eelnõude rahvaalgatus jm. 1. mail 1931. aastal hakkas ilmuma vabadussõjalaste häälekandja „Võitlus“ 21. augustil 1931. aastal asutati New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Liit, mille eesmärgiks oli ühendada kõiki USA-s elavaid vabadussõdalasi 1932. aastal said loa liiduga liitumiseks ka Vabadussõjas mitte võidelnud (kõigest toetajaliikmed, neil puudus hääleõigus) 1933. aastaks ületas EVKL liikmeskond kõigi poliitiliste parteide koguliikmeskonna arvu ligi 15 000 inimesega EVKL-il tekkis uus siht – riigi võimu ülevõtmine 11. augustil 1933. aastal kehtestati kaitseseiskord ja EVKL (kui ka mõned teised parteid) suleti peale seda, kui Tõnissoni kõne ajal visati põrandala „paukherned“ 1933. aasta oktoobris võeti rahvahääletusel vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille alusel pidi Eestist saama presidentaalne riik 28
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - k...
2. Vapsid Vabadussõjalaste liikumine tekkis 1920. aastal asutatud Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidust, kuhu koondusid vabadussõja veteranid, kus hoolitseti nende majandusliku olukorra eest. Pika aja peale liit hääbus ja tegevust jätkasid ainult kohalikud organisatsioonid. 1929. aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL). Keskliit oli alguses mittepoliitiline, mille eesmärk oli ikka veteranide abistamine ja propageerida nende tõekspidamisi noorte hulgas. EVKL 2. kongressil 1931. aastal tõusid majanduslike ja kasvatuslike küsimuste kõrvale jõuliselt esile poliitilised küsimused. Eelkõige riigi korruptsiooni vastu ja põhiseaduse muutmise vajadus. EVKL 3. kongressil võeti vastu toetajaliikme staatus, mis lubas liitu võtta neid, kes polnud vabadussõdalased, aga nõustusid liidu poliitiliste sihtidega. Pärast seda süvenes liidu radikaliseerumine ja selle peamiseks eesmärgiks oli põhiseaduse muut mine.
· · 1.dets.1924 kommunistide mäss Tallinnas seoses mässajate mahasurumisega jäi plaanitud Punaarmee sissetung Eestisse ära · 1933.a. suvi krooni devalveerimine 35% võrra majanduskriisist ülesaamine b) b) 1934-1939 - · 12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre vaikiva ajastu algus · 1.jaan. 1938 Kolmas põhiseadus EV riigipeaks sai president (K. Päts) · 8.dets.1935 EVKL-i arreteerimine EVKL lõpetas tegevuse 7. Väljapaistvaimad kultuurisaavutused EV perioodist 1918-1940: · hariduses 1.dets.1919 Tartu Ülikool avati eesti keelsena · rahvusteaduses 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" · kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920
Keskliit. 10 Vabadussõjalised 1929.a oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Eestit tabanud kriiside keerises ei suutnud aga EVKL jääda poliitiliselt erapooletuks, vaid sekkus erakondlikusse võitlusesse. 1931.a peetud ll kongressil otsustati avaldada parlamendile ja valitsusele survet, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks. Aasta hiljem otsustati võtta oma rindesse ka Vabadussõjas mitteosalenud inimesi, kes toetavad vabadussõjalaste juhtmõtteid. Siit peale algas EVKL tormiline areng, milles olulist osa etendas kompromissitu võitlus erakondade vastu.
19301934 Majanduskriis Ülemaailmne kriis puhkes 1929. a. Eestisse jõudis 1930. a. Esmajoones tabas põllumajandust, seejärel ka tööstust Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks Ulatuslik tööpuuduse kasv Sisepoliitiline kriis Kriisi süüdlasi nähti erakondades 1931. a. Üritati olukorda leevendada erakondade liitumise teel Liitusid Põllumeeste Kogu ja Asunike koondis ning Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu ...
Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis. Seejärel moodustati ka Rahvuslik Keskerakond. Tehti ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks ka presidendi ametikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi. 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis
riigiasjade otsustamisel. Arvati, et presidendist kujuneb tasakaalustav jõud valitsuse ja Riigikogu konfliktide korral. Sotsialistide vastuseisu tõttu hakkas eelnõu väljatöötamine venima. Vabadussõjalased 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Nad otsustasid avaldada survet parlamendile ja valitsusele, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine Kriisi haripunkt oli 1932-1933. Valitsused vahetusid pidevalt, erakondade liitumine ebaõnnestus. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Pät...
(Pärnus) ja 24. veebruar (Tallinnas). · Veebruar-november 1918 Saksa okupatsioon Eestis. Novembris kutsuti taas kokku Ajutine Valitsus. · Rahvaväe ebaedu põhjused VABADUSSÕJAS seisnesid: 1) vastase arvulises ülekaalus 2) varustuse ja relvastuse ebapiisavuses 3) otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises 4) Meeste madalas võitlusmoraalis (!!) · Riigivanem oli Eesti Vabariigi valitsusjuht ja riigipea aastatel 19211937. · EVKL Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (a'ka VAPSID) · Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Algas VAIKIV AJASTU. Autokraatia (1935. a keelustati näiteks teised parteid). · Saksa okupatsioonil 1941-1944 moodustati kindralkomissariaat. · 1949 märts: KÜÜDITAMINE , 1941 juuli: KÜÜDITAMINE · 1989 23. aug: BALTI KETT (MRP 50. aastapäev) ·
Autoritaarne eesti riigipööre EVKL suur populaarsus lubas oletada neile riigivanema ja Riigikogu valimistel suurt edu. Vabadussõjalaste võimuletuleku ja võimu enda kätte koondamise ennestamiseks teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsiks...
3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) -1919 mark, et kaubandus oleks hea, kuna kehtis palju erinevaid siis oli ka suur segadus, maarahvas(ei olnud ühtsed valuutat/rahaühikut) - 1928 kroon(=100marka) reformiga vastu võtmine, mark ei olnud püsiv ega kindel - 1933 Tõnissoni valitsus devalveeris raha 35% võrra (toimus kullasisalduse vähendamine), aitas Eestil majanduskriisist väljuda. 4. Vabadussõjalased - Võitlesid Vabadussõjas Nõukogude Venemaa vastu -1929 EVKL, sihims majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine, Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine - Üks põhialgatajaid A.Sirk- ideeline juht ning juhatuse esimees A.Larka - Võitlus erakondade vastu, surve, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks - Rahva meelepaha, majanduslik olukord raske - Uus põhiseadus tagasihoidlik, projekt-tulevasele riigipeale suuremad õigused. - Süüdistused ja lubadused 5. Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud Eestile
1932 Natsionaalsotsialistliku partei edu Saksamaa parlamendivalimistel 1933 Hitler saab Saksamaal võimule suvi 1933 J. Tõnissoni juhitud valitsuse otsus delalveerida Eesti kroon 35% võrra. Samm, mis tõi Eesti majanduskriisist välja august 1933 Kehtestati Eestis üleriigiline ,,kaitseseisukord". Millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ja suleti mitmeid poliitilisi organisatsioone, ka EVKL. oktoober 1933 Teine põhiseadus (EVKL koostatud) saavutas kolmandal rahvahääletusel ülikindla võidu. Hakkas kehtima alates jaanuar 1934. 1933 F. D. Roosevelti uue kursi algus usas jaanuar 1934 Teine põhiseadus jõustus. 1934 Diktatuuripooldajate rahutused Pariisis 12. märts 1934 K. Pätsi ja J. Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde
Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis 1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eesti...
Suurimat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad. 13 Vabadussõjalased 1929. aastal oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Eestit tabanud kriiside keerises ei suutnud aga EVKL jääda poliitiliselt erapooletuks, vaid sekkus erakondlikusse võitlusesse. 26. jaanuaril 1930 pidasid EVKL oma I kongressi, osales 60 delegaati. Kongressil kritiseeriti teravalt erakondlikku korrupatsiooni ning liidu etteotsa valiti vandeadvokaat Artur Sirk ning kindral Andres Larka ja Ernst Põdder. 22.märtsil 1931. aastal toimuval EVKL II kongressil osaleb 113 delegaati. Kongressil otsustati avaldada parlamendile ja valitsusele survet, et põhiseaduse muutmise ettepanek toestataks
EESTI AEG 1. Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alev...
-1933. a. Ülemaailmne majanduskriis süvendas sotsiaalsete gruppide ja poliitiliste ühenduste vastaseisu ning destabiliseeris parlamendi ülimuslikkusele tuginevat poliitilist süsteemi. 1932 oli kolm valitsusevahetust, 1933 kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile äärmuslike paremradikaalne ja antiparlamentaarne kriisiliikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(A.Sirk, A.Larka, T.Rõuk, P.Telg jt.), mis sõjaveteranide organisatsioonist kujunes massiliseks rahvaliikumiseks ja erakonnaks. EVKL tugines majanduskriisi tõttu vaesunud rahvakihtidele ja Vabadussõja rahuldusolematutele veteranidele. Vabadussõjalased saavutasid suure populaarsuse tänu rafineeritud demagoogiale ja osavale propagandale, mis paljastas võimulolevate parteide korruptsiooni ja onupojapoliitikat. Riigi elu väärnähtusi kasutasid nad parlamentaarse korra diskrediteerimiseks ja lubasid ,,Toompea puhtaks lüüa". Vabadussõjalased pürgisid legaalselt võimule ja ohustasid vanade parteide positsioone.
Riigirentnike ja Väikemaapidajate Koondis) (ÜP) Kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Vapside esiletõus 1923 – Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit (DSL): sõjaveteranide majandusliku olukorra parandamine; 1 koht Riigikogus (Heinrich Laretei) 1926 – DSLi Tallinna, Haapsalu ja Tapa osakonnad – vabadussõjalaste liidud (Tallinna liidu aseesimeheks valitakse Artur Sirk) 1929 – üleriigiline Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) 1930 – EVKL I kongress nõudmised – veteranide majanduslik olukord, Vabadussõja vaimsus juhatus – Andres Larka (esimees), Ernst Põdder, Johannes Roska, Artur Sirk 1931 – EVKL II kongress politiseerumine Põhiseaduse muutmise nõue 1932 – EVKL III kongress vabadussõjalaste liikumise rajamine ideede radikaliseerumine, juhatuse noorenemine (Sirk, Karl Podrätsik, Paul Telg jt) 17. VII 1932 – Tapa parteipäev: põhiseaduse muutmise nõue, poolsõjaväelise
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik 1920 -1940 Uurimustöö Koostaja Maris Eglit Juhendaja Ege Lepa Nõo 2011 1. SISUKORD 2 2. SISEPOLIITKA Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See k...
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
EESTI VABARIIK 1918-1940 Majandusolud 1920. aastatel Millised muudatused toimusid majanduses pärast iseseisvumist? Vähenes Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, Eesti oli seotud Venemaaga, osaliselt halvenenud sõdade ja revolutsioonide tagajärjel, põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerumise ja tööloomade rekvireerimise, uus rahandussüsteem. Millised probleemid tekkisid majanduses 20ndate I poolel? Eesti tööstuse läbilööbivõime oli väike ja Nõukogude Venemaa sulges oma turud ja tühistas varasemad tellimused, Lääne- Euroopas ei suudetud Eesti kaupu müüa, algas kaupade kuhjumine ladudesse, Eesti Pank oli laenanud raha üle oma tegelike võimaluste, raha kurss hakkas langema, riik oli ummiks ja oli vaja teostada ümberkorraldusi. Mis muutus maareformi tagajärjel? Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja ...
AJALUGU 20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitili...
1920-ndate algust iseloomustas suur majandustõus, hiljem see peatus. Kujunesid välja kodumaine kütuse- ja puidutööstus. 1928 aastal hakkas kehtima Eesti kroon. 1929 aastal puhkenud majanduskriis jõudis ka Eestisse, kriis tabas eelkõige põllumajandust. Elujärje halvenemise tõttu tekkis aga ka sisepoliitiline kriis. Vaikiv ajastu 1929a. moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit otsustasid avaldada valitsusele survet põhiseaduse muutmiseks. EVKL said tohutu populaarsuse. Valitsus sattus tugeva kriitika alla. Tõnissoni valitsus astus tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. 1934 jõustus uus põhiseadus. Kuna aga EVKL oli nii populaarne, oli nende valimimsvõit peaaaegu kindel. Et seda ära hoida, teostasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Laidonerist said kaitseväe ülem ja riigis kehtestati K. Pätsi autoritaarne diktatuur, mis on ajalukku läinud nimetusega vaikiv
rahva hulgas laialdast poolehoidu, kujunedes suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Vabadussõjalaste liidriteks olid Andres Larka ja Artur Sirk. 1932.a. rahvahääletusel kukkus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu läbi. Selle eelnõu vastu olid vabadussõjalased pidades seda liialt pehmeks. 1933.a. juunis kukkus järjekordselt läbi Riigikogu põhiseaduse projekt. 1933.a. suvel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, EVKL suleti. Sama aasta oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Selle kohaselt sai suure võimu rahva poolt valitav riigivanem. Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati. Täidesaatev võim pidi kuuluma valitsusele eesotsas peaministriga. Pärast rahvahääletust astus valitsus tagasi ja vabadussõjalased said taas vabalt tegutseda.Uut valitsust asus juhtima K.Päts Vaikiv ajastu Uue põhiseaduse elluviimiseks oli vaja korraldada 1934a
Riigikogu või rahva poolt tagasi. 20 Parlamendi killustatus suurenes. Kriisiaastatel elavnesid ka kommunistid. Ei saavuta aga edu. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e. vapsid (liidriteks Andres Larka, Artur Sirk). Organisatsioon võitles algselt endiste vabadussõja veteranide olukorra parandamise eest, kuid seoses majanduskriisiga hakati sekkuma ka poliitikasse. 1930.a. EVKL I kongress, juhatusse mitmed Vabadussõja juhid (Larka, Ernst Põdder) Keskliidu juhtideks olid erukindral Andres Larka ja Artur Sirk. Aastal 1932 laiendati EVKL-i liikmeskonda nii, et liikmeks said astuda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. II kongress 1931 esile poliitilised probleemid võitlus riigis väidetava korruptsiooni vastu ja põhiseaduse muutmise vajadus. Johan Pitka ka juhatusse. Nende toetajaskond kasvas kiiresti (ca 20 000 liiget). Vapsid:
Riigikogu või rahva poolt tagasi. 20 Parlamendi killustatus suurenes. Kriisiaastatel elavnesid ka kommunistid. Ei saavuta aga edu. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e. vapsid (liidriteks Andres Larka, Artur Sirk). Organisatsioon võitles algselt endiste vabadussõja veteranide olukorra parandamise eest, kuid seoses majanduskriisiga hakati sekkuma ka poliitikasse. 1930.a. EVKL I kongress, juhatusse mitmed Vabadussõja juhid (Larka, Ernst Põdder) Keskliidu juhtideks olid erukindral Andres Larka ja Artur Sirk. Aastal 1932 laiendati EVKL-i liikmeskonda nii, et liikmeks said astuda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. II kongress 1931 – esile poliitilised probleemid – võitlus riigis väidetava korruptsiooni vastu ja põhiseaduse muutmise vajadus. Johan Pitka ka juhatusse. Nende toetajaskond kasvas kiiresti (ca 20 000 liiget). Vapsid:
· Teine rahvahääletus kukub läbi · Kolmas Vabadussõjalaste poolt rahvahääletusele antud eelnõu, põhiseaduse muutmiseks võetakse suure häältenamusega vastu Vabadussõjalased · Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing (Vapsid) · Tegutsesid Eestis 1920-30. Aastatel ja nende eesmärk oli peamiselt sõdurite huvide kaitsmine maaküsimustes · 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit EVKL · Eesmärgiks survegrupina oli tugevdada riigivõimu, eeskätt põhiseaduse reformi abil · Vapsides on nähtud Euroopale iseloomulikku, autoritaarset kord propageeriva liikumise Eesti varianti. Tunnused, mis sellele viitavad: Juhikultus, rahvaühtsuse rõhutamine, vastaste äge ründamine · Erakonna esimeheks sai erukindral Andres Larka 1934. aasta riigipööre ja vaikiv ajastu
Nad leidsid massiliselt toetajadi. Muutusid radikaalsemateks. Vabadussõdalaste pead olid A. Larka ja A. Sirk. Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine Kriis saavutas oma haripunkti 1932-1933, kahe aasta jooksul oli ametis 4 valitsust, erakondade liitumine ebaõnnestus ja parlamentide killustatus suurenes. 1923a augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Mõni kuu hiiljem esitas EVKL omalt poolt parlamendile põhiseaduse projekti, nõudes selle panekut rahvahääletusele. 1933 pandi parandatud variant uuesti rahvahääletusele kus pooldajate hulk oli vähenenud 2korda. Erinevate poliitiliste jõudude vahelised vastuolud tervanesid. Äärmiselt populaarseks muutus rahva silmis J. Tõnissoni poolt 1933a moodustatud valitsus kus levisid kuulduses peadsest riigipöördest ja kus oli üks skandaal teise järel.
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
parunid, 3) kommunistid, kelle selja taga Komintern ja Nõukogude Liidu valitsus. Põrandaalused. 1. detsembril korraldasid relvastatud võimuhaaramiskatse, mis ebaõnnestus. Suur kriis 1929. algas ülemaailmne majanduskriis. Esmalt tabas eestis kriis põllumajandust, siis tööstuses. Ühe rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist:kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine. Töötati välja uus põhiseaduse eelnõu. Loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. EVKL. Nende juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. 1932-1933 kriisi kõrgpunkt, parlamendis jamad. 1932. augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. See kukkus napilt läbi. 1933. aastal teine katse, kuid see kukkus rohkem läbi. Augustis kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 1933. tehti ka kolmas katse põhiseaduse kohta ning see saavutas kindla võidu. Tõnissoni valitsus astus tagasi. Moodustati üleminekuaja valitus Konstantin Pätsiga
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
laiali minema ja korraldama uued valimised, kuid seda ei tehtud, sest alles mais moodustati uus riigikogu ehk V ning nad deklareerisid, et nad ei kanna vastutust IV riigikogu otsuste eest. V riigikogu koostas oma põhiseaduse eelnõu- Otsustati panna kõige pealt rahvahääletusele oma eelnõu lükates vabadussõjaväelaste eelnõu kaugesse tulevikku (Ei tahetud hääletamist korraldada). Kuid asjatult. Otsustati korraldada III rahvahääletust EVKL eelnõu üle. Jaan Tõnisson pidas kõnet Vanemuises ja soovis et inimesed hääletaksid uue põhiseaduse poolt (Vanemuises karjuti, loobiti paukherneid, trambiti ja plaksutati- Segati J. Tõnissoni kõnet). Ajalehes "Rahvasõnas" esilehel kirjutati sellest kuidas vabadussõjaväelased valmistuvad riigipöördeks. 19. augustil 1933 kuulutati välja kaitseseisukord üleriigilises ulatuses (J. Tõnissoni valitsus läks erru)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
