Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus. Rei on 1917 kevadsuvel loodud Eestimaa Sotsialdemokraatlise Ühenduse asutajaid. Partei I kongressil 1917 oktoobris sai Reist Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomitee liige ja esimees. August Rei oli nii partei teoreetik kui selle mõõdukama enamussuuna juhte, pooldades osalemist koalitsioonivalitsustes. Rei oli mitmete sotsiaaldemokraatlike vaadetega väljaannete ilmumise algataja ja kaasautor. Ühtlasi oli August Rei ESDTP ajalehe "Sotsialdemokrat" asutajaid ja esimene peatoimetaja, aastatel 19271928 koos Erich Joonasega ka ESTP ajalehe "Rahva Sõna" peatoimetaja. Aastatel 19061907 toimetas Rei VSDTP põrandaaluse ajalehte "Sotsialdemokrat". Sel ajajärgul oli ta ka ajalehe "Punane Lipp" toimetaja ning tegi kaastööd pahempoolsele legaalsele ajalehele "Hommik" Tartus. 19121913 oli August Rei vabatahtlikult Vene sõjaväes sundaega teenimas. Sõjaväest
erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris.
erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris.
Vene Erakond Eestis (VEE) Stanislav Tserepanov Nikolai Maspanov Oleg Sidelnikov Nikolai Maspanov Eduard Sedasev Sergei Kuznetov 21.12.2002 - ... 05.06.1999 - 21.12.2002 08.05.1999 - 05.06.1999 09.03.1996 - 08.05.1999 03.03.1996 - 09.03.1996 01.10.1994 - 03.03.1996 logo: [ www.rusparty.ee ] vene vähemus Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Ees...
vabamüürlaste maj toetus. Esimese võimukatse tegid enamlased juun 1917, 7. XI viiakse läbi oktoobripööre. Aug 1917 oli ka Kornilovi mäss, mis suruti enamlaste ja ajutise valitsuse poolt maha. Märtsis 1917 hakkasid ka eestlased streikima ning rüüstati asutusi ja kauplusi. Valiti TSS nõukogud. Enamuses olid nõukogudes venelased. Riigiaparaat läks eestlaste kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Tekkisid parteid (rahvadem eduerakond, talurahva liit, tööerakond, ESDTP, esseerid, enamlased) ja liidud. Tähtsaim poliitik oli Jaan Tõnisson. Parteide ühine nõue, et Eesti ala tuleks ühendada üheks kubermanguks. Muljet avaldas 26.III eestlaste demonstratsioon Petrogradis ning ajutine valitsus andis järele. 30.III kinnitati Eesti ala ühendamine ühtseks kubermanguks. Kubermangu juurde mood Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu (Maapäev), mis valiti mais. Valimised andsid patiseisu kodanlike ja sotsialistlike erakondade vahel.
Paljud põgenesid välismaale. Poliitilised olud pärast revolutsiooni. Eestimaa kubermangus toimus 1906 aastal üle 2000 erineva vastuhaku. 1908 kaotati sõjaseisukord, kuid kehtestati ,,kõvendatud valvekord". Ajakirjandust tsenseeriti ning lugupidamatust valitsuse suhtes karistati väljaande sulgemisega. Ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone keelati. Ainsa legaalse erakonnana tegutses ERE Tõnissoni juhtimisel, kuid ka selle tegevusel olid kindlad piirid. ESDTP juhid olid vanglas või emigratsioonis. VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased lõikasid kasu kõige enam eesti sotsialistide represseerimisest. Enamlased tegutsesid illegaalselt ning nende kontrollimine oli raskendatud, nende internatsionalistlikud vaated sobisid Eestisse toodavatele vene töölistele, kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Enamlaste poolele asus hulk eesti töölisi. 1913 hakkas Narvas ilmuma enamlik töölisajaleht ,,Kiir", mida toimetas
komitee esindajana Sotsialistliku Internatsionaali kongressil Kopenhaagenis. Maailmasõja aastail tihenesid Martna kontaktid vene emigrantidega, kusjuures tema sümpaatia kaldus selgelt enamlaste poole. Kevadel 1917 naasis ta kodumaale koos juhtivate enamlastega läbi Saksamaa nn. plombeeritud eselonis. Tallinnas osales Martna Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei loomisel, kujunedes selle peamiseks teoreetikuks. Ta vailiti ESDTP Keskkomitee liikmeks ja oli tegev partei häälekandja ,,Sotsiaaldemokraat" väljaandmisel. Samuti kuulus ta Maanõukogu ja Tallinna linnavolikogu saadikute hulgas. Esialgu piirdus Martna Eesti autonomiseerimise püüde toetamisega, pidades Eestit iseseisva riikluse jaoks liiga väikseks. Alles 1917. aasta lõpus tema hinnangud muutusid- ta leidis, et enamlik pööre toob kaasa anarhia; selle vältimiseks tuleb kuulutada Eesti iseseisvaks. Nimetatud seisukoht pääses Mihkel
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
takistasid. Lindpriiuse dekreet (27.01.1918)- Arreteeriti kõiki rahvuslasi ja revolutsionäre. Kõik lootused Eesti asutavale kogule ja iseseisva riigi loomiseks on läbikukkunud. Edasine kooskäimine või kokkusaamine oli ohtlik. Eesti Asutava kogu valimised: Eesti asutava kogu valimised (21.-22./28.- 29.01.1918)- VSDT(e)P Eesti komitee- 37,4%, Eesti tööerakond 30,4%, Demokraatlik blokk 22,7%, Eesti sotsialistide-revolutsionääride partei (vasakesseerid) 3,4%, Kristlik liit 2,3%, ESDTP 1,7%, Eesti sotsialistide-revolutsionääride partei (paremesseerid) 0,9%, Eesti iseseisvuslaste liit 0,6%, Tallinna vene kodanike demokraatlik organisatsioon 0,6%. Enamlased võitsid, kuid asutuvasse kogusse nad jäävad vähesusse, sest teised pooldasid iseseisva riigi loomist. Nad ei soovinud seda ning takistasid asutava kogu loomist ning katkestasid teise nädala valimisi. Päästekomitee loomine: Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918. Asutada kolmeliikmeline
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväepolk. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre (mis toimus uue kalendri järgi novembris), millega haarasid võimu bolševikud. Eestis võttis võimu üle kohalikest bolševikest, ESDTP menševikest ja Eesti esseeridest koosnev Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel, kubermangukomissar Jaan Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad diktatuuri ja Venemaaga taasühinemise suunas ega kavatse Eesti saavutatud autonoomiat austada. Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 1917. aasta 28. novembril (vkj 15. novembril) kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset
(kas luterlik kirik peab olema tulevase riigi koostisosa, usuõpetuse vajalikkus jne) ERE ja EKREl tulevikus siiski sarbnased vaated ja 1931 liitusid nad uuesti. Samamoodi liitusid 2 agraarerakonda: Eesti maarhava liit EML ja Eestimaa talurahva liit ETL (Põhja-E). Tegutsema jäädi EML nime all (Pm eesti maaliit). Uued erakonnad: Vene kodanike kogu VKK esindas eestis elavaid venelasi. Ja saksa erakond eestis (esindas baltisakslasi). Samaks jäid esseerid, ESDTP ja Eesti Tööerakond. Poliitiliste jüudude kõrval esitasid oma nimekirja AK valimistele veel 2 org-i. Ülemaaline Meremeeste Liit ja Hiiu-Saare elanikud. 2 viimast jäid Akst välja, ei saanud piisavalt hääli. Ainsa märkimisväärse pol jõuna jäi AK valimistest välja enamlik partei, kutsusid üles valimisi boikoteerima ja laskma valimisurindesse ,,ristlöödud töörahva nimekirju". Väidetavalt valge terrori ohvriteks langenud inimeste nimesid. (paljud neist olid hea
(kas luterlik kirik peab olema tulevase riigi koostisosa, usuõpetuse vajalikkus jne) ERE ja EKREl tulevikus siiski sarbnased vaated ja 1931 liitusid nad uuesti. Samamoodi liitusid 2 agraarerakonda: Eesti maarhava liit EML ja Eestimaa talurahva liit ETL (Põhja-E). Tegutsema jäädi EML nime all (Pm eesti maaliit). Uued erakonnad: Vene kodanike kogu VKK– esindas eestis elavaid venelasi. Ja saksa erakond eestis (esindas baltisakslasi). Samaks jäid esseerid, ESDTP ja Eesti Tööerakond. Poliitiliste jüudude kõrval esitasid oma nimekirja AK valimistele veel 2 org-i. Ülemaaline Meremeeste Liit ja Hiiu-Saare elanikud. 2 viimast jäid Akst välja, ei saanud piisavalt hääli. Ainsa märkimisväärse poliitilised jõuna jäi AK valimistest välja enamlik partei, kutsusid üles valimisi boikoteerima ja laskma valimisurindesse „ristlöödud töörahva nimekirju“. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
