4.Oktoobripööre a)Enamlaste võimuletulek · Populaarsed loosungid, mis lubasid sõja lõpetamist ja talurahvale maa jagamist · Peale oktoobripööret Petrogradis võeti 27. oktoobril võim üle ka Tallinnas, mida juhtisid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp · Maapäev saadeti laiali ja võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, mis sõltus Petrogradi enamlastest · Kohalikud demokraatlikud omavalitsused asendati enamlaste kontrollitavate nõukogudega · Miilitsa asemel loodi enamlik Punakaart · Rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega · Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid b)Eesti enamlaste ebademokraatlik tegevus · Piirati demokraatlikke vabadusi- keelati teiste parteide koosolekud ja ajalehed, vangistati nende juhte · Kujunes välja ühe partei diktatuur · Eesti Asutava Kogu valimised katkestati (jaanuaris 1918) ning algas rahvuslaste ja baltisakslaste ulatuslik arreteerimine · Ettevõtete ja pankade ning elamute riigitsamine
venemaa poolsele Soome iseseisvuse tunnustamisele ei ole venemaa oma sõjajõude Soome territooriumilt välja viinud. 1918.a. jaanuari lõpupäevil haarasid soome punased võimu. 28. jaanuaril hõivasid Punakaardi salgad Helsingis kesksed valitsushooned ning Soome senine valitsus eesotsas Svinhufvudiga põgenes. Punased moodustasid Soome Rahvavabariigi, mille esimeheks valiti Kullervo Manner ja Otto Ville Kuusinen. Rahvavabariigi relvajõududeks oli Soome Punakaart, mille moodustasid Vene keisririigi 42. armeekorpuse Kesk-Soomes asunud 106. jalaväediviis. Soomemeelsete jõudude tuumikuks sai 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis koosnes Soome vabatahtlikest, kes olid salaja saksamaale läinud ja seal sõjaliselt välja koolitatud. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma
lubadusi ning kritiseerisid valitsust. Sügisel 1917. aastal hakkas sõjategevus sõudma Lääne- Eesti saarte randadesse. Peale seda sai alguse uus intensiivne sõjaline tegevus Eesti aladel. Järgmise aasta alguses hakkasid sakslased tungima peale järk-järgult mandrile. Kuna vene väed olid taandumas, said sakslased rahulikult oma ideid ellu viia. Eestil ei olnud kuskilt kedagi endale abiks võtta. Saksa vägedele astus vastu ainult Eesti Punakaart, mis koosnes erinevate keskuste Punakaartidest. Tuldi ideele, et enne, kui Saksa väed Tallinnasse jõuavad, kuulutab Eesti ennast iseseisvaks vabariigiks 24. veebruaril 1918. aastal Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu Vanematenõukogu poolt vastuvõetus Manifesti alusel. Peale seda moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus ning selle peaministriks kuulutati Konstantin Päts. 1917. aastal kui loodi Nõukogude Venemaa, kukutati Venemaa Ajutine
valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele * Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a., arreteeriti Ajutine Eesti olukord pärast 1905. a revolutsiooni: Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. *Poliitika: 1) Ainus legaalne erakond oli Eduerakond Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. 2) eestlased pääsesid riigiduumasse 3) eestlased Punakaart. võitsid kohalikes omavalitustes · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride *Kultuur: 1) Eestikeelsete koolide rajamine (Tartus Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei tütarlaste keskkool) 2) Aktiivne seltsitegevus nt liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati 1905. a Noor Eesti 3) 1909. a avati Eesti Rahva rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin. Muuseum
Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veebruaril 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Võim läks Saksa
takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre): · Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris, arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart. · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V.Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti: 1. Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja
toimusid Maanõukogu valimised, eesti keel kuulutati ametlikuks keeleks, hakati looma Eesti rahvusväeosi. Enamlaste riigipöörde käigus sai kõrgeimaks valitsuseks Eestimaa Nõukogused Täitevkomitee. Tegelikuses oli komitee tegevus küll üsnagi piiratud, sest olulisemad otsused võeti vastu keskkomitees Petrogradis. Omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele asus Punakaart ja rahvusväeosi püüti asendata Punaarmee üksustega. Kohtute asemele rajati tribunalid, mis eirasid kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Tugev tsensuur. Algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Hiljem ka suuremad ettevõtted. Kogu maa kuulutati riigi omandiks. Peale oktoobripöörate kujunes Eestis omamoodi kaksikvõim. Võimul olid küll enamlased, kuid Maanõukogu keeldus laiali minemast. 15
maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) ning jätkati liitlaste survel ebapopulaarset sõda. 2.2. Enamlaste oktoobripööre: Kasutades Ajutise Valitsuse ebapopulaarsuse kasvu korraldasid enamlased Venemaal riigipööre (8.novembril 1917; oktoobris vkj), arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati
maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) ning jätkati liitlaste survel ebapopulaarset sõda. 2.2. Enamlaste oktoobripööre: Kasutades Ajutise Valitsuse ebapopulaarsuse kasvu korraldasid enamlased Venemaal riigipööre (8.novembril 1917; oktoobris vkj), arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati
Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. 15. nov. 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused, Maapäev aeti jõuga laiali. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uus pealetung algas 18. veeb. 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veeb. 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon
minna Inglismaale, aga keegi ei ole valmis neid vastu võtma. AV viib nad Jekaterinburgi ja sinna nad jäävadki. Kornilov lubab kukutada nii bolsevikud kui AV. Selle peale AV kutsub bolõsevikud appi, mis tõstab bolsevike populaarsust ja neil ei ole vaja enam toetada AV. Kroonlinna matused, Kornilovi pealetung suruti maha. OKTOOBRIREVOLUTSIOON Bolsevikud koondavad kokku oma punakaardid e. tööliste salgad. Punane lint ümber käe on nende tunnusmärk. Lenin on ikka Soomes paguluses. Punakaart hõivab kõik olulised punktid (raudtee, telegraaf, elektrijaam jne.)Petrogradis. Vallutavad ka Talvepalee, kuhu oli AV kolinud. Bolsevike peakorter on Smolnõis, millest saab revolutsiooni häll. Ööl vastu 26. oktoobrit tuleb Lenin. Oktoobripöörde valmistas ette Trotski. Ristleja Aurora, mille kahuripaukude antakse märku tormijooksule minemiseks Talvepalee peale. AV ei pannud vastu kuna neil polnud kellelegi toetuda. Gerenski pääses põgenema ainsana. (BBC sari IMS- st
Oktoobrirevolutsioon 1917 oktoobris haarasid enamlased üsna raskusteta Petrogradis võimu. Enamlaste põhiloosung tol ajal oli ,,Rahu, leiba, maad!" (venelased vajasid seda kõige enam). Enamlased moodustasid valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas V. Uljanov (Lenin). Venemaa nimeks sai Nõukogude Venemaa. Kohe hakati ellu viima oma eesmärke, nt. majanduses natsionaliseeriti (riigistati) ettevõtted. Organiseerima hakati võitlusüksusi (löögiüksused) Punakaart (Lev Trotski (juut), üks rajajatest, tippkommunist). Kohe hakati jälitama teisitimõtlejaid. Asutati repressiivorgan (ve) tsekaa (hiljem NKVD > KGB). Tsekaa esimene juht oli F. Dzerzinski (poolakas). Oma tegevusega kaotasid enamlased kiiresti populaarsust. Sellest tingituna 1918. jaanuaris toimusid Asutava Kogu (A.K.) valimised, kus enamlased rängalt lüüa said. Seepeale ajasid nad A.K. laiali ja lisasid veelgi survet (ühiskonnas).
Otsusejärgne tegevus 1) enamlased ajasid Maanõukogukonna laiali 2) Maanõukogukonna volitused läksid üle selle vanematekogule 3) Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, selgitamaks välja teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvusesse 4) koostati manifest, milles deklareeriti Eesti suveräänsust Sobiva ajahetke ootamine eestlased tahtsid ära kasutada Nõukogude võimu nõrkust * Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui venelased (=enamlased ehk bolsevikud) olid juba läinud, aga sakslased polnud veel tulnud. See tähendab, et kahe võõra võimu vahel tekkis hetkeks "tühik", mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid oma võimu oma maal maksma. Iseseisvuse väljakuulutamiseks ning erakorralistes olukordades tegutsemiseks loodi Eesti Päästekomitee.
parteid, valmistab ette riigipöördeks. Saksa keisririik toetab, Aleksander Keskküla vahendajaks iseseisvuse eesmärgil. ERE (Rahvaerakond)- Tõnisson Maaliit- Päts kokku rahvuskongressil: otsus iseseisvus Töölispartei- Vilms Enamlaste poliitika tõi kaasa mitmeid ebademokraatlike vorme. Loetlege *majandusreformid: pankade riigistamine, kogu maa riigi omaks *Eesti Asutava Kogu valimised katkesti, kuna selgus, et nemad ei saanud enamust *miilitsa asemel Punakaart *Eesti rahvusväeosasid püüti asendada punaarmee üksustega *asendati maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused töörahva saadikute nõukogudega *kohtute asemel revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seaduseid ja lähtusid ,,revolutsioonilisest südametunnistusest" *piirati poliitiliste vastaste tegutsemisvabadust, keelustati nende koosolekud, sulgeti ajalehed, vangistati juhte. *kehtestati Eesti piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine
· bolsevikud ei pooldanud omariiklust, vaid soovisid autonoomiat NV koosseisus; · talurahvale ei jagatud maad, vaid hakati rajama kommuune; · teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat, muutes kirikud rahvamajadeks; · bolsevikud võtsid suuna diktatuurile ja lõpetasid ise koostöö teiste ühiskondlike jõududega. Iseseisvuse väljakuulutamine Veebruaris 1918 alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Enamlaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel iseseisvuse väljakuulutamiseks loodi Eesti Päästekomitee eesotsas K. Pätsiga (liikmed K. Konik, J. Vilms). Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati kõigepealt välja 23. veebr. 1918 Pärnus ja 24. veebruaril 1918 Tallinnas, kus moodustati ka Eesti Ajutine Valitsus (peaminister ja siseminister K. Päts, abiesimees ja kohtuminister J. Vilms, välisminister J. Poska)
võimuhaaramiseks Venemaal. 26.oktoobril kukutati ajutine valitsus petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgemimaks kohalikuks valitusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eestotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulised otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart ning Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid kõiki seadusi. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekud, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Eestis kehtestati piiramisseisukord ja algas baltisakslaste ja eesi rahvuslaste arreteerimine. Majandusreformid algasid pankade, tööstusettevõtete,
Saksamaa asub pealetungile -Enamlaste riigipöörde järgselt aktiviseerusid ka baltisakslased. -Eestimaa rüütelkond tahtis Venemaast lahku lüüa ja küsida abi Saksa keisrilt. Saades teada baltisakslaste plaanidest kehtestasid venelased Eestis piiramisseisukorra. -18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. -Mandrile jõuti 20 veebruar, hiljem alanud pealetung Lätist jõudis Valka 22 veebruaril. -Sakslased tungisid kiirelt edasi, sest Vene sõjavägi oli lakanud olemast ning Punakaart oli liialt nõrk. Iseseisvuse väljakuulutamine -19. veebruaril moodustati erandkorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid K. Konik, K. Päts ja J. Vilms. -Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. -Kohtadel võeti võim enne Saksa vägede saabumist üle Rahvusväeosade ja Omakaitse jõudude abiga. - 23. veebruaril loeti Pärnu ,,Endla" teatri rõdult ette Iseseisvusmanifest. - 24
Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. 15. nov. 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused, Maapäev aeti jõuga laiali. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uus pealetung algas 18. veeb. 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veeb. 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon
Tsaar kukutati, keisrivõim lagunes- hakati mõtlema rohkem majanduslikult. 23. Miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda? · Enamlased kavandasid valitsuse kukutamist · Toimus enamlik riigipööre · Ajutise valitsuse arreteerimine 24. Miks, millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim? Oktoobrirevolutsiooni käigus. 25.- 26 okt 1917 riigipööre Petrogradis. Riigiasutuste hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt Punakaart Enamlased lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid. Ajutise valitsuse autoriteet oli väga madalale langenud. 25. Millised muutused toimusid Venemaa valitsemises ja majanduses 1917.a lõpus-1918.a alguses. Enamliku valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu loomine (peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin - rahvakomissarid) · Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine · Kontroll suurettevõtete üle. · Rahudekreet
,,Maha sõda!", lubadused maa osas. Enamlased moodustasid sõjarevolutsioonikomiteed ja organiseerisid Punakaardi salku. 27. oktoobril võttis enamlane Vikto Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Komitee etteotsa asus Jaan Anvelt. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart. Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Seinste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, eirati kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased keelustasid oma vastaste koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. aasta lõpul. Algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega.
takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. 2.1.4. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre) (Vt. ka õpik lk.70-72) · Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris v.k.j.), arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart. · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V. Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti: Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja
sed patrullisid linna tänavail. 26.okt saadi teada, et Ajutine Valitsus kukutati Petrogradis ning anti teada tallinlastele ,et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27.okt võttis enamlane V.Kingsepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Maakonna-, linna- ja vallaomavalitused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele tuli enamlik Punakaart. Kohtute asemele loodi tribunalid, mis eriasid kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks. Iseseisvumine Jaan Poska leidis, et ,,nüüd ei jää muud üle, kui Eesti iseseisvaks kuulutada." Maanõukogu 15.nov otsuses öeldi järgmist: 1
kaotati usuõpetus. · MAJANDUSREFORMID * Algas pankade ja ettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigiomandiks, mõisnikelt võeti maad ära, kuid neid ei jagatud talurahvale. F. Saksamaa pealetung 1918. a veebruaris ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine · Mõne päevaga hõivati suurem osa Valgevenest ja Ukrainast. Peagi alustati ka Eestis ja Lätis. · Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli liialt nõrk. · 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts (Maaliit), Jüri Vilms (Tööerakond) ja Konstantin Konik (Demokraatlik Erakond). Koostatid Iseseisvusmanifest, milles nimetati esmakordselt Eestit iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada Saksa vägede suhtes täielik erapooletus.
· Talurahvas ei saanud maad, vaid rajati kommuune; · Enamlased olid kirikute vastu; · Enamlased kasutasid vägivalda ja olid diktatuuri poolt. Iseseisvuse eeldused · 21-22 ja 27-28 jaanuar 1918. a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts. Teavitatakse
progressiivne tulumaks, ei väljutud sõjast, ei jagatud maad, 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta) Enamlaste populaarsuse kasvu põhjused lubasid rahu, leiba ja maad ajutine valitsus ei saavutanud edu idarindel neid toetas Saksamaa ajutise valitsuse ebaõnnestumised Oktoobripööre või oktoobrirevulutsioon bolševikud moodustasi tööliste relvastatud salku – Punakaart 25.okt oli Petrograd enamlaste konttrolli all 26.okt arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed Nõukogude võimu dekreedid ehk otsused Dekreet võimust – moodustati esimene üheparteiline nõukogude valitsus – Rahvakomissaride Nõukogu, valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks, esimeheks V.I.Uljanov-Lenin Rahudekreet – kõikidele sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada läbirääkimisi
Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veebruaril 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon
amnestia nii poliitvangidele kui kriminaalidele jagavad võimu nõukogudega jätavad maaküsimuse lahendamata et seda võib otsustada alles Asutav Kogu suutmatus toime tulla rahutustega riigis enamlaste propaganda sõja vastu, deserteerumine, Paremalt poolt Kornilovi juhitud sõjaväe mäss ääralade separatistlikud meeleolud (Soome, Poola, Baltimaad) 4. Enamlaste tugevuse põhjused väike, tsentraliseeritud juhtimisega partei oma sõjajõud Punakaart kasutasid ära üldist rahulolematust sõjaga Propaganda - Rahu, leiba, maad! Kogu võim nõukogudele! Saksa keisririigi rahaline toetus Sündmused 1917.a. sügisel: Oktoobrirevolutsioon 25. oktoober 1917.a. Petrogradis Ajutine Valitsus (Kerenski) kukutati, võim bolsevike käes V.I. Lenin (Uljanov) II ülevenemaaline nõukogude kongress kuulutati välja nõukogude võim, moodustati esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu (RKN), rahudekreet, maadekreet.
Kaose süvenemine riigis. Meeleavalduse tulistamine Petrogradis juulis 1917. Osales u 500 tuh inimest. "Maha sõda!" "Maha 10 ministrit kapitalisti!" Enamlik riigipööre/oktoobrirevolutsioon 1917. okt 25.- 26. okt 1917 relvastatud riigipööre Petrogradis jt suuremates Venemaa linnades Juht L. Trotski Talvepalee, riigiasutuste, telegraafi jm hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt - Punakaart Ajutise valitsuse arreteerimine. Enamliku valitsuse moodustamine: Rahvakomissaride Nõukogu. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin rahvakomissarid. Riigipöörde õnnestumise tagas enamlaste organiseeritus, mõju armees, sõjalaevastikus, tööliste hulgas ning kaos riigis tänu Ajutise valitsuse nõrkusele Vladimir Lenini (Uljanov) 1870 -1924 Eluloolisi andmeid
Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Täitevkomitee tegelik otsustamisõigus oli siiski piiratud, sest kõik olulisemad otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Järgnevalt asendati demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused enam laste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart ning Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid kõiki seadusi ja lähtusid üksnes «revolutsioonilisest südametunnistusest". Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Ammu päevakorras seisnud Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918
Baltisakslaste küüditamine Eestist andis selleks ka sobiva ettekäände rahvuskaaslasi on vaja kaitsta! 15 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. Saaremaalt jõudsid sakslased Eesti mandrile Lihula piirkonnas 20. veebruaril, Hiiumaalt Haapsalusse päev hiljem ning Lätist pealetungi alustanud üksused marssisid Valka 22. veebruaril. Järgnes sakslaste kiire edasitung. Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli aga sakslastele vastupanu osutamiseks liialt nõrk. Iseseisvuse väljakuulutamine Rahvuslikud ringkonnad olid Saksamaa kavatsustest teadlikud ning veendunud kiire tegutsemise vajaduses. 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekommitee, Kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvumismanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks (Vt. Lisa 5)
Sotsiaaldemokraadid Soomlased jagunesid neljaks 18.juuli 1917seadus riigivõimust; Eduskond on kõrgema võimu kandja. Välis-ja kaitsepoliitika jäävad Venemaa otsustada; Ajutine Valitsus ei tunnustanud otsust; 1917.a. Segane olukord Inflatsioon ja tööpuuduse kasv; Toidupuudus; Streikide arvu suurenemine; Vene sõjavägi Soomes; Vastuolud soomlaste hulgas; Korrakaitsesüsteemi puudumine; Kaitseliit ja Punakaart Korra hoidmiseks hakati looma kaitseliite; Tööliste poolt hakati looma Punakaarti; Venemaa oktoobripöörde mõjul kuulutas Soome end faktiliselt iseseisvaks; Novembris 1917 puhkes Soomes üldstreik; Novembri lõpus asus ametisse Svinhufvudi valitsus; Peaeesmärk-iseseisvuse väljakuulutamine; Pehr Evind Svinhufvu Soome peaminister (paksu vuntsiga vanamees); 6.detsember 1917 Soome kuulutati iseseisvaks; Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust;
tagada suurlinnade toiduainetega varustamist, maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) ning jätkati liitlaste survel ebapopulaarset sõda. Enamlaste oktoobripööre Kasutades Ajutise Valitsuse ebapopulaarsuse kasvu korraldasid enamlased Venemaal riigipööre (8.novembril 1917; oktoobris), arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada
riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. 2.1.4. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre) (Vt. ka õpik lk.70-72) 26* Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris v.k.j.), arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart. 27* Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V. Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti: 49* Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate
a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu). lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). Oktoobrirevoluts. Septembri keskel saavutavad bolsevikud nõukogudes ülekaalu. Bolsevikud - tugev distsipliin. Punakaart - bolsevike salk. 6-8.11.1917 - viivad bolsevikud läbi riigipöörde. Ajutine Valitsus likvideeritakse, kuulutatakse välja nõukogude võim. Selle kinnitab 7-8.11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. Kongress võtab vastu 2 dekreeti: rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkim, ilma kontributsioonideta jne. Tagamõte - ettevalmistus maailmarevoluts. maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand, lubades maa talupoegadele jagamiseks
Hakati moodustama valitsusi. Said need, kes kõvemini karjusid. Alates juulist nõukogusid kuulda ei võetud. Enamlased tahtsid võimule, üritasid riigipööret. Nõukogude võim koosnes erinevatest nõukogudest (sealt nimi). Kodusõda 1918-1920 (olulisemad aastad). Algas enne ja lõppes pärast. Osapoolteks olid punased ja valged. Valged oli nõukogude võimuvastased. See neid ühendas, kuna neil endal olid erinevad vaated ja ooted Venemaa tuleviku suhtes. Punastel oli Punaarmee (Punakaart), mille loojaks oli Trotski (hiljem Stalini vastane). Oli Valgekaart (erinevate väejuhtide all olevad armeed.) Siberis juhtis nt Kornilov, lõunapiirkondades juhtis Denikin. Krimmis Wrangel, loodearmeed Judenits. Valgete omavaheline rivaalitsemine tuli neile kahjuks. Lisaks toimus Antanti interventsioon. Ehk ühe või mitme riigi vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse revolutsiooni mahasurumise eesmärgil. Väed väikesed, reaalselt neid ei kasutatud.
Maakonnanõukogusid ja Linnanõukogusid hakkaks asendama Töörahva Saadikute Nõukogud. Ühtegi nõukogu tegelikkuses ei valitud, kohalikku võimu hakkasid teostama Nõukogude Täitevkomiteed. Täitevkomitee liikmed määrati Tlnast tulnud korraldustega. Valdades algas võimu ülevõtmine alles detsembris, igale poole ei jõutudki, mitmel poole jäid vallavalitsused ametisse. Detsembri-jaanuari jooksul saadeti laiali ka korra- ja õiguskaitseinstitutsioonid. Miilitsat hakkas asendama Punakaart, kes tegelikult korrakaitseks ei sobinud. Kõik senised kohtuliigid likvideeriti, nende asemel asusid tegevusse revolutsioonilised tribunalid, mille puhul normaalne õiguskord oli kindlalt tagamata. Süüdimõistvad otsused olid üsna tagasihoidlikud. Enamasti mõisteti süüalnune ühiskondlikule tööle. Täitevkomiteele olid tükk aega pinnuks silmas Eesti rahvusväeosad, kus oli nii enamlaste toetajaid, kui
poolt üleriiklikku esinduskogusse suunatud esindajate liitumist muutus ka esinduskogu nimi, kajastades sellega liitunud täiendavaid huvigruppe. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee teostas kontrolli Eestimaal moodustatud nõukogude tegevuse üle, korraldas tööliskontrolli tööstusettevõtete üle, konfiskeeris mõisnike vara – see oli natsionaliseerimine, viis läbi võitlust kontrrevolutsiooniga ning organiseeris ka EN TK allunud sõjalise jõu Eesti Punkakaardisalkade moodustamist. Punakaart ja revolutsioonilised tribunalid; Detsembri-jaanuari jooksul saadeti laiali ka korra- ja õiguskaitseinstitutsioonid. Miilitsat hakkas asendama Punakaart, kes tegelikult korrakaitseks ei sobinud. Kõik senised kohtuliigid likvideeriti, nende asemel asusid tegevusse revolutsioonilised tribunalid, mille puhul normaalne õiguskord oli kindlalt tagamata. Süüdimõistvad otsused olid üsna tagasihoidlikud. Enamasti mõisteti süüalune ühiskondlikule tööle
esmatähtis. 7.nov kuulutas Ukraina Keskraada Kiievis välja Ukraina Rahvavabariigi. Enamlased ei saanud Petr-s sellise olukorraga leppida, üritasid koondada punakaarti, endale ustavaid väeosi, saavutasid mõningat edu Ukraina idaosas. Kuulutati välja Harkovis Ukraina Nõukogude Vabariik. Enamlaste tegevus viis Ukraina jagunemiseni. Jaan 1918 alustas Ukraina Nõukogude Vabariik sõjalist pealetungi Ukraina Rahvavabariigi vastu. Algasid ägedad lahingud, punakaart koos Vene armeega pani ülekaalu maksma, vallutas jaan lõpuks Kiievi, Ukraina saatus polnud otsustatud, jaanuaris 1918 olid Brest-Litovskis käimas rahuläbirääkimised. Läbirääkimistel osales Ukraina Keskraada valitsus täieõigusliku liikmena. Soomlased kujunesid ka enamlaste jaoks ebameeldivuseks. Enamlaste mõjuvõim oli Soome lõunaosas üsna märkimisväärne, tugines Soome tööstustöölistele ja Soomes viibivatele arvukatele Vene väeosadele
sunnitööliste-poliitvangide organisatsioon. Kui ajaloo ümberkirjutamine, olid oponentide rollis. Keda sai istuma panna, pandi, kõrvaldati opostitsioonilise liikumise esindajaid. Mõlemad leidsid 1920. aastate alguses aset. Eesti Punaväe ajaloo keskkomisjon, eesotsas Harald Tunsmeltau (1899-1938) . Silmapaistavaid Nõukogude sõjaväeluure tegelasi. Pidi koguma materjale Eesti punaste pataljonide ja hiljem Nõukogude Punaarmee kohta. Pandi kokku Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas 1934. EKP ajaloo komisjon, eesotsas Hans Pöögelmanniga (1875-1938), kes Konstantin Pätsi ,,Teataja" toimetuse liige. Ka paguluses USAS, 1917 eestis enamlaste üks lidreid, õppejõuks Lääne Vähemusrahvaste Ülikoolis. 1926 andis välja ,,1905. aasta Eestis. Kirjeldused, mälestused, dokumendid". Ajakirjadest ,,"Proletaarne revolutsioon Eestis" 1925-1933, Klassivõitlus" regulaarsema ilmumisega. Suleti 1930. aastate II poolel, liikmete tegevuse represseerimine
võeti vägivaldselt ära põllusaaki, tapeti tsiviilisikuid. Esimene Eesti polgu ülesandeks oli korra taastamine läänemaal ning nad tulid toime. Kõrgemad Venemaa sõjaväe juhid otsustasid ära võtta kõik toiduvarud ja karjaloomad, rahvas oli 2 kuud ilma toiduta ning neid ei huvitatud, mis juhtub Eesti rahvaga. Enamlik oktoobripööre: enamluse tugevnemine, ettevalmistused riigipöördeks; võimu ülevõtmine Tallinnas; valitsemisasutused; Punakaart; revolutsioonilised tribunalid; poliitilised piirangud, lindpriiuse dekreet; majandusreformid natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine: Oktoobripööre ettevalmistused: Enamlaste populaarsus tõusis. Juuli ja augustis oli peetud Peterburgis illegaalne enamalste partei VI kongress. Rääkisid alguses võimuhaaramisest rahumeelsel teel, kuid nüüd VI kongressil otsustati ametlikult tuleb panustada relvastatud riigipöördeks
aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid 1. Eesti jalaväediviisi väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon Paides, 1. Eesti jalaväepolk Haapsalus, 2. Eesti jalaväepolk (I ja II pataljon) Viljandis, 3. Eesti jalaväepolk Tallinnas ja 4. Eesti jalaväepolk Rakveres, mis ei osutanud saksa vägedele vastupanu. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud Eesti Punakaart. 21. veebruaril 1918 avaldas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees Jaan Anvelt mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusesse Saksa okupatsioonivägedega. 23. veebruaril 1918 toimus Keilas lahing brigaadikomandör Põllu ja sõjalaevalt "Rjurik" pärit madrusest komissari Navtšenja (Навчьен) juhtimisel Haapsalust
21. veebr, kui Saksa väed jõudsid Haapsallu, kirjutas Esimese Eesti polgu ülem polkovnik Põder alla kokkuleppele, mille järgi nad lubasid jääda erapooletuks, vastutasuks jäeti polgule relvad kätte. Eesti rahvusväeosad olid säilitanud küll osalise võitlusvõime, aga poliitilistel põhjustel otsustati mitte sõdida. Enamlaste käsutuses ainsaks relvastatud jõuks veebr 1918 oli jäänud Punakaart - üle Eesti u 5000 punakaartlast. Enamik punakaartlasi olid üle Eesti laialipaisatud. Samuti puudus neil keskne juhtimine. Punakaartlased olid enamasti relvastatud ainult vintpüsside või revolvritega. Neil puudus sõjaline ettevalmistus. Otsustasid mitte osutada sakslastele vastupanu. Eesti enamlased olid tõsiusklikud kommunistid, olid veendnud, et saksa töölised ei luba oma valitsusel saata ennast sõdime kommunistliku riiga,
annaabi.ee 
