Põhja-Itaalias aitasid sakslased Mussolini uuesti võimule, oli Itaalia Teisest maailmasõjast välja langenud. 1.7 Murrang Vaiksel ookeanil 1942.a teine pool oli otsustav Vaikse ookeani sõjatandril, kus ameeriklased saavutasis suures merelahingus Midway saarestiku lähedal võidu Jaapani laevastiku üle ning asuti hõivatud alasid tagasi vallutama. 1944.a. sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist. 1.8 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a. Punaarmee alustas rünnakutega nii nii põhja- kui lõunatiival, murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all jäi pealetung seisma, millest sai idarinde kõige ,,kuumem" koht, skslased võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine kutsus liituma Saksa armeega, et hoida Punaarmee Eestist eemal ning luua eeldused iseseisvuse taastamiseks. Punaarmee saavutas edasi edu Ukrainas, jõuti välja Rumeenia piirini. Juunis piiras Punaarmee
ning Itaalia sõjast väljaastumiseni. Mais 1943 olid lahingus põhja-aafrikas lõppenud. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944 Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. Suuremat edu saavutati Ukrainas jõudes välja Rumeenia piirini. 22 juuni 1944 algas NSV vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu. Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata
Läänele raske kaotus Filipiinid,Tai,Singapuri. 11. Stalingradi lahing:1942 nov oli enamik Stalingradist S kontrolli all.Punaarmee alustas pealetungiga,kuid Hi vaimustusest pimestatuna ignoreeris hoiatust. 19.nov alustasid Punaväed pealetungi ning piirasid S armee sisse. Hi ei lubanud üksustel piiramisrõngast välja murda,lubades neid õhust varustada. See ebaõnnestus ning lahingud lõppesid 2.veeb 1943. S kaotasid 300000meest ning sõjatehnikat. 12.Punaarmee suurpealetung 1944. Aastal:1944 murti Põhjas läbi Leningradi blokaad,Narva all edasitung peatati. Ukrainas edu Rumeenia piirini.22.jun algas NSVL pealetung sakslaste tsentri vastu.Punased tungisid Poola,liikudes Varssavi.Poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu(seada oma rahvuslik valitsus)kuid see suruti maha.S pidi Baltikumist taganema. NSVL ründas Soomet, aga sõjajõud jäid purutamata,sept sõlmiti rahu,soome väljus sõjast.Sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia,Bulgaaria,Jugoslaavia
Talvesõda Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel ,kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939. aastal sõda kuulutmata Soome Vabariiki .Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940. aastal Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla. Selleks ,et saavutada seda alustati 12.novembril 1939.aastal läbirääkimisi , kuis Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20-25 km läände. Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi. Nõukogude Liidu juhtkond arvas ,et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme...
vaimustusse sattunud Hitler ignoreeris hoiatusi. 19.novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid Saksa 6.armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades sissepiiratuid varustada õhust. Sellest ei tulnud midagi välja. Lahingud Stalingradi all lõppes 2.veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega. Sakslased said hoobi, millest ei suutnudki nad toibuda. Punaarmee suurpealetung 1944. aastal (ka Eesti) Idarindel algas 1944.aasta Punaarmee rünnakutega nii põhja- kui ka lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas, jõudes välja Rumeenia piirini. 22.juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise ära keelanud. Punaarmee tungis Poolasse, liikudes edasi Varssavi poole. 1
1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõjale ja sellega kaasnenud murrangutele, lahingutele, lepetele ja rahule. On toodud välja : Eellugu, Vabadussõja algus, Murrang, Eesti vabastamine, Lätlased ja vene valged, Eesti vägede suurpealetung mais, Landeswehri sõda, Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus, Viimsed heitlused ja Tartu rahu. Vabadussõda algas 28. november 1918 aastal Nõukogude Vene vägede ja eesti punaste küttidega tungimisega Eestisse ja lõppes 2. veebruaril 1920 aastal Tartu Rahu lepingule alla kirjutamisega. 3 Eellugu Esimene maailmasõda oli 1918-ndaks aastaks jõudnud punkti, kus Saksamaa ja Venemaa
- 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti
- 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. - Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti
memuaare "Minu mälestused". 1940 põgenes ta Soome. Aprillis 1944 pöördus tagasi kodumaale ja kutsus rahvast üles koostööle sakslastega, et vältida uut Nõukogude okupatsiooni. Kui olukord rindel halvemaks muutus, sai Johan Pitka loa moodustada sundmobilisatsiooni eest kõrvalehoidvatest meestest löögiüksus "Admiral Pitka". Rahvuslikud ringkonnad lootsid seda kasutada pealinna ja loodava valitsuse kaitseks, kuid Punaarmee suurpealetung ei lasknud kavadel täituda. On oletatud, et Johan Pitka langes Läänemaal peetud lahingute käigus või vahetult nende järel, kuid seni on täpsem surmaaeg, -koht ja matmispaik tuvastamata. Johan Pitka monument Tallinnas, Hirvepargi servas. Avatud 19.02.2007. aastal. Pitka 135. sünniaastapäeval. KASUTATUD ALLIKAD Elektrooniline materjal 1. Admiral Pitkale avati monument. http://www.parnupostimees
USA vasturünnakud : Sõjategevus Vaiksel ookeani 1937-1942 murrang sõjas · Mai 1942 sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni · nov. 1942 - veebr. 1943 Stalingradi lahing - sakslased sunniti taganema · Maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused välja tõrjutud Aafrikast · 5. juuli 1943 Kurski pealetung: Punaarmee tõrjus sakslased tagasi · sept. 1943 liitlaste dessant Sitsiilias - Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult · juuni 1944 idarindel Punaarmee suurpealetung sügiseks Punaarmee Ida-Euroopas - Poola, Rumeenia, Bulgaaria jne · 06.06.1944 Normandia dessant 25. aug. Pariisi vabastamine Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus Teherani konverents nov.-dets. 1943 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia)
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
1940. aastal okupeeris NSVL Bessaraabia. Läänerindel üritas Saksamaa 1940. aastal vallutada Inglismaad, aga see ebaõnnestus. VAIKSEL OOKEANIL Midway merelahing, kus USA võidab jaapanlased. Jaapan kasutab kamikadzesid - jaapanlastest surmalendurid, kes rammisid vastaste laevu AAFRIKAS El - Alameini lahing - briti üksused surusid Saksa-Itaalia väed välja Egiptusest ja Liibüast 1943. aastal sõjategevus IDARINDEL Kurski kaare lahing - Sakslaste viimane suurpealetung. Initsiatiiv lõplikult Punaarmee käes. LÄÄNERINDEL Liitlaste edukas dessant Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse Mussiolini kõrvaldatakse võimult Sõjategevus 1944 IDARINDEL Punaarmee suurpealetung kogu rindel - Leningradi blokaad murtakse, sakslased aetakse Eestist välja - märtsipommitamine 1945 IDARINDEL Saksa okupatsioonist vabastatakse Poola, Tsehhi ja Ungari LÄÄNERINDEL Hitler teeb enesetapu 8. mail Saksamaa alistub Jaapani purustamine USA viskab 6
Itaalia väljalangemine sõjast Sakslased ei olnud saanud kaotusi vaid idarindel. USA ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3. septembril 1943 Itaalias. Mussolini populaarsus kahanes, ta kõrvaldati võimult. Uus valitsus tahtis vaherahu. Tuli aga Sks eriüksus, kes vabastas Mussolini ning seadis ta PõhjaItaalias võimule. Liitlasriigid said, mis tahtsid nad tõrjusid Itaalia maailmasõjast välja. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944. aastal Idarindel algas 1944. aastal Punaarmee rünnakutega nii põhja kui ka lõunatiival. Põhjas murti Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung seisma kauemaks kui pooleks aastaks. Suurem oli edu Ukrainas, jõudes Rumeenia piirini. 22. juunil 1944 algas NSVL vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise keelanud, mis võimaldas punaväel Saksa üksused ümber piirata. Punaarmee tungis edasi Poolasse, liikudes Varssavi poole
1) vasakpoolseteks eesotsas kohalike kommunistidega, kes said toetust NSV Liidult ja 2)mittekommunistlikuks parempoolseteks, mida toetasid Suurbritannia ja USA. Näiteks tegutsesid Poola parempoolne Armia Kraiowa ja vasakpoolne Armia Ludowa. Vastupanu üritati osutada ka Saksamaal, mis kulmineerus Hitleri-vastase vandenõuga ja selle läbikukkumisega. Teise m aailm asõja lõpp 1945.a. . jaanuaril algas Baranowi sillapeast Punaarmee suurpealetung. Idarinde kesklõik purustati. Saksamaa kaotas okupeeritud Poola alad. Ida-Preisimaa lõigati ära. 1945.a talve ja kevade jooksul tungisid Punaarmee idast ja lääneliitlased läänest Saksamaa territooriumile. 26. veebruaril 1945.a. toimus Punaarmee läbimurre Brombergist kuni Läänemereni. 16. aprillil algas Oderi ja Neisse joonelt lähtuv Punaarmee suurpealetung. Berliin piirati sisse 25. aprillil kohtusid USA ja NSVL väed Elbe-äärses Torgaus. 30
koda – Riiginõukogu kokku ei kutsutud. ❧ Riigivolikogul ei olnud õigust riigikorda muuta. SÕJASÜNDMUSED 1941–1944 ❧ Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ❧ Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel ❧ Jaapani sõttaastumine ❧ Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal ❧ Stalingradi lahing ❧ Sakslaste lüüasaamine Aafrikas ❧ Kurski kaar ❧ Itaalia väljalangemine sõjast ❧ Murrang Vaiksel ookeanil ❧ Punaarmee suurpealetung idarindel 1944. aastal ❧ Normandia dessant Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ❧ 1940 lõpul kinnitas Hitler NSV Liidu vastase sõjaplaani Barbarossa ❧ Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit ❧ Saksamaa ründas NSV Liitu ootamatult Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel ❧ 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri - Väegrupp Nord > Baltikum ja Leningrad - Väegrupp Mitte > Valgevene ja Moskva
koosolekuks 24.aprillil Estonia kontserdisaali.Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi. 5 Suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei,millele järgnes pahempoolse suunitlusega Tööerakond.Asutava Kogu esimeheks valiti sotsialist AugustRei.Esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman.Asutav Kogu võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest ja määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra. Eesti vägede suurpealetung 1919.a.mais Kindlustamaks Eesti julgeolekut,otsustas väejuhatus kanda lahingutegevuse väljaspool Eesti territooriumi.Esimesena läks maikuus Narva alt pealetungile Vene Põhjakorpus.Eesti väed toetasid seda operatsiooni dessantidega rannikul. Tänu Punaarmee madalale võitlusmoraalile sujus rünnak ootamatult edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile ka Pihva all.Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste
aprillil Estonia kontserdisaali. Suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, sellele järgnes Tööerakond ning Rahvaerakond. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, valitsuse kujundas Otto Strandman. AK võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest ning määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra. 1919 oktoobris võeti vastu maaseadus ning 1920 juunis võeti vastu põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung 1919 a mais Väejuhatus otsustas kanda lahingutegevuse väljaspoole Eesti territooriumi. Esimesena läks pealetungile Vene Põhjakorpus. Rünnak sujus edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile Pihkva all, Pihkva vallutati. Lõunarindel kujunes Eesti ratsaväe läbimurre oodatust sügavamaks, Punaarmee alustas kiiret taganemist. Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Abi tuli paluda sakslastelt
novembris b) Stalingradi lahing 19.nov. 1942 - 2.veebr.1943: · Punaarmee vastupealetung (kindral G. Zhukov) · piirati sisse ja alistati Saksa 6.armee (feldmarssal Paulus) · sakslased kaotasid 300 tuhat meest, neist 91 tuhat vangistati c) Kurski kaare lahing (juuli august 1943): · Hitler korraldas viimaseks jäänud suurpealetungi Kurski kaarel, kus suurte kaotuste hinnaga liiguti edasi · Punaarmee edukas vastupealetung väljakurnatud sakslastele d) Punaarmee suurpealetung kogu rindel 1944: · põhjas murti 3 aastat kestnud Leningradi blokaad · sakslased suruti välja Eestist, Lätist ja Ukrainast · pealöök anti Valgevenes, kus piirati sisse suured Saksa üksused · edasitung Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia) · Soomes murti Mannerheimi liin, Soome väljaastumine sõjast 4. Sakslaste lüüasaamine Põhja-Aafrikas a) El-Alameini lahing nov. 1942:
lauspommitamist. Stalingradi lahing (1942.a.-1943.a. vahetusel) Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Kurski lahing (1943.a.suvi) Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti nõukogude väegruppi. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1943. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. Suri nälga 640 000 inimest. Teise rinde avamine (Põhja-Prantsusmaal Normandias 6.juunil 1944.a
· NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941(Sks edu) · 01.09 1939 alustab sõda Poola vastu · 1940 kevadel suurpealetung Taanile, Norrale, kes alistuvad mõne tunniga · 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola
allaandmisega. Pärast Stalingradi lahingut asus Punaarmee rünnakule,sundides sakslased taganema. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel II ms ajal. Algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944 Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. Suuremat edu saavutati Ukrainas jõudes välja Rumeenia piirini. 22 juuni 1944 algas NSV vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu. Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata
.....................................................................5 Eesti Töörahva Kommuun .............................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine ..........................................................................................................8 Eesti vägede suurpealetung .............................................................................................9 Landeswehri sõda ........................................................................................................10 Siht rahule ...................................................................................................................12 Tartu rahuläbirääkimised ......................................................................................
Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed: Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond. K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu esimeheks August Rei, I valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu deklr Eesti iseseisvusest ja määrati vabariigi valitsemise ajutine kord. Maaseadus okt 1919, põhiseadus - 1920 juuli. ********** Eesti vägede suurpealetung 1919.a mais. Lahing otsustati pidada väljaspool Eesti territooriumi Punaarmee vastu sõdivad vene, läti ja ingeri väed eesti saab polgud koju tagasi tuua. Vene Põhjakorpus läks esimesena rindele eesti toetas rannikul. Operatsioon oli võidukasPunaarmeel madal võitlusmoraal. Hõivati; Jambur, Oudova. Ingeri väeosa vallutas Krasnaja Gorka. Seejärel Eesti väed pihkvale tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva. Lõunarindel teostati teine edukas opp
Kurski kaar 5.juulil 1943 nn kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi; Itaalia väljalangemine sõjast USA ja Briti väed korraladasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3.sep 1943 itaalias Murrang Vaiksel ookeanil Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle; 1944 aasta sügisel alustasid ameeriklased filipiinide vabastamist; Leyte merelahing; Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.aastal Põhjas murti läbi lening. Blokaad; suuremat edu saavutas punaarmee ukrainas; 22.juunil 1944 algas nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu.sakslastel tuli taganeda eestist,leedust ja suuremast osast lätist ning tõmbuda sügiseks kaitsele nn Kuramaa kotti; ring saksamaa ümber tõmbus koomale Normandia dessant 6.juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud P-Prantsusmaal Normandiasse; 25.august 1944 vabastasid liitlasväed Pariiisi; Maailm sõjas
Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu- Aasias. 11) Stalingradi lahing 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. 19. Novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Lahingud Stalingradi all kestsid veel kaks kuud ja lõppesid 2. Veebruaril 1943 sakslaste alistumisega. Sakslased said hoobi, millest nad ei toibunud. 12) Punaarmee suurpealetung 1944. aastal (ka Eesti) Idarindel algas 1944. Aasta Punaarmee rünnakutega. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas. 22. Juuni 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, liikus edasi Varssavi poole. Poolas alustatud vastupanuliikumise ülestõusu surus Punaarmee maha. Stalin sai Poolas võimule panna sobiva valitsuse
Suurim tankisõda Itaalia väljalangemine sõjast Itaalias Kurski lahinguga samaaegseld korraldasid Briti ja USA väed dessandi Sitsiiliasse. Itaallased said lüüa, tagandasid ise Mussolini. Uus valitsus palus vaherahu. Sept 1943 sõlmis Itaalia USA-ga ja Inglismaaga vaherahu. Itaalia oli Teisest maailmasõjast välja langenud. Murrang Vaikselt ookeanil 3-7.06.1942 Midway lahing- Usa haaras initsiatiivi. Sügisel 1944 purustas USA Jaapani laevastiku Leyte merelahingus. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.aastal 1944.a algas idarindel Punaarmee rünnakutega põhjas lõunas. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi pealetung seisma pooleks aastaks. Suurem edu Ukrainas, jõuti Rumeeniani. 22.juuni- pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, liikus varssavi poole. 1.aug alustas Poola vastupaniliikumine ülestõusu. Stalin peatas Punaarmee edasitungi ja lasi sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda. Sakslastel
1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Midway - Teise maailmasõja ajal Jaapani ja Ühendriikide vahel peetud meresõja pöördelahing 1942. Aastal. USA-le oli see otsustav võit. Stalingrad - Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Kursk sakslaste viimaseks jäänud suurpealetung - Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. El-Alamein - 1942.a. Põhja-Afrikas Egiptus)
novembril alustasid nad vastupealetungi 17. juuli 1942.a Stalingradi lahingu algus 19. november 1942.a Vastupealetung 2. veebruar. 1943.a Saksa väed kapituliseerusid El-Alameini lahing Novembris läksid brittide väed El-Alameinis pealetungile ning see oli edukas 1942 1943 1943. aasta mais olid Itaalia-Saksa väed sunnitud alistuma (USA tuli appi) Põhja-Aafrika, Egiptus Kurski lahing Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski 5. juuli 1943 piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. Teise rinde avamine Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide 6. juuni 1944 üksused) maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Põhja-Prantsusmaal Belgia alad loovutama ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli
lauspommitamist. · Stalingradi lahing Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa (1942.a.-1943.a. väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; vahetusel) ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. · Kurski lahing Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus (1943.a.) üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. · Teise rinde avamine Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning (Põhja-Prantsusmaal teiste riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis Normandias 6.juunil sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama 1944.a.) ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud
välja langenud. Murrang Vaiksel ookeanil 1942 teisel poolel Midway merelahing. Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle, pöörasid jõudude vahekorra sellega enda kasuks. Jaapanlastele ei toonud ka oodatud edu kamikazede (lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid) rünnakud. 1944 sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist, purustades enne seda Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944 Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi Punaarmee edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Ukrainas, jõudes välja Rumeenia piirini. Punaarmee tungis Poolasse liikudes Varssavi poole. Stalinil õnnestus Poolas võimule panna endele sobiv valitsus. 1944 suvel ründasud Nõukogude väed Soomet, murdes läbi Mannerheimi liini, kuid Soome sõjajõud jäid purustamata. 1944. septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu
mobiliseeritavate hulgas. Olles saavutanud rea võite enamlaste üle nii rindel kui ka tagalas, pidas valitsus vajalikuks kokku kutsuda Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. 1919. aastal toimusid Esimese Eesti Parlamendi valimised. Valimiste edu saavutasid pahempoolsed erakonnad. Asutava kogu uueks juhiks valiti A. Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman. 1919. võeti vastu maaseadus ning 1920 juuni keskel põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung Kindlustamaks Eesti julgeolekut, otsustas vägedejuht kanda lahingutegevuse Eesti pinnalt välja. Esimesena laks maikuus pealetungile Vene Põhjakorpus. Punaarmee madala võitlusmoraali tõttu oli rünnak oodatust edukam ning jõudis välja jamburi Oudova ja Volossovoni. Kasutades Eesti Kommunistliku Kütidiviisi vallutati kiirelt Pihkva. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, millega puhastati põhiline osa Lätist enamlastest. Landeswerhi sõda
....................................... 6 4.7 Kurski kaar................................................................................................................................... 6 4.8 Itaalia väljalangemine sõjast......................................................................................................... 6 4.9 Murrang Vaiksel ookeanil ............................................................................................................ 6 4.10 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a................................................................................ 6 4.11 Normandia dessant ..................................................................................................................... 7 5. Maailm sõjas....................................................................................................................................... 7 5.1 Totaalne sõda................................................................................
1919 6. jaanuaril algas Eesti vägede vastupealetung 14. jaanuar vabastati Tartu 19. jaanuar vabastati Narva 1. veebr. puhastati venelastest Valga ja Võru 4. veebr. kord majja Petseris veebruaris põhilahingud lõunarindel mitmed punaste läbimurded, mis suudeti peatada, ägedad lahingud Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all, kus murtigi venelaste rünnakuhoog. veebruaris enamlaste õhutusel mäss Saaremaal, allasurumiseks kasutati repressioone. mais algas Eesti vägede suurpealetung, kõigepealt läks Narva alt peale Vene Põhjakorpus. juunis kohtus Balti Landeswehr ja Rauddiviis Eesti Rahvaväega. Järgnesid kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaliseks konfliktiks raske neljapäevane lahing Võnnu all, mis lõppes 23. juunil eestlaste võiduga (võidupüha). 1919. suvel lahingutegevus peamiselt väljaspool Eestit. oktoobris alustas Loodearmee pealetungi Petrogradile, eestlased toetasid tiibadelt. oktoobris lätlastele appi P. Bermondt-Avalovi vastu.
· Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn. lend-lease), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. · Punaarmee suurpealetung algas 1944. a => jaan murti läbi Leningradi blokaad; sunniti sakslased taganema Baltikumist (kaitse Kuramaa kotis). Oma kontrolli alla võeti Valgevene ja Poola (mitte suund) ja jõuti Rumeenia piirile (sud suund). Sõja pöördepunktid: 1) El-Alamein (Põhja-Aafrika): 1942 nov 1943 algus Sks SB, USA ja Pr. Saksa mõjuvõim El Alameini rindel vähenes; SB paranenud varustamine ja ülekaalukad jõud aitasid neil saavutada kontrolli Vahemere üle. Sks väed Rommeli juhtimisel
mäss mobiliseeritavate hulgas; mandrilt kohalesaadetud karistussalk normaliseeris olukorra ulatuslike repressioonide hinnaga · aprillis 1919 esimese Eesti parlamendi Asutava Kogu valimised. Eduakd olid pahempoolsed erakonnad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks sai August Rei ja valitsusjuhiks Otto Strandman. · Eesti vägede suurpealetung 1919 mais: Narva alt tungis peale Vene põhjakorpus, mida toetasid Eesti väed dessantidega rannikul; Eesti väed tungisid peale lõunarindel, vallutades Pihkva; lõunarindel tungiti peale ka Läti suunas ja jõuti Võnnu ehk Cesise alla. · Landeswehri sõda juuni-juuli 1919: 23. juuni eestlaste võit Võnnu all, hiljem hakati seda päeva tähistama Võidupühana. Eestlased jälitavad taanduvaid sakslasi Riiani. 3. juulil kirjutati alla vaherahu. Lätis
32. Midway lahing mis see oli, millal, kuidas mõjutas II MS käiku- Toimud 1942.aasta teisel poolel. See oli merelahing Vaiksel ookeanil. Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks. Samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil hõivatud alasid tagasi vallutama. 33. Kamikaze kes oli?- Kamikaze oli lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammiv lendur. 34. Punaarmee suurpealetung 1944 Narva lahing, Saksamaa purustamine. Mis alad NSV Liit 1944 vallutas. Narva lahingus pandi Punaarmee edasitung rohkem kui pooleks aastaks seisma. 22.juuni 1944 algas NSVL vägede pealetung sakslaste vastu. Saksalt võeti ära väga palju alasid nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria ning Jugoslaavia. 35. Normanda dessant - 6.06.1944 maabusid lääne rinde sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias
· Eesti kaubalaevade hukkumine ja kaapertamine seoses sõjaga. Eesti meremehed ei naasnud koju vaid ühinesid Briti laevatikuga · Eestlased teenisid Kuninglikes õhujõududes ja USA sõjaväes 12.2 Peamised sõjasündmused Eestis · Suvesõda 1941 Saksamaa pealetungi algus idas Lahingud Tallinna pärast · Metsavennad 1941 Vabastasid Lõuna-Eesti enamvähem omal jõul. Osalesid ka soomlased ja Omakaitse · Eesti kaitselahingud 1944 Punaarmee suurpealetung Lahingud Narva ümbruses Lahingud Sinimägedes · Rahvusväeosad Võitlus partisanidega 13. Eesti 194491. Perioodid. Võimu mehhanism ja võimurid. Majandussüsteemi üldiseloomustus. Vastupanu. Repressiivpoliitika. 13.1 Eesti 1944-1991 Nõukogude okupatsioon Eestis algas jaanuaris 1944 Nõukogude sissetungiga Eestisse ja lõppes Eesti Vabariigi iseseisvumisega augustis 1991. See oli Nõukogude Liidu kolmas ja ühtlasi ka viimane okupatsioon Eesti territooriumil. 13
Stalingradi Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa lahing (1942- väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; 1943 vahetusel) ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. Kurski lahing Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, (1943) kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. Teise rinde maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve avamine (Põhja- lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja Prantsusmaal keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli Normandias sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis 6
oktoobril kuulutas Itaalia kuningriik Saksamaale sõja. Niisiis olid sakslased sunnitud avama veel ühe rinde, sedapuhku Itaalias. Saksa eriüksuse operatsiooni läbi vabastatud Mussolinile alluv Saló vabariik Itaalia põhjaosas jäi jätkuvalt Saksamaa liitlaseks. Halvenes ka Jaapani olukord. Esimesed ebaõnnestumised olid Jaapanit tabanud juba 1942. aasta suvel, kui USA andis mitu hävitavat lööki tema laevastikule. 1943. aastal algul aga liitlaste suurpealetung Vaikse ookeani edelaosas, mille tulemusena tõrjuti oma impeeriumit laiendavad jaapanlased aeglaselt tagasi kodusaarte suunas. Paralleelselt sõjaliste sammudega jätkus vilgas diplomaatiline tegevus, et koordineerida liitlasi teljeriikide (Saksamaa ja tema liitlased) purustamisel. Paraku kaasnes sellega USA ja Suurbritannia järeleandlikkus Stalini nõudmiste eel, mis tekitas ohu, et Kesk-Euroopa riigid jäetakse pärast sõja lõppu Nõukogude Liidu mõjusfääri.
Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud 13. Välisabi saabumine. 14. Eesti vabastamine 1919 aasta jaanuaris-veebruaris. 15. Kaitselahingud lõunarindel 1919 kevad-talvel. 16. Riigi elu korraldamine vabadussõja ajal. 17. Saaremaa mäss. (veebruar 1919) 18. Asutava kogu tegevus. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine. 19. Eesti vägede suurpealetung 1919 mais. 20. Landeswehri sõda: a. sakslaste eesmärgid b. võnnu lahing. V: Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha. 21. nõukogude Venemaa soov sõja lõpetamiseks ja samas tulemusteta rahukõnelused pihkvas. 22. Narva kaitselahingud 23
Taas alustati kommunistlike reformidega.. Murrangu sõtta tõid soomusrongid ja Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Väed allutati ühtsele juhtimisele sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati Johan Laidoner. 6. jaanuaril algas eestlaste vastupealetung. 19. Jaanuaril vabastati Utria dessandiga Narva. Lõunarinne taandus aeglasemal, kuna vastu saadeti ka Läti kommunistlike väeosi. Mais algas eesti vägede suurpealetung, et viia lahingutegevus võõrale pinnale. Aprillis toimus Lätis riigipööre. Eestlased olid lepinguliselt seotud veel vana valitsusega, mistõttu tekkis konflikt Balti Landeswehri ja Rauddiviisiga, mida koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz. 23. juunil sai Landeswehr Võnnu all lüüa ja Lätis taastus rahu sõlmimisel vana riigikord. Augusti lõpul soovis Venemaa rahukõnelusi. Liitlased ja teised baltlased polnud huvitatud ja eestlased üksi separaatrahu sõlmida ei söandanud
· nov õnnestus Sm-l liitlasvägede liikumine Roomale peatada, kuid eesmärk täidetud: It sõjast välja astunud Murrang Vaiksel ookeanil: · Midway merelahing USA võit Jpni laevastiku üle, liitlased hakkasid Jpni hõivatud alasid tagasi vallutama · Jpn-ile ei toonud edu ka kamikazede rünnakud · jõudude ülekaal üha kindlamalt USA poolele, asuti Fil vabastama, enne seda Leyte merelahingus purustati Jpn merelaevastik Punaarmee suurpealetung idarindel 1944: · põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pealetung kauem kui pool a seisma · suurem edu Ukr-s · 22. juuni pealetung sakslaste tsentri vastu, Hitler taandumise ära keelanud, see võimaldas punavägedel Valgevenes suured Saksa üksused ümber piirata · tungis Poolasse, Varssavi poole, 1. aug alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, lootes
nov – õnnestus Sm-l liitlasvägede liikumine Roomale peatada, kuid eesmärk täidetud: It sõjast välja astunud Murrang Vaiksel ookeanil: Midway merelahing – USA võit Jpni laevastiku üle, liitlased hakkasid Jpni hõivatud alasid tagasi vallutama Jpn-ile ei toonud edu ka kamikazede rünnakud jõudude ülekaal üha kindlamalt USA poolele, asuti Fil vabastama, enne seda Leyte merelahingus purustati Jpn merelaevastik Punaarmee suurpealetung idarindel 1944: põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pealetung kauem kui pool a seisma suurem edu Ukr-s 22. juuni – pealetung sakslaste tsentri vastu, Hitler taandumise ära keelanud, see võimaldas punavägedel Valgevenes suured Saksa üksused ümber piirata tungis Poolasse, Varssavi poole, 1. aug alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, lootes
), Taani ja Rootsi vabatahtlikud(mõlemast ligi 200meest) 6jaanuar. 1919a algas Eestivägede vastupealetung. Veebruari alguseks oli terve Eesti territoorium võõrvägedest puhastatud. Jaanuari lõpus toimus ohvrite rohke lahing Valga lähistel Paju mõisajuures selles osalesid Soome vabatahtlikud, vaenlasepoolel ka Läti punased kütid. Eestlased võitsid kuid surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. 1919a mais toimus eesti vägede suurpealetung millekäigus vallutati Pikva linn. Tänu Eestlastele puhastati enamlastest ka suurem osa lätist. Landeswehri lahing. Läti ajutisel valitsusel oli raskusi iseseisvuse kaitsmisega kuna paljud rahvuslikud kütipolgud olid asunud punaste poolele tuli paluda abi Sakslastelt. Ltimaa peamisteks kaitsateks kujunesidki Paltisaksa Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud raudteviis. Saksa kindlar Rüdiger von der Goltz väed
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
-A-st välja o Ameeriklased ja britid alusatasid Sitsiilia dessanti o 1943 langeb sõjast välja Itaalia, Mussolini hukatakse ja Hitler peab pidevalt vägesid Itaalias hoidma o Aafrika rinne kadus ning Itaalia kaudu jõudis sõda uuesti Euroopasse Kurski kaar suvi 1943 (PÖÖRDELAHING) o II MS suurim tankilahing, venelaste T-34 võimsam o Venelased alustavad sakslastele vastupealetungi, jõudes NSVL läänepiirini (pööre) Punaarmee suurpealetung 1944.aastal o Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi armee toppama (umbes pooleks aastaks) o 1.august 1944 Poola ülestõus o Vallutas Kesk-Euroopa ja 1945.aastal jõudis Saksamaale Normandia dessant 1944 suvi (PÖÖRDELAHING) o Sai alguse 6.juunil o Briti + USA väed + Prantsuse vastupanu liikumine o Algas sakslaste poolt vallutatud alade vabastamine (avati II rinne) o 25.august vabastati Pariis
lähedal) 57* Stalingradi lahing Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa (1942.a.-1943.a. väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu vahetusel) 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. 58* Kurski lahing Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati (1943.a.) võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. 59* Teise rinde avamine Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste (Põhja-Prantsusmaal riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi Normandias 6.juunil suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja 1944.a.) keskenduma oma piiride kaitsmisele
● Uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. 1942 ÜHINENUD RAHVAD - 26 riiki kes võitlesid Saksamaa ja Jaapani vastu Teherani konverents 1943 Konverentsi otsused: ● Euroopas avatakse teine rinne ● NSVL sai õiguse Ida-Euroopa vallutamiseks. Lend-Lease 6.06.1944- Normandia dessant Strateegiline pommitamine Atendaat Hitlerile Imerelvad V-1 V-2 SM jäi liitlasteta 1944.aastal lahkusid sõjast: Rumeenia(nafta), Bulgaaria, Soome, Ungari. 1944 Punaarmee suurpealetung Varssavi ülestõus Ardennide lahing- Saksa viimane pealetung 1944.a lõpus. Punaarmee pealetung 1945. a. algul Sõda jõudis Saksamaale Auschwitzi koonduslaager Jalta konverents Lepiti kokku: Saksamaa ja Austria jagamises pärast II maailmasõda Ida-Euroopa kuulumises N.Liidule Sõjakurjategijte karistamises pärast sõja lõppu Dresdeni pommitamine. 1945.aprill ● 9.aprill - alistus Königsberg ● 13.aprill- Punaarmee vallutas Viini ● 25
10) Vabatahtlike väeosade moodustamine. 11) Vägede juhtimise ümberkorraldamine. 12) Välisabi saabumine. 13) Eesti territooriumi vabastamine võõrvägedest(jaan. lõpp - veebruari algus 1919). 14) Eesti katselahingud lõuna rindel 1919. a. kevad-talvel. 15) Majandusliku olukorra teravnemine. 16) Saaremaa mäss. 17) Asutava Kogu kokkukutsumine. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine. 18) Eesti vägede suurpealetung 1919. a. mais. 19) Landsveri sõda. a)Sakslaste eesmärgid; b)Võnnu vallutamine 20) Nõukogude venemaa soov sõja lõpetamiseks. Tulemusteta rahukõnelused Pihkvas. 21) Narva kaitselahingud. 22) Tartu rahu läbirääkimised: a)vaherahu sõlmimine; b)sõjategevuse lõpetamine(1920); c)Tartu rahu sõlmimine(2. veeb. 1920). 23) Tartu rahu tingimused. - 17 - 24) Sõjas saavutatud võidu tähtsus
Stalini käsul suri palju rohkem inimesi muudel põhjustel. Pmst Leningradi piiramiseks polnud ka Hitleril head põhjust- polnud väga strateegiline linn. NL oleks Leningradi kaotamisega kaotanud Balti sõjalaevastikku, mis asus Kroonlinnas. Poleks olnud ka nimetamisväärne kaotus. 1944 a-ni oli Balti laevastik suletudki Kroonlinna baasi. Allveelaevnikud üritasid saksa blokaadist läbi murda, aga enamasti edutult. Hitler panustas järgnevalt Moskva vallutamisele. 30.sept algas suurpealetung Moskva vallutamiseks, operatsioon „Taifuun“. NL juhtkond oli pealetungiks rohkem valmistunud kui varasemates lahingutes, pealetungi eel seisis läänerinne, selle taga 100-200 km Moskva suunas veel täiendav positsioon „Reservrinne“. Oletati, et reservrinne peab neid ikka kinni. Sakslaste hoog osutus nii suureks, et murti ühe hooga läbi mõlemast rindest, Vjazma piirkonnas moodustus senise sõjategevuse suurim kott- piiramisrõngasse jäi 5 armeed lääne- ja reservrindest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
