Krõõt Mari Oru perenaine + Töökas, Töökas, lahke, Julges Pearule kohusetundlik, kannatlik, vastu hakata, ei aus, lahke, kohusetundlik kartnud Pearut, avameelne, ainult siis kui kaalutlev, Pearu teda peksis kannatlik - Ennast tööga Eluliselt Ei teinud Pearule hävitav, ei püsimatu, sobivas koguses näidanud endas salatsev, kartis tööd muresid välja, ei Andrest vaielnud Andresega kunagi ,,Tõde ja Õigus I ,,( Vargamäe perenaiste võrdlus + ja ning meeste võrdlus) Andres ja Pearu olid teo...
Vargamäe peremehed Anton Hansen Tammsaare raamatu ,,Tõde ja õigus'' nime võib lahti seletada Vargamäe peremeeste Andrese ja Pearu omavahelise võitluse põhjal. Nemad kaks justkui otsisidki omavahel tõde ja õigust. Meestel oli tungiv soov teineteisest erineda ning üksteist üle trumbata, sooviks ja eesmärgiks olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli teose alguses noor hakkamist täis talupoeg, kes alustas oma elu ülesehitamist Vargamäel ning ühtlasi ka võitlust maaga. Koos oma naise Krõõdaga Vargamäele kolides, ei teadnud ta päris täpselt, mis teda
Pearu ja Andres kui tüüpilised eestlased? Tüüpilist eestlast kirjeldatakse tööka ja tugeva põllumehena ning veel iseloomustab neid ka ihnus, alkoholilembelisus ja kangekaelsus. Vargamäe peremeeste igapäevaste tegevuste hulka kuulub lisaks põllumaa harimisele ka naabriga kemplemine, mille põhisooviks on olla naabrist parem. Raamatu põhiprobleemiks on tõe ja õiguse väljaselgitamine. Mäe ja Oru peremeeste elust puudub õnn. Andres on tubli ja töökas põllumees, kes ei loobu mingi hinna eest oma talust ning ta töötahe on lõputu. Mees alustab maatöödega varavalges ning lõpetab alles hilisõhtul. Tema suur maa-armastus hävitab perekonnarõõmu. Pearu seevastu aga teeb tööd vähem, kuna veedab palju aega kõrtsis. Kuid ka tema suhted oma perekonnaga pole kiita. Pearu ei saa vaadata, kuidas Andres niisama lihtsalt tööd teeb. Oru peremees mõtleb välja
Suur erinevus nende ellusuhtumistes tekitas naabrite vahel ka pisiasjadest suuremaid ja väiksemaid konflikte. Vaatamata kerglasele eluviisile, sai Pearu raske maaeluga lihtsalt hakkama ning see tekitas meelehärmi Andreses, kes oli väga töökas ja põhjalik. Andres nägi Vargamäe kallal suurt vaeva, samal ajal kui Pearul õnnestus oma trikkidega nii mõnestki raskest olukorrast kerge vaevaga välja tulla. Oru ja Mäe talude peremeeste soov teineteisest üle olla on sarnane tänapäevaste naabrite omavahelise uhkustamisega. Tammsaare käsitleb teoses peremeeste suhtumist teenijatesse. Eespere Andres lähtub sulastega suheldes ligimesearmastusest. Ta saab aru sellest, et teenijad on töötegemise tarvilikud abistajad ja on neile tänulik. Ka Krõõt ja hiljem ka Mari suhtuvad alamatesse heasoovlikult. Andrese head suhtumist väljendab hästi aeg, kui Krõõt on surnud ning Eesperre on vaja uut perenaist
19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitud peremeeste seast, pooled maata meeste seast. Valla täiskogu valis ka vallavanema. Vallavanem pidi olema peremeeste seast (ka 3 aastaks). Vallavanem ega volikogu liikmed palka ei saanud. Olulisemaid palgalisi ameteid oli valla kirjutaja (raamatupidaja ja asjaaja). Tema oli vallamajas tööpäevadel olemas (ta nt väljastas passe). Valla palgal oli ka koolmeister, vahest magasimees (vilja eest hoolitses), valla kasakas (põhm käskjalg, täitis ka vajadusel vangivalvuri ülesannet)
Uuem rahvalaul. rahvalaulud 19. sajandil. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, ka rootsi, soome ja slaavi muusikast).Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega.Põhitunnused: Uuema rahvalaulu põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Uuema rahvalaulu liigid:Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud,Külakroonikad,Armastuslaulud,Sõjalaulud,Töölaulud,Armastuslaule kasutati palju ringmängudes.Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav.
TSEHHOV PROOSA I PERIOOD Tsehhovi aastatel 1880-1888 kirjutatud humoristlikud novellid pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõep...
Keskkond mõjutab organisme Ökoloogia- teadus organismide omavahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Kooslus- ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid Ökosüsteem- elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik Abiootilised tegurid- organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootilised tegurid- organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Ökoniss- liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum Ökoloogia uurimisprobleemid: organismide kohanemisvõime organismide levik ja arvukus organismidega seotud aineringed ja energiavood ökosüsteemide areng ja muutumine keskkondade liigirikkus Abiootilised tegurid: nt temperatuur, sademete hulk, valgus, tuul Biootilised tegurid: n...
Rahvalaul 9.A 2014 Rahvalaulu mõiste Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks Rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud Jahimehelaulud Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta
parasitooside immunoprofülaktikaks. biofaag (kr. bios -- elu + phagos -- sööja, õgija). Teistest elusorganismidest (taimedest, loomadest) toituv organism. Parasiidid kuuluvad biofaagide hulka. biogeotsönoos (kr, bios -- elu + ge -- maa + koinos -- ühine) -- ökosüsteem. biohelmindid (kr. bios -- elu + helmins -- nugiuss). Heterokseensed ehk mitmeperemehelised helmindid, kelle arenemistsüklis toimub peremeeste vahetus. Vrdl. geohelmindid. biohelmintoosid (biohelmint). Heterokseensete ehk mitmeperemeheliste parasiitide põhjustatud parasitoosid. Vrdl. geohelmintoosid. bioloogilised siirutajad (kr. bios -- elu). Bioloogiliste siirutajate organismis arenevad parasiidid edasi ja mõnikord ka sigivad. Need siirutajad on vastavate parasiitide vahe-, lisa- või lõpp-peremehed või vektorid. Vt. ka sekundaarsed nakkusallikad. biosfäär (kr
Samuti said talupojad passid,mis tõestas nende kodanikustaatust. 17) Talurahva omavalitsus, vallakogudkond, vallakohus, vallavanem, magasiait, vaeste hoolekanne,vöörmünder, talitaja - Valla keskuseks jäi mõis. 19. saj esimesel poolel hakati moodustama vallakogukondi, mille ülesandeks oli vallaelu korraldamine. Eestimaal oli vallatalitaja, Liivimaal- vöörmunder. - Vallakohtud koosnesid: mõisnikust, peremeeste esindajatest ja sulaste esindajatest. - Vallavalitsejad,vallavanem tegelesid ka sotsiaalsete probleemidega. - Magasiait- kollektiivselt kogutud vilja ladu kriisi aegadeks. Samuti anti sealt vilja vaestele,kes ise hakkama ei saanud. 18) Kuidas jagunes talurahvas? - Talupoegade vahele tekkisid ühiskondlikud kihid : · peremeeste kiht- suutsid talu välja osta · palgatöölised- sulased ja tüdrukud · vabadikud- väikesed rentnikud
James Fenimore Cooper Sündis 15. september 1789 Burlingtonis, New Yorgi osariigis kveekenist mõisniku perekonnas ja suri 14. september 1851. Ta oli ameerika kirjanik. Tema isa oli terve linnakese omanik, mida tema järgi nimetati Coopertowniks. Lapsepõlve ja noorusaastatel veetis tulevane kirjanik põlismetsade piiril asuvas ,,piiriasunduses". Lapsepõlves õppis ta armastama loodust ja tutvus metsaavarustega. Hariduse sai Cooper kohalikust koolist, 13aastasena astus ta Põhja-Ameerika vanimasse kooli, 1701aastal astus Cooper laevastikku, kus teenis kuni 1810.aastani. 1826-1829 oli Cooper Ameerika Ühendriikide konsuliks Prantsusmaal Lyonis, seejärel rändas Euroopa riigides nagu Inglismaal, Sveitsis, Saksamaal ja Itaalias. 1833aastal pöördus Cooper Jäädavalt tagasi Ameerika Ühendriikidesse oma kodumõisa, kus jätkas kirjutamist ja elas kuni surmani. Kirjuatmist alustas Cooper 30aastalselt, tõuke andis talle ki...
Lugemistöö "Tõde ja õigus" 1. Mis olid Vargamäe peremeeste nimed? Andres ja Pearu 2. Mida ütles Sauna-Madis Andresele kraavikaevamise kohta? Sauna-Madis ütles Andresele kraavikaevamise kohta, et nii või naa hakkab Pearu Andresele jama tekitama ja lõppkokkuvõttes oleks odavam tal enda rahade eest see valmis kaevata, et ei ole mõtet Pearuga kahepeale kraavi kaevata, kuna ta Pearut juba pikka aega teadnud oli. 3. Kuhu läksid Vargamäelt noor Andres ja Indrek? Noor Andres läks vargamäelt kroonu ja Indrek ülikooli. 4. Mitu last oli Andresel?
Kesk- Euroopas on neid umbes 70. Nende pikkus on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit. Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on omavahel tugevasti kokku kasvanud, nendevahelised piirid on ebaselged. Keha lülistus on selge. Pea on kirbulistel väike, kumer, tugevasti vastu rindmikku liibunud. Tundlad on lühikesed, silmad on nõrgalt arenenud. Kirbuliste suised on pistmistüüpi, suunatud alla. Kõik kirbud on imetajate ja lindude ektoparasiidid. Valmikute toiduks on peremeeste veri, mille saamiseks kirbud tema naha läbi hammustavad ja siis tekkinud augu kaudu imevad. Kirpude külgedelt lamenenud keha võimaldab neil osavalt peremehe karvade või sulgede vahel liikuda. Tavaliselt eelistavad kirbud mingit kindlat linnu- või loomaliiki, kuid õiget peremeest pole parasjagu leida, võivad nad imeda ka teiste loomade verd. Näiteks ründavad inimest sageli kassikirp ja koerakirp. Inimesekirp on seoses keskküttega majade kasutuselevõtuga
Näiteks sambliku moodustavad seen ja selle niidistiku vahel elav vetikas, liblikõieliste juuremügarates elavad lämmastikku siduvad bakterid. Mutualism on ka taimtoidulise imetaja ja tema seedeelundkonnas elutsevate bakterite omavaheline seotus. Kommensalism kooseluvorm, mille puhul üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju aga puudub. Näiteks puutüvedel kasvavad sambad ja samblikud. Koevolutsioon liikide muutumine liikidevaheliste suhete tulemustena, näiteks peremeeste ja parasiitide vastastikused kohastumused. Näiteks paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on kulgenud tihedas vastastikuses mõjutamises, mis on lõppkokkuvõttes parandanud mõlema võimalusi ellu jääda. Saakloomade ja kiskjate ning peremeeste ja parasiitide omavahelised suhted on arenenud kõrvuti, koevolutsiooni tulemusena. Kiskjad on tõhusad saagipõõdjad, saakloomadel on arenenud oskused, mis vähendavad ohtu langeda saagiks.
Vargamäe peremehed Romaani ,,Tõde ja õigus" enamus tegevusi keerleb Vargamäe peremeeste ja nende omavahelise võitluse ümber. Rivaliteet kahe mehe vahel, mida põhjustab nende soov teineteisest erineda ja üksteist üle trumbata, on üks teost läbiv peateema. Andrest on kujutatud kui noort hakkamist täis talupoega, kes alustab oma elu üles ehitamist ja ühtlasi ka võitlust maaga. Asudes Vargamäele elama on ta üsna optimistlik ning ta ei aimagi, millised raskused teda ees ootavad. Vaimusilmas ta kujutab ette, milline tema
Põhilise raha selleks said talupojad lina kasvatusest. Vähesed suutsid talu omale kohe tervikuna ära osta, suurem osa aga ostis tingimusega, et maksab kogu summa näiteks 10 aasta jooksul ära. Põhja-Eestis hakkas talude massiline päriseksmüümine 1860.-1870. aastatel, Saaremaal aga hiljem, kusagil 20. sajandi algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele Eesti külas Seoses uue eneseteadvusega ja mõjutustega Euroopast, hakkas muutuma ka kultuuri pilt Esile hakkasid kerkima tunnustatud juhid: Jakop Hurt, Carl Rober Jakopson ning Johann voldemar Jannsen. Aasta 1870 asutati Eesti Põllumeeste Selts ning Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Kõige silmapaistvamaks rahvuskultuuri kogujaks oli Jakob Hurt (18391907), kes algatas 1888.
5. Nimeta kolm rahvusliku liikumise juhti ning nende saavutused. (3p) Juhid Saavutused Jakob Hurt Eesti rahvaluule kogumine Carl Robert Jakobson Asutas ajalehe Sakala Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe väljaandmine 6. Kellest koosnes ja millega tegeles vallakohus? (4p) Vallakohus koosnes kolmest liikmest: ühe valis mõisnik, teine valiti peremeeste seast ning kolmas valiti sulaste poolt. Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa. 7. Nimeta kolm rahvusliku liikumise keskust. (1p)
Vald - skandinaavia laensõna, mis algselt tähendas võimu. 17. ja 18. sajandil tähendas ta mõisamaad koos sellel elavate pärisorjade-talupoegadega. Vallad kaasaegses tähenduses tekkisid Eestimaal seoses pärisorjuse kaotamisega 1816. aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l
Uuemal ehk lõppriimisel regilaulul on erinevalt vanemast regilaulust lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Olulisemad liigid on mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, külakroonikad ja armastuslaulud. Viimaseid kasutati palju ringmängudes. Vanu rahvalaule tundma õppides oskame paremini ette kujutleda oma esivanemate elu ja saame teada nende unistustest, muredest ja rõõmudest.
ja lugemisoskuse järele. 19. sajandil kehtestati üldine koolikohustus, see oli 1880ndaks aastaks juba juurdunud üle Eesti. Tänu sellele nõudele, rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880 aastateks peaaegu täielik lugemis oskus ja vähemalt 30-40 % kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunktiks eesti rahva ajaloos. Sel sajandil muutusid talupojad pärisorjadest vabadeks meesteks ja peremeesteks. Peremeeste kihi tekkimine tõi kaasa piirkondade arengu rajati koole, hoolitseti vanemate eest ja parandati maad. Haridustaseme kasv tõi kaasa talurahva eneseteadvuse tõusu. Levis üldine ärkamine, Eesti maarahvast said eestlased.
kui neil endil. Ka Vargamäe Krõõt ja Andres elasid samasugust elu. Andrese eesmärk oli töötada, raiuda võsa, harida põldu ja kuivendada maad. Krõõt, kes sellele elule vastu ei pidanud, suri pärast neljanda lapse sündi. Aga elu läks edasi, Krõõda asemele astus Mari, kes jätkas Vargamäe perenaisena. Nagu Vargamäe Andres, nii ka tänapäeva eestlane on töökas ja võitleb oma õiguste eest. Aga tänapäeval on kohus õiglasem kui Andrese ajal, kus usuti peremeeste tunnistusi rohkem kui sulaste omi. Eestlast iseloomustab ka kodumaa-armastus. Väliseeslased hoiavad oma sidet kodumaaga, teevad ülemaailmseid kokkutulekuid. On ka eestlasi, kes on Eestisse tagasi tulnud. Ka praegu läheb nooremaid eestlasi välismaale tööle, aga enamus siiski ajutiselt. Võib mainida ka eestlaste jonnakust. Eriti on seda märgata saarlastel. Tänu jonnatusele saadakse üle ka raskustest. Minu arvates on eestlane nii sihikindel, edasipüüdlik ja
"Kalevipoeg" koostamine. "Kalevipoeg" valmis aastal 1853, kuid ei pääsenud veel trükki. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus aastal 1857-1861. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Teemad: · rikaste ja vaeste vastuolud ("Puulane ja Tohtlane"); · peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted ("Tänulik kuningapoeg", "Vaeslapse käsikivi"); · rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse ("Võlla- mehikesed"); · puhtakujulised imemuinasjutud ("Kullaketrajad") jne. "Vaeselapse käsikivi" "Tark mees taskus" "Paristaja-poeg" "Reinuvader Rebane" "Puulane ja Tohtlane" "Rehepapilood" "Paar sammukest rändamise teed"
Muud Putukad Kiililised Odonaadid(odonata) ehk kiililised on putukate klassi kuuluv selts. Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Maailmas on avastatud mitu tuhat liiki kiile, kuid neist on Eestis registreeritud ainult 57. Kiililiste selt jaotub kahte alamseltsi: taolistiivalised ja eristiivalised. Taolistiivalistel on ees- ja tagatiivad ühelaiused, sinna kuuluvad väikesed kiililis...
EUROOPA - UKSEST SISSE ja VÄLJA Kui mõelda uksest, siis tuleb millegipärast kohe silme ette maja. Selline soliidne, korralik, kindel ja turvaline kivimaja minu kodu, minu kindlus, nagu inglased armastavad öelda. Kujutledes Euroopa Liitu ühe suure, vägeva ja korraliku kortermajana, peaks seegi välja nägema soliidne ja turvaline nii seest kui väljast. Sellise mastaabiga maja eeldaks kindlasti ka uhkes univormis uksehoidjat, kes lahkelt naeratades oma inimesed sisse laseb ning kutsumata külalised viisakalt välja juhataks. Mis toimub aga tegelikkuses? Uks paugub pidevalt, rahvamass trügib kontrollimatult sisse-välja, uksehoidja lüüakse vahetevahel pikali või sõimatakse teda ebatsensuursete sõnadega. Korterites (olgu need antud juhul võrreldavad Euroliidu liikmeteks hakanud riikidega), käib elu, nagu kortermajades tavaliselt: kus peetakse pidu või lausa ohjeldamatult prassitakse, kus elatakse vaikselt ja tagasihoidlikult, lärmi ja kärata....
1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Majanduslikud raskused sundisid Jannseni kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Suureks abiks tema töödes
1905.a. revolutsioon Eestis Teataja · taotles otsustavat maareformi · rahvaesinduse kokkukutsumist 1905.a. revolutsioon Eestis · Oktoober- algab üldstreik · 16. Oktoobri veresaun · 17.oktoober 1905.a. ilmus Peterburis tsaari manifest, sellega anti rahvale isikupuutumatus, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute-, ja ühingutevabadus. Õigus asutada parteisid. Ülemaaline rahvaasemike koosolek · 27.-29.november Tartus · Kokku 800 saadikut, igast vallast üks peremeeste ja üks maatameeste esindaja, linnade ja seltside esindaja · Jagunes kaheks: mõõdukamad Tõnissõni pooldajad ja käredameelsemad "Teataja" pooldajad Bürgermuse saali Aulakoosolek koosolek · Jaan Teemant, Mihkel · Tõnissoni pooldajad Martna ja Hans · venestamine tuleb Pöögelmann lõpetada · Nõuti Vene Asutava · kehtestada Kogu kokkukutsumist konstitutsiooniline · isevalitsuse
pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu. August Gailit perekonnaga · novelli- ja romaani-kirjanik, följetonist. · ´´ viimne romantik `` · ebaharilikud tegelased, sündmused · eksootilised tegevuskohad · tõi eesti kirjandusse hulkuritüübi. · Gailiti stiil äratab tähelepanu, on dünaamiline, värvikas, kubiseb võrdlustest. · lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub valjusti lugedes. Uusromantismi põhiteemad
folkloori. Seda selle mral, kuidas muutus immigratsioon euroopa maadest. Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa rnnanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast. Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja mdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Phja- Ameerikasse 10- 15 miljonit orja. Sama palju vis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli knelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli vtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi silis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tid kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes ostsid les orje, sihiga petada neile erialasid, et hiljem taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi ma. Sealsed pilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika mjud vlja peksti. Orjadele petati peamiselt keelpillidel mngimist. Teatav osa taolisi muusikuid ja
Seega jah, see on ilukirjanduslik teos. A. Kivikas ,,Jaanipäev" Millised olid peremehe eluväärtused, hoiakud, hirmud ja kartused ning millest unistas perenaine? Mis olid tema rõõmud? Lapsed pidid olema haritud, nad pidid esinduslikud välja nägema. Peremees ei tahtnud olla halva mainega, seepärast oli ta nõus ostma kallemaid asju, muidu ehk arvataks, et tal varandust pole ollagi. Ka tema vallavanema amet nõudis rikkust ja esinduslikkust, ta tundis, et asetseb teistest kõrgemal. Peremeeste vahel oli moes võistlemine, pojad pidid käima ülikoolis, oluline polnud see, kas nad selle ka lõpetasid, peaasi, et seal käivad. Meestel oli enne jaanipäeva ka juba mures nägu ja väsinud, olgugi et raskemad tööpäevad alles ees ootavad. Jaanipäeval oli kombeks juua viina, et sinna mõned oma mured uputada. Peremeeste ühine mure oli see, et uhke oli küll poega ülikooli saata, kui kas keegi neist hiljem ka tagasi peremeheks tuli, oli omaette asi.
Ettevaatamatusest jääb ta kättpidi rehepeksumasina trumlisse. Samal ajal kui Eedit aidatakse saabub tallu kohtutäitur. Kohtutäitur arestib aiaste talu lambad ja hobureha, tuleb enampakkumine. Kogu vara ostab Käo Paul kellele ei mahu hinge Taaveti visadus ja kavalus teda üle trumbata. Nimelt on Taavet Tellinud oma talule plekkkatuse tema kuulis et Paul teeb oma talule uut sindlikatust. Kaks kõva kivi mõlemad. eedi õnnetus aga ei ole peremeeste mõtteis tähtis. Peremees Pauli mõte on see et Räim ei ole kala ega sulane inimene. Nad ei aimagi tol päeval veel, et peagi saabub aeg mis muudab kõik. Kolmas tants Käib teine maailmasõda. Olukord on kõigile keeruline. Punaarmee on võtnud oma osa noortest meestest. Eestimaal võimutseb hetkel Saksa okupatsioon. Vanad talunikud tunnevad end hetkel kindlalt. Nad on loonud omakaitse. Paraku on aeg ja seadus selline, et tagakiusatud on kõik rahva vähemused
Kuid ükski koer ei suuda elada ilma isandata, ilma peremeheta. Vaevaliselt hakkavad kahe looma suhted paranema, kuni Popi ahvi vastu austust tundma hakkab ahv on ta ära dresseerinud. Koos veedavad nad alkoholist joobununa päevi, mõlemad mandunud. Lootust ega väljapääsu sellest pole, Popi ei mäletagi enam Isandat. Lootus aga tuleb, sest lugu lõppeb puändiga. Käib suur plahvatus ja maja lendab õhku, üheskoos kahe tegelase maailmaga. Võib arvata, et teispoolsuses on kindlasti uued peremeeste ja alluvate suhted. ,,Suveöö armastus" Novell ,,Suveöö armastus" keskendub kahe noore, Kustase ja Maali suhtele. Novelli alguses on suhe kassi-hiire faasis. Kustas tahab öösel insinktide kutsel Maali juurde minna, et neidisega koos olla. Maali aga näeb Kustase läbi noormees olevat vaid ühe asja peal väljas, arvab ta. Konflikt ongi selles, et Kustas ei jäta jonni Maalit paludes ja anudes, Maali aga lunimisele järgi ei anna
kadedust, õnne ja õnnetusi ja filosoofiat. Isegi veidi romantikat on ära eksinud Liina ja kupja- Hansu näol. Viimase lumest kratt on üldse hella hingega ja ajab vaese Hansu pea sassi võõramaa aadete ja kommetega. Kubjas on end nõus isegi katkule ohverdama. Toapoiss Intsu, kes on..."eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle" aatelisus on karikatuurne, Muna-Ott on tark mees ja pügab kõiki jumalaid (varastab kõikide peremeeste tagant), Vanapagana katlas istujatel vahet ei tee (tal ei ole seal tuttavaid või on korruptsiooni suhtes immuune), Õuna Endel kakleb kõigiga ja unustab kähku oma põhimõtted, kui kõrgema posti otsa pääseb (väga inimlik, parteikaaslaseks muidugi ei sobiks). Koera Kaarel vahetab ühe halva teise halva vastu, hakates halltõvest lahtisaamiseks jooma (vihma käest räästa alla?), toatüdruk Luise, kes on ,,kõige kaunimalt riietatud kogu külas", siis tuleb mõisapreili ja mäng on läbi
Ehk üritab ta siin kohal välja tuua kontrasti peategelaste ja nende talude vahel. Andrese talu on väga halvas seisundis ja vajab pikaajalist tööd ja sihikindlust, kuid Pearu talu selle eest on tunduvalt paremas korras. Samas, kui Pearu on alatute võtetega, salakaval ja vägagi kättemaksuhimuline, siis Andres, olles samuti visa hingega, on valmis naabrimehele vingerpusside eest tasumise siiski ühel hetkel autunde tõttu tahaplaanile jätma. Kontrast tekib peremeeste ning nende talude vahel. Vastastikune kiusamine ja lõpmatu tahe üksteisest üle olla siiski väga suurel määral Andresegi autunnet meieni ei edasta. Andrese puhul tõestab tema tihedat autunde puudumist ka see, et tema rase naine Krõõt pidi põllu peal tööd tegema. See on kohe kindlasti üks kindel märk türanniast selles talus. Andres ütleb, Krõõt teeb. Mees käsib, naine jookseb. Justkui Krõõdal olevat samad füüsilised võimed kui peremehel endal
asub heade poole. Positiivseid ja negatiivseid tegelasi iseloomustab ka nende ümbrus. Paul ja Aino elavad alguses vaesuses aga ei heitu vaid asuvad end üles töötama. Nad nimetavad oma näru talu armsaks pesaks ning on tänulikud. Aino on Johannes Vao kõige tublim laps ja seega ka kõige tõenäolisemalt koos teiste tublide inimestega nõukogude võimu edendaja. Teine tütardest on abielus aga Mihkel Kooriga, on ise laisk ja tõre. Teda ei näidata kordagi positiivses valguses. Lõbus peremeeste trio Maasalu, Taaksalu ja Semidor on nagu kolm musketäri, kes alati valmis on sõpradele appi minema ning esimestena külas avastavad koostöö kasulikkuse ning mitme peale talu peavad. Ka endisest hädavaresest Semidorist saab romaani kulgedes aina tublim töömees, keda lihtsalt endine aeg on rõhunud ja hädavarese staatusesse sundinud. Et loosse veel rohkem süngust ning võitu kurja üle tuua, on sisse kirjutatud ka bandiidid
talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud teineteisele hellitussõnu. Pigem toimusid muutused kõnelemises, näiteks, sööma kutsumises. Siiski aga olid kõik seal peres õnnelikud. Brede Olseni pere: nende peres olid kõik suhteliselt raiskajad, kuid nemad avaldasid armastust sõnadega. Auahnus oli nende peres tähtsal kohal, lapsi upitati rikkaste peremeeste juurde tööle ja küla peal eputati nende tegemistega. Laiskus oli ka väga suur miinus nendele. Täielik õnn puudus nende õuel. Nad kadestasid Iisakut ja püüdsid samasugust rikkust saavutada, kuid ebaõnnestusid. Lõpuks jäädi talustki ilma. Aksel Stromi pere: tema oli natuke Iisaku taoline mees, kes oli lootusetult Brede Olseni tütar Barbrosse armunud. Naine aga ei olnud vaimustuses maamehe naise ametist. Seetõttu nende peres valitses kurbus, õelutsemine.
Tiido Laur viis Laidoneride sugupuu Põhjasõjani. Ta püstitas ka hüpoteesi, et Laidoneride suguvõsa on pärit Saaremaalt. Nimelt näitab ta uurimuses "Laidoneride kõrgeauline suguvõsa LõunaEesti vaku ja revisjoniraamatute valgustusel", et arvas esialgu Laidoneride esiisa Sarrema Jurri olevat tulnud Viiratsi valda Põhjasõja ajal. Riias Läti riigiarhiivis alalhoitavast Viiratsi mõisa 1713.a. vakuraamatust luges ta välja, et Kurika küla peremeeste hulgas oli "Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a. kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a. kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri" peres on juba 6 liiget. Uurija oletab, et see esiisa "Laido Jüri" tõi saartelt hüüdnime "laid". Tema talu Kurikal hakati hüüdma "Laidu" taluks 1713. ja 1717. aastate vahel. Edasi leidis aga kinnitust, et Laidu Jüri elas Viiratsis juba enne Põhjasõda. Andmed
Sealt edasi raskemate kuritegude korral pöörduti Eestimaa Ülemmaakohtusse või Liivimaa Õuekohtusse. Veel oli võimalik pöörduda ka kõige madalama astme poole ehk Eesti adrakohtu või Liivima sillakohtu poole. Ma arvan, et kohtusüsteem oli päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka Liivimaa majandusreglement, mis kehtis ainult kronumõisatele. Nimelt piirati kodukari õigust, keelati talupoegade võõrandamine, peremeeste karistamise õigust. Lisaks viidi majanduskohustused kooskõlla reaalusega, talude pärimisõigus kehetstati ja kõigil oli õigus kaevata mõisnike peale. Kui 1680. aastal tuli troonile Karl XI, kes sai päranduseks tühja riigikassa, alustas reduktsiooniga ehk erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisega, siis hakkas tasapisi kogu valitsemiskord muutuma absolutistlikuks. Tol ajal anti talupoegadele õigusi juurde, kuid
mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada. 7. Talurahvaseadused 19. sajandil. 1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks 1816/1819 Talupojad vabaks, priinimed, koormiste tõus 1856/1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta 1863 uus passiseadus - liikumivabadus vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1868 keelati teorendi maksmine lõplikult 8. Vallakogukonna ülesanded. Vallakohtute loomine(mõisniku, peremeeste ja sulaste esindaja), magasivilja kogumine, vaestehoolekanne(algul külakorda käimine, pärast vaestemajad), valla juhtide valimine(Eestimaal talitajad, Liivimaal vöörmündrid), kohaliku kooli toetamine(remonditööd ja rahaline toetus), teede ja sildade korrashoid jne. 9. Mida ja millest toodeti Eestis 19. sajandil? villatöötlemine - kalev(tekstiil) puuvill - kedratud puuvill (venemaal riideks) paber tsement, tellis, lubi villa-, jahu- ja saeveskid masina- ja metallitööstus
Valdkonna lühitutvustus: Liha on toitude kuningas, iga korraliku kõhutäie alus ja täiusliku toidulaua eeldus. Lihas on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Läbi aegade on liha kuulunud võitjate, elu peremeeste toidulauale.Juba inimkonna algusaegadest saadik on liha olnud üks olulisemaid toidutegemise komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Miks peaks liha sööma? · Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid (loomseid valke, vitamiine, mineraalaineid jne) ja energiat.
Talupoja maad kaitses vaid feodaali majanduslik huvi peremehe järgi, kes maad korralikult hariks. Talupoeg kasutas oma maad külakogukonna raamides. Valitses kogukondlik maakasutus. Maa jagunes külade kasutusosadeks. Seda maad nimetati saraseks. Saras kuulus kogu külakogukonnale ja üksikperel oli õigus seda kasutada vaid külakonna liikmena. Külakogukond reguleeris maakasutust. Nõupidavaks ja täidesaatvaks organiks oli küla peremeeste täiskogu. 13. saj. Kodifitseeritud Liivi talurahvaõigus üksikksautuses olevaid peenardega eraldatud põlde, põlispõlde ja alepõlde. Saraskonda kuuluv talu kasutas küla põllumaad vastavalt talu suurusele adramaades. Neid jaosmaid nim. ,,Aru, arve". Külasaras hõlmas kõik kõlvikud: põllud, heinamaad, karjamaad, metsad, kalaveed. Põllud olid talude vahel jaotatud, kuid põllud ei moodustanud ühtset krunti. Külaväljad(tavaliselt 3) olid jagatud tükkideks või ribadeks, mis
Ta lähenes talle öösiti ja hommikuti nagu endiselegi Isandale, et oma haletsust ja kaastunnet avaldada.“ Teoses on tegelik ja unenäomaailm põimunud omavahel Popi elamuste ja tunnete kaudu. Novelli alguses oli koer kogu aeg kuidagi uinumisseisundis ning tegi ainult korraks silmi lahti. Teose arenedes kaob reaalsuse tunnetus siis, kui Popi näeb und oma uuest Isandast, mis muutub aga tõeluseks. Varsti ei suuda ta enam tegelikul ja unenäoaailmal vahet teha ning peremeeste loomused sulanduvad ühte. Novelli lõpus on loomad pidevalt purjus ning ei viibi tegelikkuses: „Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi.“ „Popi ja Huhuu“ esindab sümbolismi, sest novellis pööratakse suurt tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Sümbolismi näideteks on Popi tegeliku ja unenäomaailma põimumine, koera unenägu ning tema suur kujutlusvõime.
Kirjandusteose analüüs "Tõde ja Õigus" A.H.Tammsaare 1. Teose sisu lühikokkuvõte Raamatu ainestik on võetud autori mälestustest ja lapsepõlvest. Jutt käib kahest sootuks erinevast perekonnast, kes omavahel võistlevad tõe ja õiguse nimel. Naabriteks olevate peremeeste elukäsitlus erineb nagu öö ja päev ning arusaamad tõesti ja õigusest samuti. Just viimase väljaselgitamine ongi raamatu üldprobleemiks. Tegevus toimub siis kahe naabertalu perekonna vahel, kus tuuakse välja sellele ajale iseloomulikud tavad, kombed ja arusaamad elust. 2. Teose probleemistik ja ideestik Teose probleemistik on tõe ja õiguse välja selgitamine. Eespere Andres on perekonnas toimunud juhtumitest muutunud ( Krõõda surm ) ning üritab tuge ja lohutust leida piiblist....
Leegionis oli 5000-6000 meest ja koosnes 10 kohordist. Leegionid oli väljale paigutatud malelauakujuliselt ja see muutis nad painduvaks ning liikuvaks. SENAATORID Jõukad ja suurte maavaldustega, kelle kätte koondusid tähtsamad riigiametid. RATSANIKUD Teine seisus, kes olid saavutanud teatud varandusliku seisuse. PROLETAARID Püsiva töö ja alukohata inimsed, kes olid siiski õigustega kodanikud. ORJAD Kuulusid seisustest välja, nende hulk suurenes pidevalt. VABAKSLASTUD Peremeeste poolt vabastaud orjad, kes hakkasid oma elu parandama. LATIFUNDIUM Suurmaavaldus Roomas. ??????? PEREKOND Patriarhaalne, isal oli kogu võim, otsustas kõigi üle, võis neid surma ka mõista. AMFITEATER Koht, kus peeti gladiaatorite võitlusi ja kaarikute võiduajamisi, vabas õhus. GLADIAATOR Ori, kes võitles amfiteatris, oli võimalus vabaks saada. COLOSSEUM Kuulsaim amfiteater Roomas. FOORUM Turuplats. TERM Avalikud saunad, pesti ja arutati poliitikat.
117. Ripsusside seedimatud toidujäänused heidetakse välja a) suu kaudu -ÕIGE; b) päraku kaudu . 118. Eredavärvilised ripsussid elavad a) magevees ; b) meres -ÕIGE 119. Ripsusside suu paikneb a) anterioorselt ; b) ventraalselt -ÕIGE; c) dorsaalselt ; d) posterioorselt ; f) lateraalselt . 120. Imiussid on a) vabalt elavad ; b) parasiidid -ÕIGE 121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124
117. Ripsusside seedimatud toidujäänused heidetakse välja a) suu kaudu -ÕIGE; b) päraku kaudu . 118. Eredavärvilised ripsussid elavad a) magevees ; b) meres -ÕIGE 119. Ripsusside suu paikneb a) anterioorselt ; b) ventraalselt -ÕIGE; c) dorsaalselt ; d) posterioorselt ; f) lateraalselt . 120. Imiussid on a) vabalt elavad ; b) parasiidid -ÕIGE 121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124
H 7, lk 82 In idici (dat. s.) kohtus Extr rgnum (nom. s.) väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) isamaa eest Ex dlict (abl. s.) süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) sõbra juures Sine pecni (abl. s.) (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) koos lastega D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) ...
Räägu Rein ja Liina, kubjas Hans. Esimene võtab natuke putru ja piima, teised ei ahmi mõisa aidast, küll aga natuke teiste juurest ja kolmandal ei ole krattigi, küll aga petab mõisahärra käest kassi ostmiseks raha välja.Paralleeliks ehk osad meie lugupeetud ärimehed, kes lasevad firmad pankrotist läbi, et siis uuega taas tuhast tõusta. Palju ei võta, aga kellegi arvelt see ju tuleb. Rein Kilk on oma pankrottidega tihti tulipunktis olnud. 3. Peremeeste tagant näppajad: Muna-Ott ja toapoiss Ints. Ott varastas põrgus isegi Vanapagana kui tööandja tagant, samuti tassis ära kõik kirikuõpetaja Mooseli majapidamisest, Ints pidas paruni asju enda omadeks. Küll ta endale uued tellib. Näiteks võin tuua osad meie ehitusmehed, kes naelu ja värvi vaikselt objektilt koju tassivad. 4. Rumalad vargad: sulane Jaan ja Õuna Endel. Jaan sõi seepi, ehk varastas seda, millest ta aru ei saanud ja Endel läks varastades kõigiga kaklema.
,,Popi ja Huhuu" 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süzeeskeem: sissejuhatus Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sü...
Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisa-kompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude pärisostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Tänu siinsetele viljakatele maadele ja maarahva töökusele oli möödunud sajandi alguseks Viljandimaal hulgaliselt õitsval järjel suurtalusid, mis sai nende omanikele aga paraku saatuslikuks. Nõukogude aja tulekuga küüditati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
