Nende armeesse kuulus 1,7 miljonit meest ja 2300 tanki. Pealekauba veel 81 laskur-, 62 tankibrigaadi ja 12 ratsadiviisi. Stalin esitas plaani, mille kohaselt tuli ette võtta üldpealetung Leningradist Musta mereni, et vabastada sakslaste kätte läinud alad. Stalin kartis, et sakslased ründavad paremalt poolelt, sest Moskva oli olnud kõige tähtsam sihtmärk. Süd Saksamaa oli sõlminud Kolmikpakti Jaapani ja Itaaliaga, mille kohaselt tehti koostööd. Saksamaal oli suurim armeegrupp Wehrmacht, kuid peale Barbossat olid sõjameeste numbrid vähenenud. Operatsiooni Blau viis läbi armeegrupp Süd, armeegrupid Mitte ja Nord jäid samal ajal kaitsepositsioonidele. Lisaks olid sakslaste käsutuses ka Itaalia, Rumeenia ja Ungari sõdurid. Sakslaste sõjavägi oli miljoni mehe suurune, liitlastelt saadi juurde 300 000 meest. Teljeriikide sõdureid on kokku rohkem kui 1,3 miljonit. Lõplik Süd koosnes 45 jalaväe-, 11 tanki, 4 kergejalaväe-, ja 5 motoriseeritud diviisist
NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 7. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 8. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast
Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu tagasi tulla. Esimene tõsine tagasilöök Hitlerile. 4. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel? 22.juuni1941 ründas Saksamaa NSVLi. NSVL kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks. Plaan Barbarossa. Pealetung kolmel suunal: Nord, Mitte ja Süd. Armeegrupp NORD: blokeeris Leningradi Armeegrupp MITTE: tõrjuti tagasi Moskva alt u 60km Armeegrupp SÜD: vallutas Kiievi ja Ukraina, edasi mingi Stalingradi peale 1941 augusti keskel jõudsid saksa väed Leningradi lähistele ning algas Leningradi blokaad, mis kestis 1944.a. jaanuarini. Novembri lõpuks 1941 jõudsid Saksa väed Moskva lähistele. 5.dets.1941 alustasid Nõukogude väed Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused paisati
efektiivsemalt. Hitleri Saksamaa oli eelisseisus, sest nad olid suutnud vallutada paljud Nõukogude Liidu alad. Siiski raskendas maksimaalset tugevat rünnakut laialivalguv pikk rindejoon. 2. Stalingradi lahingu eel Operatsiooni Barbrossa ebaõnnestumine tõi kaasa Wehrmachti jõuetuse ning ressursside nappuse. See tähendas seda, et nii laiahaardelist pealetungi enam korraldada ei saanud. 1942. jaanuariks oli Wehrnacht kaotanud idas võideldes umbes miljon võitlejat. Armeegrupp Süd kaotas ligikaudu pool oma meeskonnast ning Nord ja Mitte umbes 35%. Soomusmasinate kadu ulatus 4200-ni ja sama aasta märtsi lõpuks oli 16 idarinde tankiüksuses keskmiselt 140 kasutuskõlblikku tanki. Wehrmacht kaotas ka üle 100 000 mootorsõiduki ning ligikaudu 200 000 hobust, mis kõik mõjutasid märkimisväärselt nii liikuvust kui logistikat (Antill 2009: 11,12). Olukord muutus veelgi kehvemaks kui jaapanlased ründasid Pearl Harbori. See
NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 9. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 10. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast
aasta juunis tabas Nõukogude Liitu ootamatult. Punaarmee polnud võimeline rünnakulainetele vastu seisma. Juuli alguses okupeeriti Leedu ja Läti, piirati Nõukogude väed saades 300 000 sõjavangi. Nõukogude Liidu pealinn oli sakslaste peamine eesmärk ja see taheti vallutada enne talve saabumist. Seetõttu eraldati armeegrupile Mitte Fedor von Bocki juhtimisel kaks soomusgruppi, see vastuarmeegrupp Nord, mis suundus Leningradi (Sankt- Peterburg) peale, ja armeegrupp Süd Ukrainas said kumbki ainult ühe. Hitler, kes sekkus üha enam operatsiooni juhtimisse, muutis 19.juulil selle korralduse ära- Moskva polnud enam peaeesmärk. Eesmärgiks sai Leningrad ja Ukraina tähtsad põllumajanduspiirkonnad. Smolenski all langes vangi veel 310 000 nõukogude sõdurit. Septembri alguseks õnnestus Leningrad ümber piirata(Leningradi blokaad kestis 1944.aasta jaanuarini). Armeegrupil Süd aga esines ka probleeme, pealetung Moskvale (operatsioon Taifuun) sai
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlem...
lahingutel? · Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutid ja kommunismi hävitamine · Rünnata NSVL kolmest peasuunast- Leningrad, Moskva, Kiiev, lõpetada sõda 1941 aasta lõpuks · 22.juuni Saksamaa ründas NSVL · · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari, Soome alustas Jätkusõda Pealetund kolmel peasuunal - Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Kestis 900 päeva. 600 tuh hukkunut - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 60 km Moskvast- Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941 Välksõja lõpp - Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused · Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) · Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes.
aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel? Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon "Barbarossa" · Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. · 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. · Pealetung kolmel peasuunal: · Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut · Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. · Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina 7. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast
Eesti teises maailmasõjas 1939.a. 23.08.- MRP ehk Molotov-Ribbentropi pakt. 1939.a. 01.09 Saksamaa tungib kallale Poolale. 1939.a. 28.09 NL ja Eesti vastastikuse abistamise leping. 1940.a. 17.06 NL väed Eestis. 1940.a. 21.06 riigipööre. 1941.a. 14.06 massiküüditamine. 1944.a. 09.03 Tallinna pommitamine. 1944.a. 18.09 katse taastada vabariiki Tiefi valitsuses. Rahvusvaheline olukord. 1939-a-ks oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingust. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja Tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSVL- ga, kuidas sõda vältida, kuid tulemusteta. NSVL ja Saksamaa salajased läbirääkimised, mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08. 1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSVL-i mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moder...
Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus · Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest · Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele · 1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada · Armeegrupp Nord tungis peale Leningradile(Leningradi blokaad), vallutada ei õnnestunud · Armeegrupp Mitte liigub Moskva peale, 1941 Sks vägede edasiliikumine pannakse seisma, põhjused:hobused harjunud head toitu sööma, headel teedel käima-NSVL aladel teed sitad, toitu pole. Talv-erakordselt krõbe talv. Sõduritel pole vastavat riietust, varustust, teeb liiga külm neile, tehnika hakkas üles ütlema külmaga(NSVL oli õppinud toime tulema). Inim
Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks? Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k.), mis kujutas endast ühendatud koostööd lennuväe ja maavägede vahel. See strateegia oli edukas sõja algul, aga selle nõrgad punktid olid sedasijõudnud vägede kerge haavatavus (puudus kaitse külgedelt) ja ebaefektiivsus pike...
Stalin oli andnud käsu - "See on kohustuslik, et meie väed tuleb haarata Narvalt hiljemalt 17. veebruar 1944. See on vajalik nii sõjalise kui ka poliitilistel põhjustel. Ta on kõige tähtsam just nüüd. Ma nõuan, et sa võtaks kõik vajalikud meetmed, et vabastada Narva hiljemalt kui nimetatud perioodil. " Kuna pärast ebaõnnestunud Leningradi rinnet, andis Stalin uue korra 22.veebruaril, et Nõukogude relvajõudude Eesti operatsiooni rinne tungiks Narva jõeni eesmärgiga purustada armeegrupp Narwa ning tungida Tallinna ja Pärnuni. Nõukogude 2. löögiarmee eelväed lõid veebruaris jõe läänekaldale Riigiküla, Siivertsi-Vepsküla ja Krivasoo sillapead. Järgnenud pealetungid ebaõnnestusid saksa ja eesti üksuste visa vastupanu tõttu, kellest viimased olid motiveeritud Eesti Vabariigi taassünni võimalusest. Armeegrupi Narwa vasturünnakud hävitasid linnast põhjas paiknevad sillapead ja surusid lõunapoolse Krivasoo sillapea koomale, stabiliseerides rinde suve keskpaigani.
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jä...
jääda. - See oli Hitleri esimene suur tagasilöök II maalmasõjas. 3. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941. lõpuks? - Eesmärgiks olid toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. - 1941. aasta sügiseks oli Saksa armee vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast – Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuidas see mõjutas sõja käiku? - Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias - 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit.
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Alfons Rebane Õpetaja: Kapten Tint Õpilane: Marek Armulik Narva 2010 Sissejuhatus Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni) 1908 Valga 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti ohvitser. Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920ndatel ja sai ohvitseriks aastal 1929. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel välja murda 13 piiramisrõngast. Eesti kaitselahingute algusest jaanuaris 1944 pidas Rebane lahinguid Krivasoos, Narva jõel, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ning hiljem Oppelni piirkonnas, kus...
Eesti, Läti ja Leedu puhul loodeti, et Saksamaa aitab taastada nende iseseisvuse, lisaks tekitas viha ka küüditamine. NSVL kaotas väga palju mehi ja miljonid mehed langesid vangi. Armeegrupp NORD jõudis välja Leningradini ja Leningrad sattus blokaadi. Leningrad jäi blokaadi ajal põhimõtteliselt nälga, sest puudusid toiduvarud ja lisaks toimus pommitamine, puudus küte ja vesi. Nälga suri üle 600 000 inimese. Armeegrupp MITTE jõudis välja peaaegu Moskvani, aga seda linna Stalin käest ära ei andnud. Moskva all algas esmane NSVLi pealtung. Armeegrupp SÜD esialgu Kaspia mereni välja ei jõudnud, seati uus siht jõuda Stalingradini, mille abil saab ära lõigata Volga jõe veetee. Tegelikkuses sakslaste välksõja plaanist ei tulnud midagi välja. Detsembris 1941 sõjategevus laienes. 7. Detsember 1941 ründas Jaapan USAt Hawaii saarestikus ja see tõi kaasa USA sekkumise Teise maailmasõtta
Surmalaagrid Auschwitz/Oswiecim, Majdanek jt Poolas U 6 mln juudi hukkumine Anne Franki päevik/Amsterdam; Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon "Barbarossa" Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. Pealetung kolmel peasuunal: Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes. Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel.
Teadmata Oma Neutraalne Vastane Meeskond Jagu Poolrühm Rühm Kompanii Pataljon Rügement/ Grupp Brigaad Üksuse suuruse indikaator Kirjeldus Tingmärk Teadmata Oma Neutraalne Vastane Diviis/ Kaitseringkond (kasutamiseks BDCOL-is) Korpus Armee Armeegrupp Regioon* * Due to the fact that within the Baltic States no division size units are existing, Military Regions, as used within BDCOL, are indicated with the divisional size indicator XX. Rajatis/hoone Löögiüksus (Taskforce) Petteüksus Varustust/Relvastus Kirjeldus Kerge Keskmine Raske Kuulipilduja Miinipilduja Granaadiheitja Tankitõrje granaadiheitja Tankitõrje raketiseade
Normandia meredessandi eel: petteoperatsioonid ja õhudessant Referaat Sisukord Sissejuhatus Teise maailmasõja üheks suurimaks pöördepunktiks oli Normandia dessant. Sellega avati Prantsusmaa rannikul teine rinne, mis võimaldas natsistliku Saksamaa väed purustada. Üldiselt mõistetakse D-Päeva all Inglismaalt Prantsusmaale saadetud meredessanti. Tegelikult oli aga suur osa meredessandi toimumisel ka D-Päevale eelnenud erinevatel petteoperatsioonidel ja ka enne meredessanti toimunud õhudessandil. Referaadi ülesandeks ongi heita rohkem valgust liitlaste korraldatud petteoperatsioonidele, mis võimaldasid meredessanti väiksemate kadudega korraldada; selgitada, mida täpsemalt tehti ning millised olid operatsioonide tulemused. Samuti on vaatluse all õhudessant Normandiasse just see sündmus avas otseselt teise rinde ning oli ettevalmistuseks meredessandile. 1. Petteoperatsioonid 1.1...
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni ...
eesti meremeest, neist 200 laevaohvitseridena. Vähesel arvul eestlasi oli ka Kuninglikes Õhujõududes ja maaväes ning USA sõjaväes, kokku mitte üle paari saja. Suvesõda 22. VI 1941 Saksamaa pealetungi algus idas 26. VI Jätkusõda 2. VII sakslased Riias 3. VII Stalini raadiokõne („põletatud maa taktika”). Hävituspataljonid 7.–9. VII Saksa 18. armee (kindralooberst Georg von Küchler) ületab Eesti piiri Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupp „Nord” (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb), kokku 20 jalaväe -, 3 moto - ja 3 soomusdiviisi. Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Vorošilov), kokku 19 jalaväe- ning 7- ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. 12. VII 1941 rinne peatub Pärnu jõe-Emajõe joonel 6. VIII Saksa väed jõuavad Kunda juures mereni 17. VIII sakslased Narvas 20.–25. VIII lahingud Tallinna pärast 28. VIII sakslased Tallinnas Metsavennad
miinipildujat ning 150 soomusmasinat. Suruti maha viimased vastupanukolded. Löödi tagasi punaarmeelaste suurrünnak. Sinimägede ees suitses 113 purustatud tanki. 30.- 31. juulil proovis Punaarmee uuesti sinimägedest läbi murda, kuid ebaõnnestus taas. Lahingud olid ohvriterohkeimad Eesti ajaloos. Punaarmee kaotuste suurust on hinnatud 100 000 - 200 000 mehe suuruseks. Kagu-Eesti loovutamine, võitlused Emajõe joonel: Eesmärk oli Eestisse lõunast sisse tungida ja armeegrupp "Narva" kotti võtta. Saksa väejuhatus saatis Nõukogude üksuste vastu kogu lennuväe ja suutis peatada hetkeks. Sakslased tõid lisajõude Eestisse ning astusid vasturünnakuks. Teistel rinnetel punaarmee surus sakslased pidevalt taganema. Emajõe joonel tõrjuti punaarmee ära. Sissetung hakkas ähvardama Tartut. Üle Põlva Tartu sihis tungis Nõukogude 67. armee väekoondised. Tartu alla saadeti lisajõude, sest see oleks ohustanud armeegrupi "Narva" tagalat. Kohale
Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi Nõukogude vägede Kingisepa–Gdovi pealetung, veebruari Narva pealetung, märtsi alguse ja märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Auvere sillapea põhjapoolse rindejoone näol oli tegemist strateegilise suunaga, sest kui 2. löögiarmee oleks sellest mereni läbi murdnud enne Narva ümbruses paiknevate armeegrupp Narva üksuste taandumist, poleks saksa üksused enam tõenäoliselt suutnud takistada nõukogude vägede väljatungi Peipsi järve ja Soome lahe vahelisest kitsaskohast. Saksa vägede jaoks oli rinde hoidmine ja kaitsmine oluline tõrjelahing, millest sõltus Narva rinde püsimajäämine. 6.-9. märtsini korraldas Punaarmee massiivseid õhurünnakuid Eesti linnade vastu, mis olid selgelt sihitud tsiviilelanikkonna vastu. 6. märtsil hävitati õhurünnakutes barokne Narva linn. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
