Koostage allolevad tabelid ja diagramm MS EXCELiga ja saatke EXCELi failina. 1. Nimetage tabelileht (sheet) nimega turniiritabel. Koostage järgmine turniiritabel Jrk. Võistkond 1 2 3 4 Punkte Koht Nr. 1 Kalev 2 1 2 5 I 2 Jõud 0 2 2 4 II 3 Flora 1 0 2 3 III 4 Fauna 0 0 0 0 4 2. Nimetage tabelileht (sheet) nimega Aktsia. Koostage järgmine tabel Jrk. Aktsia Hinna Nädalapäev Nr. hind muutus 1 Esmaspäev 12,40 kr 2 Teisipäev 12,90 kr ...
docstxt/130385020536121.txt
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE Referaat Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Eesti hobune 5 1.1. Eesti hobuse levik 5 2. Hobuse mõõtmine 6 2.1. Hobuste kehamõõdud 6 3. Eesti hobuste arvukus 8 4. Värvuste analüüs 9 4.1. Hiirjas hobune 10 5. Eesti hobune tänapäeval 11 6. Kokkuvõte 12 7. Lisad 13 8. Kasutatud kirjandus 14
Triinu Hordo Paberilt ekraanile Viive-Riina Ruus tõi Loovharidus Eesti moodi IV seminaril peetud ettekandes välja kvaliteetset õppimist soodustavad innovaatilistele õppekeskkondadele iseloomulikud tunnused: iseseisvaid õppijaid kujundav; koostööd ning sotsiaalsust soodustav, samas arvestab individuaalsete eripäradega; orienteeritud mõistmisele; motiveeriv ja eetiline.1 Antud tingimusi peaks rahuldama ka hariv e-lahendus. Kui heidame pilgu arvutimaailma, siis märkame, et võim sealses äris on arvutimängude tootjate käes. Miks
Nende kahe aspekti üles leidmine, võimendamine ja säilitamine saabki olema õpetaja jaoks tema töös kõige suuremaks väljakutseks, samuti võimaluseks tuua õpilase ellu positiivseid muutuseid. 2 Allikad: 1. Carlsson, A. (2010). Loengu ,,Andekate ja erivõimelisete õpetamine" materjalid. 2. Karasevich, A. (2010). Programs to the gifted children.(Artikli kokkuvõtte). 3. Ruus, V-R. (2004). Kommentaar. Haridud 9/2004. 4. Ruus, V-R. (2009). Loova inimese poole. Haridud 1-2/2009. 5. Uusikylä, K. (2006). Hariduse tipus. Aga kus tipp asub? Haridus 9-10/2006. 3
jäävad. Loovuse arendamine lastel annab kindlasti positiivseid tulemusi ka täiskasvanuna hakkamasaamisel. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Olivia N. Saracho, Young Children's Creativity And Pretend Play, Early Child Development And Care, 2002, lk 431438 2. Mark A. Runco, Personal Creativity:Definition And Developmental Issues, New Directions For Child And Adolescent Development, 1996, Jossey-Bass Publishers, lk 3-26 3. Viive-Riina Ruus, Loova Inimese Poole, Ajakiri ,,Haridus", 1-2/2009, lk 6-9 4. Abraham H. Maslow, Isiksus Ja Motivatsioon, 2007, lk 295-309 5. Mihaly Csikszentmihaly, Optimaalse Kogemuse Psühholoogia, 2007, lk 79
TREENINGUTE MÕJU ORGANISMILE Merily Randmaa Kadi Jürimäe Hanna Greta Schults Sandra Ruus KATSED Võrdlesime katsetes astmaatiku(Merily) vastupidavust ja terve inimese (Kadi)vastupidavust. Korraldasime kolm katset. ESIMENE KATSE Esimeses katses sõudsime sõudeergomeetriga 250 meetrit. Pulss Aeg Pulss Pulss enne pärast 5min sõudmist taast. KADI 100 1.13 165 109 MERILY 86 1
väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest. 20. juunil 1940 kogunes Tallinna töölisvõimla saali Pärnu maantee 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid I Riigivolikogu liikmed Neeme Ruus, Aleksander Jõeäär ja Voldemar Jaanus ning Oskar Sepre, kes 149 protsessil olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud amnestia läbi 1938. aastal ja teised Ametiühisuste Kesknõukogu tegelased. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga kaitseliidu laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N.
Kalaliha omadused ja toiteväärtus Piia Ruus LS II Kala kasulikus Vähe süsivesikuid Madal kalorsus Kalas leiduv rasv on hästi omastatav Oomega-3 ravhape, Südamele kasulik. A, D, B2, B6, B12 vitamiinid Leidub väga vähe naatriumit Toores kala- vererõhk õigel kõrgusel Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond
Uuring sööda tarbimisest, toitainete seedimine ja lämmatiku efektiivne kasutamisest. Piia Ruus Eesmärk • Hinnata täieliku või osalise seedimist toitaineid, pH, mao ammoniaaklämmastiku ja lämmastiku efektiivsust kasutamine. Ekperimentaal • lihaveiste söödeti erinevaid sojajahusid • Asendati mitteaktiivsete kuivpärmiga • Pärmi kogused 0, 250, 500, 750 ja 1000 g / kg Uuring I • 35 Nelore pullid- lihaveised • Esialgne kesmine kaal oli 370 ± 42 kg • Viis ravi, seitsmel kordusel
sotsialiseerimiseks ja koolis kohanemiseks. Vaatamata terminoloogilistele erinevustele ja erinevustele mõistete konteksti osas, ollakse ühel meelel selles, et koolisotsiaaltöö täidab seni puudunud vahelüli ülesannet koolide ja kooliväliste sotsiaaltöö teenuste vahel (Wulfers, 2002, viidatud Kadajas vahendusel). Kooli võib käsitleda kogukonnana, mida iseloomustab liikmete heaolu tase ja sotsiaalne kliima (Cowen, 2000, viidatud Ruus & Veisson & Leino & Ots & Pallas & Sarv & Veisson, 2007). Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat tööd koolis võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna see eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ning ametitega. Sotsiaalpedagoogil kooli kontekstis on väga tähtis amet, sest koolist alguse saanud ja lahendamata jäänud probleemid saadavad inimest kogu elu
Eesti NSV ehk ENSV (1945-1980) Neeme Ruus, Johannes Lauristin, Karl Säre, Andrei Zdanov Võimupüramiid Eesti Kommunistlik Pareti (EKP) - allus Moskvale -> Valitsus (ministeeriumid) - täitis kommunistliku partei korraldusi -> ENSV Ülemnõukogu (parlament) puudus reaalne võim, kandidaadid olid esitatud kommunistliku partei heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978) · Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949.a Siberisse saadeti üle 20 000 inimese Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lään...
Eesti popmuusika 20002010 Sandra Ruus Kert Soitu Kaspar Täpsi 20002003 v Aastal 2000 hakati välja jagama Eesti Muusikaauhindasid. Selle auhinnaga tunnustatakse silmapaistvamaid eesti muusikuid v 2001. a Kopenhaagenis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel saavutasid Eestit esindanud Dave Benton ja Tanel Padar lauluga ,,Everybody'' esimese koha v 2002. a toimus Eurovisioon Eestis. Õhtujuhtideks olid Annely Peebo ja Marko
Sven Grünberg sündinud 24. novembril 1956 on Tallinnas Sven Grünberg on Eesti helilooja. Ta sai tuntuks oma ansambriga "Mess", mille eeskujude hulka kuulusid nn progresiivse roki väljapaistvamad ansamblid, nagu "Yes" ja "Genesis". Ansambel "Mess" mängis peamiselt pikemaid kompositsioone. Grünberg oli ansamblis nii helilooja, laulja kui ka intumentalist. Esimesen Eestis võttis ta kasutusele süntesaatori, tollal veel väga haruldase pilli, millesse suhtuti eelarvamusega. Grünberg püüdis Messi muusikat siduda ka visuaalsete kujunditega ning kontsertide osaks olid alati ka Kaarel Kurismaa ruumilised teosed. Messi kontserdid kujunesid omapärasteks etendusteks intellektuaalsele, suures osas üliõpilastest koosnevale publikule. Selle ansamblile loodud teostest on tähtsaim kantaat ,,Küsi eneselt", milles osales ka kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Heliplaat "Mes...
Jaan Tamm RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 1. TÖÖÜLESAN NE Maa raskuskiirenduse määramine. 2. TÖÖVAHEN DID Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED
XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk ...
Leonardo da Vinci Koostaja: Stella Ruus Kuressaare Gümnaasium 2008 Sissejuhatus · Leonardo da Vinci oli renessansiaja suurkuju, kes on maailmale andnud rohkem, kui ükski teine selle aja inimene. · Ainuüksi teosed "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on Leonardo muutnud igaveseks. Leonardo elulugu · Ta sündis 1452.aastal Itaalias ja suri 1519.aastal Prantsusmaal. · Tema elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks (tema lapsepõlv Vincis ja noorus Firenzes, esimene Milano periood, teine Firenze periood, teine Milano periood ja tema viimased kuus eluaastat). Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures. 1457.aastal kolis Leonardo isaga oma vanaisa juurde. 14571466.aastal õppis Vinci koolis. 1466. aastal kolis ta koos isaga Firenzesse, kus Leonardo hakkas töötama maalikunstnik Verocchio juures sellina. Sel ajal valmisi...
1992. aasta suvi oli väga kuiv. Viljasaagid olid kehvad ja inimesed muretsesid talvise leiva pärast. Toimusid ka suured metsatulekahjud, milles hävis palju väärtuslikku puitu. Sel aastal toimusid esimesed taasiseseisvunud Eesti presidendivalimised. Kandidaatide üles seadmiseks tuli Vabariigi Valimiskomisjonile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga esildis. Seati üles viis kandidaati: Lennart Meri, Lagle Parek, Uno Ruus, Arnold Rüütel ja Rein Taagepera. Riigikogus valiti esimeses voorus presidendiks Lennart Meri (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli Arnold Rüütel). Presidendiks sai Lennart Meri. Ta kinnitas ametisse valitsuse eesotsas Mart Laariga. Rahvahääletusel kiideti heaks Põhiseaduse Assamblee koostatud uue põhiseaduse eelnõu. Eestis jõustus uus põhiseadus. Parlamendivalimised võitis Isamaa. Eestis käis Rootsi kuningas Carl XVI Gustav koos kuninganna Sylviaga.
Jaan Tamm MEHAANILINE ENERGIA LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2 1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus MESILASTE ARETUS Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Aretuse eesmärk.....................................................................................................
Seega võivad pudelikaelaks ehituses olla ka ehitusloa taotlemine. Tagajärjed on mõlemale osapoolele halvad. Kuna käidi kohtus, seega kulud suurenevad ning muidugi suurenevad ehituskulud. Väga suur vahe on kas objekt ehitatakse 2012 või 2013, kuna hinnad muutuvad jooksvalt. Tekib küsimus, kellele ja miks seda vaja oli? Maris Ruus EI-61
Ärinimi ja aadress 4 1. kanne: Ärinimi on KRTL OÜ 3. kanne: Aadress on Paevälja pst 5, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13619 Kapital 1. kanne: Osakapital on 2500.0 eurot Esindusõigus: 1. kanne: Juhatuse liige on Toomas Ruus, isikukood 36509270299 1. kanne: Juhatuse liige on Vahur Kets, isikukood 37809156010 * Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Õiguslik seisund: 1. kanne: Õiguslik vorm: Osaühing 1. kanne: Põhikiri on kinnitatud 21.06.2011 1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 Kannete loetelu: Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 05.07.2011 (Esmakanne) 2
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus TARUVAIK Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3
m ja 1500 m jooksja), 1980. aasta olümpiavõitja. Euroopa: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 1.53,28 26. juuli 1983 München Jarmila Kratochvilova. on endise Tsehhoslovakkia kergejõustiklane (200 m, 400 ja 800 m jooksja). Olümpiamängude (1980) hõbemedali võitja, kahekordne maailmameister (1983) ja kehtiva 800 m jooksu maailmarekordi (1.53,28) valdaja. Eesti: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 2.02,1 20. juuli 1972 Moskva Raissa Ruus. kergejõustiklane ja treener. Osales 1972 Müncheni OMil, kukkumise tõttu jäi 800 ms oma eeljooksus seitsmendaks ja sai 33. koha. Tuli 197376 8003000 ms 6 korral Eesti meistriks. Parandas 6 korda Eesti rekordit: 800 m 2.02,1 (1972), 1500 m 4.20,0 4.14,2 (197172), 3000 m 9.56,2 9.47,2 (197376). Naiste 1500 m jooks Londoni OM 2012.a 3.1 Võitjad 16 kohta 1500 m 1. Asli Cakir Alptekin Türgi 4.10,23 2
parkinson.ee/sonastik.htm] 30.11.2012. 4. Kleinberg, A., Jaanson, P., Lehtmets, A., Aluoja, A., Vasar, V., Suija, K., Ööpik, P. Depressiooni ravijuhend perearstidele 2011. Ravijuhend. [http://www.eestiarst.ee/static/files/068/ea1109lk431-446.pdf] 29.11.2012. 5. Myllärniemi, J. 2009. Depressioon. Cum Grano: Tallinn 6. RFK kontroll-loend. (RFK loend), versioon 2.1a, kliiniline vorm (Microsoft Office'i dokument). 01.12.2012. 7. Ruus, T. 2011. Arstiabi kasutamise seosed psühholoogiliste tegurite ja enesehinnanguliste tervisenäitajatega. Tartu Ülikool Tervisehoiu Instituut. (Magistritöö rahvatervishoius) [http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4362/1/Ruus2011.pdf] 30.11.2012. 8. Teiverlaur, M. 1998. Depressiooni ABC. Tallinn. 9
välisministriks) 7)Millal Eesti okupeeriti NSVL poolt? Ja kuidas see oli seotud rahvusvahelise olukorraga, miks just siis? 17.juuni, 1940. Sest kogu maailma tähelepanu oli Prantsusmaal, käis II maailmasõda. 8)Millal ja kuidas moodustati Eestis uus valitsus? (nn. juunikommunistidest) 21.juuni, 1940. Korraldati meeleavaldus Vabaduse väljakul. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased, peaministriks oli J. Vares-Barbarus, J. Semper, Neeme Ruus. Kes jäi viimaseks EV seaduslikuks peaministriks? Jüri Uluots. 9) Millal valiti riigi uus volikogu ja miks need valimised ei olnud seaduslikud? 21.juuli, 1940 (ENSV). Üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. 10)Millal sai Eestist ENSV ja millal Eesti võeti Nõukogude Liidu koosseisu? 21.juuli, 1940-ENSV 6.august, 1940-võeti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu 11)Millised ümberkorraldused toimusid esimesel NSVL a-l? (Majanduses, sisepoliitikas ja kultuurielus)
MAAPÄHKEL Mõista, mõista, mis see on: koor all, koor peal, liha keskel. Maapähkel ehk arahhis (botaanikas harilik maapähkel, argikeelselt hiina pähkel, ladina kee- les Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim. Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Hiina pähkel peidab oma kaunad valmi- miseks mulda, see tähendab, et ta kaunad on geo- karpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei are- ne. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tuge...
Jooksualad 100 m jooks - 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 j...
Lk 36. Sassi 6-klassilise algkooli esimeseks juhatajaks valiti 1928. aastal Aleksander Rauts, kuid tema aeg jäi juhataja ametis lühikeseks: ta suri 1931. aastal. Esimesteks õpetajateks olid Ella Raev ja Salme Kaasik, kes mõlemad olid lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru. Salme Kaasik töötas Sassi koolis aastatel 1929 - 1933. Kui Aleksander Rauts haigestus, määrati koolijuhataja kohusetäitjaks Ella Raev. Õpetajatena töötasid Aleksander Mihkelson ja Elisaveta Ruus, kumbki oli Sassis vaid ühe aasta. 1931. aastal Aleksander Rauts suri ja 1932. aastal valiti uueks koolijuhatajaks Hermann Muri, kes kohe pälvis kolleegide ja lastevanemate poolehoiu. Hermann Muri oli 1928. aastal lõpetanud Saarema Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru 2. lennu ja oli olnud õpetajaks Leisis. Muri oli Sassi algkooli juhatajaks kuni 1941. aasta sügiseni, kui ta Punaarmeesse mobiliseeriti. Koos Hermann Muriga tuli Sassi kooli õpetajaks Karl Kivihall, kes aga juba 1933
Tallinna Ülikool Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:................................................................................
PAUL KERES EKSAM Õppeaines: ANDME JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Rein Ruus Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................2 1. PAUL KERES.......................................................................................................
Orchidee. Foto: Külli Tedre (Laupäeval peeti Perilas koolisõiduvõistlus. [www] http://hobumaailm.ee/? page=1&m=7&y=2012&id=1622) LISA 3 13 Eestis kuulub hobuste kõrgushüppe rekord Andrus Kallastele, kes hobusel Opaal ületas takistuse kõrgusega 215 cm Foto: Fotoalbum.ee [www] http://fotoalbum.ee/photos/azindra/73948219 LISA 4 14 Kestvusratsutamine Foto: Ago Ruus http://hobumaailm.ee/?page=13 LISA 5 15 Kross Ann-Marii Vilk hobusel Glicea. Foto: Ago Ruus(Hobumaailm.ee[www] http://hobumaailm.ee/?page=83) 16
MEELIS MEDAR 67 ******* RAIDO HBE 64 ****** VERON M?E 76 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ ANNELY MESILA 73 ******* EGON LEHTER 65 ******* SVEN KOSHELEV 66 ******* VAIKO TATTER 66 ******* ALEKSANDR RUUS 81 ******** MARTI ROOTS 78 ******** KEIO-MARGUS RIKKEN 67 ******* JOHAN SEPP 64 ****** KRISTO MARTINSON 49 ***** ARNE VALDAS 44 **** ALEKSANDR LILLAK 60 ****** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ EIRIK PALLOTEDDER 57 ******
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Alushariduse osakond Ülevaade kasvatusteadusse Esse Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool. Õppejõud:Tiiu Kuurme. Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool. Üks oluliseim etapp inimese elus on koolis käimine.Inimene peab koolis käima kohustuslik põhikoolis üheksa aastat,kuid hea hariduse saamiseks peab minema edasi gümnaasiumi või kutsekooli.Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetadaõpilastele teadust ja tarkust.Lisaks annab kool ka palju erinevaid kogemusi ,mida mäletatakse väga pikka aega.Kõik võimalikud harivad ekskursioonid annavad palju juurde maailmavaate kujunemiseks.Samuti klassiees ettekannete esitamine või muu loova ülesande ettekandmine annab õpilastele enesekindlust...
Jaan Tamm KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO SISUKO.....................................................................................................................................................2 1.1Tööülesanne........................................................................................
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kalaliha omadused ja toiteväärtus Referaat Koostas: Piia Ruus Tartu, 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sissejuhatus 3 1
need investeeringud võiksid tuua suure kasumi tulevikus. . Juhtuv majandus pakub välisinvestoritele ja ka kohalikele hästi kapitaliseeritud ettevõtjatele võimalusi osta soodsa hinnaga tulevikupotentsiaaliga ettevõtteid, mille on tekkinud likviidsusraskused. Seda võimalust nad ka kasutavad ning paljud ettevõtted võivad vahetada omanikku. Nende tegevuse tõttu võib ka investeerimisaktiivsus tõusta. (Hundimägi, Ruus 2008:157) Samas kohalikud ettevõtted investeerivad laienemisse vähe ning püüavad paigutada piiratud ressursse pigem efektiivsuse suurendamisse. (Sealsamas) Välisinvestorid haaravd võimalusest Järgmisel aastal tuleb Eestisse suurel hulgal ja mitmes vormis väliskapitali: välisinvestorid ostavad ettevõtteid, mis on hätta sattunud, aga mille hind on hea. Sellistel aegadel saab teenida oma investeeringutelt erandlikult kõrget tootlust. GILD Bankersi andmeil oli 2008
EELK Usuteaduse Instituut 1. 1. kursus; magistriõpe; kristlik kultuurilugu Leili Rummel – Ruus 30. 04.2017 Õppejõud: M. A. Põder MIKS ME PEAME HOIDMA JUMALA HEAD LOODUT ? Mäletan lapsepõlvest leninlikku seisukohta, mida saime kuulda raadiost: ’’Nõukogude inimene ei oota looduselt armuande,vaid võtame ise mis võtta annab.’’ Meenuvad ka minu õigeuskliku vanaema eitavad seisukohavõtud selle kohta. Jumalast kui Loojast ei tohtinud rääkida. Loodut tuleb vaadelda, kui tervikut. Me loeme 1. Moosese raamatust, et Jumal pdas loodut
3.6. Kas sellisesse kööki võiksid praktikale minna, miks? Arvan, et ma võiksin minna praktikale antud köögile kahel põhjusel : esimene, et hooajal Püssirohukeldris käib väga palju külastajaid ja teine on suure menüü valmistamine. Tulemus selleks - väga korralik ja põhjalik kogemus. 3.7. Mis külaskäigul nähtust ei meeldinud / meeldis? Kui olla aus siis mulle meeldis kõik, meeldis et külastuse ajal restoranis oli ruus turistide grupp, kes istusid keset saali ja maitsestasid igasugust toitu ja jooke. See andis mulle hea emotsionaalne laeng. Kui külastuse tund sai läbi siis oli suur soov jaada restoranil, et veeta natuke aega selles mugavas miljöös. 3.8. Millised ettevõtted Tartus võiksid olla Püssirohukeldri tugevamaks konkurentideks? Arvan, et tugevamaks konkurentideks Püssirohukeldrile võiks olla Atlantis’e restoran.
ja Arnold Rüütli, kes oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees; 21. juulil Jaks Lankotsi ja Uno Ruusi; 24. juulil Lagle Pareki, kes oli ÜE "Fööniks" juhatuse liige; 27. juulil Miina Hindi ja 3. augustil 1992. Rein Taagepera, kes oli California ülikooli professor, ülesseadmine Vabariigi Presidendi kandidaadiks. 6. augustil teatas loobumisest Miina Hint, 11. augustil Jaks Lankots. Tähtajaks nõutavat 10 000 toetusallkirja ei suutnud koguda Uno Ruus. Esimese valimise võitis Arnold Rüütel, teised aga Lennart Meri ning Lennart Meri saigi Eesti Presidendiks. Esimene hääletusvoor leidis Riigikogus aset 26. augustil 1996. Taaskord omavahel Lennart- Georg Meri ning Arnold Rüütel. Lennart Meri võitis mõlemad parlamendi valimised ning 20. septembril 1996. aastal sai Lennart Meri teiskordselt Eesti presidendiks. Kokkuvõte
EELK Usuteaduse Instituut 1. kursus, magistriõpe, kristlik kultuurilugu 1. Leili Rummel – Ruus 30.04.2017 Õppejõud: professor M. A. Põder MILLES SEISNEB PATUST RÄÄKIDES MEIE VASTUTUS ? Püha Augustinus on algpattu kujutanud uhkuse tagajärjena: see on samm, millega loodud olend (see tähendab olemuslikult sõltuv olend, kelle olemasoluprintsiip ei peitu temas eneses, vaid teises püüab end ise suunama hakata, püüab eksisteerida ise enda jaoks (’’Mõtteid kannatusest’’ C. S. Lewis De Civitate Dei’’’’24,xiii)
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud................................................................................
III PROBLEEMID, TULETAMISED (koos põhjendustega) 1. Kas vedrukaal näitab ühtviisi nii paigalseisval kui ühtlaselt liikuval laeval? Jah 2. Tooge näiteid, kus avaldub impulsi jäävuse seadus. No impulsi jäävuse seadus avaldub kõikjal, kus on tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hästi tuleb see veel siis välja, kui liikuvad kehad on mingil libedal pinnal. Näiteks kui uisutades keegi kokku põrkab, siis muutub kehade liikumisolek impulsi jäävuse seaduse kohaselt. Veel parem näide on piljard piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. Musternäide on veel Maa tehiskaaslase trajektoori korrigeerimine reaktiivmootoriga kui gaas mootorist väljub, siis saab see teatud impulsi. Et kogu impulss konstantseks jääks, peab tehiskaaslane saama vastassuunalise impulsi, mis tähendab, et ta hakkab lii...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv
kompartei Tallinna linna komitee liikmed. Parteiliikmete väljailmumine oli kohustluslik ja seda koguni kontrollitud nimekirjade alusel Partei Aktiivi majas, Pikk, t. 20. Kokkutulnute seas olnud märgata rohkesti juute. Koosolekust võtsid osa olevail andmetel rahvakomissaridest peale B.Kummija A.Murro veel hariduse rahvakomissar N.Andresen, kergetööstuse rahvakomissar A.Veimer ja kompartei 3 sekretär Neeme Ruus. Instrueeri- miskoosoleku avas ENSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissar ja küüditamise peakorral- daja Eestis-Boris Kumm. Ta tegi teatavaks, et öösel algab nõukogudevaenuliste kodanike väljasaatmine üle Eesti umbes 3000 perekonda. Ühtlasi teatas ta, et kokkukutsutuist moodustatakse neljaliikmelised brigaadid, kes toimetavad kodanike kinnivõtmist ja trans- porteerimist kogumispunktidesse.Pärast Kummi küüditamise tehnilist osa puudutavat
Tartu Ülikool ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö eesmärk.................................................................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toe...
EV riiklike sümbolite asemel punalipp, NSVL riigivapp, Stalin Riigivolikogu pöördumine NSVL Ülemnõukogu poole võtta Eesti vastu NSVL koosseisu. Rahuldati 6. aug 1940 ENSV konstitutsiooni vastuvõtmine. Eesti kodakondsuse asendamine NSVL kodakondsusega. Muudatused valitsuse koosseisus: ENSV Rahvakomissaride Nõukogu – J. Lauristin + nn juunikommunistid e endised sotsiaaldemokraadid H. Kruus, J. Semper, J. Ruus jt Eesti sõjaväe allutamine Punaarmee juhtkonnale Kaitseliidu+ ja selle allorganisatsioonide laialisaatmine Isamaaliidu keelustamine, selle asemel sai ainuparteiks EKP 14. juunil 1941 u 10 tuh eesti poliitiku, sõjaväelase, kiriku-, kultuuri-, haridustegelase vangistamine ja küüditamine Venemaale (nagu päts ja laidoner) Mis sai Eesti Vabariigi riigitegelastest?
(2 lk 31) 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 1. Lerkanen, M-K. (2007). Lugema õppimine ja õpetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. Kärtner, P. (). Lugemisoskuse arendamine. 3. Aher, S. & Kala, U. (1996). Aktiivõppe käsiraamat. Tallinn: AVITA. 4. Vooglaid, Ü. (2014). Kirjaoskus - arengu, koostöö ja heaolu eeldus. [2014, november 2]. http://ylokool.com/artiklid/kirjaoskus-arengu-koostoo-ja-heaolu-eeldus/ 5. Ruus, V. (1996). Muutused õppeprotsessis. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 6. Vardja, M. (2011). Lugemine. Lugemisstrateegiad ja nende kujundamine. [2014, november 2]. http://www.oppekava.ee/index.php/LINK_12._Lugemine._Lugemisstrateegiad_ja_nen de_kujundamine 7. 14
Esimesel 200 meetril takistusi pole (need paigutatakse sinna jooksu ajal). Järgmise 7 ringi jooksul ületatakse viis 0,91 m kõrgust takistust. Igal ringil neljas takistus on veetakistus. Olümpiamängudel võistlevad ainult mehed.Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Saif Saaeed Shaheen Katar poolt kelle ajaks oli 7.53,63. Eesti rekord on 8.29,6 ja selle püstitas Ilmar Ruus. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gulnara Galkina-Samitova poolt kelle ajaks oli 8.58,81 Teatejooksud: · Teatejooksudes kasutatakse teatepulka, mis on 28-30 cm pikk, läbimõõduga 12-13 cm ja kaalub vähemalt 50 g · Olümpiamängudel on kavas 1.4 x 100 m 2.4 x 400 m · Muudel võistlustel võisteldakse väga erinevate distantsidega teatejooksudes 4x100m teatejooks: Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jamaika koondise poolt kelle ajaks oli 37.10
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Kristjan Joosep Jalakas KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS Referaat Õppejõud Lektor Maie Ruus, PhD Lea Leppik Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus.....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
