Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Eesti teel iseseisvusele (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Eesti teel iseseisvusele #1 Eesti teel iseseisvusele #2 Eesti teel iseseisvusele #3 Eesti teel iseseisvusele #4 Eesti teel iseseisvusele #5 Eesti teel iseseisvusele #6 Eesti teel iseseisvusele #7 Eesti teel iseseisvusele #8 Eesti teel iseseisvusele #9 Eesti teel iseseisvusele #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 158 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SKertu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Eesti teel iseseisvusele

* lubati rajada rahvusväeosad ­ Esimene Eesti Polk * lubati rahvuskirik ­ EELK > esimesed eesti soost piiskopid * lubati demokraatlike kodanikeõigusi > erakonnad Ajutise Valitsuse kriis aug. 1917, saabub Lenin , kes org. parteid, valmistab ette riigipöördeks. Saksa keisririik toetab, Aleksander Keskküla vahendajaks iseseisvuse eesmärgil. ERE (Rahvaerakond)- Tõnisson Maaliit- Päts kokku rahvuskongressil: otsus iseseisvus Töölispartei- Vilms Enamlaste poliitika tõi kaasa mitmeid ebademokraatlike vorme. Loetlege *majandusreformid: pankade riigistamine, kogu maa riigi omaks *Eesti Asutava Kogu valimised katkesti, kuna selgus, et nemad ei saanud enamust *miilitsa asemel Punakaart *Eesti rahvusväeosasid püüti asendada punaarmee üksustega *asendati maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused töörahva saadikute nõukogudega

Ajalugu
thumbnail
2
odt

Eesti teel iseseisvusele

Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki tugevdada, kuid demokraa

Ajalugu
thumbnail
3
doc

AJALUGU - Eesti teel iseseisvusele

Nii leidis J.Tõnisson, et Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, sp loodeti Antanti(prtm,ingl) toetusele. Maanõukogu 15.nov. otsuses öeldi 1) tulevase riigikorra määrab EAK. 2)kuni AK kokkuastumiseni on kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. 3)kehtivad aint Maanõukogu poolt kinnitatud seadused. 15.nov otsus=sidemete katkemine Venemaaga. Vanemate nõukogu liikmed jõudsid veendumusele, et lisaks eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Väljakuulutamiseks saadeti Lä-Eur'i delegatsioon, mille esimesed vastukajad olid lootustandvad. 1918 katkestasid enamlased AK valimised. Eesti iseseisvuse pidi revolutsioonilisel teel väljakuulutama. Jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja paigas kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Saksa pealetung algas 18.02.1918. Vene armee põgeneb ning enamlased kah.

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

* riigi etteotsa valitakse Maapäev * eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaasamiskeeleks * hakati looma Eesti rahvusväeosa Maanõukogu vanematekogu tegevus iseseisvuse väljakuulutamisel. Enamlased ajasdi Maanõukogu jõuga laiali, ent nende tegevus siiski ei lõppenud - Maanõukogu võlitused läksid üle selle vanematekogule - korraldati illedaalsed nõupidamised - jõuti veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada - loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse (vastukajad olid lootustandvad) Vabadussõda * puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale - Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt) ­ enamlaste sõnul iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti teel iseseisvusele

Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) ­ Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Eesti teel iseseisvusele

Kordamine ajaloo kontrolltööks (11.klass) Ajalehtede tähtsus Eesti 20. sajandi ühiskondlikus elus: Ajalehed olid olulised, sest nende eesmärgiks oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT "Teatajat" ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees(Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901-Teataja-Konstantin Päts. 1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*kehtestada demokraatlikud v

Eesti ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu



Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (5)

summerbeauty profiilipilt
summerbeauty: väga põhjalik , ja hea :)
18:49 10-03-2009
saihtam profiilipilt
saihtam: väga hea tõesti
23:25 29-04-2010
Madis1512 profiilipilt
Madis1512: Täitsa korralik.
06:33 30-11-2012





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun