KOLLABORATSIOON JA KOLLABORANDID http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon Kollaboratsioon (ladina k. 'kaastöötamine') on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud reziimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollabratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali 12.-14. juuni 2000. aasta kohtuotsus täpsustas mõistet 'kollaboratsioon' ja defineeris selle teadliku tegutsemisena okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle kodanikkonna kodanikuõigusi http://eestimeel.blogspot.com/2009/06/uhemotteliselt-kollaboratsioonist.html Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud
võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest arreteeriti välja arvatud A.Hitler, kes sooritas enne II MS lõppu enesetapu Hitleri partei keelustati. 1923a.Korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud. Adolf ise pidi aasta veetma vangistuses. Partei ei olnud enam keelustatud. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, hakkasid nad poolhoidu koguma.
Öösiti kostis kambrisse peksuhoope ja meeste karjeid. Oli õudne. Tallinna Patareis algasid uurimised Kaarel Liidaku (Karl Lepiku) asjus. Mind ,,töötlesid" kolm vene ja üks eesti uurija. Käituti võrdlemisi viisakalt. Ülekuulamised toimusid ainult öösel. Kõige vastikum ja alandavam oli uurijate püüd meid heade lubadustega nuhkideks värvata. Hirmutamiseks viidi mind paariks nädalaks Patareisse-ähvardati ja meelitati. Kuna suutsin vastu seista, anti asi tribunali. 18. veebruaril 1946. a viidi mind [--] Sõjaväe Tribunali ette. Kohtulaua taga istusid kaheksa vihast meest ja nende ees mina üksi suure kohtulaua taustal. Küsiti vähe, vast 10 minutit. Protokoll näis varem valmis olevat, võeti allkiri. §58-3A põhjal anti 7 aastat range reziimiga laagrit ja 3 aastat asumist koos kogu varanduse konfiskeerimisega. Minu süüks loeti osavõttu nõukogude võimu vastasest vandenõust, kuna ma olin varjanud selle üht juhti K. Liid akut. (Eesti Elulood I
1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629- Charles I ajas parlamendi laiali 1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele 1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte 1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti viigid- Oranje Willemi pooldajad toorid- Jamesi pooldajad
1997. aasta juunikuus teatas Kambodža valitsus tema vahistamisest Khmer Rouge’i pettunud liikmete poolt. Kuigi loodeti ta rahvusvahelise kohtu alla anda, keeldusid Khmer Rouge’i partisanid teda välja andmast Pol Pot oli lõpuni kindel, et tema tegevus oli ainuõige ja ta ei teinud midagi valesti. Pol Poti lõpp Lõpuks jõudsid valitsus ja partisanid kokkuleppele Pol Poti viimises Taisse, kus USA võimud saaksid ta arreteerida ning seejärel juba rahvusvahelise tribunali ette toimetada. Seda aga ei juhtunud, kuna 15. aprillil 1998 Pol Pot suri. Pol Poti naise sõnul oli ta surnud une pealt, hiljem teatasid võimud, et tema surma põhjustas südamerabandus. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pol_Poth http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3 /38/PolPot.jpg/220px-PolPot.jpg http:// www.rfa.org/english/blog/cambodiablog/blog6_c ambodia_southerland-20060720.html/KhmerRougeS oldier150.jpg/image http:// upload
Referaat 2010 Anubis hieroglüüfkirjas Anubis (Kreeka k.), Inpu või Anupu või Ienpw (Vana Egiptuse k.). Vana Egiptuse jumal šaakali pea ja inimese kehaga. Tema ülesanne oli saata surnuid surnuteriiki. Esmakordselt mainiti teda Vana Riigi püramiidides leitud kirjades, mis kirjeldasid vaarao matuseid. Sellel ajal oli ta kõige tähtsam surnute jumal, kuid Keskmise Riigi ajal asendus ta Osirisega. Talle anti erinevaid nimesid seoses tema rolliga matusel. Näiteks: Tema, kes ta on oma mäel, mis väljendab tema tähtsust lahkunute ja nende haudade kaitsjana, ja Tema, kes ta on palsameerimispaigas, seostades teda mumifitseerimise protsessiga. Nagu ka paljud teised Vana Egiptuse jumalad, oli tal erineva...
Opositsiooni murdmiseks vangistati 11parlameni liidrit. *1640.tuli jälle kokku parlament, valimistel saatis edu opositsioon. Charles taotles raha sõjaks sotlaste vastu, parlament aga keeldus ja nõudis tema nõuandjate karistamist. Kuu aja pärast saadeti parlament jälle laiali. *1640.sõlmiti sotlastega 3nädalaks vaherahu. *1641.läks tegelik võim riigis parlamendi kätte. *1649.moodustas alamkoda Kõrge Kohtu e. Tribunali, mille otsusega sama aasta 30.jaanuaril hukati tapalaval Charles. 4. Kuidas suhtute teie Charles I hukkamisse? Põhjendage! Leian, et see oli põhjendatud, kuigi võibolla liiga karm võte. Ideeliselt oleks saanud kuningat ju taandada või mingitki moodi uuesti valida. Kuigi Charles läks ilmselget üle piiride valitsemisega, oleks pidanud arvestama, et see on ikkagi Inglismaa, mitte olema kinni oma Soti stiilis. 5
sealt vangistusest ära saada. Paar aastat pärast seda sügisel hakata Eestlasi kodumaale tagasi saatma ja väljastati vaikselt ka passid. Nii sai ka Erna loa kodumaale tagasi suunduda. Erna oli väga õnnelik ja ootusärevuses, et ehk ootab teda kodumaal ta aramastatud mees Heldur. Jõudes kodumaale Eestisse sai ta aga Helduri kirja, kus 47 aastat tagasi Heldur kirjutas talle, kuidas ta on olnud 5 kuud juba vangilaagris. Ta rääkis kuidas radupidi saadetakse Eesti kaitseliidu mehi tribunali ette, neist meestest pole keegi tagasi tulnud ja järgmine päev oli tema kord minna. Ta ei usu, et tuleb tagasi, et Erna ei ootaks teda. Heldur hukati ilma kohtuotsuseta Siberi vangilaagris viis kuud pärast kohalejõudmist. Erna sai selle kohta ametliku kinnituse pärast Eesti taasiseseisvumist 47 aastat hiljem. Ma arvan, et see oli väga hea, et Erna ei teadnud seda, sest lootus Heldurit näha oli ainuke lootus ja tahe kuidagi ellu jääda. Ta oli kaotanud Siberis kõik. Oma mehe ja tütre
5 miljonit surnud. Sakamaal ja liitlastel suured kaotused, Wehrmacht ei toibunud. Jossif Stalini käskkiri (mustand) Stalingradi all võitlevatele Punaarmee üksustele, 28. juuli 1942 Paanikatekitajad ja argpüksid tuleb kohapeal maha lasta. Lõpp teha taganemise mentaliteedile! Komandörid, kes on lubanud positsioonidelt vabatahtlikult lahkuda, tuleb ametist maha võtta ja kohe tribunali alla anda. Nendes kirjades on mõlemad diktaatorid üritanud oma vägesi juhendada ja käsklusi anda. Stalin väljendas oma käskkirjas selgelt, et ta on vihane, kuna Saksa armee liikus kogu aeg edasi ja Punaarmee üksused muudkui taganesid. Stalinil oli õigus selle peale pahane olla, kuna Saksa armee koguaeg rüüstas NSV Liitu ja Punaarmee hakkas alistuma. Sõja lõpuaasatad Hitleri-vastase koalitsioon Tippkohtumised Aeg ja koht Osalejad Tähtsamad otsused
NSV Liidu valitsused ja mis koostajate kinnitusel sisaldas seni kirjapan- emata rahvusvahelisi õigusi. Harta (art. 6-a) nägi ette kolm kuriteokoosseisu: sõjakuriteod, vallutussõja alustamine ja inimsusevastased kuriteod. Liitlaste väitel tulenes kohtupidamise õigus Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonist. Et natsi Saksamaad (ja teljeriike) oli vaja karistada ka enne sõda tehtud kuritegude eest, siis tuli vastu võetud õigusnormidele anda tagasiulatuv jõud. Seda tehti Nürnbergi tribunali kohtuotsusega, millega tunnistati tagantjärel karistatavaks teod, mis on vastuolus tsiviliseeritud rahvaste hulgas kehtiva õiguse põhimõtetega või rikuvad üldkohustusliku rahvusvahelise tavaõiguse norme. Hiljem tegi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Peaasamblee mitme oma resolutsiooniga kõik Nürnbergi Harta normid oma liikmeile üldkohustuslikuks. Oluline on silmas pidada, et Nürnbergi Harta on
Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast tõltumatuks, kui Charles oli aktile allakirjutanud. Kuna parlamendi volituste tähtaeg oli jäänud kindlaks määramata, ei saanud seda enam laiali saata ja nii läks ajalukku nn pikk parlament. 1641. Läks riigis tegelik võim parlm kätte. Independentlik vabariik-Alamkoda moodustas 1649.a Kõrge Kohtu ehk tribunali,mille otsusega sama aasta 30.jan hukati tapalaval Charles I. Veeb kaotas parlament lordide koda ja kuninga ametikoha. 19.maiö 1649 kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi riiginõukoku valiti 1 aastaks. Riigikogu 41 liikmes 31 oli parlamendi saadikud , ehk neid võime ei lahutatud sisuliselt. Realevõim riigikogus kuulus mõndadele ohvitseridele, kelle eesotsas oli indepentide liider Oliver Cormwell. ,, Ettepanekute peatükkide." Nime alla
rahvusvahelisest kriminaalõigusest oli veel lapse kingades- seepärast anti nende karistamine saksa enda kätte- Leipzigi tribunal. See aga väga hästi ei toiminud, kuna anti oma rahva kätte, siis tuleb ikka poliitika mängu- saksamaal mõisteti enamus Leipzigi tribunalis süüdi. Seega otsustati et kui sellised asjad edaspidi toimuvad, sis ei saa anda seda selle rahva kätte. Nürnbergi ja Tokyo tribunalid. 1945. Aastal võeti liitlaste poolt vastu Londoni statuud, mis taotles eraldi tribunali loomist natiside üle kohtu pidamiseks. Selle statuudi olulisemaks komponendiks olid kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu. Brian kellogi paktiga võtsid osapooled kohustuse mitte kasutada sõda rahvusvahelise poliitika teostamiseks. Küsimus oli selles, et kui riik on endale selle võtnud, siis kas see laieneb üksikisikutele
ning oli Patarei vanglas kuni 1937. a. jõuludeni, mil sai amnestia (koos kindral Larkaga). 14. juunil 1941. aastal juuniküüditamise käigus arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi tribunali poolt. Tõrvand suri Vjatka laagris Kirovi oblastis 12. mail 1942. Nikolai Reek 1923-1925 õppis ta kõrgemas Click to edit Master text styles sõjakoolis Prantsusmaal. Second level 19251926 ja 19341939 oli N. Third level Reek Eesti Rahvaväe ja kaitseväe Fourth level kindralstaabi ülem.
rahvusvahelisest kriminaalõigusest oli veel lapse kingades- seepärast anti nende karistamine saksa enda kätte- Leipzigi tribunal. See aga väga hästi ei toiminud, kuna anti oma rahva kätte, siis tuleb ikka poliitika mängu- saksamaal mõisteti enamus Leipzigi tribunalis süüdi. Seega otsustati et kui sellised asjad edaspidi toimuvad, sis ei saa anda seda selle rahva kätte. Nürnbergi ja Tokyo tribunalid. 1945. Aastal võeti liitlaste poolt vastu Londoni statuud, mis taotles eraldi tribunali loomist natiside üle kohtu pidamiseks. Selle statuudi olulisemaks komponendiks olid kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu. Brian kellogi paktiga võtsid osapooled kohustuse mitte kasutada sõda rahvusvahelise poliitika teostamiseks. Küsimus oli selles, et kui riik on endale selle võtnud, siis kas see laieneb üksikisikutele
rahandusosakonda. Oktoobrirevolutsiooni ajal asutati 4. novembril ülestõusu juhtimiseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Selle esimees oli Ivan Rabtsinski ja aseesimees Viktor Kingissepp. Sakslaste Eestisse saabumise järel veebruaris 1918 läks ta tagasi Venemaale, kus osales Ülevenemaalisel Erakorralisel Nõukogude Kongressil Eesti delegaadina. Seal valiti ta Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmeks.Ta oli juunist augustini selle juures asuva Revolutsioonilise Tribunali juurdlusosakonnas ja augustist novembrini Ülevenemaalises Erakorralises Komisjonis, kus ta oli Tsekaa asutaja ja juhataja Feliks Dzerzinski lähedane kaastööline. Viis läbi Vladimir Leninile sooritatud atentaadi uurimist, kuulas üle atendaadi sooritajat Fanny Kaplanit. Pärast Saksa okupatsiooni lõppu novembris 1918 tuli ta tagasi Eestisse illegaalsele parteitööle. Samal kuul toimunud Eestimaa kommunistlike
kus kaks „suurt“ olid koos oma mõttekaaslastega pidevas ideoloogilises vastasseisus. Lühendite selgitusi: USA – Ameerika Ühendriigid, NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, GBR – Suurbritannia, FRA – Prantsusmaa, LÄÄNE-EUR – Lääne-Euroopa, GER LV – Saksamaa Liitvabariik, JPN – Jaapan, GER DV – Saksamaa Demokraatlik Vabariik, CHN – Hiina Rahvavabariik Nürnbergi protsess 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri- Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Külm sõda – ideoloogilised ja majanduslikud pinged ühelt poolt NSVL-i ja tema liitlaste (eelkõige
lähistel. Siiski arreteeriti Ferdinand Rei 2. märtsil 1953 Tallinnas ja mõisteti ENSV Ülemkohtu otsusega sama aasta juulis par. 58-10 lõige 2 alusel 25 aastaks sunnitöölaagrisse ja 5 aastaks asumisele. Ferdinand Rei otsuse järel Dubrovlagis ning vabanes 1955 amnestiaga, misjärel tuli Eestisse tagasi ja elas Paides. Ferdinand Rei abikaasa Elsa Rei jäi samuti küüditamata, varjates end oma õdede juures Paide lähistel. Ka Elsa Rei arreteeriti märtsis 1953 ja mõisteti tribunali otsusega par. 58-10 lõige 2 alusel 8 aastaks sunnitöölaagrisse ja 3 aastaks asumisele. Elsa Rei oli Harku vanglas ja vabanes samuti 1955 amnestiaga. 9
· Vjatseslav Molotov - tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime molotovi kokteil. · Georgi Zukov - 8. mai 1945 kirjutas alla Saksamaa kapitulatsiooniaktile. · Adolf Hitler - Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea · Joachim von Ribbentrop - Ribbentrop oli Saksamaa poliitik, välisminister. Hukati poomise läbi Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt 16. oktoobril 1946 · Erwin Rommel - juhatas 19401943 Saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks. · Neville Chamberlain- lepituspoliitika ajaja · Winston Churchill - hitleri vastane. osales mitmel Jalta Teherani jpt konverentsidel IIMSi ajal · Bernard Montgomery - Briti välimarssal (feldmarssal) ning üks olulisemaid liitlasvägede
Vaenust Charles I vastu puhkes Soti ja Inglismaa vahel sõda. 1640. aastal tuli parlament taas kokku. Kui see saadeti uuesti laiali, sest parlament keeldus Charles I taotlust saada raha sõjaks sotlaste vastu. Juulis 1640 sõlmiti sotlastega vaherahu ning parlament kutsuti taas kokku. Parlament võttis vastu akti, millega võis parlamenti laiali saata ainult ta enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Alamkoda moodustas 1649. aastal Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati samal aastal Charles I. 19. mail 1649. aastal kuulutati välja vabariik! Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. 1653. aastal ajas Oliver Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi seda püüti kaunistada nn väikese parlamendiga. 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite dünastia taastamiseks, millega kaasnes ka parlamendi taaskogunemine. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga
Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane. Eisenhower-oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Montgomery Keitel-oli Saksa kindralfeldmarssal ning Relvajõudude ülemjuhatuse esimees. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt surma. Churchill de Gaulle-oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister Roosevelt-oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Truman-oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident (1945) ja 33. president (aastatel 19451953). Stalin-oli Nõukogude Liidu diktaator. Hitler-oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa
Seega siseriiklik protsess rahvusvahelise sõjakuriteo suhtes on liigagi sageli subjektiivne ja erapoolik. Jugoslaavia ja Ruanda kriminaaltribunal luuakse pädevusega mõista kohut seoses Jugoslaavias toimunud sõjakuritegudega ning Ruanda genotsiidiga. Need asutati väljaspool neid riike ning ühekordseks kasutamiseks. Kaasuses "Tadic" teemaks oli ka see, kas tribunalil on ikka pädevus. Need tribunalid asutati ÜRO Julgeoleku Nõukogu poolt. Ruanda tribunali kaasused on põhiliselt seotud genotsiidikuritegudega. Maailma esimene süüdimõistmine genotsiidikuritegudes oli 1960ndatel Adolf Eichmann'i üle Iisraelis seoses juutide genotsiidiga II MS ajal. Tema tegeles logistiliste probleemidega. Ruanda tribunali kaasused on põhilselt seotud isikutega, kes tegelesid genotsiidile eelneva "ajuloputusega"ja kihutamisega. Jugoslaavia ja Ruanda tribunali loomine kujundas arvamuse, et on vaja püsivat rahvusvahelist tribunali või kohust
Saabudes oli ta poolsurnud. Kohtunike ette astudes polnud ta ei vaimselt ega füüsiliselt võimeline end kaitsma. Kohus kestis pool aastat. Galileo kaitseks astusid välja mitte üksnes vabamõtlejad, vaid ka mitmed katoliiklasest õpetlased ja kirikumehed inkvisitsioon oli ühtviisi võimas ja ebapopulaarne. Kuid inkvisitsioon sai oma tahtmise. 1633. aasta 22. juunil anti talle võimaus lahti öelda veendumusest, et Maa liigub. Värisev ja kurnatud Galileo olevat samal ajal, kui sõbrad tribunali ees teda minema kandsid, sosistanud: ,,Eppur si muove!" - ,,Ta liigub siiski!" Inkvisitsiooni kardinalid andsid 6 käsu: ,,Meie issanda, kõige pühama Jeesuse Kristuse, ja tema ema, püha Neitsi Maarja nimel anname teada, et Galileo raamatud on nüüdsest keelatud ja nende autor on määratud vangikongis karistust kandma, kuni meie parem äranägemine ette näeb
Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel. Nürnbergi protsess ja selle ajalooline tähtsus (11.194510.1946) Nürnbergi protsess rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess HitleriSM partei,riigi ja sõjaväejuhtide üle. 12 kohtualust mõisteti surma, 3 said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. See oli uuema aja ajaloos esimene juhtum, kui suure riigi juhtidele määrati kriminaalkaristus inimkonnavastaste kuritegude eest. Juriidilist vastutust riigi nimel või võimude käsul sooritatud kuritegude eest kandis igaüks ise. Riiklike huvide realiseerimine agressiivse sõja
Aastakümneid on meile korratud, et II Maailmasõja põhjustajaks oli Adolf Hitler ja tema plaan vallutada maailm. Tegelikkus polnud aga kaugeltki selline ja sõja põhjused olid hoopis teised. Põhjuseks oli Versailles’ rahulepinguga tekitatud tohutu ebaõiglus Saksamaa suhtes. Võitjad panid kogu vastutuse I Maailmasõja eest Saksamaale, mis on naeruväärne. Saksamaa pidi loovutama tohutud territooriumid, mis olid ajalooliselt olnud Saksamaa osa ja olid asustatud sakslastest elanikega. Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm, mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal. Saksa juhtkond ei unistanud sõja vallapäästmisest, küll aga unistasid sellest rahvusvahelised pangandustegelased ja relvatöösturid, samuti Nõukogude Liit. Ilmselt mitte küll maailmasõjast aga konfliktist siiski. Ja pakkus Saksamaa inglastele nii enne sõda kui ka korduvalt sõjavältel vaherahu ilma mingite imelike klausliteta. Seda ei võetud vastu j...
Zukov oli Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane. Eisenhower oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Montgomery Briti vägede ülemjuhataja. Keitel oli Saksa kindralfeldmarssal ning Relvajõudude ülemjuhatuse esimees. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt surma. Churchill oli Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister. De Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, moodustas Londonis Prantsusmaa valitsuse eksiilis. Roosevelt USA president. Truman USA president. Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa
vallanud ühtki neist keeltest ja hindas kasvandiku polüglotivõimeid kui maailmatundmise ja diplomaatilise osavuse tõendit. Pärast rännuaastaid Weseli, Metzi ja Straburgi vahel tekkis Joachim Ribbentropil ja tema nooremal vennal Lotharil eriline huvi anglosaksi keeleala vastu. Nad veetsid kaks aastat Inglismaal, õppisid tundma ja hindama elu saarel, ning sõitsid 1910. aastal Kanadasse. Seal tegi Joachim küllap oma elu tähtsaima otsuse, mis viis ta lõppude lõpuks Nürnbergi tribunali ette. "Ma läksin algul vaid külla, jäin aga neljaks aastaks Esimese maailmasõja puhkemiseni, Kui ma oleksin tollal Kanadasse jäänud, mis oli teenistuskõlbmatuse tõttu võimalik, milliseks oleks siis minu elu kujunenud?" küsis surmakandidaat aastakümneid hiljem oma viimastes kirjapanekutes, Ükski Hitleri käsilastest polnud sõjaroimariks sündinud. Mõni tegi end selleks ise. Noormees tundis end Kanada avarustes hästi. Üllatavalt lühikese ajaga muutus ta kõrgema
aastal hiljem kutsuti parlament jälle kokku, võeti vastu õigusakt, millega võis parlamenti laiali saata ainult ta enda nõusolekul parlament muutub sõltumatuks, pikk parlament (valitses 13 aastat) · Kuningas proovis vahistada parlamendi juhte (1642), kes olid varjunud, algas vägede kogumine · Kavalerid kuninga pooldajad, ümarpead parlamendi pooldajad · Oliver Cromwelli juhtimisel võidavad ümarpead · Alamkoja loodud Kõrge Kohtu ehk tribunali otsusega hukatakse 30. jaanuaril 1649. aastal kuningas Charles I · Veebruaris 1649 kaotatakse Lordide koda ja kuninga ametikoht, kuulutatakse välja vabariik (commonwealth), täidesaatev võim Riiginõukogu eesotsas Cromwelliga · Diktatuur, mida kaunistas väike parlament, mis saadeti laiali · Pärast Cromwelli surma taastati Stuartite monarhia Võimule sai Charles II, taastatakse parlament, segadused troonipärimisega Võimule sai James II (Charles II vend)
4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kohustusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik – demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada – kui riigile omased tunnused puuduvuad. 1) tekib nn ebaseaduslik riik – Lõuna-Rodeesia – kuulutas iseseisvust, valitsejateks valged, üldsus pidas ebaõiglaseks, kuna rahvas oli must – ei peetud õiglaseks valitsuseks.
...................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... 2 Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes Nürnbergi protsessiga 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri-Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Pingutustest hoolimata ei jõudnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu
4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kouhstusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada kui riigile omased tunnused puuduvuad. 1) tekib nn ebaseaduslik riik Lõuna-Rodeesia kuulutas iseseisvust, valitsejateks valged, üldsus pidas ebaõiglaseks, kuna rahvas oli must ei peetud õiglaseks valitsuseks.
SS allorganisatsioonid olid kaasosalised Holokaustis Gestapo- oli Saksamaa riigivõimu poliitiliste, ideoloogiliste ning rahvuspoliitika (kommunistid, juudid, homoseksuaalid, mustlased jne) vastaste genotsiidi, tapmise ning tegevuse kontrolli teostav salapolitsei aastatel 19331945. Hermann Göring- oli Saksamaa poliitik ja sõjaväelane. Saksa lennuväe Luftwaffe juht ning Ida Preisimaa peaminister 10. aprillist 1933 kuni 24. aprillini 1945. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt surma, kuid enne kohtuotsuse täideviimist tegi enesetapu. Rudolf Hess- oli Saksamaa poliitik, Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei teine mees. Lendas 1941. aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja Suurbritanniasse, kuid võeti vangi. Nürnbergi protsessil mõisteti ta eluks ajaks vangi. Tema surma asjaolud on ebaselged (võimalik, et ta mõrvati Briti eriteenistuse poolt, vältimaks temapoolseid tunnistusi).
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi,...
Esile kerkis arvamus, et pärilik juutlus või mala sangre (tõlk. halb veri) tekitab probleemi ja isegi ristimine ei suuda seda lahendada. Siit sai alguse hispaania rassism, kus puhtaverelisus on kinnisideeks. Samamoodi oli rassism natside aaria paragrahvi ja Nürnbergi seaduste aluseks, mis keelasid juutidel igasuguses avalikus ametkonnas töötamise ja võtsid Saksa kodakondsuse. Hispaania inkvisitsioon 1480. aastal rajasid Hispaania kuningas Ferdinand ja kuninganna Isabella tribunali, et puhastada kogudused inimestest, kes salaja juudi usu külge klammerdusid. Järgnesid laialdased arreteerimised. 1481. aastal põletati tuleriidal esimesed ohvrid. Aastate jooksul saadeti umbes 30 000 marranost tuleriidale. Hispaania inkvisitsioon kestis kaua (XV sajandist kuni IX sajandi alguseni) ja kattis geograafiliselt suure ala levides kõigi oma põhjalikult dokumenteeritud julmustega Ladina-Ameerikani. Maalt väljaajamine Juute aeti välja peaaegu igalt maalt, kus nad elasid.
JK suhteid alluvatega iseloomustab kõige paremini tõsiasi, et pärast Veebruarirevolutsiooni taotlesid sõdurid oma ülemale IV järgu Georgi risti, mida annetati tavaliselt üksnes alamväelastele ning mis oli igale ohvitserile suureks tunnustuseks. Oluline on seegi, et Tartu päevil, mil JK oli teravas vastuolus enamlastega, ei söeandunud viimased sõdurkonnas populaarse rindeohvitseri vastu midagi radikaalset ette võtta. Pagunite kandmise eest anti JK küll tribunali alla, kuid see piirdus avaliku vabandamise nõudmisega. Kodumaal tegi JK ootamatuilt kiirelt sõjaväelist karjääri. Olles määratud tagavarapataljoni ülema abiks, tuli seni komando ja roodu juhtimisega piirdunud JK-l hakkama saada terve väekoondisega- nime poolest küll pataljon, aga arvuliselt oli tegemist brigaadiga. Saksa okupatsiooni ajal organiseeris JK põrandaalust Kaitseliitu kogu Tartu maakonna ulatuses ning novembris saigi temast maakonna Kaitseliidu ülem
Relvastuseks oli kommunistidel ainult 10 revolvrit ja 20 vintpüssi. Mäss pidanuks toimuma siis, kui Tallinnast jõuab kohale teade riigipöördest. Oodates mässu puhkemist, jagati omavahel ära Pärnu linna kõrgeid ametikohti. Selle käigus mindi ka tülli, kuid üks juhtidest peatas tüli, öeldes, et Venemaal saabuvad abilised saavad niikuinii paremad kohad endale. Koostati ka mahalaskmisele määratud kodanike nimekiri ja üks voorimees määrati tribunali esimeheks. Surmamõistetute nimekirjas oli umbes 1200 nime, mis oli Pärnu 12 000 elaniku kohta üpriski suur arv. Pärnus otsustati kõigepealt hõivata 6. rügemendi kasarmud ja tuua sõdurid enda poole üle. Rügemendis arvati olevat kommuniste. Politseile märkamatuks jäämiseks otsustati Räämalt linna minekuks silla kasutamise asemel minna üle jõe paatidega. Teisel kaldal olnud paadisadamast saadetigi kaks meest paate tooma. Aga paatide toomiseks kulus kaua aega ja
raha palgaarmee ülalpidamiseks. Charles alistus 1646. aastal kui Oxford langes ümarpeade kätte. Ta vangistati Wighti saarel, kus ta koos sotlastega järjekordsed vandenõud sepitses. Puhkes taas võitlus, rojalistid mässasid ja sotlased püüdsid edutult Inglismaale tungida. Cromwell kõrvaldas ametist parlamendiliikmed, kes kuningast lugu pidasid. Ülejäänud mõistsid Charlesi riigireetmises süüdi ja ta hukati 1649.a. Independentlik vabariik Alamkorda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati 1649. Charles I. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga ametikoha. 19.mai 1649 kuulutati välja vabariik, täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Reaalne võim Riiginõukogus kuulus aga mõnedele ohvitseridele (Oliver Cromwell) Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esile kutsunud rahva mitmesuguste kihtide rahulolematuse. ° Ei olnud kaotatud kirikukümnist 10
valitsuselt. Ärahirmutatud kuningas Vittorio Emanuele III tegigi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. Sisuliselt oli see riigipööre. Fasistlik diktatuur kujunes Itaalias välja järk-järgult. Esialgu valitses Mussolini vormiliselt konstitutsiooni raames, lõplikult kujunes totalitaarne fasistlik diktatuur välja aastail 1926-1929. Suleti kõik opositsioonilised ajalehed, ajakirjad, keelustati kõik parteid peale fasistliku, tribunali alla saadeti tuhandeid antifasiste, koostati dokument nimetusega "Töö harta," mis kavandas riigi majanduse juhtimise korporatiivse süsteemi. Korporatsioonid olid ühiste elukutsetega inimeste - tööandjate ja töövõtjate koondised, mille kaudu fasistlik riik organiseeris klasside koostööd. Tööandjaid-ettevõtjaid esindasid korporatsioonides nende liidud, töövõtjaid-töölisi fasistlikud ametiühingud. Fasistlike
4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kohustusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada kui riigile omased tunnused puuduvuad. 1) tekib nn ebaseaduslik riik Lõuna-Rodeesia kuulutas iseseisvust, valitsejateks valged, üldsus pidas ebaõiglaseks, kuna rahvas oli must ei peetud õiglaseks valitsuseks.
parlament Pikk parlament 1640-1653 Inglismaa kodusõda 1642-1649 · kuningaväed e. rojalistid ja parlamendi väed rojalistid kaotavad · kuningas P- ja Lääne-Inglismaa, vana-aadel, feodaalne aristokraatia, anglikaanid · parlament L- ja Kagu-Inglismaa, kodanlus, uusaadel, puritaanid · rojalistid kaotasid Oliver Cromwelli kontroll kuninga üle, 1648 asuti kuninga üle kohut pidama Alamkoda moodustas 1649.a. Kõrge Kohtu e. tribunali, hukati Charles I, kaotati Lordide koda ja kuninga ametikoht. 19. mai 1649 vabariik. Täidesaatev võim Riiginõukogu (41 liikmest 31 olid parlamendi saadikud), parlament valis selle 1 aastaks, tegelikult ei lahutatud seadusandlikku ja täidesaatvat võimu. Revolutsiooni algusest koos istunud parlament oli rahvas tekitanud rahulolematuse, ei olnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele polnud maad jagatud, polnud ususallivust. Parlament võttis vastu seaduse, et
· Prantsusmaa on tunginug Belgia (Austria) ja Reinimaa (Preisimaa) aladele · Konvent: sõda on õigustatud, kuna Prantsusmaa annab teistele rahvastele vabaduse. I kolitsioonisõda (1792-97) ja terror · vastased: Austria, Preisimaa, SB (alates veeb. 1793), Holland, Hispaania, Portugal, mitmed Itaalia riigid · Prantsusmaa hakkab kaotama, mis tekitab hüsteerilise õhkkonna · Igal pool on ,,vaenlasi", keda on vaja likvideerida · Märts 1793: revolutsioonilise tribunali (pol.kohus) asutamine, mille otsuseid ei võinud vaidlustada ega edasi kaevata ! Diktaator Robespierre ja terror · Valdadesse revolutsioonikomiteed · Surmanuhtlused · Inimõigused kaotavad oma reaalse sisu · Aprill 1793: ,,Comité du salut public" On uus absolutistlik valitsus ,,rahva päästekomitee" (Danton) · Suvi 1793: juhtivate zirondiinide vangistamine · Diktaator advokaat Robespierre: suur idealist ja ,,äraostmatu" poliitik, kes arvab , et
Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Otsustasid laiali saata ka suvel demokraatlikult valitud Maanõukogu. Lindpriiuse dekreet: Millega kaasnesid piiramisseisukorra väljakuulutamine, Eesti Asutava Kogu valimiste katkestamine ja ulatuslikud repressioonid Revolutsioonilised tribunalid: Tribunali liikmetel puudusid õigusalased teadmised, kohtuotsused anti vastavalt tujule. Tribunal tegeles poliitiliste süü asjadega. Kriminaale lasti vabaks soovitusega lõpetada oma senine elu ja minna kaasa sotsialismi loomisega. Poliitilised kurjategijad mõisteti vangi või ühiskondlikele kasulikele töödele (Teatud raha summaga võis ennast vabaks osta). Natsionaliseerimine: Kõik vara kuulutati ühiskonna omandiks ehk töölisrahva omandiks
langetamine, teede korrashoid jne. Kodusõja lõpuperioodil mindi töökohustusega veelgi kaugemale ja hakati formeerima spetsiaalseid tööarmeesid. Nende koosseisu arvati need samad mobiliseeritud elanikud ühelt poolt, teisalt viidi sinna üle kodusõja lõpul rakenduseta jäänud Punaarmee üksused. Tööarmeedes kehtis sõjaväeline distsipliin, kehtis täielik rangus, lasti maha ilma mingi kohtuotsuseta tribunali korraldusel jne. Tööarmeed pidid säilima ka tulevikus- GOELRO plaani teostamise aluseks on üldine töökohustus ja tööarmeede tegevus. Sõjakommunismil oli ka pehmem pool- sõjakommunismi korras likvideeriti linnaelanikel kommunaalteenuste eest maksmine, korteriüüre enam ei tuntud. Keegi ei hoolitsenud korterite ja majade eest, polnud isegi kojamehi. Jagati tasuta nii toiduaineid linlastele (tööpanuse eest
aastakümne jooksul. Enamikku konfliktide ajal toimepandud kuritegusid, välja arvatud II maailmasõja ajal sooritatud kuriteod, on arutatud sõjakohtute ees, kui sedagi. Maailma üldsus on jõudnud nii kaugele, et tunnistatakse vajadust sõltumatute rahvusvaheliste kohtute järele, et mõista kohut rahvusvaheliste kuritegude, eriti rahvusvahelise õiguse tõsiste rikkumiste toimepanijate üle, keda ei tooda kohtu ette siseriiklikes kohtusüsteemides. 1992. aastal kutsus ÜRO kokku tribunali, et mõista kohut tõsiste rahvusvahelise õiguse rikkumiste üle endises Jugoslaavias. See oli esimene rahvusvaheline tribunal pärast Nürnbergi. Järgnes rahvusvaheline tribunal Rwandas toimepandu kohtulikuks menetlemiseks. Erakorralised kohtud lõi ÜRO kriminaalkuritegude menetlemiseks Sierra Leones ja Ida-Timoris. Ja lõppeks, 1998 loodi Rooma statuudi kohaselt Rahvusvaheline Kriminaalkohus, mis peab täiendama siseriiklike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
