Modernism on 19. saj. ja 20. saj. uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis,esteetiline ja elutunnetuslik liikumine,vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid,nt. Charles Baudelaire. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusi...
Dekadents Koostas: Merit Aksiim Rühm: A3 Dekadents on nähtus kultuuris, mis levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Seda iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. Dekadents loob pinnase sümbolismile, kuulub selle juurde Dekadents nagu kogu uusromantism on seotud ka estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise Dekadendid on langusmeeleolude poeedid "Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid" on nad end ise ühes manifestis iseloomustanud Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt
Seitse venda. eesti kirjandusse jõudis realism tänu edward wildele. esimene kriitilist realismi esindav romaan: 1896 külmale maale. ajalooline triloogia mahtra sõda (1858a) estetism- elu ja kunstikäsitlus , mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ja seab esiplaanile esteetilised väärtused ning ideaalid. käsitus-mõistmine ,arusaamine.eetiline-ühiskonna normid ,ausus. käitumiine esteetiline-pole ilus , iluga seotud võib olla ka ineytu ilu. Oscar Wilde ( 1854-1900) inglise estetismi juhtfiguur.Iiri päritoluga. sundis Dublinis , arsti perekonnas. Tõmbas vastassugu poole. Loomingu maht oli väike. Muinasjutud (kunst) : Õnnelik prints , ööbik ja roos , salongi komöödiad - leedi windermeri lehvik . peateos-dorian gray portree, 1891.a. hudnonism-elu lõbu ja nauding.
Hesse/ inimese lõhestumine kaheks (loomaks ja inimeseks) "Ööbik ja roos" O.Wilde/ armastuses ja selle seletamatu jõud "Tobias Mindernickel" T.Mann/ meil ei ole õigust võtta teiselt tema õnne "Aednik" R.Tagore/ vägivallatuse, vabaduse ja inimlikkuse sümbol 19 Aforismi väärtusega mõte: Elu on mõistatus ja saladus, armastus niisamuti (R.Tagore) Iga inimene on ainulaadne; ta on pärilikkuse, võimaluste ja andekuse nii habras ühendus, et teda tuleb kaitsta (H.Hesse) 20 O. Wilde- estetismi üks tähtsamaid esindajaid sümbolistlikus kirjanduses Sündis Dublinis. Valdas prantsuse, kreeka ja ladina keelt. Eriti andekas oli keeltes, kirjanduses; matemaatikas ja spordis andetu. Lõpetas ülikooli kiitusega. Kujunes välja esteeditsev maailmavaade. Esimene kogu ilmus 1881. Edeva seltskonnaeluga. Eesmärgiks leida kõiges kunsti. Püüdis elada elu kui kunstiteost, otsides kõiges ilu, eirates sealjuures moraalinorme. Teda süüdistati homoseksuaalsuses-istus vangus
ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajamiseks ja raamatute reklaami reenisid Siuru avalikud kirjandusõhtud. järgiti estetismi põhimõtteid(taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust). Individualism(enesekesksus ja subjektiivsus). Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest mitte väljaspoolt saadud kaalutluse tulemusel. Isiklikud tunded ja elamused. Pöördumine inimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. Armastus. Henrik visnapuu(annab edasi kuulmisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme)
riigipööret tulid võimule venemeelsed, seega toetas Venemaa Serbiat. Venemaa tahtis ise kontrollida Balkanit. Venemaa püüdis luua ka Balkanil liitu, mis Austria- Ungari vastu pöörata 14. Mis oli sinu arvates 20. saj. olulisem saavutus teadusevallas? Põhjenda Geneetika rajamine- on aidanud kaasa paljude haiguste rajamiseks 15. Mis oli sinu arvates 20. saj. algusele kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas. Põhjenda ekspressionism, mis juugendliku estetismi ja suurejoonelise harmoonia asemel seadis esikohale autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamise. 16. Mis on antisemitism? juudivaen
Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde lüürikat ja tähtsusetuid melodramaatilisi tragöödiaid. Esimene edu tuli muinasjutuga "Õnnelik prints" (1888) ja jutustustega, nagu "Canterville' lossi
Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks!
Oma luulekujundi paljutähenduslikkusega oli ta prantsuse luule uuendaja kogu oma loominguga sümbolismi algläte. Tema luulega algas prantsuse luules uus etapp. luulekogu "Kurja lilled" (1857) THOMAS STEARNS ELIOT: Tema esimene teos "Prufrock ja teisi vaatlusi" (1917) tähistas oma modernistliku kujundlikkusega uut suunda inglise luules. Oli 20saj esimese poole mõjukaim luuletaja, kriitik ja esseist. Luules viljeles imazistlikku stiili. OSCAR WILDE: silmapaistvaim ja tähtsaim estetismi viljeleja maailmakirjanduses. Tema tekstid väga aforismirikkad, palju vaimukat epigrammi ja paradokse, hiilgav sõnamäng. "Dorian Gray portree" (1891) JAMES JOYCE: oli traditsioonilise romaanivormi eiraja ja 20saj modernistliku romaani võttestiku rajaja, kes kujutas sisemonoloogide kaudu inimese teadvuse voolu. "Ulyssese" (1915) HERMANN HESSE: tema looming kujutab isiksuse lõhestumist. Ta on loonud intellektuaalsed mitmetasandiliselt mõistetavad ja sümboolikarohked teosed
Kätlin Ilves 12B Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Filmi teemaline tööleht 1. Kui Wilde'i sümbolistliku fantaasialoo elegantne vaimukas stiil esindab estetismi, siis film kuulub oma üheselt mõistetava ja julma kujundikeelega pigem naturalistliku kunsti valdkonda. Meenuta naturalismi tunnuseid ja põhjenda selle mõiste kasutamist. Naturalismi tunnused:1) Inimeses on määravad bioloogilised mitte sotsiaalsed tegurid. Inimese käitumise määravad tegurid nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Dorian Gray filmis käitus Dorian vastavalt oma vajadustele, mõtlemata mida see kaasa toob. Naturalismis kirjeldati kiretult elu inetumat poolt ja inimese allakäiku. Kogu film oli minu meelest üsna kiretult kujutatud, oli küll palju alastust j...
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu" (A. H. Tammsaare) Kunst on suurele osale inimestest alati olnud suhteliselt ebaselge tähendusega nähtus ning kindlat defineeringut sellele on raske leida. Ometi on peaaegu igaüks kunsti mõiste endale mingil määral selgeks teinud ning jõudnud arvamuseni, et see on eetiliste ja esteetiliste printsiipide sulam. Sellest lähtuvalt saab kunsti pidada ülevaks ning elu ebatäiuslikuks nähtuseks ning nii võibki väita, et loomingu osatähtsus inimeksistentsi täiendamisel ja sellele mõtte andmisel on küllaltki suur. Kunst kui inimlik loomingumeetod on ühiskonna oluliseks osaks olnud aastatuhandeid. Algsetest arglikest loometaotlustest koopaseintel on 21. sajandi alguseks jõutud välja mahukate jõgiromaanide, suurejooneliste arhitektuurimälestiste ning virtuaalsete teosteni. Just säilivuses ning loomingu...
Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. “Kui see ometi vastupidi oleks!” hüüatab ta. “Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks!
Jessenin, kuuludes imazinistide sekka, avaldas luulet, mis kajastas tema metsikut ja piduderohket eluviisi seda ilmestab tema luuletus ,,Huligaani pihtimus". Kolmanda vooluna kujunes Venemaal 1920. aastatel välja akmeism, mis vastandas end sümbolismi müstilisusele ja abstraktsusele ning võttis suuna reaalse elu kujutamise poole. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele kui põhjaks, millest nad ideid ammutasid. Akmeistide looming oli vormimeisterlik, kust võis leida nii individualismi, estetismi kui ka elitaarsuse ilminguid. Vene tuntuim akmeist on kindlasti Anna Ahmatova, kelle esikkogu ,,Õhtu" poeetiline stiil on väljendusvahendite poolest lihtne ja konkreetne. Ahmatova kasutas ,,keskmisest" akmeistist rohkem intiimset keelt, mistõttu tundus tema luule ka kurb. 20. sajandi algusse kandus ka veidi sümbolismiajastut, lausa nii palju, et sajandi algust peetakse tunnustatud sümbolisti, Aleksandr Bloki ajastuks. Sümbolistid püüdsid tabada absoluutseid tõdesid neile kaudselt,
· teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine · Kiriku lahutamine riigist Uusromantism Dekadents See ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, esteetiline ja elutunnetuslik liikumine, vastandumine loodusele ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges. Dekadents, nagu kogu uusromantism, on seotud estetismi mõistega, mis rõhub, et kust ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Dekadendid on langusmeeleolude poeedid. ,,oleme loojangu, languse, hävingu poeedid", on nad end ühes manifestis iseloomustanud. Esindaja: C. Baudelaire (1821-1867), kelle ainsaks luulekoguks on sünge meeleoluga ,,Kurja lilled" (1857). Impressionism Sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.
Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees
Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos
Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees
Kunst peab andma labasele elule vormi, rütmi ja tasakaalu." · ,,Kunst on kõrgem tegelikkus" · ,,Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika" · ,,Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. · Elulähedus oli ammendunud, inimesed olid väsinud kõige koleda kirjeldamisest, mis on meie ümber · Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde · Iiri päritolu luuletaja, proosa- ja näitekirjanik · Üks estetismi juhtifiguuridest · Moemees ja oraator, iseseisev ja originaalne · ,,Kunst rajaneb valetamisel" · Muinasjutud, jutustused, salongikomöödiad · ,,Kunstnik ei püüa midagi tõestada" · Seos Eestiga: o Noor-Eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks oli estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. Romantismijärgne luule · Kaduma hakkas romantismiaegne tundelisus
Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena kolledzis ning osales estetismi liikumises. Oscar Wilde'ile on pühendatud Tartus skulptuur, kus on teda kujutatud koos Eduard Vildega. Oscar Wilde looming: Romaan: "Dorian Gray portree" (1891; eesti keeles 1929, 1972, 1996, 2002, 2004; tõlkija A. H. Tammsaare; 2007; tõlkija Krista Kaer) Jutustused: "Lord Arthur Savile'i roim" (1891) "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart Helme) "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista Kaer)
Tema ,,Victoriat" on peetud üheks maailmakirjanduse väljapaistvaimaks armastusromaaniks. Hamsuni maailmakäsitus oli individualistlik, ta põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1920.aastal pälvis Hamsun Nobeli kirjanduspreemia romaani ,,Maa õnnistus" eest. ,,Nälg" ,,Müsteeriumid" ,,Paan" ,,Victoria" ,,Maa õnnistus" ,,Rohtunud radadel" 8. Oscar Wilde Iiri päritoluga luuletaja, proosa-ja näitekirjanik Oscar Wilde oli inglise estetismi juhtfiguure. Emalt päris ta kirjandusehuvi ja isalt armastuse antiikkultuuri vastu. Ta õppis algul Dublinis, siis Oxfordis klassikalist filoloogiat. Ülikooliajal kujunes välja ka tema kunstikäsitus, mille põhimõtteks oli ,,kunst kunsti vastu" kunstil polevat midagi ühist tõe ega moraaliga. Ta leidis, et kunst rajaneb valetamisel. Kunstikriitikuna pidas ta loenguid peale Inglismaa ka Põhja-Ameerikas ja Prantsusmaal, kirjandusese astus luule ja lühiproosaga
Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamisla...
nõnda realismi objektiivsele elukujutusele. Erines keerulisema maailmapildi ning modernsema väljendusviisi poolest. · Uueneva kirjandusega pidas sammu eesti kujutatav kunst. Nikolai Triik · Noor- Eesti oluliseks tegevusvaldkonnaks keeleuuendus. · Noor-Eesti IV albumis rõhutab Aavik vajadust puhastada eesti keel saksa mõjudest · Alates Noor-Eestist võib rääkida asjatundlikust kirjanduskriitikast. Siuru rühmitus · Jätkas Noor-Eesti uusromantilist stiili, järgiti ka estetismi põhimõtteid, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust, individualism- enesekesksus ja subjektiivsus väljendus kõige tugevamini. · Nad ei avaldanud programmilisi artikleid, kuid nende kunstivaated tulid kirjandusliku loomingu kaudu hästi esile. · Nad rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljastpoolt saadud missinooni või kaalutluse tulemusena. · Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeis ja elamusi.( pöörduti oma loomingus maiste
· Pärast Londoni näitust müüdi osa jaapani kunsti eksponaate maha, mis omakorda aitas kaasa selle levikule. Whistler, James Abbott McNeill oli Ameerikas sündinud maalija ja graafik, kes elas ja töötas alates 1850.a.Inglismaal. Whistler oli intellektuaal, kelle kunstiteooriad välistasid "Arts and Crafts" liikumise sotsiaalseid muresid. Teravmeelset ja dändilikku Whistlerit on peetud koos Oscar Wilde'iga üheks estetismi juhtfiguuridest. Whistleri koht kunstiajaloos on rohkem Jaapani sidumine esteetilise liikumisega kui tema puhtkunstiline looming. Whistler kinnitas, et tema maalid on "joone, vormi ja värvi õige asetus"st, puhtalt esteetilised visuaalsed, dekoratiivsed objektid ilma jutustava sisuta. Edward William Godwin (18331886) oli arhitekt-disainer, kelle karjäär algas kooskõlas Ruskini gootika vaimustusega. Tema kuusaim ehitis oli 1861.a. valminud Northamptoni Gildihoone
kolm aastat kestnud kohtu alusena ,,Rohtukasvanud radades". Estetism. Oscar Wilde (1854 1900) 19. sajandi lõpuks olid impressionism ja sümbolism minetanud oma esialgse hiilguse. Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Estetismi eesmärgiks oli iluideaali kummardamine. "Me raiskame kõik oma päevad elu mõtet otsides. Teadke siis ometi, et see mõte on kunstis!" O.Wilde Oscar Fingal O´Flahertie Wills Wilde on iiri päritolu inglise kirjanik. Tema vanemad olid säravad ja ja ekstsentrilised isiksused. Isa oli tuntud silma- ja kõrvaarst, kelle teaduslik ja rahvaluulealane
Tarbekunst Jaapanlased hindavad kujutavat kunsti ja tarbekunsti võrdväärseks. Ka tarbekunst oli algselt hiina kunsti mõjuline. Väga armastatud ja levinud on kõrgtasemelised lakitud tarberiistad, nende seas kastikesed. Leidub äärmiselt hinnalisi pärlmutri, kuldlaki ja kullaga kaunistatud esemeid. Ruumikujunduses traditsioonilised liikuvad vaheseinad (shoji) ja sirmid ( byobu) pärinevad 10. sajandist. 11.- 12. sajandil, õukondliku estetismi kõrgajal sai tarbekunst eriti tähtsaks. Kamakura ajastul muutus tarbekunst kargemaks ja mehisemaks. Tähtsaim ala oli metallehistöö (mõõgad, kiivrid, turvised). Ashikaga ajastul hakati valmistama mõõkade käekaitseid. Teetseremooniad ajendasid keraamika arengut, 16.- 19. sajandil (tarbekunsti õitseng) viljelesid keraamikat ka tuntud maalikunstnikud Ogata Korin, Tawaraya Sotatsu ja Hon'ami Koetsu. Üldrahvalikuks sai sel ajal puidust ja
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele...
Baudelaire võrdleb oma ,,Intiimpäevikus" kunstnikku prostituudiga: prostituut on ,,ammendamatu armastusreservuaar", kes on kogu maailmale avatud ning jagab ennast valimatult kõigile, olles ühteaegu püha ja alatu olend, ja niisugune on ka kunstnik. Baudelaire misogüüniliste vaadete järgi on iga naine põhimõtteliselt prostituut. Sadism (Prantsuse revol.aegse romaanikirjaniku D-A-F deSade nimest) Baudelaire luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive. Sadism on Baudelaire estetismi, ilukultuse vastaspool. ,,Igas inimeses on kogu aeg koos kaks üheaegset püüdlust, üks neist Jumala, teine Saatana poole". Satanism 19 saj kirjanduses üldine moevool. Kuri tegu on tõeliselt spontaanne. Sartre järgi seletub see Baudelaire püüdega jääda alatiseks karistatava lapse seisundisse, säilitades nii enesest kõrgema moraalinormi. Süüfilis M.Butori järgi oli Baudelaire kujutluses kirjanikukutsumuse võrdkuju. Süüfilis on
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
paljud Rohu tegelased. ,,Minevikus" suundub kirjanik nii tegelaskujude loomisel kui ka looduse kirjeldamisel siiski realistliku kujutusviisi poole. Ja edaspidi annab Roht kunstilisi saavutusi just selles valdkonnast pärinevate tegelaskujude maalimises. 7 Tuulemäe sari Ka aastal 1922 ilmunud romaan-eskiis ,,Hümnid Paanile" vihjab realismi teele asumisele, kuigi teos on veel romantilise kallakuga. Autor asub siin opositsiooni nn. pahupidi estetismi ja amoraalse jõhkruse luulega. ,,Hümnid Paanile" tegevuspaigal - Tuulemäel - arendab ta edasi osalt samade, osalt uute tegelaste elukäiku ka järgmistes töödes: novellides ,,Viimne kevad" ja ,,Kriuka Kusta armastus" (novellikogus ,,Neli juttu", 1929). Ühise tegevuskoha järgi on neid teoseid hakatud nimetama Tuulemäe sarjaks. ,,Hümnid Paanile" (1922) kannab alapealkirja ,,Ühe kunstniku suvisest mälestusraamatust". Romaani sündmustik on hõre
Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi h...
Kunstnik ja geenius on peaaegu samatähenduslikud. * Jena romantikud - ainult see on kunstnik, kellel on oma originaalne lõpmatusekontseptsioon. Fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus, Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam, elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame ???22. «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. Baudelaire. Estetism kasvas välja romantismist. Estetismi eesmärk on, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu, ei tohi teenida ei poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne, ega allu ühelegi mõjule. Kunst on selleks, et ennast upitada, paremat elu elada. Kunst päästab maailma. *Wilde (1856-1900) rajas oma loominguga esteetilise ,,kunsti kunsti pärast" liikumise Inglismaal. Selle sisuks oli tees, et kunstil puuduvad eesmärgid peale esteetilise. Kunst teeb
aastal. Rootsi insener ja tööstur Alfred Nobel leiutas dünamiidi ja ballistiidi. 3. Kirjandus, kunst, muusika, kino - Nobeli preemia kirjandusauhind, mis enne Esimest maailmasõda anti neljateistkümnele kirjanikule. 1913. aastal läks auhind esimest korda väljas poole Euroopat indialasele Rabindranath`ile. Kirjanduses leidus n-ö juugendlikku uudsust. 1910.aastal ilmus kirjandusse uus vool ekspressionism, mis juugendliku estetismi ja suurejoonelise harmoonia asemel seadis esikohale autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamise. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris valitses Euroopas esialgu juugendstiil (Gustav Klimt). Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis (nt norralane Edvard Munch). Ekspressionistlikku kujutavat kunsti iseloomustasid samad jooned mis kirjandust: närvilisus, subjektiivsus, dramatism.
tunded ja fantaasia, tähtis on ka läbielamine. Kunstnik ja geenius on peaaegu samatähenduslikud. * Jena romantikud - ainult see on kunstnik, kellel on oma originaalne lõpmatusekontseptsioon. Fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus, Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam, elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame 22. «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. Baudelaire. Estetism kasvas välja romantismist. Estetismi eesmärk on, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu, ei tohi teenida ei poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne, ega allu ühelegi mõjule. Kunst on selleks, et ennast upitada, paremat elu elada. Kunst päästab maailma. *Wilde (1856-1900) rajas oma loominguga esteetilise „kunsti kunsti pärast” liikumise Inglismaal. Selle sisuks oli tees, et kunstil puuduvad eesmärgid peale esteetilise
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
Millised erialased kogemused aitasid teda eriti oma loomingu isikupära väljakujundamisel? Andy Warhol. Alustas reklaamijoonistajana. 10.Milliseid motiive kasutas kõige enam Warhol? Banaalsed motiivid- supipurgid, dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid jne. 25. Abstraktsionism 1960ndatel, minimalism, op-kunst, kineetiline kunst 1. Milles nägid modernistlikud kunstnikud 1960. aastail abstraktsel kunstil veel arenguruumi? Nad nägid edasiminekuvõimalust estetismi süvendamises, see on kunsti "puhastamises" veel säilinud "mittekunstilistest" omadustest. 2. Milline võis välja näha üks "maalilisejärgne" maal? Kuidas oli selles kasutatud värve? Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eraldatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil oli kasutatud ainult kahte või kolme, äärmisel juhul isegi ühte värvi. 3. Millise kahe kujutamisvõimaluse vahel on maalikunst kõikunud ajaloo vältel?
Saab lõpuks teada, mis on õnn jne. Ajab taga kõrki kaunitari, lõpuks saab teada, et ta pole midagi väärt jne. Leiab teise toreda tüdruku. Selline asi ei meeldinud inglise publikule. Toimetusse tulid kirjad, kus paluti, et Estella ja Pip saaksid kokku. Tegi teise lõpu ka: ,,Lõpp täiskasvanud lugejale" Hakkab esile tõusma esteetiline nõue. Kõigepealt luules. Keegi ei pane täpselt paika, mis see ilus on. Romantismist teame, et ilus võib olla ka inetu asi. Estetismi nõue luule peab olema kõrge kunst. Peab olema vormitäiuslik jne. Sajandi teise poole proosas tekib samasugune asi. Proosateos peab ülesehituselt olema kaunis. Proosa peab olema läbimõeldud. Flaubert: tagasipöördumine romantilise taandumise juurde. F'i vaade maailmale: maailm on väga sitane, kõik on põlastusväärne. Ainuke pääs sellest maailmas on pöördumine kunsti. Kunst on inimesele pääsetee. Siseelu elatakse kunstis ja mitte põlastusväärt maailmas. ,,Madame
romaan (A. Gailit ,,Muinasmaa" 1918) ja F. Tuglase reisikiri (,,Teekond Hispaania" 1918). Lisaks avaldati kordustrükke ja tõlkeid. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. 1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja vastuolude tõttu loomingulistes põhimõtetes. ,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini
olend, ja niisugune on ka kunstnik. B misogüüniliste vaadete järgi on iga naine põhimõtteliselt prostituut. Sadism (Prantsuse revol.aegse romaanikirjaniku D-A-F deSade nimest) 12 B luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive. Sadism on B estetismi, ilukultuse vastaspool. ,,Igas inimeses on kogu aeg koos kaks üheaegset püüdlust, üks neist Jumala, teine Saatana poole". Satanism- 19 saj kirjanduses üldine moevool. Kuri tegu on tõeliselt spontaanne. Sartre järgi seletub see B püüdega jääda alatiseks karistatava lapse seisundisse, säilitades nii enesest kõrgema moraalinormi. Süüfilis- M.Butori järgi oli B kujutluses kirjanikukutsumuse võrdkuju. Süüfilis on märk ebakorrapärasest
suutnud peegelpildist lahkuda, suri nälga. Dorian Gray on armunud oma ilusse nagu Narkissos. Teose alguses väga kaunis noormees, värskete armaste mõtetega, väga ilusa väljanägemisega. Basil maalib Dorian Grayst portree, lord Henry selle valmimise hetkel juures. Dorian Gray soovib, et oh jääksin ma alati niisama nooreks ja ilusaks. Nende soovidega ongi maailmas nõnda, et me peaksime nende formuleerimisega ettevaatlikud. Dorian on Wilde estetismi vaadete esitaja, aga kõige suurema mõjuga temale on lord Henry. Missugust õpetust lord Henry jagab Dorian Grayle? Hedonismi, naudingufilosoofiat. Paneb pähe mõtted, et ainuke viis kiusatusest lahti saada, on sellele alla anda. Dorian on nagu vaha, mida lord mudib, annab kõigele järele ja võtab sellest naudingufilosoofiast selle kõige inetuma versiooni. Sama teost kasutatakse kohtuprotsessil. Tolles teoses ongi vist kõige rohkem aforisme, mida Wilde oma tegelaste suhu paneb
oma enese peegelpilti, ei suutnud peegelpildist lahkuda, suri nälga. Dorian Gray on armunud oma ilusse nagu Narkissos. Teose alguses väga kaunis noormees, värskete armaste mõtetega, väga ilusa väljanägemisega. Basil maalib Dorian Grayst portree, lord Henry selle valmimise hetkel juures. Dorian Gray soovib, et oh jääksin ma alati niisama nooreks ja ilusaks. Nende soovidega ongi maailmas nõnda, et me peaksime nende formuleerimisega ettevaatlikud. Dorian on Wilde estetismi vaadete esitaja, aga kõige suurema mõjuga temale on lord Henry. Missugust õpetust lord Henry jagab Dorian Grayle? Hedonismi, naudingufilosoofiat. Paneb pähe mõtted, et ainuke viis kiusatusest lahti saada, on sellele alla anda. Dorian on nagu vaha, mida lord mudib, annab kõigele järele ja võtab sellest naudingufilosoofiast selle kõige inetuma versiooni. Sama teost kasutatakse kohtuprotsessil. Tolles teoses ongi vist kõige rohkem aforisme, mida Wilde oma tegelaste suhu paneb
,,sõltuvusprobleem". Esteetika olgu ta analüütiline, marksistlik, fenomenoloogiline pole autonoomne, on sõltlase olukorras esteetika vaatab mujale, kas ja kus mujal käib filosoofias action et teada saada, mida ta tegema peab). 10. Selgitage esteetiku ja esteedi erinevust! Esteetik filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on
Samuti kirjutas ,,Readingu vangla ballaadi", andes ülevaate olust vanglas. Naine ja lapsed Oscariga Prantsumaale ei läinud. Prantsusmaal hakkavad teda vaevama tervisehädad, mille ravi on kirjaniku jaoks liiga kulukas. Ta sureb aastal 1900. Kirjanikku kogu loomingut läbivad kaks iluprintsiipi: külm ja kalk ilu e nn tehisilu (väljendub ehete imetluses ning detailses kirjelduses), millele vastandub inimlik ilu, mille aluseks on armastus ja kaastunne. Zanriliselt kuulus Wilde estetismi, mille eesmärgis oligi iluideaali kummardamine. Teos ilma esteetilise väärtuseta lakkab olemast kunstiteos. Sotsialistlik realism oli NL-is viljeldud propagandistliku suunitlusega ametlik kultuuridoktriin, mis kuulutati juhtivaks loomingumeetodiks 34. aastak nõukogude kirjanike kongressil. Kirjanduselt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Kunstnik pidi kujutama sotsialismi eest peetavat võitlust positiivses, optimistlikus valguses, ülistama riiki, selle juhte,
aastate teine pool, kui kirjandusse tuli hulk andekaid noori lüürikuid, kes olid esimese põlvkonnana saanud emakeelse hariduse (Heiti Talvik, Betti Alver, Paul Viiding, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas ja Uku Masing). Nad said ühisnimetuse "arbujad" pärast Ants Orase koostatud koondkogu ,,Arbujad" ilmumist 1938. aastal. Tegu pole kindlaprogrammilise kirjandusliku rühmitusega, vaid pigem sõpruskonnaga, kelle loomingus avaldusid ühisjooned: * nooreestiliku sümbolismi ja estetismi taaselustamine ja edasiarendamine vastukaaluks riiklikule rahvuspatriotismile; * luule pidi olema klassikalise range vormiga, viimistletud ja filosoofiline; * maailmakirjanduse autorite ja traditsioonide mõju; * huvi vaimsete, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu; * ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist; * kunsti, sh luule väärtuse rõhutamine, põhimõte "kunst kunsti pärast" ( luule ei pidanud matkima elu).
See liikumine tõstis esile kirjanduse ja kaasaja vahekorra probleemid. Liikumise ajendiks oli majanduskriisist põhjustatud terav huvi sotsiaalsete küsimuste vastu: tööpuudus, majanduslik kitsikus jm. Elulähedusnõudest lähtusid oma loomingus August Jakobson, Juhan Sütiste, Albert Kivikas, Erni Hiir, Daniel Palgi, Oskar Urgart jt. Nad andsid välja ajalehte "Kirjanduslik Orbiit" (19291930), milles suunasid kriitika nooreestlaste ja siurulaste individualismi, estetismi ning loomingu elukauguse vastu. Vastukaaluks rõhutasid nad kaasaegse ainestiku ja probleemistiku kasutamise vajadust ning lihtsamat ellusuhtumist. epifoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide lõpus. Näiteks: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleõitsev noorusaeg! (Juhan Liiv.) epigoon suurte eeskujude jäljendaja kirjanduses ja kunstis. epigramm satiirilise luule väikezanr, millega naerdakse välja mõnd isikut.
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
