlikum, saladuslikum ja vaiksem poiss Kai Lichte ronis ühel vihmasel hommikul katusele ja kukkus sealt alla. Juhtunut nägid pealt tema klassikaaslased ja õpetaja. Tim, Jan, Doro ja Lina-ühed loo peategelastest, hakkasid tema kukkumise põhjust eriti põhjalikult uurima, koostöös muidugi politseiga, komissar Lohmanni ja Annete Kösteriga, loosse segati sisse ka Lina vanaisa, kes oli endine politseinik. Leiti palju asitõendeid, tehti palju oletusi, süüdistati süütuid inimesi, näiteks Timi, paljudel tekkis kahtlus, et ehk tema oli viinud oma norimisega Kai Lichte selleni, et ta tahtis sooritada enesetapu, kuid loo lõpus selgus, et tegelikult oli süüdi Kai Lichte ema, keda ei osatud alguses kindlasti mitte süüdistada. Kai ema oli raskelt haige, tal tekkisid pidevad vihahood, mille
mis asetati leivategemise ajaks raejalgadele. Saaremaal, Muhus ja Läänemaal nimetati küna ,,levalöime", Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaal ,,mõhk", setudel ,,ruih", Sangastes ka ,,ruhe", Häädemeestes ,,leivamold". Leivaküna oli umbes 1,52,5 meetrit pikk ja kaks vakka jahu võis selles korraga leivaks teha. Küna suurus sõltus sellest, kui palju leiba tuli teo ajal teha. Leiva tegemisel võeti leiget vett, segati selle sisse väike kakuke, kallati matist jahu peale ja siis löödi see kõik suure puukulbi või käega segamini. Siis raputati segule jahu peale, nõu kaeti kaane ja paksu riideesemega ning tõsteti ahju äärde sooja kätte hapnema. Järgmisel päeval prooviti leivajuure hapukust. Parim aeg leiba sõtkuma hakata oli siis, kui juuretis oli ,,maha heitnud". Nüüd pesi perenaine käed hoolega puhtaks, pani põlle ette ja sidus rätiku pähe. Leiba ei tohtinud sõtkuda palja peaga,
kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Hinnata, illises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 konsentratsiooni- saaduste suunas b) NH4SCN kontsentratsiooni- saaduste suunas c) NH4Cl kontsentratsiooni- lähteainete suunas Kontrollisime tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võeti keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisati 1...2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segati hoolikalt ning jagati tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jäi võrdluseks. Teise katseklaasi lisati kaks tilka FeCl3 lahust- lahuse värvus muutus tumedamaks, järelikult tasakaal liigub saaduste suunas.
Lehter koos filterpaberiga asetati statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valati mööda klaaspulka filtrile. Filtrist täidetakse ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi nii, et ükski piisk ei läheks kaotsi. Tuli vältida suurema koguse liiva sättimist filtrile, mis oleks aeglustanud filtrimist oluliselt. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 30..50 ml destilleeritud vett, segati ja filtriti läbi sama koonilise filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti veel paar korda vähese veega (10…20 ml), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtriti läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputati kraaniveega liivakogumisnõusse. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse
sellele, kuidas konflikt maailma mõjutab. Ühendriigid astusid kohe pärast 11. septembri terrorirünnakut sõtta islamimaailmaga. Islamis nähti ohtu kogu maailmale, kuigi see sel ajal seda ei olnud. Ei arvestatud võimalusega võtta terrorirünnakut kui massimõrva ja asuda rahvusvahelisel tasandil süüdlasi otsima. Selle asemel, et käivitada kurjategijate tabamiseks rahvusvaheline operatsioon, astuti sõtta. Sellesse segati veel kümneid riike, kes ühinesid nii- öelda rahuoperatsiooniga vaid solidaarsusest Ühendriikide vastu. Rünnakud tegid aga olukorra vaid hullemaks: bin Ladeni soov USA sõtta meelitada täitus ning islami silmis muutus kogu maailm nende vaenlaseks. Nõustun autori seisukohaga, et USA rünnakud Afpaki vastu ei olnud õigustatud. Võib öelda, et mitte islam ei põhjustanud sõda, vaid USA lihtsalt mõtles selle välja, et rahuldada oma võidutahet. 20
Sissejuhatus Paberit vajavad maailmas pea kõik. Seda hakati tegema 105. aastal Hiinas. See asendas üsna kiirest välja ennem kasutatud matejalid nagu papüürus ja savitahvlid. Seda sellepärast, kuna paber on käepärasem, kergem ja vastupidavam. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Birma ning Nepali Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Juba aastast 1056 on teada paberiveski olemasolust Hispaanias Xativas. 1270.
Jäljenduslikkust on nimetatud realismiks Claude Lorrain Maalikunsti ajalugu Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 – 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Loodusnähtused maalikunstis Kunstnikud on maalinud maastiku iidsetest aegadest. Kreeklased ja roomlased lõid seinamaalinguid maastikest. Pärast Rooma impeeriumi langust traditsioon kujutada puhast maastikku vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul.
Prantsusmaal kutsuti ilmalikku laulu šansooniks. Selle silmapaistvaim viljeleja oli Clement Janequin. Šansooni saatis lauto ja see oli tavaliselt 4-häälne. Itaalias oli aja ilmaliku laulu stiile palju, tähtsaim neist madrigal, mis oli varasemast palju viimistletum ja korrektsem. Saksamaal jätkasid minnesingerid aga ühehäälse laulu viljelemist. See püsis seal ka kõige kauem. Inglismaal aga oli hoopis vastupidine olukord. Seal võeti kõik uus rõõmuga vastu ja segati üheks segastiiliks. Renessanssi aja arenesid ka pillid. Levinuim keelpill oli lauto, kuid leidus ja vioolasid. Klahvpillidest populaarseim oli koduseks kasutamiseks mõeldud klavessiin. Puhkpillivalik oli kõige laiem: trompetid, flöödid, tsingid, krummhornid jne. Pillimängu lihtsustamiseks kasutati tabulatuuri, omapärast noodikirja. Renessanss oli murranguline ajajärk meie ajaloos. Sellest ajastust on pärit meie parimad kunsti – ja arhitektuurisaavutused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
