Suurim õhusõiduk, mille inimkond on loonudLuddendorf-staabiülem Saksa armee uues juhtkonnas idas, kes oli oma tegevuses Vene armee astu väga edukasPetain-Verduni kaitse juht Saksa armees Prantsusmaa vastuNivelle-Prantsuse armee juhataja, kelle nimejärgi läks ajalukku tapatalgud sakslaste poolt Prantsusmaa vastu, kus prantslased tugevalt lüüa said.G.Rasputin-oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusaluneNikolai II a.Kerenski-Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta VeebruarirevolutsioonigaL.Kornilov-Vene sõjaväelane ja Vene sõjaväe ülemjuhataja kuni 1917. aastani. Aprillis 1917 Petrogradis toiminud sõjavastaste rahutuste ajal tegi Venemaa Ajutise Valitsusele kõrgeima sõjavõimu esindajana ettepaneku rahutused jõuga maha suruda, millest keelduti. Protestiks astus
2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta
03.11.1918 Austria kapituleerub pärast ITL pealetungi 11.11.1918 Comiegne-i vaherahu- I MS oli lõppenud 18.01.1919 Pariisi rahukonverents Reparatsioonid Venemaa kokkuvarisemine: 1)rahutused sõjaväes 2)majanduslik kaos 3)keisrivõimu langus 4)rahulolematuse üldine kasv 03.03.1917 Nikolai II andis võimu Asutavale Valitsusele Kaksikvalitsus 4 parteid:kadetid(demokraatia) esseerid(ralurahvas),vähemlased(töölised), enamlased(rahu,leiba,maad) 03-07 LVOV(kadetid) 07-10 Kerenski 26.08.1917 II nõukogude kongress(oktoobripööre-võim enamlastele e. Rahvakomisaaride Nõukogu 06.01.1918 enamlased ajasid Asutava Kogu laiali 03.03.1918 sõlmiti Bresti rahu GER_RUS Venemaa jaoks sõda läbi 24.02.1918-Eesti iseseisvumine 06.12.1917-iseseisvus Soome valgete eesmärk(laialiaetud AK) eesmärk ühtne Venemaa Vabadussõda 1918-1920 02.02.1920 Tartu rahu 18.03.1921 Vene-Poola rahu 1922 lõppes kodusõda Valged: Koltsak, Denikin, Judents Nimed: Petain(Verduni kaitsejuht)
aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal. Ajutine Valitsus ja selle poliitika-Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim. Ühe poole moodust. revol. käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Petrogradi esindajaks Aleksandr Kerenski. Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Kaksikvõimu per. Vene poliitiline elu äärmiselt kirev. Esile tõusis 4 parteid: Rahva Vabaduse Partei(kadetid) nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina; Sotsialistide- revolutsionääride Partei(esseerid), eriti suur mõju talurahva hulgas ning nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda reformide kaudu; Venemaa
maailmasõjas, majanduslik kaos, maaküsimuse lahendamatuss (maa ikka mõisnikel), Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse. Tulemus: Nikolai II astus tagasi, Ajutine Valitsus sai võimule. Oktoobrirevolutsioon: Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks olnud edukas ning Lenin võttis enamlastega võimu üle. 9. Kes on : Lenin, Kerenski, Foch, Araabia Lawrence, Mustafa Kemal. – Mustafa Kemal – Türgi Vabariigi president. Lenin – enamlaste juht venemaal. Kerenski – Ajutise Valitsuse esiotsas. Foch – liitlasvägede ülemjuhataja kindral. 10. Kodusõda Venemaal: miks puhkes, kes sekkusid, kuidas lõppes? – Algas 1917 kui paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast. Puhkes 1918 uue hooga. Tekkisid „valged“
suhted igaveseks katkestada. 1917 elas Lenin Sveitsis,aga siis sai ta kuulda Veebruarirevolutsioo nist ja hakkas otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. 7.novembril 1917 olid Bolsevikud hõivanud juba kõik strateegiliselt tähtsad kohad.Järgmisel päeval toimunud Ülevenemaalise Nõukogude saadikute kongress otsustas pärast pikemaid vaidlusi ja mitmete saadikurühmade lahkumist moodustada uus valitsus, mille nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu. Selle etteotsa valiti Lenin. Leninit tabas aasta jooksul
Peaminister vürst Georgi Lvov (1861-1925): mõõdukas liberaal, ametis juulini 1917 Välisminister Pavel Miljukov (1859-1943): liberaal, kadettide juht, ametis maini 1917 1 Sõja- ja laevastikuminister Aleksandr Gutskov (1862-1936): oktobristide juht Kaubandus-tööstusminister Aleksandr Konovalov (1875-1948): progressistide juht Justiitsminister Aleksandr Kerenski (1881-1970): (parem)esseeride juht Kokku oli valitsuses 10 liiget, sh Püha Sinodi juht. Esimene suur kriis tabas Ajutist Valitsust aprilli keskel (mai alguses) 1917, kui avalikkuseni jõudis välisminister Miljukovi kiri Venemaa liitlastele. Kirjas lubas Miljukov, et Venemaa jätkab sõjategevust Saksamaa vastu kuni lõpuni. Sõjast tüdinenud rahvas kutsus see esile pahameeletormi ning Miljukov ja sõjaminister Gutskov lahkusid ametist. Valitsusse kaasati
Nad püüdsid sõjaväe juhatust veenda selles, et vaid Nikolai II troonist loobumine oma poja kasuks saaks kindlustada sõja edukat pikendamist. Tegelikkuses valitses sõja ajal ülendatud kümnete tuhandete ohvitseride seas üldiselt poolehoid revolutsioonile.23 Kui Nikolai II astus troonilt tagasi, pidi tema asemele ametisse asuma tema vend, Mihhail, eesmärgiga märatsev rahvas maha rahustada. Mihhail oli aga teadlik rahva vihast tsaari institutsiooni vastu ja 16. märtsil, Kerenski nõuandel, kahe juristi juuresolekul, kirjutas ta alla dokumendile mis ta troonist vabastas. Huvitav on see, et kuigi Mihhail ei asunud küll troonile, ta ka ei keeldunud sellest. Trooni autoriteet kui Venemaa valitsev institutsioon, oli määramata tähtajani edasi lükatud ja võim pidi ajutiselt minema selle järglase, Ajutise Valitsuse kätte, mis pidi siis demokraatlikult kindlaks tegema, kas rahvas soovis monarhiat säilitada või seda kaotada ning asendada
Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda kuid ei õnnestund .Ta sai aru et on kaotand rahva ja sõjaväe toestuse ning kirjutas alla 3 mäts 1917 Riigiduuma Ajutise Komitee aktile (loobus troonist,andis võimu ajutisele valitsusele)Kaksikvõim- kuulutati RUS välja keisrivõimu lagunemisega. Selle moodustasid Petrograndi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Ajutine valitus ( eesotsas: vürst Lvov) Petrograndi nõukogu saatis sinna oma esindaja Aleksandr Kerenski lubades valitsuse tegevust toetada. Ajutine valitsus lubas lubas tagada dem vabaduse, mis suurendas anarhia teket. Asutav kogu- pidi otsustama RUS edasise riigikorralduse. / Sõda saksamaaga aga jätkus, algatati aga reforme mis parandasid rahva olukorda.) Keskvõimu perioodil tõusid esile 4 parteid: 1)Rahva vabaduse partei (kadetid)- nägid venemaad dem vabariigina 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)-
Majanduslik allakäik Rahulolematus Nikolai II poliitikaga · Naiste demostratsioon Tulemus Nikolai II kaotas (sõjavägi toetas rahvast) Tagajärg 3.märts 1917 lõppes tsaari võim (1918a. Lastakse tsaar maha) Kaksikvõim märts-okt 1917 Ajutine Valitsus TSS Nõukogud (Kodanlus) Bolsevikud (enamlased) Lvov Lenin Kerenski 1. apr-rahulikul teel 2. okt- relvastatud ülestõus Vn astus välja I MS-st. · Oktoobripööre 24.okt (vana kalender), uus 7.nov Tulemus 1 sotsialistlik riik. 1917 Nõukogude Vn Kõrgemad organid Seadusandlik ülevenemaaline Kesktäitekomitee juhtis Kalinin. - Täidesaatev Rahvakomissaaride Nõukogu
“Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutise Valitsuse juhid Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Kaksikvõimu aeg II • AV kehtestas riikliku vilja- ja kütusemonopoli. • Progressiivne tulumaks. • Ei väljutud sõjast. • Ei jagatud maad. • 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta. • August – kindral L. Kornilovi riigipöördekatse. Lavr Kornilov Kaksikvõimu aeg III • Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. • Juulis suund relvastatud ülestõusule. • Septembris ülekaal nõukogudes bolševikele. • Enamlaste arv 350 000.
vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid enamlased riigipööret, kuid see suruti maha. Seda sündmuist loetakse ka kaksikvõimu lõpuks. Kogu võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Peaministriks sai Aleksander Kerenski. Oktoobripööre · Ajutise valitsuse ebakindel olukord ajendas kindral Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret, mis aga ebaõnnestus. · 25.oktoobril 1917 haarasid enamlased Petrogradis võimu. · Nõukogude ajalooteaduse kohaselt tehti 1917 aastal "Aurora"vöörikahurist lask, mis oli Talvepalee ründamise signaaliks. Enanmlaste võimu kindlustamine · II nõukogude kongress vormistas võimu ülemineku enamlastele.
Kordamine kontroll tööks 1. üldnõudmised 1. Õpilane teab I maalimasõja põhjusei 2. Õpilane teab I maalimasõja tulemusi 3. Õpilane teab kuidas muutus inimese igapäevane elu I maailmasõja ajal 4. Õpilane tunneb üldjoontes I maailmasõja käiku ja teab sõja osapooli 5. Õpilane teab I maailmasõja mõju Eesti ajaloole ning millal ja kuidas kujunes välja eesti omariiklus 2. Isikud: 6. A. Kerenski 7. L. Trotski 8. G. Princip 9. G. Rasputin 10. P. Hindenburg 11. K. Päts 12. V. Lenin 13. Nikolai II 14. G. Clemenceau 15. D. Lioyd George 16. Franz Ferdinand 17. W. Wilson 18. J. Poska 3. Teatakse järgmiste kuupäevade tähtsust: 19. 28.06.1914 20. 11.11.1918 21. 24.02.1918 22. 2.02.1920 4. Mõisted: 23. Manõõvrisõda asd
o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar) 8. Ühiskondlik tegevus: o 12-17. (25-30.) detsember 1905 osales 41 saadikuga toimunud VSDT(b)P Tampere konverentsil Soome Suurvürstiriigis o 1906-1907 osales/organiseeris VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantvahendite eksproperteerimist Kaukaasias o 1907. aasta juunikuus osalesTiflisi postiraharööv o Osales aktiivselt Kerenski valitsuse kukutamisel, kuulus 5 juhtiva bolseviku hulka. o 1924-1929 kõrvaldadas võimult kõik juhtivad bolsevikud o 1928 algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas o 1929 saatis Nõukogude Liidust välja Trotski o 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel.
Seetõttu lasi Saksamaa Leninil ning teistel paguluses viibivatel enamlaste liidritel läbi oma territooriumi Venemaale sõita ning toetas neid hiljem rahaga. Enamlaste esimese katse suvel 1917 võimule tulla surusid Ajutise Valitsusele ustavad üksused maha. Enamlaste juhtkond oli sunnitud minema põranda alla. Veebruarist oktoobrini korraldati Ajutist Valitsust pidevalt ümber. Juunis sai valitsusjuhiks Kerenski mõõdukas sotsialist ning ta üritas ühendada demokraatlikke jõude, keda oli aga ilmselgelt vähe. Valitsus ei nõustunud tegema koostööd patriootiliselt meelestatud ohvitseridega, kelle eesotsas oli armee ülemjuhataja Kornilov. Ohvitserkond soovis iga hinnaga taastada armees ja riigis kord. Kornilovi mäss septembri alguses, katse kehtestada Venemaal sõjaväeline diktatuur. Enamlaste abiga
Pärast ebaõnnestunud riigipöördekatset põgenes Lenin surmahirmust Soome, bolsevikud langesid tugeva surve alla ja samal oli riigi elujärg paranemas (Laqueur 1987). Malia (1994) tsiteerib liberaalsete kadettide liidrit Pavel Miljukovi, kelle mälestuste kohaselt oli Venemaal suve lõpuks kaks valikut vägede ülemjuhataja kindral Kornilov või Lenin. Mõlema alternatiivi puhul terendas ees autoritaarne reziim. Juhtus aga nii, et Kerenski egoismi, paranoilisuse ja valearvestuse tõttu mängiti ikkagi trumbid kätte bolsevikele. Nimelt jõudsid vägede ülemjuhataja kindral Kornilovini kuuldused, et kavas on järjekordne riigipöördekatse vasakult. Tema soov oli aga kehtestada sõjaväeline valitsus olukorra rahunemiseni ja mässuliste allasurumiseni. Kerenski oli esiti selle idee poolt, ent tõlgendas Kornilovi soovi hoopis tema putsi katsena. Peaminister kuulutas kindrali reeturiks ja tagandas ametist (Pipes 1991)
tal ei olnud erilist toetust nõukogudes, samuti ei kuulunud ühtegi tema esindajat Ajutise Valitsuse koosseisu. Bolsevike väljapaistvamad juhid olid V. Lenin, L. Trotski, G. Zinovjev. Augusti lõpus püüdis kindral A. Kornilov kehtestada riigis sõjaväelise diktatuuri, mis oli aga enamikule poliitilistest jõududest vastuvõetamatu. Seda ei soosinud ka juulist alates Ajutise Valitsuse etteotsa asunud A. Kerenski. Nii ei õnnestunud Kornilovil temale ustavaid vägesid pealinna viia. Otsustavad sündmused arenesid 24.-26. oktoobrini. Kasutades soodsat poliitilist momenti, s.o. Ajutise Valitsuse jõuetust ja vähest otsustavust kriitilises olukorras, arreteeriti ööl vastu 26. oktoobrit Ajutine Valitsus ja kuulutati võim üleläinuks nõukogudele. Ametlikel andmetel sai surma 6 ja haavata 50 inimest. Moskvas olid aga ägedad tänavalahingud ja ohvrite hulk palju suurem.
Prantsusmaa peaminister, riigitegelana. Pariisi rahukonverents. Lloyd George – Suurbritannia peaminister. Pariisi rahukonverents. 11. Millised muutused teostasid vene enamlased Venemaa valitsemises ja majanduses 1917-1918. a . Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused? Veebruarirevolutsioon – Nikolai II kukutamine. Moodustati ajutine valitsus – Lvov, A. Kerenski. Kaksikvõim: ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Uuendused: parteide tegevusvabaduse kehtestamine, Lenini naasmine pagulusest, Venemaa kuulutamine vabariigiks, Asutava Kogu kokkukutsumise kava. Maa jäi mõisnikele. Oktoobrirevolutsioon – ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid. Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskerimine, maa jagamine
läände ühe otsustava rünnaku. Grigori Rasputin Pühamees (oskas ravitseda ja oli usklik) Erakordne mõju keisriperekonnale Tapeti ära (mitu korda) Lenin Saksamaa toetusel toimetati aprillis Venemaale enamlaste liider Vladimir Uljanov Lenin. käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudis sõjast väljaastumist ja võimu andmist Nõukogudele Suvel kukkus läbi Ajutise Valitsuse algatatud pealetung idarindel Kerenski Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Aleksandr Kerenski. Hea kõnemees, nõrk organisaator Vahetas Ajutise Valitsuse koosseisu Kornilov Suvel üritas sõjalist riigipööret (Kerenski surus selle maha enamlaste abiga) armee ülemjuhataja (kindral) 5. Sõja lõpp USA sõttaastumine 6. aprillil 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja. Põhjused: olid Antandi poolt, USA kaubalaevade kaotused, Lusitania uputamine,
a võimule? Nad lubasid rahvamassidele kõike, mida viimasedsoovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarseks said nad suurlinnades. Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Enamlaste võimuletuleku katse surusid Ajutisele Valitsusele ustavad üksused maha. Ajutine Valitsus sattus erineva kriitika alla ja selle koosseis vahetus kiiresti. Etteotsa tõusis Kerenski. Ebakindel poliitika ajendas kindral Kornilovit üritama Venemaal sõjalist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda, see tugevdas enamlaste mõju soldatite ja tööliste nõukogudes. 3. miks ei suutnud Ajutine Valitsus Venemaal demokraatiat hoida? Ebakindel poliitika, koosseis vahetus kiiresti, nõrgalt organiseeriutd. V 1. MS tulemused : Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumidelt ja ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist
*30. Märts 1917 autonoomia õigus ennast ise valitseda mingi teise riigi koosseisus -Eesti alad liidetakse rahvuskumbermanguks -Kubermangukomissaar Jaan Poska (endine Tallinna linnapea) -Valitakse esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu (Kutsuti ka Maapäev, 62 saadikut, täidesaatev võim) TULEMUSED *Aktiviseerub parteide loomine *Maakonna- ja linnavalitsused *Eestikeelne asjaajamine 1917 suvi Venemaal *Ajutise Valitsuse etteotsa tõuseb Kerenski. *Laur Kornikov üritab teha riigipööret, Kerenski surub selle maha *Enamlaste mõjuvõim riigis hakkab kasvama Enamlased *Juht Vladimir Iljits Lenin 1870-1924 *Nimi-1903 VSDTP II kongressil said marksistid partei keskorgani valimisel häälteenamuse, sellest tuleneb ka nimi. Märksõnad *Töölisklass ehk ploretariaat (sellest pidi saama juhtiv klass) *Maailmarevolutsioon (hakatakse peale suruma kommunismi) *Diktatuur ja revolutsioon (nende valitsusvorm ja kuidas seda saavutada)
kehtestatud hindadega ilma vabaturuta *Vilja müük välismaale, et teenida välisvaluutat Tulemus - põllumajanduse laostumine. Talupoegade orjastamine – talupojad töötasid sisuliselt tasuta kolhoosi/riigi heaks. GULAGi argipelaag – raamat, mis räägib NSVL vangilaagritest, autor kogus infot sadade kaasvangide käest. GULAG – vangilaagrite võrgustik 13. Tähtsamad sündmused ja isikud: 1917 okt, 1918-20, 1922 NSVL, 1924;1928-1929; 1937. Kerenski, Lenin, Trotski, Stalin 1917. oktoober – Lenini valitsuse võimuletulek 1918-1920 – kodusõda Venemaal 1922 – Endise Vene impeeriumi aladest moodustati NSVL 1924 – Lenini surm 1928-1929 – industrialiseerimine ja kollektiviseerimine 1937 - Kerenski - Venemaa riigitegelane ja poliitik Lenin - Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem
1917. aastal elas Lenin endiselt Sveitsis, kuid kuuldes Veebruarirevolutsioonist, otsis ta võimalusi Venemaale naasta Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida, Lenin põgenes Soome 1917. Aasta Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul Leninil pääses Smolnõisse sesse ja sai kokku Trotskiga Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud punakaartlased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiagentuuri, pangad, raudteejaamad jm strateegiliselt tähtsad punktid
Suured sõjakahjud (Miljonid hukkunud, purustatud infrastruktuur, nn kadunud sugupõlv, USA võttis juhtpositsiooni, Demokraatia levik). Eurooplaste maailm oli peapeale pööratud. 1917 Venemaa Veebruarirevolutsiooni peamisteks põhjusteks olid Vene armee edutu tegevus sõjasrindel ja I ms põhjustatud majandusraskused. Keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele, mille eesotsas oli Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski. Alguses ei teinud Ajutine Valitsus midagi, isegi ei väljunud sõjast. Saksamaa toetas Venemaa äärmusliikumisi nt bolsevike. Lubati kokku kutsuda Asutav Kogu. Ülejäänud maailma suhtes muutus Venemaa kõige demokraatlikumaks riigiks, tegelikkuses see vaid tundus nii. Nõukogud, mida lihtrahvas toetas, ei omanud tegelikult mingit võimu. Poliitiline segadus tugevnes, sõjavägi laostus. Oktoobrirevolutsioon. 24-26 oktoober. Öösel vastu 26 kasutasid enamlased ära Ajutise
eksterritoriaalsuse staatus, 3. aprillil 1917 saabus Petrogradi. Lenini parteid oli rahaliselt toetanud Saksa keisririik. Lenini sõit Venemaale oli Saksamaale kasulik, sest teati, et bolsevike tegevus hakkab kohe Venemaad nõrgestama. Oktoobripööre. Kodusõda Bolsevikud tulid võimule 1917. a. okt/nov. (okt vana kalendri järgi). Rünnati Talvepaleed, võimult kukutati Ajutine Valitsus. Peaminister Aleksandr Kerenskil (1881-1970) õnnestus põgeneda. Hiljem elas Kerenski kuni surmani USA-s. Teised Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti. Ülestõusu käigus hukkus 6 inimest (olevat tsaari veinikeldris end surnuks joonud). Nõukogude võimu esimesed dekreedid (seadused) Rahudekreet Maadekreet Võimudekreet valitsuse juhiks sai Lenin Üleminek uuele kalendrile. (Vana kalender oli 2 nädalat maha jäänud). Vastavalt kalendrireformile järgnes nüüd 31. jaanuarile 1918 14. veebruar 1918.
25. Nikolai II Venemaa valitseja, kes üritas veebruarirevolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuis mis läksid kas ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Saades aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse, kirjutas 3.märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. 26. Aleksandr Kerenski Petrogradi Nõukogu esindaja Ajutises Valitsuses, kes lubas valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator, mistõttu Ajutise Valitsuse koosseis kiiresti välja vahetati. 27. Lavr Kornilov Vene kindral, kes üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret, mille aga enamlaste abiga Kerenski maha surus. 28. Vladimir Uljanov-Lenin enamlaste liider, kes valiti Rahvakomissaride Nõukogu ehk
23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pavel Miljukov, justiitminister Al. Kerenski. 2.03 loobus ka Nikolai II troonist. Kaksikvõim – Ajutine Valitsus ja nõukogud. Rev. eufooria. Kod.õigused ja –vabadused, üldine valimisõigus, kaotati seisuslikud ja usulised kitsendused. Pol. põgenikud tagasi koju. Hiljem pidi valitama dem. Asutav Kogu, kes pidi otsustama kõik tähtsamad küsimused: riigikord, maaküsimus, rahvuspoliitika. Otsustati viia sõda võiduka lõpuni. Juulikuus Lvov kõrvaldati, valitsus veel rohkem vasakule. Vasakäärmuslaste tegevus, Lenini tulek
märtsil moodustati Ajutine Valitsus. 3.märtsil tsaar majanduslikku olukorda 2) saavutada rohkem Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite poliitilisi õigusi dünastia valitsemine Venemaal. Ajutise Valitsuse *talupoegade eesmärgid 1) kaotada mõisnike juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. eesõigused 2) kehtestada õiglased maa- ja rendihinnad *kodanlaste eesmärgid 1) saavutada üldine 1917. a oktoobrirevolutsioon valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele * Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a., arreteeriti Ajutine Eesti olukord pärast 1905. a revolutsiooni: Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim.
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26
28.11.1918 - algas Eesti Vabadussõda 23.06.1919 - Võnnu lahingu lõpp, Eesti ja Landeswehri vahel, Eesti võitis, tähistatakse võidupüha. 02.02.1920 - Eesti-Vene rahuleping Tartus. G.Rasputin- oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai || pere usaldusalune. Lenin- Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Kerenski- ta töötas välja rida seadusandlikke reforme, muuhulgas surmanuhtluse tühistamise, ajakirjanduse vabaduse, etnilise ja religioosse diskrimineerimise keelustamise. A.Kornilov- otsustas 1917. a septembris Vene poliitikasse sekkuda, nõudes Kerenskilt diktaktuuri kehtestamist. Alustas mässu. Denikin- Lõuna-Venemaa valitseja 1919.a.
23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne metsas alla vaherahukokkuleppele. 30.dets 1922 moodustati NSV Liit. Nimed: Franz Ferdinand- Austria troonipärija von Schlieffen- Saksamaa välksõja plaani autor H.P. Petain- Prantsuse väejuht Foch- Antanti väejuht Wilhelm II- Saksamaa keiser V.I. Lenin- bolsevike juht Aleksander Kerenski- Venemaa ajutise valitsuse juht Lavr Kornilov- Venemaa sõjavägede ülemjuhataja, kuulutati mässajaks ja arreteeriti. N. Judenits- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Kotsak- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Denikin- valgete väejuht Venemaa kodusõjas L.Konilov- valgete väejuht Venemaa kodusõjas Peter von Wrangel- valgete väejuht Venemaa kodusõjas. A.Kork- Rinde komandör Venemaa kodusõjas. A.Kukk- Rinde komandör Venemaa kodusõjas. Sõja plaanid:
ning lisaks veel ka rahaliselt toetada, sest nad lootsid, et Lenini õõnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris
Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus
Nikolai II - Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, peale mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Tapeti kolm kuud hiljem Jekaterinburgis koos abikaasa, viie tütre, poja ning väikese teenijaskonnaga 17. juulil 1918. Aleksandr Kerenski – Venemaa riigitegelane ja poliitik. Oli üks esseeridest. Kerenski valiti Petrogradi Nõukogu aseesimeheks. Ta oli Ajutises Valitsuses esialgu kohtuminister, seejärel sõjaminister ning 1917. a suvel sai ta peaministriks, kui astus tagasi vürst Lvov. Sai teada enamlaste riigipöördekatsest ning põgenes. Hiljem üritas organiseerida vastupanu, kuid sellest polnud enam kasu. Ta suri USA-s. vürst Lvov - Venemaa riigitegelane ja Ajutise Valitsuse esimene juht.Vürst Lvov oli
Maha isevalitsus!". · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. · 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus. 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. Kaksikvõim: · Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: · Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu. · Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.
võimu Ajutisele Valitsusele Oktoobrirevolutsioon: 25. okt 1917 võtsid enamlaste väeüksused Petrogradi enda kontrolli alla(Ajutine Valitsus teadis plaani kuid nende autoriteet oli nii madal, et nad ei oleks saanud midagi teha), moodustati esimene nõugkogude valitsus - Rahvakomissaride Nõukogu, selle liidriks sai enamlaste liider Vladimir Uljnov(Lenin), võeti vastu rahu- ja maadekreet Kes on Lenin - Rahvakomissaride Nõukogu esimees, enamlane, Kerenski - Ajutise Valitsuse esimees, Foch - liitlasvägede ülemjuhataja, Araabia Lawrence - Thomas Edward Lawrence, legendaarne Inglise sideohvitser, kihutas türklaste vastu mässule araablased kõrbesõjas. Mustafa Kemal - Türgi rahvuslaste eesotsas olev kindral, hakati rahulepingule vastu, uue Türgi vabariigi president Kodusõda Venemaal: Puhkes kuna Venemaa piirkonnad keeldusid uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast, tekkisid valged valitsused kelle eesmärgiks oli ''ühtse ja jagamatu''
Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Neli olulisemat parteid: Rahva Vabaduse Partei (kadetid)- kodanlik partei, kelle eesmärgiks oli demokraatlik vabariik. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- suurim pahempoolne partei, kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik, milleni tuli jõuda reformide kaudu. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) vähemlased- kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik.
Maha isevalitsus!". Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. 4. Miks kaotas Ajutine Valitsus rahva poolehoiu? Miks võitsid enamlased rahva poolehoiu? AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: · ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust · ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg · maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) · ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia · 1917.a. märtsis) · jätkati liitlaste survel sõda
7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? Saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks Lihtsustus ajakirjanduse tegevus Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: Enamlased ehk kommunistid(Uljanov Lenin) ja Vähemlased (juht oli Kerenski) 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26. märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburgis. Selle tagajärjeks Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku Maapäev(Esimene Eesti Rahvaesindus) 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Tuli kokku Maapäev (1917) 28.nov. 1917.a. Maapäev kuulutab end kõrgeimakd võimuks Eestis 1918.a
lahendada väiksemaid konflikte. Puuduseks oli et sinna ei astunud USA. Rahvasteliidul ei olnud reaalseid vahendeid, et liikmesriike mõjutada. Diktatuur venemaal- kommunistlik diktatuur, stalin Diktatuur itaalias- fašistlik diktatuur, mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu. Diktatuur saksamaal- natsionalism, Hitler, Diktatuur hispaanias franco diktatuur, kirikumeelne autoritarism Woodrow Wilson- ameerika president 1913- 1921, rahvasteliit Aleksander kerenski-Ajutise Valitsuse esimees, Lenin- venemaa enamlaste juht, Benito mussolini- itaalia peaminister ja diktaator Hitler- saksamaa diktaator ja riigipeaa Stalin- nõukogude liidu riigi juht Frankiln roosewelt- ameerika president 1932 Neville Chamberlain- inglismaa peaminister 1937-40 Winston churchill- inglismaa peaminister 1740- 45 Saksamaa Natsid sisepoliitika- Keelustati skp; kehtestati ühispartei diktatuur Riiki valitseti valitsuse määrustega
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, mida
Veebruarirevolutsioon Ajend: Peterburi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poole üle. Nikolai II üritas maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need läksid ka teiste poolele. Nikolai II kirjutas 3.3.17 alla riigiduuma Ajutise komitee aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga (esindaja A. Kerenski) ning teisel pool Ajutine Valitsus (eesotsas vürst Lvov). Ajutine Valitsus lubas tagada dem. Vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, pidi otsustama Vene edaspidise riigikorralduse. 50 parteist tõusis esile neli: 1) Rahva Vabaduse Partei (kadetid)- kodanlik partei, nägid Venet dem. vabariigina 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, nägid Venet sotsialistliku riigina,
sotsialistlik Venemaa). 11 Enamlaste tõus: a enamlased kogusid populaarsust, lubades rahvale kõige mida sooviti; b Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Vene viivitamatut sõjast väljumist ning võimu üleandmist nõukogudele; c esimene katse 1917 kukkus läbi, kuid sündis arusaam et ainsaks võimaluseks Venet päästa oleks kehtestada sõjaline diktatuur; d üritati sõjalist riigipööret, kuid Kerenski suutis selle koos enamlaste abiga maha suruda. Oktoobripööre: 25.10 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10 II nõukogude kongress, mis mood Rahvakomissaride Nõukogu. Liidriks sai V.U. Lenin. 12 Nõukogude võimu kehtestamine: Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Selle kokkutulemiseks minevat aega kas ära terrori
Pr. Palvel rünnati esimest. 7) Ertshertsog Franz Ferdinand A-U troonipärija, Hindenburg Saksa armee uus kindral idas, Luddendorff uus staabiülem idas, Petain Pr. Verduni kaitse juhiks, kes suutis sõdureid innustada, Brussilov uus vene rindejuhataja kindral, kelle juhtimisel asuti edukale pealetungile, Rasputin oli väga suur mõju tsaariperekonnale, mille tõttu tsaariperekonna maine langes katastroofiliselt, samuti ka poolehoid Nikolai II Venemaa Keiser, Kerenski Ajutise valitsuse peaminister, Lenin, Lvov enamlaste juht , Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret. Põrus. Wilson USA president, Lloyd George inglise peaminister, Clemenceau pr. peaminister Kemal türklaste väejuht, tema juhtimisel peeti sõda Versaille's rahule alla kirjutanud valitsusega, hõivati osa alasid tagasi ja kuultati ilmalik vabariik välja, Mannerheim sõjaväe ülempealik juhtis vägesid koos valgetega punaste vastu, Trotski punaarmee
Lisati ka bolsevike loosung "Rahu! Leiba! Maad!", osutus väga viljakaks. Varsti ühines bolsevikega ka Trotski. AV kriisid: Juulis üritasid bolsevikud Petrogradis võimu haarata, korraldati demonstratsioon, AV lasi meeleavaldajate pihta tule avada. Bolsevikud, kui meeleavalduse korraldajad pidid minema põranda alla ja pagendusse. Kõike seda nim. juulikriisiks, mille tulemusena lõpetas Petrogradi Nõukogu AV toetamise. Peale juulikriisi sai AV peaministriks Kerenski. Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolsevike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolsevike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolsevike populaarsuse tohutu kasv, saavutati enamus Petrogradi Nõukogus, etteotsa sai Trotski. Oktoobrirevolutsioon 26. 10. 1917 Kuna bolsevikel oli nõukogus enamus seati kurss võimuhaaramisele. Ürituse läbiviijateks olid Trotski, Stalin,
Ajutise Valitsuse kasuks. Riigiduuma moodustas Ajutise valitsuse, mille etteotsa pandi esialgu Vürst Georg Luov. Tema teostab võimu ning tagab korra kuni Asutav Kogu tuleb kokku. Tegelik võim on nõukogudele, mille esindusorgan on Petrogradi nõukogu (Tauria palee), kus on sotsialistid. Bolsevikud olid Sveitsid, põhitegelased on mensevikud ja esseerid. Kujuneb kaksikvõim(Kaksikvõimu periood). Esseer Aleksander Kerenskist saab hiljem Ajutise Valitsuse peaminister ning sümbol (ka raha on Kerenski). Ajutise valitsuse poliitika: · Järkavad sõda, seetõttu on prantslased ja inglased valmis seda valitsust igati toetama. Rahav hulgas on see aga väga ebapopulaarne. · Ei lahenda maa küsimust. Ootavad, et Asutav Kogu tuleks kokku. · Poliitvangid vabastatakse, neil lastakse vabalt tegutseda. · Erinevad väiksed reformid nagu bürokraatia vähendamine jt. 1
Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada, sest nad lootsid, et Lenini õnnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti,ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli
*F. Foch Prantsuse väejuht; tänu temale ei karistatud sakslasi veel karmimalt. *W. Wilson USA president; aitas Pariisi rahukonverentsil rahu luua. Tegi rahukava, millega ei arvestatud. *M. Kemal Türgi president; tema abil õnnestus Türgil sõlmida antandiga uus ja soodsam rahuleping. *L. Kornilov Vene kindral; tegi ettepaneku rahutused jõuga maha suruda, millest keelduti. *V. Uljanov (Lenin) Venemaa bolsevike juht; Oktoobrirevolutsiooni läbiviija. *Kerenski Petrogradi Nõukogu esindaja; lubas valitsuse tegevust toetada, kui see täidab rahva tahted, kuid sõda Saksamaaga jätkus. *Schlieffen Saksa kindralstaabi ülem; koostas Saksa sõjaplaani (Schlieffeni plaan). *A. Brussilov Venemaa kindral; pealetung Galiitsiasse ja murdsid läbi Austria-Ungari kaitseliinist. *F. Ferdinand Austria-Ungari ersthertsog; tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend.
vähe viljakaks. Vasakmeelsete ettepanekul otsustati valida kohapeal nõukogu Täitevkomitee ( TSSN TK), millest kujunes teine juhtiv asutus, juhtimisele pretendeeriv asutus. Nõukogu ise oli pol amorfne, TK oli algusest peale pahempoolne, lõviosa sellest moodustasid esseerid, sotsdem, rahvasotsialistid jne. Hakkas ellu viima vasakpoolsete erakondade pol joont. TK esimeheks sai Nikolai Tšheidze, grusiin, tema asetäitjaks esseer Aleksander Kerenski. Mõlemad mehed ja lisaks liikmeid olid samas ka Riigiduuma liikmed või ka Ajutise Komitee liikmed. Riigiduuma AK tegeles ennekõike riigivõimu üle võtmise ja organiseerimisega, Petr TSSN keskendus ennekõike Petr linnale, saatis oma esindajad sõjaväeosadesse, tööstusettevõtetesse jne, korraldas korrapidamist linnas jne. Hakati organiseerima rahvamiilitsat, tegeleti toitlusküsimuse lahendamisega jne, võiks vaadelda kui munitsipaalvõimu, kohalikku omavalitsust.
varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 3.märts 1917 loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: *Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu *Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov, esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edasise riigikorralduse. Valitsus alustas reforme, mis mõnevõrra parandasid rahva olukorda . Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud demokraatia poole siiski vaid suurendasid anarhiat Venemaal, rahuldamata rahvast, kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes. Kerkis esile 4 parteid: *kadetid, kes nägi Venemaad demokraatlikuna. *esseerud, kellel oli suur mõju talupoegade
annaabi.ee 
