Juulis 1906 võttis Rei osa ristleja "Pamjat Azova" mässu organiseerimisest ning pärast selle nurjumist tegutses lühikest aega Narvas põrandaaluse organisaatorina, jätkates kihutustööd seoses Riigiduuma valimistega 3 Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus. Rei on 1917 kevadsuvel loodud Eestimaa Sotsialdemokraatlise Ühenduse asutajaid. Partei I kongressil 1917 oktoobris sai Reist Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomitee liige ja esimees. August Rei oli nii partei teoreetik kui selle mõõdukama enamussuuna juhte, pooldades osalemist koalitsioonivalitsustes. Rei oli mitmete sotsiaaldemokraatlike vaadetega väljaannete ilmumise algataja ja kaasautor. Ühtlasi oli August Rei ESDTP ajalehe "Sotsialdemokrat" asutajaid ja esimene peatoimetaja, aastatel 19271928 koos Erich Joonasega ka ESTP ajalehe "Rahva Sõna" peatoimetaja. Aastatel 19061907 toimetas Rei VSDTP põrandaaluse
erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris.
erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris.
Üleminekuperiood kestab kuni 2010 aasta kongressini. osalemine Riigikogu valimistel: "Meie Kodu On Eestimaa!" 199 5,87 % 31 763 6 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 5 Vene Erakond Eestis (VEE) Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 199 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 6,13 % 29 682 6 9 Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei (ESDTP) Vene Ühtsuspartei (VÜP) 200 2,24 % 11 113 - Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 3 200 0,99 % 5 464 - Konstitustsioonierakond (KP) 7 Erakond Eestimaa Rohelised (EER) 07.05.2005 - 25.11.2006 Eesti Roheline Erakond (ERE) /REAG pea eestkõnelejad: Marek Strandberg eestkõnelejad: Peeter Jalakas Valdur Lahtvee Maret Merisaar Marek Strandberg REAG: REAG (liider M.Strandberg) 30.06.2008 - ... 30.11.2006 - 30.06.2008 30.11.2006 - 30.06
vabamüürlaste maj toetus. Esimese võimukatse tegid enamlased juun 1917, 7. XI viiakse läbi oktoobripööre. Aug 1917 oli ka Kornilovi mäss, mis suruti enamlaste ja ajutise valitsuse poolt maha. Märtsis 1917 hakkasid ka eestlased streikima ning rüüstati asutusi ja kauplusi. Valiti TSS nõukogud. Enamuses olid nõukogudes venelased. Riigiaparaat läks eestlaste kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Tekkisid parteid (rahvadem eduerakond, talurahva liit, tööerakond, ESDTP, esseerid, enamlased) ja liidud. Tähtsaim poliitik oli Jaan Tõnisson. Parteide ühine nõue, et Eesti ala tuleks ühendada üheks kubermanguks. Muljet avaldas 26.III eestlaste demonstratsioon Petrogradis ning ajutine valitsus andis järele. 30.III kinnitati Eesti ala ühendamine ühtseks kubermanguks. Kubermangu juurde mood Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu (Maapäev), mis valiti mais. Valimised andsid patiseisu kodanlike ja sotsialistlike erakondade vahel.
Paljud põgenesid välismaale. Poliitilised olud pärast revolutsiooni. Eestimaa kubermangus toimus 1906 aastal üle 2000 erineva vastuhaku. 1908 kaotati sõjaseisukord, kuid kehtestati ,,kõvendatud valvekord". Ajakirjandust tsenseeriti ning lugupidamatust valitsuse suhtes karistati väljaande sulgemisega. Ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone keelati. Ainsa legaalse erakonnana tegutses ERE Tõnissoni juhtimisel, kuid ka selle tegevusel olid kindlad piirid. ESDTP juhid olid vanglas või emigratsioonis. VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased lõikasid kasu kõige enam eesti sotsialistide represseerimisest. Enamlased tegutsesid illegaalselt ning nende kontrollimine oli raskendatud, nende internatsionalistlikud vaated sobisid Eestisse toodavatele vene töölistele, kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Enamlaste poolele asus hulk eesti töölisi. 1913 hakkas Narvas ilmuma enamlik töölisajaleht ,,Kiir", mida toimetas
komitee esindajana Sotsialistliku Internatsionaali kongressil Kopenhaagenis. Maailmasõja aastail tihenesid Martna kontaktid vene emigrantidega, kusjuures tema sümpaatia kaldus selgelt enamlaste poole. Kevadel 1917 naasis ta kodumaale koos juhtivate enamlastega läbi Saksamaa nn. plombeeritud eselonis. Tallinnas osales Martna Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei loomisel, kujunedes selle peamiseks teoreetikuks. Ta vailiti ESDTP Keskkomitee liikmeks ja oli tegev partei häälekandja ,,Sotsiaaldemokraat" väljaandmisel. Samuti kuulus ta Maanõukogu ja Tallinna linnavolikogu saadikute hulgas. Esialgu piirdus Martna Eesti autonomiseerimise püüde toetamisega, pidades Eestit iseseisva riikluse jaoks liiga väikseks. Alles 1917. aasta lõpus tema hinnangud muutusid- ta leidis, et enamlik pööre toob kaasa anarhia; selle vältimiseks tuleb kuulutada Eesti iseseisvaks. Nimetatud seisukoht pääses Mihkel
Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Karl Ast. Tekkis tänu Vene sotsiaaldemokraatide lõhenemisele enamlasteks ja vähemlasteks. 7. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseerid) - Gustav Suits 8. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP). Ivan Rabtsinski, Jaan Anvelt. 2.5 Omariikluse idee areng Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele.
Eesti Tööerakond Häälekandja: “Vaba maa” Kuulusid: A. Piip, O. Strandman, J. Kukk Toetajad: väikekodanlus, ametnikud ja õpetajad Eesmärgid: keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel Asunike ja Väikemaapidajate Koondis (eraldus Tööerakonnast 1923) Kuulusid: O. Tief, O. Köster Toetajad: peamiselt maareformiga maad saanud talupoega Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) 1925. aastast Eesti Sotsialistlik Tööliste partei Häälekandjad: “Sotsiaaldemokraat”, “Tulevik”, “Sõna”, “Ühendus” jne. Kuulusid: Toetajad: väikekodanlus, töölised, osa intelligentsi, ametnikud Vasakpoolne tiib Parempoolne tiib
takistasid. Lindpriiuse dekreet (27.01.1918)- Arreteeriti kõiki rahvuslasi ja revolutsionäre. Kõik lootused Eesti asutavale kogule ja iseseisva riigi loomiseks on läbikukkunud. Edasine kooskäimine või kokkusaamine oli ohtlik. Eesti Asutava kogu valimised: Eesti asutava kogu valimised (21.-22./28.- 29.01.1918)- VSDT(e)P Eesti komitee- 37,4%, Eesti tööerakond 30,4%, Demokraatlik blokk 22,7%, Eesti sotsialistide-revolutsionääride partei (vasakesseerid) 3,4%, Kristlik liit 2,3%, ESDTP 1,7%, Eesti sotsialistide-revolutsionääride partei (paremesseerid) 0,9%, Eesti iseseisvuslaste liit 0,6%, Tallinna vene kodanike demokraatlik organisatsioon 0,6%. Enamlased võitsid, kuid asutuvasse kogusse nad jäävad vähesusse, sest teised pooldasid iseseisva riigi loomist. Nad ei soovinud seda ning takistasid asutava kogu loomist ning katkestasid teise nädala valimisi. Päästekomitee loomine: Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918. Asutada kolmeliikmeline
esindamisel ka riigipea ülesandeid. Peamine probleem oli valitsemissüsteemist tulenev valitsuste ebastabiilsus. 1919–1934 oli valitsuse keskmine iga 8 kuud ja 20 päeva. 1921–1932 oli 12 valitsust, sh: 2 kolmeparteilist, 5 neljaparteilist, 4 viieparteilist ja 1 kuueparteiline. Parlamendivalimised 1919–1929 (suuremad parteid) 1919 1920 1923 1926 1929 1932 PK 8 21 23 23 24 ARV - - 4 14 14 42 RE 25 10 8 8 9 KRE 5 7 8 5 4 ETE 30 22 12 13 10 23 ESDTP (ESTP) 41 18 15 24 25 22 muud vasakpoolsed 7 11 5 6 6 5 kommunistid - 5 10 - - - Eesti valitsused 1918-1940 (Valitud ja valitsenud. Koost. Jaan Toomla. Tln, 1999) Nr Valitsuse ametiaeg Valitsusjuht Koalitsiooniparteid 1 09.05.1919–18.11.1919 Otto Strandman ETE ESTP ER 2 18.11.1919–28.07.1920 Jaan Tõnisson ER ESTP ETE 3 28.07.1920–30.07.1920 Ado Birk ER KRE ETE 4 30.07.1920–26.10
1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväepolk. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre (mis toimus uue kalendri järgi novembris), millega haarasid võimu bolševikud. Eestis võttis võimu üle kohalikest bolševikest, ESDTP menševikest ja Eesti esseeridest koosnev Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel, kubermangukomissar Jaan Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad diktatuuri ja Venemaaga taasühinemise suunas ega kavatse Eesti saavutatud autonoomiat austada. Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 1917. aasta 28. novembril (vkj 15. novembril) kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset
(kas luterlik kirik peab olema tulevase riigi koostisosa, usuõpetuse vajalikkus jne) ERE ja EKREl tulevikus siiski sarbnased vaated ja 1931 liitusid nad uuesti. Samamoodi liitusid 2 agraarerakonda: Eesti maarhava liit EML ja Eestimaa talurahva liit ETL (Põhja-E). Tegutsema jäädi EML nime all (Pm eesti maaliit). Uued erakonnad: Vene kodanike kogu VKK esindas eestis elavaid venelasi. Ja saksa erakond eestis (esindas baltisakslasi). Samaks jäid esseerid, ESDTP ja Eesti Tööerakond. Poliitiliste jüudude kõrval esitasid oma nimekirja AK valimistele veel 2 org-i. Ülemaaline Meremeeste Liit ja Hiiu-Saare elanikud. 2 viimast jäid Akst välja, ei saanud piisavalt hääli. Ainsa märkimisväärse pol jõuna jäi AK valimistest välja enamlik partei, kutsusid üles valimisi boikoteerima ja laskma valimisurindesse ,,ristlöödud töörahva nimekirju". Väidetavalt valge terrori ohvriteks langenud inimeste nimesid. (paljud neist olid hea
(kas luterlik kirik peab olema tulevase riigi koostisosa, usuõpetuse vajalikkus jne) ERE ja EKREl tulevikus siiski sarbnased vaated ja 1931 liitusid nad uuesti. Samamoodi liitusid 2 agraarerakonda: Eesti maarhava liit EML ja Eestimaa talurahva liit ETL (Põhja-E). Tegutsema jäädi EML nime all (Pm eesti maaliit). Uued erakonnad: Vene kodanike kogu VKK– esindas eestis elavaid venelasi. Ja saksa erakond eestis (esindas baltisakslasi). Samaks jäid esseerid, ESDTP ja Eesti Tööerakond. Poliitiliste jüudude kõrval esitasid oma nimekirja AK valimistele veel 2 org-i. Ülemaaline Meremeeste Liit ja Hiiu-Saare elanikud. 2 viimast jäid Akst välja, ei saanud piisavalt hääli. Ainsa märkimisväärse poliitilised jõuna jäi AK valimistest välja enamlik partei, kutsusid üles valimisi boikoteerima ja laskma valimisurindesse „ristlöödud töörahva nimekirju“. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid:
annaabi.ee 
