Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rahuleping" - 853 õppematerjali

rahuleping - lōigati ära etniliste ungarlastega asustatud alad.
thumbnail
6
rtf

Pariisi rahuleping, Versailles´ rahuleping

1. Mis aastatel ja miks toimus Pariisi rahukonverents? Nimeta riigid, mis olid konverentsil peamisteks otsustajateks. Pariisi rahukonverents algas 1919 ja lõppes 1920. Rahukonverentsist võttis osa Usa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Rahukonverents peeti rahutingimuste ja sõjajärgsete maailmakorralduse plaanide tegemiseks. Taheti Saksamaale ja tema liitlastele kätte maksta. Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata. 2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks? Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tartu rahuleping

Tartu rahuleping Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus (nr. XI 1922. aastal). Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Versaille' rahuleping

Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents ­ sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allk...

Ajalugu → Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tartu rahuleping

Tartu Rahuleping ● Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. ● Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. ● Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.

Ajalugu → Eesti ajalugu
0 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas langenutena hinnanguliselt 3600­4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd saabus võimalus hakata pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Tartu rahueping Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimene Maailmasõda

Lotring 2. Sakslastel tuli liitslastele üle anda oma sõjavarustus 3. Saksamaa pidi vabastama kõik sõjavangid PARIISI RAHUKONVERENTS 1919-1920 Eesmärk: Koostada rahulepingud Saksamaa ja tema liitlaste jaoks. Peamised otsustajad : Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister George Clemenceau USA president W.Wilson 28.juuni 1919 Versailles'i lossi peeglisaalis kirjutati alla rahuleping Saksamaaga Versailles'i rahuleping: territoriaalsed muudatused: 1. Saksamaa pidi loovutama Elsass-Lotringi 2. Saksamaa pidi loovutama alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale, jäi ilma ~kaheksandikust territooriumist 3. Pidi loovutama kolooniad Sõjaväelised piirangud: 1. Pidi vähendama oma sõjaväge 100 000-le mehele 2. Keelati kehtestada sõjaväekohustust 3. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusele 4. Reini jõe demilitariseeritud tsoon

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Tartu Rahuleping PP ja allkirjastajad

On rahvusvaheline leping. Sõlmiti 2. veebruaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus. Sellega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles. On registreeritud Rahvasteliidus. On avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Rahulepingu allkirjastajad Eesti Demokraatliku Vabariigi esindajad: Asutava Kogu liige ­ Jaan Poska Asutava Kogu liige - Ants Piip Asutava Kogu liige ­ Asutava Kogu liige ­ Mait Püüman Julius Seljamaa Kindralstaabi kindralmajor ­ Jaan Soots

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Eesti vabadussõda ja Tartu rahuleping

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimese eesti aegne aeg

Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Jaan Poska

Päts oli saksa võimude poolt vangistatud • Võttis osa Versailles’ rahukonverentsist J. Poska diplomaatiline pass Pariisi rahukonverentsil, http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/miks -vottis-eesti-vabariigi-paasemine-laaneriikide- perre-nii-kaua-aega?id=39286675 Tartu rahuleping • Poska pooldas rahu sõlmimist Nõukogude Venemaaga • 1919. a augustis algasid Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimised Poska rahulepingut allkirjastamas, • Eesti poole pealt juhtis läbirääkimisi http://blog.vm.ee/2015/02/02/tartu- rahuleping-kui-eesti-riigi- sunnitunnistus/ Jaan Poska • Palju probleeme tekitas

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
44
pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Verssaille´s rahuleping ja 20.aastad

Ajalugu 1. Ims lõpetamiseks kogunesid 26 riigi juhid Pariisi. 1919-1920 aastal toimus Pariisi rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson, Suurbritannia ­ Lloyd George ja Prantsusmaa ­ Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad, suured alad läksid Poolale. Poolale läinud ala nimetati Poola koridoriks ja see

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine ja Tartu rahuleping ( vabadussõda )

Millist tähtsust omab käsitletud sündmus tänapäeval? Sündmus:.............Eesti- Vene....... rahuleping.................................................................................................................. Toimumise koht ja aeg.............toimus Tartus ja lõplikult kirjutati alla Tartu rahulepingule 2.veebruaril 1920 ..................................................................................................... Sündmuse tähtsusajaloos:................Tartu Rahuleping lõpetas Vabadussõja............................................................................................. .................................... ....................................................................................................................................................... .................................................................................................................. Põhjendus.....kuna tänu sellele lepingule säsilitasime me Eesti iseseisvuse..

Ajalugu → Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti iseseisvumise konspekt

06. 1919 ­ 03.07. 1919). Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Võnnu vallutamise päeva hakati hiljemEestis tähistama Võidupühana. · Võit Landeswehri sõjas tähistas Eestlaste võitu põlisrõhujate üle. 6. Tartu Rahu · 1919. aasta novembris toimusid tõsised lahingud Narva all Punaarmee ja Eesti rahvaväe vahel. · Samal ajal algasid Tartus läbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, kus Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. · Tartu Rahuleping kirjutati alla 02.02.1920, selle lepinguga o Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile o Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki o Kehtestati Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir o Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad o Venemaal viibivad eestlased said õiguse pöörduda koju.

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed

Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared)

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine.

Ajalugu Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

1 maailmasõda ja elu peale seda

I MAAILMA SÕDA Võitjad ja kaotajad võitjad Suurbritannia, usa, itaalia, jaapan, prantsusmaa kaotajad saksamaa, austria-ungari, türgi, bulgaaria 3. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõja...

Ajalugu → Ajalugu
222 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti Vabadussõda

Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Tartu rahuleping Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kordamisküsimused - Põhjasõda, Rahvusvahelised suhted, Balti erikord, rahuleping, agaarreformid

Kuidas mõjutas see sõja käiku Eestis? Murrang venelaste kasuks oli Poltava lahing, 8. juulil 1709. Tallinna piiramine algas linna ümberpiiramisega Vene vägede poolt 15. augustil 1710 ning lõppes Tallinna Rootsi garnisoni, Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna poolt linna loovutamisega 29. septembril 1710, Harku mõisas sõlmitud alistumisleppega. Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine 6) Kus ja millal sõlmiti rahuleping, mis lõpetas Põhjasõja? Uusikaupunki rahu. Sõlmiti 10. septembril 1721 Uusikaupunkilinnas Edela-Soomes. 7) Missugused olid Põhjasõja tagajärjed Eestile? Põhjasõja tulemusel sai Venemaa keirsririik vaba pääsu Läänemerele. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700 – 1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal

Ajalugu → Ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas.

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT  Saksamaa  Prantsusmaa  Austria-Ungari  Venemaa  Itaalia 1882  Inglismaa EESMÄRGID:

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu?

tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Need Saksa rahva lootused muidugimõista ei täitunud.). President Wilsoni 14 punktist leidsid mingil määral kasutamist vaid neli tingimust. Sellest hoolimata olid sakslased sunnitud lepingule alla kirjutama. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis (mis jätkus, nagu juba teada, ka peale lepingule alla kirjutamist ja saksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus). Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale tegelikult palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel sinisilmselt võitu ega võtnud rahuplaani vastu. See oli nende poolt rumal käik, sest nad riskisid ju liiga paljuga. Sel hetkel

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Eesti Vabadussõda

Maavalitsuse tekkimine (19. veebruaril 1918)  Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Manifest (kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus) Ajutine valitsus Peaministriks sai Konstantin Päts Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud! Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel Vladimir Lenini ja Brest-Litovski rahuleping (tühistatud) Punaarmee vägede koondamine Eesti piirialadele Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda Ajutise valitsuse osavõtt Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel) Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kontrolltöö nr 2 Ajalugu 12. klass

1. Maailmasõja põhjused, ajendid, osavõtvad riigid 2.Sõjalised blokid, rinded 3.Sõja käik. Tähtsamad lahingud. 4. Sõja lõpp ja tulemused. 5.Versaille s rahuleping 1. Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Esimese maailmasõja spikker

Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide d...

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

A.Hitler-Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea.B.Mussolini- Itaalia peaminister ja diktaator 1922-43.j.tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem Reparatsioon- sõja kahju tasu, mida kaotaja peab tasuma võitjale.demilitariseerimine- mingil maaalal sõjaväe ja sõjaväeliste objektide hoidmise keeld. Desarmeerimine- relvastuse vähendamine. Versailles süst.- rahuleping ja teiste kokkulepete alusel loodud rahvusvaheliste suhete süsteem. Rahvasteliit- rahvusvaheline organistatsioon, mille eesmärgiks oli riikidevaheliste tüliküsimuste rahvameelne lahendamine. Briandi pakt- kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks. Natsionaalsots-üksikisiku allutamine grupile, agresiivsus naaberrahvaste suhtes, juhikultus, üleskutsed hävitada alaväärtuslid rahvad ja inimesed

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvusvahelised suhted peale 2. maaimasõda

a veebruar Rahulepingute projektid koostati Pariisi rahukonverentsil 1945-1946. Rahulepingud sõlmiti viie kaotanud riigiga:  Itaalia  Soome  Ungari  Bulgaaria  Rumeenia Rahulepingutega …. …. Määrati kindlaks riigipiirid Euroopas, sh kaotanud riikide territooriumeid vähendati. ….Reparatsiooni nõuti peamiselt kaupades, mitte rahas. …. Määrati kindlaks relvajõudude ja relvastuse ülempiir vaid enesekaitseks. Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared)

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maailm kahe maailma sõjavahel

Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Eesti 1920-1939

Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajalugu I maailmasõja lõpp, kahe maailmasõja vaheline aeg, II ms algus

Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Keelati omada tanke, raske suurtükke, sõjalaevu, allveelaevu, soomuikeid jne. · Pidid maksma võitjatele reparatsioone

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Vietnami sõda

Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed:

Ajalugu → Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pariisi rahukonverents

PARIISI RAHUKONVERENTS 1919(18. jaanuar)-1920 Fjodorov lk 88 · Kutsutakse kokku kõik võitjate poolel olnud riigid. · Tegelikke otsuseid teeb suur nelik, tegelikkuses aga suur kolmik. · Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando. Esialgu pidi rahulepingute aluseks olema Wilsoni 14 punkti, mis tõid maailma poliitikasse uue nähtuse ­ idealismi. · Tuli kokku 27 riiki. · Kaotajaid ei kutsutud. WILSONI 14 PUNKTI: · Lõpetada saladiplomaatia. · Belgia suveräänsuse taastamine. · Meresõidu vabadus. · Vaba kauplemine riikide vahel. · Kolooniatülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · Vägede väljatoomine Venemaalt. · Prantsusmaale tagastada Alcace-Lorrai...

Ajalugu → Ajalugu
207 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Vabadussõda

juunil toimunud lahingutes Võnnu lähedal suutsid Eesti väekoondised sakslased siiski tagasi lüüa ning jõudsid juuli alguseks Riia alla Landeswehri sõjakäigu üldskeem. Punasega on märgitud Landeswehri-, mustaga Eesti vägede positsioonid ja liikumissuunad. JOHAN LAIDONER 1918. aasta määrati sõjavägede ülemjuhatajaks TARTU RAHU 09.1919 ­ rahukõnelused pihkvas 10.1919 ­ läbirääkimised tartus 31.12.1919 ­ vaherahuleping 03.01.1920 vaherahu jõustus 02.02.1920 ­ taru rahuleping 30.03 .1920 ­ rahuleping jõustub RAHULEPINGU TINGIMUSED Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Eesti saab tagasi esimeses maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Pandi paika riigipiir TÄNAN KUULAMAST

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viktoorialik periood Inglismaal spikker

Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 ­ sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valim...

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Versailles’ süsteem- õiglane või ebaõiglane?

Saksamaa juhid mõistsid, et ainuke võimalus mingisugustki edu saavutada, on võimalikult kiiresti ja efektiivselt vastaste vastu tegutseda. Olenemata sellest, Keskriigid siiski jäid Antandi riikidele alla ning 11. novembril, 1918, kirjutati alla Compiegne'i vaherahu lepingule, milles Saksamaa tunnistas oma lüüasaamist. Vaherahu tingimuste eesmärgiks oli muuta Saksamaa liitlaste ees jõuetuks, et sundida teda hiljem aktsepteerima raskeid rahutingimusi. Versailles' rahuleping, mis sõlmiti aastal 1920, ütleb, et sõja puhkemises tuleb süüdistada Saksamaad ning tema liitlasi. Sõda ei saa alustada üksi. Arvan, et sõjategevuse eest vastutasid nii võitja- kui ka kaotajariigid. Seega oli juba süüdistus, et kaotajad olid sõja puhkemises süüdi, ebaõiglane. Prantsusmaa nõudis Saksamaalt "kõige eest maksmist". Ta soovis, et Saksamaa reparatsioonide maksmise aeg oleks pikk ja ei oleks määratud kindlat summat, (see

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti Vabariik 1918-1940

Referaat Eesti Vabariik (1918-1940) Nimi Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus · Majandus · Eluolu · Kultuur · Eesti välispoliitika · Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased, leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Järgmiseks päevaks olid riiki marssinud Saksa väed, kes ei tunnustanud riiki demokraatlikuna ning alustasid oma okupatsiooni

Ajalugu → Eesti ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Pariisi rahukonverentsid – nende sarnasused ja erinevused

 Mõlemal korral tekkis maailma uusi iseseisvaid riike.  Mõlemad konverentsid panid punkti sõjale ja suutsid kokkuleppida rahutingimustes.  Mõlemad konverentsid toimusid Prantsusmaal, millest tuleneb ka nimi – Pariisi rahukonverents.  Mõlema sõja lõppedes kasvas Ameerika Ühendriikide võim maailmas Peamised konverenti erinevused:  1919. aasta rahukonverentsi ajal sõlmiti rahuleping Saksamaaga, 1947.aastal seda enam ei suudetud.  Esimese rahukonverentsi tulemusena tekkis rohkesti uusi riike Euroopas, teise ajal jäeti riigid nii, nagu nad sõjakäigus olid välja kujunenud ( Nõukogude Liit võis enda okupeeritud alad alles jätta ).  Esimese konverentsi ajärel määrati täpsed piriid Saksamaa maa-,mere- ja õhujõudude maksimaalse suuruse kohta ning piirati relvastust.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti iseseisvumine ja vabaduss6da

liitis Liivimaa ja Eestimaa *19.veeb.1918 ­ Päästekommitee loomine -> iseseisvumise väljakuulutamine *24.veeb.1918 ­ Eesti Vabariigi väljakuulutamine -> esmakordselt suudeti oma rahvusriik luua 4. 3 tähtsaimat sündmust Vabadussõja käigus: *28.nov.1918 ­ vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda *23.juuni 1919 ­ Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased sakslaste üle võidu *2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks 5. 3 Eesti poliitikut iseseisvumise ajajärgust: * Jaan Poska ­ Eestimaa kubermangu kantsler, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule *Konstantin Päts ­ Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailm 20.saj alguses

alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. 8)Pariisi rahukonverents Avati jaanuaris 1919 Pariisis. Lõppes jaanuaris 1920. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Lükati tagasi Ameerika presidendi laiahaardeline rahuplaan. Keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingu koostamisele. 9)Versailles' rahuleping sõlmiti 28.juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Pariisis. 10.jaanuaril 1920 jõustunud leping lõpetas ametlikult I ms. Rahulepingu säteted: Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma aladest. Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir(100 000 sõdurit ja 4000 ohvitseri). Keelustati kindralstaap. Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Saksamaa laevastiku jäänused anti Suurbritanniale. Saksamaalt võeti ära kõik asumaad.

Ajalugu → Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Pariisi rahukonverents ajalugu 9.kl

Pariisi rahukonverents ( Versaili rahuleping ) Versai rahuleping sõlmiti võitjate riikide vahel. · Saksamaa tunnistati I-maailmasõja süüdlaseks · Saksamaa kaotas tuntava osa territooriumist · Saksamaa maksis Prantsusmaale tohutu reparatsiooni-( sõjakaotus maks) · Saksamaa ei tohtinud omada mingisugust sõja- rasketehnikat · Saksamaa armees võis olla ainult 120 000 meest ( kergrelvastusega ) · Saksamaa Reini jõe tagused alad demiliseeriti ja läksid Prantsusmaale võlgade katteks panti

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Eesti Vabadussõda

pidasid Eesti iseseisvumise säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva. ● 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. ● 1919.aasta jaanuari pealetungis selgus omade kindel üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur alagatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus. 1918.aasta tähtsamad sündmused ● 3.-12.jaanuar - Tallinnas toimub teine ülemaailmne Eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvumise väljakuulutamist. ● 6.veebruar moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ● 30

Ajalugu → Eesti ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Weimari Vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused

Kuna selle põhiseadus töötati välja Weimari linnas, siis hakati uut riiki kutsuma Weimari Vabariigiks. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks- Weimari Vabariigi populaarsus elanikkonna hulgas oli väike, mistõttu see 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut lagunes. Miks see lagunes ehk mis olid selle nõrkuse põhjused? 1919.- 1920. aastatel toimus Versailles's rahukonverents, kus töötati välja rahuleping. Selle tingimused olid saksa rahva jaoks ülirasked ja need ei soodustanud stabiilsuse kasvu Weimari Vabariigis. Demokraatia hukule Saksamaal aitasid kaasa Esimese Maailmasõja võitnud Antanti riigid, eriti Prantsusmaa. Rurhi okupeerimine prantslaste poolt tõi kaasa tõelise krahhi Saksamaa majanduselus. Sõja tagajärjel niigi nõrgestatud majanduselu suri praktiliselt välja. Versailles' rahulepinguga määrati ära Saksamaale lubatud lahingulaevade arv, seepärast viidi

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared)

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rahulepingud

rahuleping, mis oli Saksamaa ja liitlasrikide vaheline. Selle käigus püüti Saksamaad võrdustada teistega, vähendades tema asumaid. Suure osakaaluga olid ka Brest-Litovski rahuleping ning Molotov-Ribbentropi pakt. Viimane neist on ehtne näide, et rahulepingus polnud vaid õilsa eesmärgiga luua rahu maailma, Venemaa soovis vaid salajase protokolliga jagada riike enda ja Saksamaa vahel, sealjuures rikkus ta ikkagi pakti tingimusi. See oli kindlasti ebaõiglane rahuleping, see tõstatas juurde vaid probleeme ja sõjalisi konflikte. Üldiselt võib pidada suurriikide lepinguid nendeks, mis muutsid maailma enim. Kuigi meid puudutab ju ikkagi enim Tartu rahuleping, mida ei saa mainimata jätta. Selle käigus lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Ma usun, et tänapäeva maailm vajab nii samuti rahulepinguid, sest igalpool maailma ei ole siiski rahu, vaid sõdimine

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahe maailmasõja vahel

Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, seada tingimused kaotanud Keskriikidele. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

2. Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil · Venemaa ­ Impeeriumist eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Kõigil viiel riigil tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik) · Austria-Ungari ­ Austria, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia-Sloveenia riikidest) · Türgi ­ kaotas valdused Lähis-Idas 3. Pariisi rahukonverents ja Versailles'i rahuleping Pariisi rahukonverents: · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa ­ Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks"

Ajalugu → Ajalugu
544 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sõdade nimetused ja algused,lõpud

1. Eesti vabadussõda algas-1918.28 nov-2.veeb 1920 2. Tartu ülikool avati-1632 3. Tartu rahuleping sõlmiti-1920 Sellega lopes-vabadussõda 4. Eestlaste esimene laulupidu toimus-tartus 1869 5. See pühendati järgmisele sündmusele-50 aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisele liivimaal. 6. Laulupeo üldjuhtideks olid-Jansen,Kunileid 7. K.Päts valiti eesti presidendiks-24.aprill 1938 8. 1949.25 märts-uus massiküüditamine,mille ohvriks langes 21 tuh. inimest 9. 1648-forceliuse kooli rajamine 10. 1700-1721-põhjasõda 11. 1343-jüriöö ülestõus 12

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kontrolltöö: Maailm 20.saj algul

okt 1917 Kongerss võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Seal pöörduti maailma riikide poole, et alustada rahuläbirääkimisi. Tagajärjed: võim läks enamlastele. Venemaal toimus kodusõda (punaste võit) 8. Euroopa uus kaart (lagunenud impeeriumid ja uued riigid) Õ lk 62 - 65 Austria-Ungari lagunes- 3.nov 1918 Austria kapituleerus Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik) Sõja tagajärjel tekkisid uued riigid: Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia 9. Pariisi rahukonverents ja Versailles`i rahuleping Õ lk 62 - 64 Pariisi rahukonverents: kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pärisorjus ja selle kaotamine eesti-ja Liivimaal ja Versailles rahu ja Versailles süsteem

Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused ­ 1) Sõjalised piirangud ­ *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus *ei tohtinud omada ega juurde ehitada lennukeid, tanke, allveelaevu Laevastik plaaniti kokku koguda Flo sadamasse aga sakslased uputasid oma laevad. Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun