Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti teel iseseisvusele (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

EESTI TEEL ISESEISVUSELE
XX SAJANDI ESIMESED AASTAD
Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine .
Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus.
Palju uusi seltse – rahvuskultuuri edendamiseks.
Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks.
Eristusid poliitilised voolud : liberaalne rahvuslus ning sotsialism .
Tartu liberaalid
Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson.
Rahvusmeelsed haritlased ( Villem Reiman , Oskar Kallas, Peeter Põld,
Karl August Hindley).
Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine.
Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu.
Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat
kadakasakslust.
Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid
rahvusaated.
Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist
baltisakslastega, maa- ja haridusreforme.
Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti
ühtse tervikuna .
Tallinna radikaalid
Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts.
Haritlased (Anton Hansen Tammsaare , Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.)
Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust.
Propageeriti majanduse edendamist.
Eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks peeti
majanduslike positsioonide haprust.
Sihiks seati eestlaste majandusliku olukorra parandamine, tõrjuti
kõrvale baltisakslased .
Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid .
1904 . aasta Tallinna linnavolikoguvalimistel tõrjuti sakslased linnavalitsusest välja.
Pätsist sai Tallinna abilinnapea.
Sotsiaaldemokraatia
20. sajandi algul tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei
ringid (illegaalsed).
Peeti salakoosolekuid ja levitati keelatud kirjandust, osalesid
tudengid, gümnaasiumiõpilased.
Uudised (1903), Tartus, Peeter Speek.
Mihkel Martna , Eduard Vilde , Gottlieb Ast, Aleksander Keskküla jt.
Propageeriti isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku
vabariigiga.
Propageeriti vähemusrahvaste õiguste respekteerimist.
Propageeriti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.
Kriis
Võim oli Vene keisri määratud ametnike käes.
Ametnikud olid venemeelsed, käsukuulekad, omakaspüüdlikud,
ükskõiksed.
Erimeelsused linnas – kodanluse ja lihttöölise vahel.
Erimeelsused maal – baltisaksa mõisnike ja eesti talupoegadd’e
vahel.
Konfliktid maal – maatameeste ja suurtalunike vahel.
Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki, usuvabadus jms).
Kasvas revolutsiooni oht.
Vene-Jaapani sõda (1904-1905) lõppes Venemaa kaotusega.
Sõda põhjustas majandusraskusi, eestlased pidi maksma tsaaririigile
verekümnist.
1905. aasta revolutsioon
Ajendiks Verine Pühapäev – rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril.
Protestimeeleavaldused Venemaal.
Tallinna töölised hakkasid korraldama streike, miitinguid.
Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole.
Teravnesid võitlusvormid.
Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega.
Streigid muutusid peaaegu igapäevaseks.
Maal hävitati mõisavara.
Sagenesid kokkupõrked sõjaväe ja politseiga.
Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi rahumeelne palvekirjade
esitamine.
Korraldati koosolekuid.
Koostati petitsioone, milles taotleti eesti keele kasutusala
laiendamist ning mitmeid reforme.
Oktoobris algas ülevenemaaline streik, suleti ärid, ametiasutused,
koolid, vabrikud, töökojad.
Tallinna Uuel turul korraldati 16. oktoobril suur rahvakoosolek, mis
lõppes traagiliselt.
Sõjaväeüksus avas rahva pihta tule, suri 94 inimest, haavatuid oli
üle 200.
Nikolai II kirjutas alla 17. oktoobri manifestile.
Manifestiga lubas anda Venemaale parlamendi ( Riigiduuma ),
põhiseaduse, kodanikuõigused.
Eeldused poliitiliseks organiseerumiseks.
Eest Rahvameelne Eduerakond (esimene erakond Eestis), Postimehe
Vasakule Paremale
Eesti teel iseseisvusele #1 Eesti teel iseseisvusele #2 Eesti teel iseseisvusele #3 Eesti teel iseseisvusele #4 Eesti teel iseseisvusele #5 Eesti teel iseseisvusele #6 Eesti teel iseseisvusele #7 Eesti teel iseseisvusele #8 Eesti teel iseseisvusele #9 Eesti teel iseseisvusele #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 161 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SKertu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Venestamine

Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- pralamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. 1901.a asutas Konstantin Päts Teataja. Nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Eesti Ajalugu

Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt ­ Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ­ ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Kontrolltöö konspekt "Eesti ajalugu"

Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Näitamaks eeskuju, kõnelesid Tõnisson ja tema aatekaaslased linna tänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades demonstratiivselt eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse, esmajoones muidugi kohalike asjade otsustamisse, sest osalemist suures poliitikas, st ülevenemaalises mastaabis, peeti väikerahvale ohtlikuks. Siiski andis Postimees lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke

Eesti ajalugu
thumbnail
5
doc

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast

3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia): 1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine.

Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Ette otsa astus kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maavalitsus. Võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu(Maapäev) ­ Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse ­ valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstatin Päts. Eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. oktoobripööre

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda

Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Veebruari revolutsiooni tagajärjel kukutati Venemaal keiser. Samal ajal puhkesid ka Eesti suuremates linnades tööliste rahutused. Tekkinud segaduses nägid võimalust rahvuslased, kes hakkasid Ajutiselt Valitsuselt taotlema Eestile autonoomsust. Kui AV kõhkles, korraldasid eestlased Petrogradis protestimarsi, kus osales umbes 40 000 eestlast. 30. märtsil kuulutas AV välja Eesti Autonoomia Venemaa koosseisus. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse eesotsa astus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu (Maapäev), täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus. Eesti keel kuulutati kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks. Kõik riigiametnikud pidid oskama eesti keelt. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi. 2. 1917

Eesti ajalugu




Kommentaarid (5)

summerbeauty profiilipilt
summerbeauty: väga põhjalik , ja hea :)
18:49 10-03-2009
saihtam profiilipilt
saihtam: väga hea tõesti
23:25 29-04-2010
Madis1512 profiilipilt
Madis1512: Täitsa korralik.
06:33 30-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun