aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL) Põhialgatajaks oli Artur Sirk, kes oli liidu ideeliseks juhiks terveks liidu ajaks, isegi siis, kui Andres Larka 1930. aastal liidu esimeheks valiti Liikmete arv: - 1931. aastal 5000 - 1932. aastal 15 000 - 1933. aastal 40 000 Siht Riigivõimu tugevndamine põhiseaduse reformi abil 1930. aastal kõlasid esimesed poliitilised seisukohadvõtud – peamiselt erakondliku korruptsiooni ja marksismi vastu 1931
Toiduainete hinnad langesid - Sama juhtus seejärel tööstusega - Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigeelarvet ei suudetud tasakaalus enam hoida - Süüd nähti erakondades - 1931 tehti katseid erakondi liita: Põllumeeste kogus ja Asunike koondis tegid koostööd - Ühinenud põllumehed - Tsnetristilikud parteid ühinesied Rahvuslikuks keskerakonnaks - Sooviti põhiseadust muuta, sotsid selle vastu - Vabadussõjalased: 1929 moodustati Eesti vabadussõjalaste keskliit (EVKL), mille esialgne eesmärk oli liikmete majandusolukorra parandamine ei jäädud pol. erapooletuks.Toetati põhiseaduse muutmist Muututi suurimaks pol. organisatsiooniks ligi 20 000 liikmega Oldi radikaalne jõud Juhiks erkindral A. Larka, tegelikku juhtrolli etendas aga A.Sirk - Uus põhiseadus kukkus 2x rahvahääletusel läbi - 1933 augustis üleriigline kaitseseisukord - kolmas põhiseadus ( EVKL-i oma) sai kindlalt rahva poolt vastu võetud
saadikuid, kes olid Riigikogus järgnevalt erapooletud. 4 2. Vapsid Vabadussõjalaste liikumine tekkis 1920. aastal asutatud Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidust, kuhu koondusid vabadussõja veteranid, kus hoolitseti nende majandusliku olukorra eest. Pika aja peale liit hääbus ja tegevust jätkasid ainult kohalikud organisatsioonid. 1929. aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL). Keskliit oli alguses mittepoliitiline, mille eesmärk oli ikka veteranide abistamine ja propageerida nende tõekspidamisi noorte hulgas. EVKL 2. kongressil 1931. aastal tõusid majanduslike ja kasvatuslike küsimuste kõrvale jõuliselt esile poliitilised küsimused. Eelkõige riigi korruptsiooni vastu ja põhiseaduse muutmise vajadus. EVKL 3. kongressil võeti vastu toetajaliikme staatus, mis lubas liitu võtta neid, kes polnud vabadussõdalased, aga nõustusid liidu poliitiliste
· · 1.dets.1924 kommunistide mäss Tallinnas seoses mässajate mahasurumisega jäi plaanitud Punaarmee sissetung Eestisse ära · 1933.a. suvi krooni devalveerimine 35% võrra majanduskriisist ülesaamine b) b) 1934-1939 - · 12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre vaikiva ajastu algus · 1.jaan. 1938 Kolmas põhiseadus EV riigipeaks sai president (K. Päts) · 8.dets.1935 EVKL-i arreteerimine EVKL lõpetas tegevuse 7. Väljapaistvaimad kultuurisaavutused EV perioodist 1918-1940: · hariduses 1.dets.1919 Tartu Ülikool avati eesti keelsena · rahvusteaduses 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" · kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920
Tegutsevate spordiseltside ja ringide kõrvale tekkis iseseisvusaastail rohkesti uusi, mis peatselt koondusid alaliitudeks ning 1922.a loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. 10 Vabadussõjalised 1929.a oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Eestit tabanud kriiside keerises ei suutnud aga EVKL jääda poliitiliselt erapooletuks, vaid sekkus erakondlikusse võitlusesse. 1931.a peetud ll kongressil otsustati avaldada parlamendile ja valitsusele survet, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks.
Sisepoliitiline kriis Kriisi süüdlasi nähti erakondades 1931. a. Üritati olukorda leevendada erakondade liitumise teel Liitusid Põllumeeste Kogu ja Asunike koondis ning Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu Massiline toetus rahva poolt Suurim poliitiline organisatsioon eestis (üle 20000 liikme) Vabadussõjalaste ametlik juht Paremal olev Artur Sirk etendas tegelikku juhtrolli Andres Larka Sisepoliitika teravnemine Kriisi haripunkt 19321933
Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis. Seejärel moodustati ka Rahvuslik Keskerakond. Tehti ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks ka presidendi ametikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi. 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis
riigiasjade otsustamisel. Arvati, et presidendist kujuneb tasakaalustav jõud valitsuse ja Riigikogu konfliktide korral. Sotsialistide vastuseisu tõttu hakkas eelnõu väljatöötamine venima. Vabadussõjalased 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Nad otsustasid avaldada survet parlamendile ja valitsusele, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine Kriisi haripunkt oli 1932-1933. Valitsused vahetusid pidevalt, erakondade liitumine ebaõnnestus. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi
Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Päts soole,rahvusele,usule,varanduslikule seisule jms), isiku- ja korteripuutumatus, (Põllumeestekogud), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). Äge kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja valimisvõitlus oli. Loodeti, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli suurim võim rahval kriisid ületatakse.
(Pärnus) ja 24. veebruar (Tallinnas). · Veebruar-november 1918 Saksa okupatsioon Eestis. Novembris kutsuti taas kokku Ajutine Valitsus. · Rahvaväe ebaedu põhjused VABADUSSÕJAS seisnesid: 1) vastase arvulises ülekaalus 2) varustuse ja relvastuse ebapiisavuses 3) otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises 4) Meeste madalas võitlusmoraalis (!!) · Riigivanem oli Eesti Vabariigi valitsusjuht ja riigipea aastatel 19211937. · EVKL Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (a'ka VAPSID) · Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Algas VAIKIV AJASTU. Autokraatia (1935. a keelustati näiteks teised parteid). · Saksa okupatsioonil 1941-1944 moodustati kindralkomissariaat. · 1949 märts: KÜÜDITAMINE , 1941 juuli: KÜÜDITAMINE · 1989 23. aug: BALTI KETT (MRP 50. aastapäev) ·
Autoritaarne eesti riigipööre EVKL suur populaarsus lubas oletada neile riigivanema ja Riigikogu valimistel suurt edu. Vabadussõjalaste võimuletuleku ja võimu enda kätte koondamise ennestamiseks teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsiks...
3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) -1919 mark, et kaubandus oleks hea, kuna kehtis palju erinevaid siis oli ka suur segadus, maarahvas(ei olnud ühtsed valuutat/rahaühikut) - 1928 kroon(=100marka) reformiga vastu võtmine, mark ei olnud püsiv ega kindel - 1933 Tõnissoni valitsus devalveeris raha 35% võrra (toimus kullasisalduse vähendamine), aitas Eestil majanduskriisist väljuda. 4. Vabadussõjalased - Võitlesid Vabadussõjas Nõukogude Venemaa vastu -1929 EVKL, sihims majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine, Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine - Üks põhialgatajaid A.Sirk- ideeline juht ning juhatuse esimees A.Larka - Võitlus erakondade vastu, surve, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks - Rahva meelepaha, majanduslik olukord raske - Uus põhiseadus tagasihoidlik, projekt-tulevasele riigipeale suuremad õigused. - Süüdistused ja lubadused 5. Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud Eestile
1932 Natsionaalsotsialistliku partei edu Saksamaa parlamendivalimistel 1933 Hitler saab Saksamaal võimule suvi 1933 J. Tõnissoni juhitud valitsuse otsus delalveerida Eesti kroon 35% võrra. Samm, mis tõi Eesti majanduskriisist välja august 1933 Kehtestati Eestis üleriigiline ,,kaitseseisukord". Millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ja suleti mitmeid poliitilisi organisatsioone, ka EVKL. oktoober 1933 Teine põhiseadus (EVKL koostatud) saavutas kolmandal rahvahääletusel ülikindla võidu. Hakkas kehtima alates jaanuar 1934. 1933 F. D. Roosevelti uue kursi algus usas jaanuar 1934 Teine põhiseadus jõustus. 1934 Diktatuuripooldajate rahutused Pariisis 12. märts 1934 K. Pätsi ja J. Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde
veebr 1920 Tartu rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks 1922 tunnustab Eestit USA Balti liidu idee 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929 Rootsi kuningas Eestis Algus 1929 USAs Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks
Suurimat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad. 13 Vabadussõjalased 1929. aastal oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Eestit tabanud kriiside keerises ei suutnud aga EVKL jääda poliitiliselt erapooletuks, vaid sekkus erakondlikusse võitlusesse. 26. jaanuaril 1930 pidasid EVKL oma I kongressi, osales 60 delegaati. Kongressil kritiseeriti teravalt erakondlikku korrupatsiooni ning liidu etteotsa valiti vandeadvokaat Artur Sirk ning kindral Andres Larka ja Ernst Põdder. 22.märtsil 1931. aastal toimuval EVKL II kongressil osaleb 113 delegaati. Kongressil otsustati avaldada parlamendile ja valitsusele survet, et põhiseaduse muutmise ettepanek toestataks
kehtestati sõjaseisukord, välikohtud hukkasid 155 mässajat, üle 200 mõisteti vangi. Anvelt jõudis Venemaale tagasi, kus ta hiljem omade poolt surnuks peksti, juhuu. SISEPOLIITILINE KRIIS Ülemaailmne majanduskriis aastail 1929-1933 pani Eesti majanduse raskesse olukorda ja viis riigi sisepoliitilisse kriisi. 1932. aastal oli 3 valitsusevahetust, 1933.a veel kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile uus paremäärmuslik jõud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Esialgu oli see sõjaveteranide organisatsioon, mis kasvas peagi massiliseks rahvaliikumiseks ja suurimaks poliitiliseks erakonnaks. Selle eesotsas olid advokaat ning endine ohvitser Artur Sirk Vabadusristi kavaler ja erakordselt osav kõnemees ning erukindral Andres Larka. Nad taotlesid kõva käe valitsust ja suure võimuga presidenti. Nende ideoloogias ja rituaalides oli fasismi elemente, domineeris äge rahvuslus ja erakondadevaenulikkus. Lubasid ,,Toompea puhtaks lüüa"
-1933. a. Ülemaailmne majanduskriis süvendas sotsiaalsete gruppide ja poliitiliste ühenduste vastaseisu ning destabiliseeris parlamendi ülimuslikkusele tuginevat poliitilist süsteemi. 1932 oli kolm valitsusevahetust, 1933 kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile äärmuslike paremradikaalne ja antiparlamentaarne kriisiliikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(A.Sirk, A.Larka, T.Rõuk, P.Telg jt.), mis sõjaveteranide organisatsioonist kujunes massiliseks rahvaliikumiseks ja erakonnaks. EVKL tugines majanduskriisi tõttu vaesunud rahvakihtidele ja Vabadussõja rahuldusolematutele veteranidele. Vabadussõjalased saavutasid suure populaarsuse tänu rafineeritud demagoogiale ja osavale propagandale, mis paljastas võimulolevate parteide korruptsiooni ja onupojapoliitikat. Riigi elu väärnähtusi kasutasid nad parlamentaarse korra diskrediteerimiseks ja lubasid ,,Toompea puhtaks lüüa". Vabadussõjalased pürgisid legaalselt võimule ja ohustasid vanade parteide positsioone.
Riigirentnike ja Väikemaapidajate Koondis) (ÜP) Kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Vapside esiletõus 1923 – Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit (DSL): sõjaveteranide majandusliku olukorra parandamine; 1 koht Riigikogus (Heinrich Laretei) 1926 – DSLi Tallinna, Haapsalu ja Tapa osakonnad – vabadussõjalaste liidud (Tallinna liidu aseesimeheks valitakse Artur Sirk) 1929 – üleriigiline Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) 1930 – EVKL I kongress nõudmised – veteranide majanduslik olukord, Vabadussõja vaimsus juhatus – Andres Larka (esimees), Ernst Põdder, Johannes Roska, Artur Sirk 1931 – EVKL II kongress politiseerumine Põhiseaduse muutmise nõue 1932 – EVKL III kongress vabadussõjalaste liikumise rajamine ideede radikaliseerumine, juhatuse noorenemine (Sirk, Karl Podrätsik, Paul Telg jt) 17. VII 1932 – Tapa parteipäev: põhiseaduse muutmise nõue, poolsõjaväelise
12.märtsil hoiti ära fasismisuunalise riigipöörde otsene ja vahetu oht. Vapside võimuletulek oleks Eesti ilmselt jäägitult allutanud Saksamaale. Riigipöörde ja selle järel kujunenud oluliselt demokraatlikke vabadusi eeskätt poliitiliste parteide tegevuse keelamisega ja nende asendamisega valitsuse ainuparteiga. Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõjalaste organisatsioonid moodustasid 2.juunil 1929. a. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL). Üks EVKL-i põhialgatajaid oli Vabadussõjas osalenud noor advokaat Artur Sirk, kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi 1930. a. valiti liidu juhatuse esimeheks erukindral Andres Larka. 16 Vapsid tervitasid algul Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kuid vaimustus jahtus kiiresti. Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud
Suur kriis 1929 ülemaailmne majanduskriis: *Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti. *Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. *Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd) *Pankade pankrotistumine *Kaasnes rahva rahulolematuse kasv-süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses *Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. *1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL),mis esialgu koondas V veterane. Juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. *Vabadussõjalastele iseloomulik: -juhikultus -rahvusühtsuse propageerimine -kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele -demagoloogilised süüdistused ja lubadused. *Saavutavad suure populaarsuse(demagoloogilised-sihilik valetamine) *1931 aastast sekkuvad poliitikasse. -Süüdistati seniseid poliitikuid -asuti oma põhiseaduse projekti koostama
Suure kriisi aastad Milles seisnes Suur Kriis? Tabas põllumajandust, kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid, ekspordi sissetulekud vähenesid, tööstuse nõrgenemine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigieelarvet ei suudetud hoida tasakaalus, elujärje halvenemine. Kes olid vabadussõdalased ja mida nad taotlesid? 1929. a. oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mille sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Milles seisnes sisepoliitilise situatsiooni teravnemine? Parlamendi killustumus suurenes, erinevate poliitiliste jõudude vahelised vastuolud teravnesid, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti mitmed poliitilised organisatsioonid. II põhiseadus: 1934. a
Riigikogu vähendas põllumeeste tulumaksu 50% võrra, keelati talvekuudel talude müümine (et takistada nende oksionide alla minekut), vähendati riigikulutusi (kaks inimest samast perest ei võinud riigipalgal olla). Nii püüti kuidagi majanduskriisi raskust ühiskonnas leevendada. Töötati välja uut põhiseadust. Rahvas suhtus riigikogusse aga suure umbusuga ning rahvahääletusel kukkus see kolinal läbi. 29-aastal oli kujunenud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Nad taotlesid oma majandusliku olukorra parandamist, riigikogult võimuära võtmist ja nende koosseisu vähendamist poole võrra, rahva poolt valitud isikut, kellele antaks väga suur võim. Nende häälekandja oli „Võitlus“. See oli üsna fašistlik. Kommunismi idealoogia kandjad on juudid? Rahvas toetas neid. Teine põhiseadus võeti vastu 1933 ja hakkas kehtima 1.1.1934. Riigikogu oli uue seaduse kohaselt 50-
1920-ndate algust iseloomustas suur majandustõus, hiljem see peatus. Kujunesid välja kodumaine kütuse- ja puidutööstus. 1928 aastal hakkas kehtima Eesti kroon. 1929 aastal puhkenud majanduskriis jõudis ka Eestisse, kriis tabas eelkõige põllumajandust. Elujärje halvenemise tõttu tekkis aga ka sisepoliitiline kriis. Vaikiv ajastu 1929a. moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit otsustasid avaldada valitsusele survet põhiseaduse muutmiseks. EVKL said tohutu populaarsuse. Valitsus sattus tugeva kriitika alla. Tõnissoni valitsus astus tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. 1934 jõustus uus põhiseadus. Kuna aga EVKL oli nii populaarne, oli nende valimimsvõit peaaaegu kindel. Et seda ära hoida, teostasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Laidonerist said kaitseväe ülem ja riigis kehtestati K. Pätsi autoritaarne diktatuur, mis on ajalukku läinud nimetusega vaikiv
rahva hulgas laialdast poolehoidu, kujunedes suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Vabadussõjalaste liidriteks olid Andres Larka ja Artur Sirk. 1932.a. rahvahääletusel kukkus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu läbi. Selle eelnõu vastu olid vabadussõjalased pidades seda liialt pehmeks. 1933.a. juunis kukkus järjekordselt läbi Riigikogu põhiseaduse projekt. 1933.a. suvel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, EVKL suleti. Sama aasta oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Selle kohaselt sai suure võimu rahva poolt valitav riigivanem. Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati. Täidesaatev võim pidi kuuluma valitsusele eesotsas peaministriga. Pärast rahvahääletust astus valitsus tagasi ja vabadussõjalased said taas vabalt tegutseda.Uut valitsust asus juhtima K.Päts Vaikiv ajastu Uue põhiseaduse elluviimiseks oli vaja korraldada 1934a
Riigikogu või rahva poolt tagasi. 20 Parlamendi killustatus suurenes. Kriisiaastatel elavnesid ka kommunistid. Ei saavuta aga edu. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e. vapsid (liidriteks Andres Larka, Artur Sirk). Organisatsioon võitles algselt endiste vabadussõja veteranide olukorra parandamise eest, kuid seoses majanduskriisiga hakati sekkuma ka poliitikasse. 1930.a. EVKL I kongress, juhatusse mitmed Vabadussõja juhid (Larka, Ernst Põdder) Keskliidu juhtideks olid erukindral Andres Larka ja Artur Sirk. Aastal 1932 laiendati EVKL-i liikmeskonda nii, et liikmeks said astuda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. II kongress 1931 esile poliitilised probleemid võitlus riigis väidetava korruptsiooni vastu ja põhiseaduse muutmise vajadus. Johan Pitka ka juhatusse. Nende toetajaskond kasvas kiiresti (ca 20 000 liiget). Vapsid:
Riigikogu või rahva poolt tagasi. 20 Parlamendi killustatus suurenes. Kriisiaastatel elavnesid ka kommunistid. Ei saavuta aga edu. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e. vapsid (liidriteks Andres Larka, Artur Sirk). Organisatsioon võitles algselt endiste vabadussõja veteranide olukorra parandamise eest, kuid seoses majanduskriisiga hakati sekkuma ka poliitikasse. 1930.a. EVKL I kongress, juhatusse mitmed Vabadussõja juhid (Larka, Ernst Põdder) Keskliidu juhtideks olid erukindral Andres Larka ja Artur Sirk. Aastal 1932 laiendati EVKL-i liikmeskonda nii, et liikmeks said astuda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. II kongress 1931 – esile poliitilised probleemid – võitlus riigis väidetava korruptsiooni vastu ja põhiseaduse muutmise vajadus. Johan Pitka ka juhatusse. Nende toetajaskond kasvas kiiresti (ca 20 000 liiget). Vapsid:
· Teine rahvahääletus kukub läbi · Kolmas Vabadussõjalaste poolt rahvahääletusele antud eelnõu, põhiseaduse muutmiseks võetakse suure häältenamusega vastu Vabadussõjalased · Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing (Vapsid) · Tegutsesid Eestis 1920-30. Aastatel ja nende eesmärk oli peamiselt sõdurite huvide kaitsmine maaküsimustes · 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit EVKL · Eesmärgiks survegrupina oli tugevdada riigivõimu, eeskätt põhiseaduse reformi abil · Vapsides on nähtud Euroopale iseloomulikku, autoritaarset kord propageeriva liikumise Eesti varianti. Tunnused, mis sellele viitavad: Juhikultus, rahvaühtsuse rõhutamine, vastaste äge ründamine · Erakonna esimeheks sai erukindral Andres Larka 1934. aasta riigipööre ja vaikiv ajastu
Nad leidsid massiliselt toetajadi. Muutusid radikaalsemateks. Vabadussõdalaste pead olid A. Larka ja A. Sirk. Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine Kriis saavutas oma haripunkti 1932-1933, kahe aasta jooksul oli ametis 4 valitsust, erakondade liitumine ebaõnnestus ja parlamentide killustatus suurenes. 1923a augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Mõni kuu hiiljem esitas EVKL omalt poolt parlamendile põhiseaduse projekti, nõudes selle panekut rahvahääletusele. 1933 pandi parandatud variant uuesti rahvahääletusele kus pooldajate hulk oli vähenenud 2korda. Erinevate poliitiliste jõudude vahelised vastuolud tervanesid. Äärmiselt populaarseks muutus rahva silmis J. Tõnissoni poolt 1933a moodustatud valitsus kus levisid kuulduses peadsest riigipöördest ja kus oli üks skandaal teise järel.
● Ekspordiks või ja peekon; ● 1928. aastal tuli käibele kroon; ● Põlevkivitööstus. Majanduslik kriis: ● Algus 1929. aastal USA-s; ● Välisnõudluse langus; ● Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine; ● Tööpuudus 1932.aastal umbes 32 000 inimest; ● Riigi sekkumine, hädaabitööd; ● Juuni 1933. aasta- krooni devalveerimine– 35% . Sisepoliitiline kriis: ● 1929. aasta Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL); ○ A. Larka, A. Sirk; ○ umbes 20 000 liiget; ○ tugeva keskvõimu ihalus. ● 1932. aasta august- I rahvahääletus; ● 1933. aasta juuni- II rahvahääletus; ● 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus; ● 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus; ○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: ● Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra;
põhiseadust. Parandusettepanekud, mille põhiideeks oli presidendi institutsiooni loomine, lükati esialgu tagasi nii 1932. kui ka 1933. aasta rahvahääletustel. Hakkas liikuma presidentaalse riigikorra poole. Puudus kindel riigi juht, oli riigi vanem. 2. 14.-16. oktoobril 1933 kiideti rahvahääletusel heaks Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, mis jõustus 24. jaanuaril 1934. Selle seaduseelnõu esitas rahvaalgatuse korras Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit (EVKL, rahvasuus vapsid) ja see sai ühiskonnas suure toetuse. Põhilised muudatused puudutasid valitsemiskorraldust. Oluliselt suurendati riigivanema volitusi, kes sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsus. Riigivanem sai ka piiratud kujul vetoõiguse. Nagu 1920. aasta põhiseaduses, oli ka 1934. aastal muudetud põhiseaduses kirjas punkt, et Eesti Vabariik ei anna autähti ega aumärke oma kodanikele,
● Ekspordiks või ja peekon; ● 1928. aastal tuli käibele kroon; ● Põlevkivitööstus. Majanduslik kriis: ● Algus 1929. aastal USA-s; ● Välisnõudluse langus; ● Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine; ● Tööpuudus 1932.aastal umbes 32 000 inimest; ● Riigi sekkumine, hädaabitööd; ● Juuni 1933. aasta- krooni devalveerimine– 35% . Sisepoliitiline kriis: ● 1929. aasta Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL); ○ A. Larka, A. Sirk; ○ umbes 20 000 liiget; ○ tugeva keskvõimu ihalus. ● 1932. aasta august- I rahvahääletus; ● 1933. aasta juuni- II rahvahääletus; ● 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus; ● 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus; ○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: ● Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra;
parunid, 3) kommunistid, kelle selja taga Komintern ja Nõukogude Liidu valitsus. Põrandaalused. 1. detsembril korraldasid relvastatud võimuhaaramiskatse, mis ebaõnnestus. Suur kriis 1929. algas ülemaailmne majanduskriis. Esmalt tabas eestis kriis põllumajandust, siis tööstuses. Ühe rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist:kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine. Töötati välja uus põhiseaduse eelnõu. Loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. EVKL. Nende juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. 1932-1933 kriisi kõrgpunkt, parlamendis jamad. 1932. augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. See kukkus napilt läbi. 1933. aastal teine katse, kuid see kukkus rohkem läbi. Augustis kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 1933. tehti ka kolmas katse põhiseaduse kohta ning see saavutas kindla võidu. Tõnissoni valitsus astus tagasi. Moodustati
Hilary Karu 62 D 11 EESTI AJALUGU Suure kriisi aastad Majanduslik kriis Algus 1929 USAs Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine Sisepoliitiline kriis 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) Andres Larka, Artur Sirk u 20 000 liiget tugev keskvõim I - august 1932, hääletati Riigikogu varianti, kukkus läbi II - juuni 1933, hääletati Riigikogu parandatud varianti, kukkus taas läbi + Teistkordne läbikukkumine muutis olukorra riigis ärevaks. Vapsid ja sotsialistid hakkasid moodustama poolsõjaväelisi korrakaitsesalku, toimusid kokkupõrked. Augustis 1933
1930 aastate alguses astus jõuliselt pol areenile uus jõud vabadussõjalaste liikumine. Vabadussõjalastest kõneledes tuleb meelde tuletada Eesti demobiliseeritud sõjaväelaste liitu 20 ndatel tekkinud, 1923 1 esindaja parlamenti, pärast läkshingusele. 1926 endine demobiliknzckjn tallinna osakonnal uus nimi tallina vabadussõjalaste liit. 1929 ühinesid kolm sellist kohalikku org Tln, Haapsalu ja Tapa ja moodustasid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL). 1930 jaanusaris tuli kokku selle esimene kongress, kus pandi paika tähtsamad tegevussuunad ja valiti juhatus. Sinna läksid üsna tuntud ja kõrgel ametipostil olevadisikud esimeheks erukindral Anrdes Larka, ka tegevteenistuses olevaid kindraelid Ernst Põdder, Roska, erukolonel Eduard Kubbo, advokaat Artur Sirk. Esimesel kongressil leiti, et vabadussõjalaste keskliidu ül-d koondada VS veterane, hoolitseda nende maj olukorra eest ning teistalt kanda endasi VS vaimu
laiali minema ja korraldama uued valimised, kuid seda ei tehtud, sest alles mais moodustati uus riigikogu ehk V ning nad deklareerisid, et nad ei kanna vastutust IV riigikogu otsuste eest. V riigikogu koostas oma põhiseaduse eelnõu- Otsustati panna kõige pealt rahvahääletusele oma eelnõu lükates vabadussõjaväelaste eelnõu kaugesse tulevikku (Ei tahetud hääletamist korraldada). Kuid asjatult. Otsustati korraldada III rahvahääletust EVKL eelnõu üle. Jaan Tõnisson pidas kõnet Vanemuises ja soovis et inimesed hääletaksid uue põhiseaduse poolt (Vanemuises karjuti, loobiti paukherneid, trambiti ja plaksutati- Segati J. Tõnissoni kõnet). Ajalehes "Rahvasõnas" esilehel kirjutati sellest kuidas vabadussõjaväelased valmistuvad riigipöördeks. 19. augustil 1933 kuulutati välja kaitseseisukord üleriigilises ulatuses (J. Tõnissoni valitsus läks erru)
annaabi.ee 
