Eesti teel iseseisvusele (5)

EESTI TEEL ISESEISVUSELE
XX SAJANDI ESIMESED AASTAD
Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine .
Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus.
Palju uusi seltse – rahvuskultuuri edendamiseks.
Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks.
Eristusid poliitilised voolud : liberaalne rahvuslus ning sotsialism .
Tartu liberaalid
Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson.
Rahvusmeelsed haritlased ( Villem Reiman , Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley).
Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine.
Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu.
Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust.
Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated.
Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme.
Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna .
Tallinna radikaalid
Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts.
Haritlased (Anton Hansen Tammsaare , Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.)
Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust.
Propageeriti majanduse edendamist.
Eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks peeti majanduslike positsioonide haprust.
Sihiks seati eestlaste majandusliku olukorra parandamine, tõrjuti kõrvale baltisakslased .
Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid .
1904 . aasta Tallinna linnavolikoguvalimistel tõrjuti sakslased linnavalitsusest välja.
Pätsist sai Tallinna abilinnapea.
Sotsiaaldemokraatia
20. sajandi algul tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid (illegaalsed).
Peeti salakoosolekuid ja levitati keelatud kirjandust, osalesid tudengid, gümnaasiumiõpilased.
Uudised (1903), Tartus, Peeter Speek.
Mihkel Martna , Eduard Vilde , Gottlieb Ast, Aleksander Keskküla jt.
Propageeriti isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga.
Propageeriti vähemusrahvaste õiguste respekteerimist.
Propageeriti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.
Kriis
Võim oli Vene keisri määratud ametnike käes.
Ametnikud olid venemeelsed, käsukuulekad, omakaspüüdlikud, ükskõiksed.
Erimeelsused linnas – kodanluse ja lihttöölise vahel.
Erimeelsused maal – baltisaksa mõisnike ja eesti talupoegadd’e vahel.
Konfliktid maal – maatameeste ja suurtalunike vahel.
Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki, usuvabadus jms).
Kasvas revolutsiooni oht.
Vene-Jaapani sõda (1904-1905) lõppes Venemaa kaotusega.
Sõda põhjustas majandusraskusi, eestlased pidi maksma tsaaririigile verekümnist.
1905. aasta revolutsioon
Ajendiks Verine Pühapäev – rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril.
Protestimeeleavaldused Venemaal.
Tallinna töölised hakkasid korraldama streike, miitinguid.
Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole.
Teravnesid võitlusvormid.
Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega.
Streigid muutusid peaaegu igapäevaseks.
Maal hävitati mõisavara.
Sagenesid kokkupõrked sõjaväe ja politseiga.
Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi rahumeelne palvekirjade esitamine.
Korraldati koosolekuid.
Koostati petitsioone, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning mitmeid reforme.
Oktoobris algas ülevenemaaline streik, suleti ärid, ametiasutused, koolid, vabrikud, töökojad.
Tallinna Uuel turul korraldati 16. oktoobril suur rahvakoosolek, mis lõppes traagiliselt.
Sõjaväeüksus avas rahva pihta tule, suri 94 inimest, haavatuid oli üle 200.
Nikolai II kirjutas alla 17. oktoobri manifestile.
Manifestiga lubas anda Venemaale parlamendi ( Riigiduuma ), põhiseaduse, kodanikuõigused.
Eeldused poliitiliseks organiseerumiseks.
Eest Rahvameelne Eduerakond (esimene erakond Eestis), Postimehe liberaalid.
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (ESDTÜ), Uudise toetajad.
Erimeelsused.
Eduerakonna peamine eesmärk ( konstitutsiooniline monarhia ) oli savautatud.
Üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek (27. novembril 1905, Tartus).
Saabus umbes 800 valdade, linnade ja seltside esindajat.
Puudus üksmeel, toimus 2 koosolekut.
Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele kooliharidusele ja asjaajamisele.
Boikoteeriti riigi viinapoode, mõisakõrtse.
Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest.
Loodi relvastatud salku.
Mõnel pool moodustati vallavalitsuste asemele komiteed ja kuulutati välja „vabariik”.
11. detsembriks 1905 kutsusid Teataja toetajad kokku 2. rahvaasemike koosoleku (Tallinnas).
12. detsembril suundus