Nende armeesse kuulus 1,7 miljonit meest ja 2300 tanki. Pealekauba veel 81 laskur-, 62 tankibrigaadi ja 12 ratsadiviisi. Stalin esitas plaani, mille kohaselt tuli ette võtta üldpealetung Leningradist Musta mereni, et vabastada sakslaste kätte läinud alad. Stalin kartis, et sakslased ründavad paremalt poolelt, sest Moskva oli olnud kõige tähtsam sihtmärk. Süd Saksamaa oli sõlminud Kolmikpakti Jaapani ja Itaaliaga, mille kohaselt tehti koostööd. Saksamaal oli suurim armeegrupp Wehrmacht, kuid peale Barbossat olid sõjameeste numbrid vähenenud. Operatsiooni Blau viis läbi armeegrupp Süd, armeegrupid Mitte ja Nord jäid samal ajal kaitsepositsioonidele. Lisaks olid sakslaste käsutuses ka Itaalia, Rumeenia ja Ungari sõdurid. Sakslaste sõjavägi oli miljoni mehe suurune, liitlastelt saadi juurde 300 000 meest. Teljeriikide sõdureid on kokku rohkem kui 1,3 miljonit. Lõplik Süd koosnes 45 jalaväe-, 11 tanki, 4 kergejalaväe-, ja 5 motoriseeritud diviisist
NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 7. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 8. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast
Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu tagasi tulla. Esimene tõsine tagasilöök Hitlerile. 4. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel? 22.juuni1941 ründas Saksamaa NSVLi. NSVL kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks. Plaan Barbarossa. Pealetung kolmel suunal: Nord, Mitte ja Süd. Armeegrupp NORD: blokeeris Leningradi Armeegrupp MITTE: tõrjuti tagasi Moskva alt u 60km Armeegrupp SÜD: vallutas Kiievi ja Ukraina, edasi mingi Stalingradi peale 1941 augusti keskel jõudsid saksa väed Leningradi lähistele ning algas Leningradi blokaad, mis kestis 1944.a. jaanuarini. Novembri lõpuks 1941 jõudsid Saksa väed Moskva lähistele. 5.dets.1941 alustasid Nõukogude väed Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused paisati
Stalin, kes sissetungi alguses hoidis madalat profiili, kutsus nüüd elanikke üles 4 vastu hakkama. Samas vähesed välisvaatlejad uskusid, et NSVL armee on võimeline sakslasi peatama enne Moskvani jõudmist. Moskva oli sakslaste üks põhilisemaid eesmärke ja seda taheti vallutada enne talve. Seepärast eraldati armeeüksusele Mitte Fedor von Bocki juhtimisel kaks soomusgruppi, seevastu armeegrupp Nord, mis suundus Leningradi ja armeerühm Süd Ukrainas said kumbki ainult ühe soomusgrupi. Hitler hakkas üha enam vahele segama operatsiooni juhtimisse. Ta muutis 19. juulil plaane ning muutis ära Moskva diktaadi Moskva polnud enam peaeesmärk. Mitte pidi loobuma suurest osast soomustehnikast, mis saadeti ülejäänud kahele armeegrupile. See oli vajalik selleks, et Leningradi ja Ukraina põllumajandusalad kiiresti okupeerida. See oli
NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 9. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 10. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast
aasta juunis tabas Nõukogude Liitu ootamatult. Punaarmee polnud võimeline rünnakulainetele vastu seisma. Juuli alguses okupeeriti Leedu ja Läti, piirati Nõukogude väed saades 300 000 sõjavangi. Nõukogude Liidu pealinn oli sakslaste peamine eesmärk ja see taheti vallutada enne talve saabumist. Seetõttu eraldati armeegrupile Mitte Fedor von Bocki juhtimisel kaks soomusgruppi, see vastuarmeegrupp Nord, mis suundus Leningradi (Sankt- Peterburg) peale, ja armeegrupp Süd Ukrainas said kumbki ainult ühe. Hitler, kes sekkus üha enam operatsiooni juhtimisse, muutis 19.juulil selle korralduse ära- Moskva polnud enam peaeesmärk. Eesmärgiks sai Leningrad ja Ukraina tähtsad põllumajanduspiirkonnad. Smolenski all langes vangi veel 310 000 nõukogude sõdurit. Septembri alguseks õnnestus Leningrad ümber piirata(Leningradi blokaad kestis 1944.aasta jaanuarini). Armeegrupil Süd aga esines ka probleeme, pealetung Moskvale (operatsioon Taifuun) sai
2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Välksõda Sõja algus kui Saksama ründas Poolat ning võitis väga kiiresti, sest nendel olid tangid, aga Poolal hobused. Barbarossa plaan- sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2.5 kuuks kolmel suunal: Armeegrupp Nord pealetung Leningradile Armeegrupp Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale Armeegrupp Süd pealetung Ukrainasse Luftwaffe ülemvõim õhus- hävitati vastase lennuväljad Tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a Jaapani purustamine Aasta algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu 5.08 NL kuulutab Jaapanile sõja rünnates Mandzuuriat. Vallutatakse veel Põhja-Korea, Lõuna-Sahhaliinid, Kuriili saared. 6.08 ja 9
lahingutel? · Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutid ja kommunismi hävitamine · Rünnata NSVL kolmest peasuunast- Leningrad, Moskva, Kiiev, lõpetada sõda 1941 aasta lõpuks · 22.juuni Saksamaa ründas NSVL · · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari, Soome alustas Jätkusõda Pealetund kolmel peasuunal - Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Kestis 900 päeva. 600 tuh hukkunut - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 60 km Moskvast- Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941 Välksõja lõpp - Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused · Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) · Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes.
aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel? Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon "Barbarossa" · Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. · 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. · Pealetung kolmel peasuunal: · Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut · Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. · Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina 7. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast
saksamaa ja Poola vahel. 24. September 1939.a. esitati Moskvas Eesti välisminister Selterile nõue- lubada Nõukogude Liidu mere- ja õhujõud vabariigi territooriumile piiride kaitseks. Eesti hakkas toetust otsima. Saksamaa vastas eitavalt, Soome ja Läti ka. Eestil oli valik: kas alustada Venemaaga sõda või sõlmida leping. 23. august 1939.a. sõlmiti vastastikkuse abistamise pakt. Sõja algus Eestis 22.06. 1941.a. Ületasid Saksa väed NL piiri algas sõda, kuhu kisuti ka Eesti. Armeegrupp NORD hõivad kiiresti Leedu, Läti ja juuli alguseks jõuti ka Eesti piiridesse. Osa mehi pages metsa-metsavennad. Juuli algul ületasid esimesed Saksa väeüksused Eesti piiri. Lõuna-Eestis võtsid võimu üle metsavennad. Juuli keskpaigaks jõudis rinne Emajõe-Põltsamaa joonele. Põhja-Eestis alustas punaarmee evakueerimist. Pandi toime massimõrvad- Tartu, Viljandi. Juuni lõpul asusid saksa väed uuele pealetungile ja jõudsid Kunda juures merele. Punaarmee oli lahutatud kaheks. 28
Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus · Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest · Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele · 1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada · Armeegrupp Nord tungis peale Leningradile(Leningradi blokaad), vallutada ei õnnestunud · Armeegrupp Mitte liigub Moskva peale, 1941 Sks vägede edasiliikumine pannakse seisma, põhjused:hobused harjunud head toitu sööma, headel teedel käima-NSVL aladel teed sitad, toitu pole. Talv-erakordselt krõbe talv. Sõduritel pole vastavat riietust, varustust, teeb liiga külm neile, tehnika hakkas üles ütlema külmaga(NSVL oli õppinud toime tulema). Inim
Kui arvestada veel sellega, et teise rinde avamise ajal olid põhiväed idarindel ja Lääneliitlastel tuli tegeleda tagalavägedega, oli ainult aja küsimus, millal Saksamaa taas sõja kaotab. Oht tuli veel lõuna poolt, sest Liitlasvägede edukas dessant Sitsiiliasse ja Lõna-Itaaliasse oli edukas. Paraku jäi lõnarinne seisma ja Saksamaad ei ohustanud, kuid Itaaliast polnud enam Teljeriigina kasu. Samuti ei saa mainimata jätta Saksa Kindralstaabi, eesotsas Adolf Hitler, vigu. Armeegrupp Süd oleks jäänud Stalingradi pidama, kuigi Punaarmee olid nad ümber piiranud, sest Luftwaffe komandör Hermann Göring lubas luua efektiivse õhusilla, et viia sõjapidamiseks varustust äralõigatud vägedele. Paraku osutus õhusild liiga ebaefektiivseks ja Stalingradis sõdinud väed olid sunnitud alistuma ja rinne hakkas kiiresti lääne poole liikuma. Teine suurem viga tehti Kurski kaarel, kus mõlemad pooled
Stalin oli andnud käsu - "See on kohustuslik, et meie väed tuleb haarata Narvalt hiljemalt 17. veebruar 1944. See on vajalik nii sõjalise kui ka poliitilistel põhjustel. Ta on kõige tähtsam just nüüd. Ma nõuan, et sa võtaks kõik vajalikud meetmed, et vabastada Narva hiljemalt kui nimetatud perioodil. " Kuna pärast ebaõnnestunud Leningradi rinnet, andis Stalin uue korra 22.veebruaril, et Nõukogude relvajõudude Eesti operatsiooni rinne tungiks Narva jõeni eesmärgiga purustada armeegrupp Narwa ning tungida Tallinna ja Pärnuni. Nõukogude 2. löögiarmee eelväed lõid veebruaris jõe läänekaldale Riigiküla, Siivertsi-Vepsküla ja Krivasoo sillapead. Järgnenud pealetungid ebaõnnestusid saksa ja eesti üksuste visa vastupanu tõttu, kellest viimased olid motiveeritud Eesti Vabariigi taassünni võimalusest. Armeegrupi Narwa vasturünnakud hävitasid linnast põhjas paiknevad sillapead ja surusid lõunapoolse Krivasoo sillapea koomale, stabiliseerides rinde suve keskpaigani
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jä...
jääda. - See oli Hitleri esimene suur tagasilöök II maalmasõjas. 3. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941. lõpuks? - Eesmärgiks olid toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. - 1941. aasta sügiseks oli Saksa armee vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast – Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuidas see mõjutas sõja käiku? - Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias - 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit.
vahel ka ise kotis olles. Kodumaalt tulid halvad uudised venelased olid jõudnud Narva ligidale. Major Rebane andis adjutant Valdur Jürissaarele käsu ettekande koostamiseks. See oli määratud esitamiseks väegrup Nord ülemjuhatajale. Ettekandes palus Rebane eestlasi vabastada praegusest rakendusest ja saata kodumaale. Kindral Speth, kellele ettekanne esitati, andis oma nõusoleku. Hiljem saadi ka väegrupp Nord ülemjuhatajalt nõusolek teatega, et 658. pataljon oli allutatud armeegrupp Narvale. Ka 659. ja 660. pataljonile oli tee kodumaale lahti. 21. veebruaril jõudsid Eesti pataljonid Pihkvasse. Seal oodati nädal aega rongi, mis oleks mehed kodumaale viinud. Linnast lahkuti alles 28. veebruaril. Lapsepõlv ja perekond Sügisel 1911 suri Alfonsi ema Helene tuberkuloosi. Enne seda oli ta palunud oma õde Olga Veronika Redelit, et see võtaks pärast Helene surma Alfonsi enda kasvatada. Olga tühistas oma kihluse ja abiellus aastal 1912 Robert Rebasega
Saksa erinevad armeegrupid soovisid välja jõuda Baltiriikidesse, Moskvani ja Kaspia mereni. Esialgu liikusid Saksa väed edasi väga kiiresti NSVLi tabas see rünnak mõnevõrra ootamatult. Oluline oli ka see, et NSVL oli suht hilja oma läänepiiri lääne pool nihutanud ja kaitse oli suhteliselt nõrk. Eesti, Läti ja Leedu puhul loodeti, et Saksamaa aitab taastada nende iseseisvuse, lisaks tekitas viha ka küüditamine. NSVL kaotas väga palju mehi ja miljonid mehed langesid vangi. Armeegrupp NORD jõudis välja Leningradini ja Leningrad sattus blokaadi. Leningrad jäi blokaadi ajal põhimõtteliselt nälga, sest puudusid toiduvarud ja lisaks toimus pommitamine, puudus küte ja vesi. Nälga suri üle 600 000 inimese. Armeegrupp MITTE jõudis välja peaaegu Moskvani, aga seda linna Stalin käest ära ei andnud. Moskva all algas esmane NSVLi pealtung. Armeegrupp SÜD esialgu Kaspia mereni välja ei jõudnud, seati uus siht
Surmalaagrid Auschwitz/Oswiecim, Majdanek jt Poolas U 6 mln juudi hukkumine Anne Franki päevik/Amsterdam; Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon "Barbarossa" Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. Pealetung kolmel peasuunal: Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes. Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel.
Teadmata Oma Neutraalne Vastane Meeskond Jagu Poolrühm Rühm Kompanii Pataljon Rügement/ Grupp Brigaad Üksuse suuruse indikaator Kirjeldus Tingmärk Teadmata Oma Neutraalne Vastane Diviis/ Kaitseringkond (kasutamiseks BDCOL-is) Korpus Armee Armeegrupp Regioon* * Due to the fact that within the Baltic States no division size units are existing, Military Regions, as used within BDCOL, are indicated with the divisional size indicator XX. Rajatis/hoone Löögiüksus (Taskforce) Petteüksus Varustust/Relvastus Kirjeldus Kerge Keskmine Raske Kuulipilduja Miinipilduja Granaadiheitja Tankitõrje granaadiheitja Tankitõrje raketiseade
Need ei olnud kõrge kvaliteediga väed, aga nad oleks ikkagi võinud täita kaevikud Atlandi valli ääres Prantsusmaal."13 Ka Fortitude South'is kasutati sarnaseid võtteid, ainult mastaapsemas suuruses. Operatsiooni huvides kasutati näiteks ära ka sakslaste enese nõrkusi. ,,Tõsist vaeva nähti sakslastele mulje jätmiseks, et armee koguneb Kentis. Sellele kujuteldavale väehulgale pandi nimeks USA 1. armeegrupp. /.../ Teades, et vale mõjub paremini, kui see sisaldab kübekese tõtt, panid liitlased seda laest võetud armeegruppi juhatama vägagi tõelise kindrali George Pattoni. Sakslased kartsid ja imetlesid Pattonit rohkem kui kõiki teisi Ameerika väejuhte." 14 Pattoni kasutamine oligi tegelikult üks paremaid käike operatsioon Fortitude'le tõepärasuse lisamiseks. Tema autoriteeti oli antud plaanis väga hea kasutada. Sakslaste arvates oli Patton
aega. Kui venelased alustasid sügisel 1944 pealetungi, evakueeriti osa vange meritsi Stutthofikoonduslaagrisse. Kloogal lastimaha ligikaudu 2000 vangi,nende laibad kuhjati tuleriitadele ja põletati. Tapmised toimusid erinevatel aegadel ka Tallinna Keskvanglas, Tartu koonduslaagris ja mujal. Saksa relvajõud Eestis 22. juuni 1941 alustasid sakslased pealetungi N. Liidu läänepiirile koondunud Punaarmee vastu. 26. juunil tegi seda Soome. Baltikumi suunas tungis peale Saksa armeegrupp "Nord" 20 jalaväe-, kolme mootoriseeritud- ja kolme soomusdiviisiga. Punaarmeel oli okupeeritud Balti riikides Balti väegrupil 19 jalaväe- ja seitse ratsa diviisi ning viis soomusbrigaadi. Pärast Riia vallutamist liikus "Nordi" 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. kuni 9. juulini laia rindena Eesti lõunapiiri. Lätis asunud Nõukogude 8. armee riismed taandusid paaniliselt kahe Saksa armeekorpuse ees ja jäid peatuma Pärnu - Emajõe joonel.
eesti meremeest, neist 200 laevaohvitseridena. Vähesel arvul eestlasi oli ka Kuninglikes Õhujõududes ja maaväes ning USA sõjaväes, kokku mitte üle paari saja. Suvesõda 22. VI 1941 Saksamaa pealetungi algus idas 26. VI Jätkusõda 2. VII sakslased Riias 3. VII Stalini raadiokõne („põletatud maa taktika”). Hävituspataljonid 7.–9. VII Saksa 18. armee (kindralooberst Georg von Küchler) ületab Eesti piiri Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupp „Nord” (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb), kokku 20 jalaväe -, 3 moto - ja 3 soomusdiviisi. Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Vorošilov), kokku 19 jalaväe- ning 7- ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. 12. VII 1941 rinne peatub Pärnu jõe-Emajõe joonel 6. VIII Saksa väed jõuavad Kunda juures mereni 17. VIII sakslased Narvas 20.–25. VIII lahingud Tallinna pärast 28. VIII sakslased Tallinnas Metsavennad
2. Balti rinde väed Leningradi ja Novgorodi all pealetungi ja murdsid Saksa kaitseliinid mimtes kohas läbi. Sakslased pidid taanduma ning järgnevates taandumislahingutes kandsid Saksa üksused tõsiseid kaotusi, kuid ei lasknud end ümber piirata ehk väe põhijõud säilis. Mitmetest Eesti pinnale taandunud Saksa üksustest olid kaotanud oma võitlusvõime. See tekitas tõsiseid kartusi ja sügavat muret kohaliku elanikkonna seas. Narva alla taandunud üksustest moodustati armeegrupp "Narva." Hitleri jaoks Eesti kaotamine oli välistamatu, see oli tähtis Saksamaale, sest Virumaal oli õlitoodang, mis oli vajalik kütuse jaoks. Üldmobilisatsioon: 30. jaanuaril 1944 kuulutas Mäe välja aastatel 1904-1923 sündinud meeste sundmobilisatsiooni. Üldiselt kohustati kõiki mehi, kes olid alla 60'ne eluaasta astuma omakaitsesse. Hiljem laiendati mobilisatsiooni kuni 1926. aastal sündinud noormeestele ja 1927. aasta sündinud poistele. Abiteenistusse värvati 1928
Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi Nõukogude vägede Kingisepa–Gdovi pealetung, veebruari Narva pealetung, märtsi alguse ja märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Auvere sillapea põhjapoolse rindejoone näol oli tegemist strateegilise suunaga, sest kui 2. löögiarmee oleks sellest mereni läbi murdnud enne Narva ümbruses paiknevate armeegrupp Narva üksuste taandumist, poleks saksa üksused enam tõenäoliselt suutnud takistada nõukogude vägede väljatungi Peipsi järve ja Soome lahe vahelisest kitsaskohast. Saksa vägede jaoks oli rinde hoidmine ja kaitsmine oluline tõrjelahing, millest sõltus Narva rinde püsimajäämine. 6.-9. märtsini korraldas Punaarmee massiivseid õhurünnakuid Eesti linnade vastu, mis olid selgelt sihitud tsiviilelanikkonna vastu. 6. märtsil hävitati õhurünnakutes barokne Narva linn. 7
annaabi.ee 
