Artur Sirk Artur-Johann Sirk sündis 25. Septembril 1900. aastal Järvamaal Lehtsa vallas Pruuna külas Sepa talus taluomaniku Johan Sirki kuuenda lapse ja ainsa pojana. Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk ...
Algselt väga palju toetajaid: I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL) Põhialgatajaks oli Artur Sirk, kes oli liidu ideeliseks juhiks terveks liidu ajaks, isegi siis, kui Andres Larka 1930. aastal liidu esimeheks valiti
luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks eelnevatele muudatustele algas õppeaasta sügisel ja jagunes kaheks poolaastaks. Ülemineku- ja küpsuseksamise dhakati korraldama üksnes kevadeti, õppeaasta lõpul. Teadmiste hindamise aluseks sai ülevenaaliselt kehtiv 5-palline süsteem, kus „5“ tähendas väga head, hinne „4“ head jne. Suvine koolivaheaeg pikenes kahele kuule. Tundide arv muutus, vene keele tunde toimus rohkem saksa keele tundide arvelt, kreeka keel muudeti
Võõrustajaks kohalik leelokoor. (Tulve 2008: 5) Riia landesversammulg peeti ära 10. aprillil. Alguses läks kõik, nagu maaisandad soovisid. (Raud 1991: 113) Linnal oli plaani võetud ka uue mudaravila valmimine aastal 2011 (http://www.haapsalu.ee, 2007). Vähemalt Hurdast alates said kõik eesti juhid aru, et ilma rahvusliku preffesionaalkultuurita pole eestlastel tulevikku ega pääsu haritud rahvaste hulka (Karjahärm, Sirk 1977: 197). Kui ma esimesse klassi läksin, olid meie klassi seinad värvitud helepruuniks. Ma mäletan selgesti, et tahvel oli rohelist värvi. (Saareste, 2005) Keivin Kivimägi 10A KASUTATUD ALLIKAD Aasmäe, K. 2008. Mood kui kuningas ja tööandja. Ant, J. 1998. Kaks algust
Kodune töö nr 1. Tartu Laululava välimõõtmiste aruanne Käesoleva praktikumitöö alusmaterjaliks on magistritöö teemal Tartu laululava kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad.
harida väikesi põllulappe (Jansen 2007:281, Berg jt 1998:207, 305, Heidmets jt 2002:18). Elatusallikatest ajutiselt või püsivalt ilmajäänute (nn vallasantide) toetamine oli pikaajaline traditsioon. Iga kogukond pidi suutma oma vaesed ise ülal pidada. Ilma elatiseta vallasandid käisid külakorda perest peresse, saades peavarju ja toitu ning korvates seda jõukohase tööpanusega. Nende üheks ülesandeks oli ka suulise pärimuse edasiandmine. (Jansen 2007:310, Sirk 2008:32). Kogu külarahva ja taluperede elu tavapäraseks ja ilmselt seetõttu ka terviklikult teadvustamata osaks oli kogukondlike sünni-, nimepaneku-, täiskasvanuks saamise, õitsilkäimise, proovi- ja vaba-abielude, vallaslaste, pulmade, meheks või naiseks olemise, laste kasvatamise, vanaduse, teadmiste ja asjade pärandamise, surmaks valmistumise jm tavade ja kommete edasiandmine ehk maarahvakultuuri säilitamine. (Kasemets 1999).Sellesse hakkasid aga 18. ja 19. sajandil üha tugevamini
Tiit Sukk 1. Tiit Sukk sündis 21. novembril 1974 Jõgeval 2.Õppinud Tiit Sukk lõpetas 1994. aastal Jõgeva Gümnaasiumi (46. lend) ning 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (18. lend) 3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert ...
põllumajandus saaduste hinnad, tööpuudus maal, paljud asundustalud läksid pankrotti. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis 1930ndatel (eesmärgid tegevus) Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas Vabadussõdalasi (tuntud kui ka vapsid). Vapside nõudmiseks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. (`'kord majja'') Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Keelustatakse erakonnad, piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse sellega keelustati streigid, loodi ainupartei Eestis Isamaaliit. 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli ühe kojaline parlament , 1938 aga kahe kojaline parlament. 1920 oli demokraatlik kord, erakondasid oli palju. 1938 oli aga
7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov
Kõik eesti valitsused olid koalitsiooni valitsused. (mitmest erakonnast koostatud valitsus) Poliitikuid süüdistati erakonna huvide eelistamises, riigi huvide ees. Lahendust otsiti erakondade liitmises ja soovitati sisse viia presidendi ametikoht. Vabadussõjalased: 1929 moodustati vabadussõjalaste keskliit : Eesmärgiks oli toetada vabadussõja veterane ja jäädvustada sõja mälestust , Andres Larka sai ametlikuks juhiks . Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kukkus suurelt läbi sest vahepeal oli toimunud krooni devalveerimine
Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu Massiline toetus rahva poolt Suurim poliitiline organisatsioon eestis (üle 20000 liikme) Vabadussõjalaste ametlik juht Paremal olev Artur Sirk etendas tegelikku juhtrolli Andres Larka Sisepoliitika teravnemine Kriisi haripunkt 19321933 Neli valitsust 2 aasta jooksul Erakondade liitumine oli mitte edukas 1932. a. I rahvahääletus uue põhiseaduse vastuvõtmisel, kukkus läbi Jaan Tõnissoni valitsus oli ebapopulaarne 1933. a. Augustis üleriigiline kaitseseisukord, piirati poliitilisi vabadusi. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933. a
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ül...
Aasta 8. Detsembril riigipöörde katse ning rahvale serveeriti asja nii, et vapsid kaotasid populaarsuse. Vaikival ajastul võeti vastu ka uus põhiseadus. 9. „Juhitava demokraatia“ periood Presidendiks sai ilma rahvahääletuseta Päts ning nimetas peaministriks Eenpalu ja sõjaväe ülemjuhatajaks Laidoneri. Eenpalu hakkas läbi viima juhitava demokraatia poliitikat, kus kõik keelud jäid pidama, kuid Riigikogu tõusis formaalseks seadusandjaks. Isikud: Poska, Päts, Laidoner, Sirk, Larka, Eenpalu, Anvelt, Kingissepp (kuidas nad on seotud perioodiga 1920-1939) Poska – poliitik, kes juhtis Tartus alanud läbirääkimisi Päts – poliitik, kes oli üks Püllumeeste Kogu liidreid Laidoner – poliitik, kuulus Põllumeeste Kogusse Sirk – vapside tegelik juht (advokaat) Larka – vapside ametlik juht (endine kindral) Eenpalu – Pätsi ja Laidoneri kõrval 3 juhtiv isik Vaikiva Ajastu jooksul. Peaminitri asetäitja ning siseminister.
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirj...
põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei • Maj olukorra halvenemisega süvenes kiiresti rahulolematus • Parteid hakkasid lagunema ja valitsused kestsid järjest lühemat aega • Kerkib esile uus poliitiline jõud – vabadussõjalased – “vapsid” • Vabadussõjalaste Keskliit sai populaarseks valitsuste kritiseerimise ning eelkõige uute liikmete lubamisega (Kes polnud VS-ga seotud) • Erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk Loe dokumente õpikust lk 48-49 Kujutle, et oled poliitkommentaator. Kuidas kommenteeriksid? Põhiseaduse kriis • K. Pätsi õhutusel oli hakatud kritiseerima Eesti Põhiseadust, et see annab liiga suure vabaduse Riigikogule • Rahvas nägi presidendis loodetud lahendust kõigile probleemidele • Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret
Talurahva sissetulekud vähenesid, piirati tootist, talud pankrottistusid, sissevedu ületas väljaveo. Tööpuudus korraldadi hädaabitöid. 27. juuni 1933 devalveeriti Eesti kroon. POLIITILINE KRIIS Tegutsema jäid kolm suurt fraktsiooni Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei kestnud kaua, kõiges süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust. Vabadussõjalaste esiletõus. Andres Larka ja Artur Sirk. PÕHISEADUSE KRIIS 3 rahvahääletust( 1932, 1933, 1933) Vabadussõjalaste eelnõu läks läbi AUTORITAARNE EESTI RIIGIPÖÖRE 12.märts 1934 Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre ennetamaks vabadussõjalaste võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks. 2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust
SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud
Ülesanne 1 ,,Laused ajalehe artiklitest" Järeldus on allakriipsutatud tekst, arutlus on ilma allakriipsutuseta. Teetööde auto murdus keskelt pooleks Pärnu postimees, 08.02.2011 Täna pärastlõunal murdus Pärnus Papiniidu tänaval pooleks aktsiaseltsile BaltiFalt kuuluv teetööde auto. ,,Ilmselt olid autoraamis praod, mida me enne ei märganud," ütles AS BaltiFalti Pärnu piirkonna juht Kaido Tamm. Indrek Sirk: helkuri kõikjal kohustuslikuks muutmine on absurdne Eesti Päevaleht, 08. veebruar 2011 Liiklejate lahususe põhimõte on väga oluline, jalakäija ei tohi üldjuhul üldse sõiduteel liigelda, välja arvatud siis erandtingimustel. Näiteks tänavuse talve liiklustingimusi võib pidada erandlikeks, kuna jalakäija ei saagi teepeenral liigelda. Enamik kaupmehi pole pakendite tagasivõtmise kohustusest kuulnudki Tarbija 24, 09.02.2011
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Vanasti oli riigipea, kes juhtis riiki, nüüd juhib president, territoorium on suurenenud, riigikoguliikmeid oli 100 nüüd 101, maakondi oli vähem, vanasti olid rahvahääletused, erakondi oli vähem. 2. Kirjelda 1.detsembril 1924 sündmusi? Riigipöördekatse: Venemaa( kommunistlik internatsioon E.Viia Eesti taas ENSV alla. Mässulised pidid Venemaale saatma tegegrammi. Hõivati Toompea, raudteejaam, hävitati sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit, kommunistide populaarsus vähenes. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 4. Kuidas mõjutas Eestit? Eestlaste enamus meelestati kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 5. Suure majanduskriisi (1929-1933) Suur majanduskriis tagajärjed Eestile? Massili...
SUUR KRIIS EESTIS 1.MAJANDUSKRIIS 1. Mis põhjustel puhkes 1923. aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? - Peamist sai alguse rahandusest - hiiglaslikke laene jagati väga kergekäeliselt. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti mõjutas Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Pidevad valitsuskriisid ja valitsuse vahetumine. Liiga palju parteisid. Ületada õnnestus tänu uuele majanduspoliitikale Otto Strandmani poolt: 1) orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule 2) tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus 3) panga- ja rahareform: mindi üle ...
-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Pärast Vabadussõja lõppu moodustati Eestis Demobiliseeritud Sõdurite Liit, mis pidi kaitsma sõdurite huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. 1926 reorganiseeriti organisatsioon Tallinnas Eesti Vabadussõjalaste Liiduks; niisugused liidud moodustusid ka teistes linnades. 2. juunil 1929. aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Üks põhialgatajaid oli noor advokaat Artur Sirk, kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi 1930. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindral Andres Larka. Tuge saadi juba autoritaarse reziimi kehtestanud riikide (Itaalia, N Liit, Poola, Saksamaa jt.) ametliku propaganda kinnitustest, et tugeva käe valitsus suudab olukorda paremini kontrollida ja riiki kriisist välja tuua. Otsest eeskuju nägid vapsid Soome Lapua-liikumises, mis näis aastatel 19291930 jõudvat oma eesmärkideni.
Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed Vaimseid võimeid saab hinnata läbi erinevate analüüside ja testidega Üldine arukus ja taiplikkus on olulised tegurid Iga isik omandab uusi teadmisi endale sobival viisil Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul Kasutatud kirjandus Pullmann, H & Allik, J., 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Sirk, M. 2013. Õppija iseärasused ja nende arvestamine õpiprotsessis. Tallinn: /Tallinna Ülikool [Võrgumaterjal] Leitav: http://erinevadoppijad.weebly.com/ [Kasutatud 30.11.2015]. Valk, A. Vaimsete võimete mõõtmine. [Võrgumaterjal] Leitav: http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html [Kasutatud 30.11.2015]. Pedastaar, T. Õppima õppimine. [Võrgumaterjal] Leitav: http://opetaja.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppi mine.pdf [Kasutatud 30.11.2015].
Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased k...
Tiit Sukk Üldised andmed • Sündinud 21.11.1974 Jõgeval • Lõpetas 1994.aastal Jõgeva Gümnaasiumi 1998.aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli • 1998.aastast Eesti Draamateatris • Elukaaslaseks on Tal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis- Beth Rosen • Näitleja ja saatejuht Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up veetlev leedi 1997 vanem Snawly – Charles Dickens ...
VALDKOND Eesti ja Eestil on oht Peame Peab tundma Jäädes eestlased saada kõigepealt eestlase eestlasteks, lilleneiuks, kes mõistma, et hingeelu, et saagem on Euroopa oleme siin mõista fasismi eurooplasteks! maantee ääres maailmas mõttetust meil. (Gustav Suits) ja pakub üksinda. Eesti Eesti rahvas on ennast. rahva tulevik vabadusearmast (J.Kaplinski) on ainult meie aja. Ta ei alistu kätes. (Lennart diktatuurile. Meri) (Artur Sirk) Eetika, moraal, Teiste üle Inimene võtab Sageli Religioon on religioon otsustamisel kiiresti om...
Suur majanduskriis.Eriti ränk al.1933 aastast.Toiduhindade langus, kriis põllumajanduses. kõik majanduskriisi ilmingud, hädaabitööde orgaiseerimine, jaanuaris 1933 krooi devalveerimine.Sisepoliitiline kriis: rahulolematus ja kriitika valistseva korra suhtes, erakondade killustumine, valitsuste kiire vahetumine(rekord 76 päeva), Vabadussõjalaste Keskliidu esilekerkimine:natsionaalsotsialistlike ideedega, juht Andres Laska, Artur Sirk,politiseerus 1933.aastaks. 1933.lisandus veel põhiseaduse kriis ja algas üleminekuaeg. Vaikiv ajastu: periood Eesti ajaloos 1934-1938(tegelikult 1940), 12.03.1934 K.Pätsi ja J.Laidoneri korraldatud riigipööre.põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6- kuuline kaitseseisukord(pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine. algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine
2. Vaata esimsest küsimust. 3. 1929. Moodustati Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, millest majanduskriisiaegsetes närvilistes ja rahulolematutes oludes peagi sai poliitiline liikumine, sisuliselt partei. Selle ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikuks juhiks ja organisaatoriks oli aga noor advokaat, Vabadussõjas õppursõdurist ohvitseriks tõusnud Artur Sirk. Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis sisse vali kord. 4. 1920ndatel aastate keskpaiku juba pakkusid Põllumeestekogud Riigikogu võimu vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht. Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased
· 1933 võeti vastu vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu 12 märts 1934 · korraldasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde · Konstantin Päts kehtestas kaitseseisukorra ja määras Juhan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks · keelas poliitilised koosolekud ja rongkäigud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit · 1929. aastal loodi organisatsioon e.vapsid · Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka · Tegelik juht oli Artur Sirk Kons tantin Päts · 1917 osales ta Eesti Sõjaväelise Ülemkomitee esimehena · Valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks Johann Laidone r · Eesti sõjaväeline ja poliitik · Teenis vene sõjaväes · 1918 Sõjavägede ülemjuhataja · Suure autoriteediga Eesti sõjaväes Johan Pitka · Eesti Vabariigi merejõudude juhataja · Asutas Rahvuslik- Vabameelse partei · Organiseeris soomusrongide ja autode ehitamist
Miinused: -Eksport miinusesse. -Talupoegade sissetulekud -pankrotid, tööliste vallandamine -krooni devalveerimine 1933.a 1934.a algab EV majanduse uus kasv (krooni devalveerimine aitas). 1930.-ndate teisel poolel majandus tugevneb. Saksamaast saab tugev majanduspartner. SISEPOLIITILINE KRIIS 1926.a loodi Eesti Vabariigi sõjalaste Liit aka Vapsid (poliitikasse ei seganud end; sõjaveteranid käisid koos jne.. Liidrid: fassaadliider A.Larka, tõeline "aju" Artur Sirk. Poliitikasse 1930.-ndate alguses tulevad poliitikasse, kui poliitikas on "kaos" (11 valitsust ühe aastaga). Iidoliks oli Mussolini. Kõvakäepoliitika Kirj. Mida nad korda saatsid Neil oli väga suur rahva poolehoid. Pakkusid välja presidendi ametikoha valimise kanditaadid: Põllumeeste Kogu - Päts; Asunike Koondis - Laidoner; Sotsid - Rei; Vapsid - Larka) Valimised: Väga 'räiged' valimiskampaaniad. Päts lasi teha 'emori' uuringu
Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga (kasvas tööpuudus, pankrot) 4)Miks tekkis vapside liikumine ja mida ta taotles? Vapsid kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal, rahva seas leidsid nad suure kriisi ajal palju toetust. Nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandimist.Vapsid- Andres Larka ja Artur Sirk. Vapsid asusid põhiseaduse muutmist toetama. Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks kukkus aga napilt läbi ( rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ja vapside tugev vastupropaganda), teine rahvahääletus kukkus samuti läbi, tuli korraldada kolmas rahvahääletus. 5)Millal ja miks tegi Päts riigipöörde? Ennetamaks vapside võimuletulekut ning koondamaks võimu enda kätte, 12.märts, 1934.
Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine . Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse. Hädaabi tööd raudteede maanteede lennuväljade rajamiseks. Rakendati range kokkuhoiupoliitika. Kriisi ületamseks pidi devaolveerima eesti krooni. Jaan tõnisson 1933 devalveeriti kroon majnd hakkas paranema. Keskliidu esimees andres larka tem kõrval advokaat artur sirk. Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletuse l 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Piirati kodanike õigusi ja vabdusi. kehtesti tsensuur. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president.
2. 1929- algas majanduskriis. Rahulolematus kehtiva poliitilise süsteemiga. Kommunistide populaarsus. Rahulolematus olemasolevate erakondadega. Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale.Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid. 3. Vabadussõjalaste liikumine kriisi ajal astus poliitikasse. Kujunes parempopulistlik massiliiikumine. Eeskujuks fasism. Põhilised liidrid kindral Andres Lauka, advokaat Artur Sirk. 4. 1932-1933 2 Põhiseaduse muudatuste rahvahääletust. Kukkusid läbi. 5. 1933- Vapside enda Põhiseaduse projekst, see jõustus 1934a. II PÕHISEADUS kõige autoritaarsem 6. Riigivanema valimised: küsitlusAndres LarkaJohann LaidonerKonstatin Päts August Rei 7. 1934- Konstatin Päts riigivanem 12. märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti )
· mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahääletus · VAPSID ( vabadussõdalased) organisatsioon loodi pärast Vabadussõda, et kaitsta osalenute huve. Kindral LARKA ja ADVOKAAT SIRK vastu, sest muudatused on liiga vähesed. · Vapside põhiseadus läheb hääletusel läbi, põllumehed ja Päts toetavad. · LARKA riigipea · 12.märts Pätsi ja Laidoneri riigipööre Vaikiv ajastu 1930ndad · Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks · riigikogu vaikivas olekus (1940-ei kutsuta kokku) · kontroll paljudel elualadel · propaganda, et rahva meelsust mõjutada ( nimede eestistamine) · märtsis keelati kõik erakonnad
jaanuaril 1938 kuni 16. juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 19351940. · Kaarel Eenpalu Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister). · Parlamentarismi kriis aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne. · Artur Sirk Tuntuim vaps(vabadussõdalane). · Asunikutalu Endistele mõisamaadele rajatud talud · Balti Liit sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu. · Hobuserauapoliitika Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. © Siimo Lopsik 2011
jaanuaril 1938 kuni 16. juuni 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. · Isamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 19351940. · Kaarel Eenpalu Pätsi autoritaarse võimu teostaja(peaminister). · Parlamentarismi kriis aeg, mil kord polnud piisavalt demokraatne. · Artur Sirk Tuntuim vaps(vabadussõdalane). · Asunikutalu Endistele mõisamaadele rajatud talud · Balti Liit sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu. · Hobuserauapoliitika Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. © Siimo Lopsik 2011
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
iseseisvusmanifesti); Riigivanem (täitis ka presidendi kohuseid), 1934. a. teostas riigipöörde (koos Laidoneriga. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Johan Laidoner. Vabadussõja ajal Eesti vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, samal ametikohal detsembrist 1924 kuni jaanuarini 1925 ja märtsist 1934 juunini 1940. Tegi 12.03.1934 koos K. Pätsiga sõjaväe abil riigipöörde. Artur Sirk. Vapside juht. Lisaks üks kirjanik, üks kunstnik, üks sportlane, üks teadlane ja nende saavutused. Kristjan Palusalu maadleja, võitis Berliini olümpiamängudelt 2 kulda. Ernst Öpik- astronoom (uurimus tähtede evolutsioonist, Universumi vanuse määramine jm) A.H.Tammsaare kirjanik, 5-köiteline romaan "Tõde ja õigus",, romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan", näidendid ("Juudit") Eduard Viiralt-kuulsaim eesti graafik ("Lamav tiiger", "Põrgu",
Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht Jaan Tõnisson – Poliitik, kes oli korduvalt riigivanem Andres Larka – kindralmajor, Vabadussõjalaste Liidu üks juhte Artur Sirk – sõjaväelane ja poliitik, samuti üks Vabadussõjalaste Liidu juhte. Jaan Anvelt - oli jurist, bolševistlikpoliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik. Küsimusi arutlemiseks: 1. Mis iseloomustas 1934. 12. märtsil toimunud riigipöördele järgnenud aega? Miks hakati seda perioodi nimetama vaikivaks ajastuks? 2. Milline oli opositsiooni roll nn. vaikival ajastul? 3. Kas 1938. aasta põhiseadusega taastati Eestis demokraatia? Põhjendage oma arvamust. 4
Meetmed kriisist väljumiseks: *Kokkuhoiupoliitika *Kontroll väliskaubanduse üle *Riigipoolsed toetused põllumeestele *Riiklikud hädaabitööd (teetööd, metsa istutamine jms) *Juuni 1933 krooni devalveerimine (1/3 ulatuses vähendati) 1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis. *Majanduskriisi mõjud *Muutused erakondade maastikul (tekib palju suuri erakondi, lahkarvamusi palju neis) *Valitsuse lühike eluiga *Eesti Vabadussõjalaste Keskliit -Andres Larka Artur Sirk Maareform *Maaseaduse vastuvõtmine 10.10.1919 *Mõisate maa riigistamine *35k asundustalu (16,4 ha ühe talu keskmine maa) *Võõrandatud maade kompenseerimine (summa oli üürike) Koalitsioon- erakondade või riikide liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Sõjanduses on koalitsioon mitme riigi sõjaline liit teise riigi või riikide rühma vastu. *Parlamendi killustatus *4-5 erakonda
vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsjavestatud rhmi, mis pidid korraldama vlja- astumisi vastaste ritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka fsilisi kokkuprkeid. Kriisiolukorras tusis esile uus poliitiline jud Eesti Vabadussjalaste Liit, mis loodi 1920. aastail sjaveterane koondava mittepoliitilise hendusena, kuid ei suutnud 1930ndate algul poliitikast krvale jda. Vabadussjalaste (tuntud ka vapside nime all) juhtideks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Vabadussjalased nudsid uuendusi valitsemises ning sdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis, leides sellega suurt toetust rahva hulgas. Vabadussjalased (nagu tegelikult ka mitmed parteid) pidasid vajalikuks muuta phiseadust, et seada sisse presidendi ametikoht. 1932.-33.a. toimus Eestis mitu rahvahletust phiseaduseprojektide le, alles kolmas, vapside oma, lks lbi. Uus phiseadus li vimalused leminekuks demokraatlikult
sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks 1922 tunnustab Eestit USA Balti liidu idee 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929 Rootsi kuningas Eestis Algus 1929 USAs Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi
presidendi ametikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi. 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi
EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks Eestis, omades rohkem liikmeid kui kõik partnerid kokku (üle 20 000). Ühtlasi muutusid liidus domineerivad meeleolud järjest radikaalsemaiks. Riigikogus väljatöötatud uue põhiseaduse eelnõu peeti liiga tagasihoidlikuks ning otsustati koostada omapoolne projekt, mis annaks tulevasele riigipeale suuremad õigused. EVKL ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, kelle kõrval aga tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. Artur Sirk oli läinud vabatahtlikult koolipingist Vabadussõtta, tõusnud seal ohvitseriks, lõpetanud pärast sõda Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötanud Tallinnas advokaadina. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelisele Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise (fasistid, natsid, tuliristlased, lapualased) Eesti varianti. Tõepoolest olid vabadussõjalaste iseloomulikud juhikultus, rahvusühtsuse
Prantsusmaad vabastama. Teljeriigid, liitlased - "Teljeriigid: DE,IT,JP+FI,UNG (11 riiki) Liitlased: UK,FR,NSV(1941alates),USA (61 riiki)" Vabadussõda - Eesti vs. Venemaa, Eesti võitis tänu Venemaa siseprobleemidele. Vaikiv ajastu - 1934-40: Eesti ajalooperiood, mille jooksul muudeti riigikorda. Päts kuulutas kaitseseisukorra, tuli jõuga võimule. Vapside liidud suleti, riigikogu kokku ei kutsut. Vapsid - vabadussõjalased, Sirk, Larka, kujunes poliitiliseks survegrupiks Veebruarirevolutsioon - "1917,1.WW järgne majan. kriis, ebaedu rinnetel,usaldamatus tsaarival suhtes; Ajutine valitsus(Nikolai2 loobus);Venemaa sai vabariigiks-DUUM;Kaksikvõimu teke, anarhia ja segadus;LVOV kuulutas sõjaolukorra" Venemaa kodusõda - 18'-20':kom part,Lenin,valg&pun,interventsioon, tapeti tsaaripere 1918, valged kaotasid Verine pühapäev - Nikolai II korraldusel avati tsiviili pihta tuli Moskas (hiljem ka Eestis).
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
Jaan Tõnisson – Eesti diplomaat ja riigimees, hankis Eestile tunnustust välisriikidest Konstantin Päts – Eesti esimene president, Päästekomitee liige Jüri Vilms – Päästekomitee liige Konstantin Konik – Päästekomitee liige Julius Kuperjanov – ohvitser Vabadussõjas, Kuperjanovi jalaväepataljoni rajaja Rüdiger von der Goltz – Landeswehri ülem Andres Larka – vabadussõjalaste liider, presidendikandidaat Artur Sirk – vabadussõjalaste liider Hjalmar Mäe – Eesti omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal Jüri Uluots – EV peaminister ja riigivanem aastatel 1939-1944 Andrei Ždanov – NSVL-i diplomaat, korraldas juunipöörde Johannes Vares-Barbarus – juunipöörde järel võimule tulnud valitsuse juht Johannes Lauristin – Rahvakomissaride nõukogu esimees Karl Säre – Eesti Kommunistliku Partei esimees Saksa okupatsiooni ajal
4. Miks leidsid vabadussõjalaste poliitilised ideed laialdast poolehoidu? Halva majandusolukorraga kaasnes rahulolematus. Kõneldi erakondade korruptsioonist, räägiti valitsuskriisi kuntslikust tekitamisest. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid. Vabadussõjalaste organisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Keskliidu esimees oli Andres Larka, suur rolli etendas advokaat Andres Sirk. 5. Miks võib väita, et 1933. Aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema tahte elluviia. Autoritaarne Eesti 1. Võrdle 1924. Aasta riigipöördekatset ja 1934. Aasta riigipööret. 1924. aasta 1. Detsembri 1934. aasta 12. Märtsi
Tõnisson. 1888 J. Hurt – rahvaluule kogumine. Laulupeod / IV; V; VI. Karskusliikumine. 1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. allikaid: Eesti talurahva ajalugu, I köide, Tln., 1992. Tartu Ülikooli ajalugu, II osa 1798 – 1919, Tln., 1982. Andresen, L. Eesti rahvakoolid 19.sajandil (kuni 1880.aastate koolireformini). Tln., 1974 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850 -1917. Tln., 1999 Telemaatika ajalugu http://www.eenet.ee/EENet/201.html Eesti kultuurilooline veeb: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_m aterjalid?table=Events&group=3&page=1
4. Miks leidsid vabadussõjalaste poliitilised ideed laialdast poolehoidu? Halva majandusolukorraga kaasnes rahuolematus. Kõneledi erakondade korruptsioonist, räägiti valitsuskriisi kunstlikust tekitamisest. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid. Vabadussõjalaste oranisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Keskliidu esimese oli Andres Larka, suurt rolli etendas advokaat Andres Sirk. 5. Miks võib vätia, et 1933.aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema tahte elluviija Autoritaarne Eesti 1. Võrdle 1924.a riigipöördekatsest ja 1934.a riigipööret. 1929. 1.dets 1934.a 12. Märtsi riigipööre
ja lauludest, maa - hauludest, katab nagu jääkoor merd. allee kui põrand puhtaks pest Süda sees kui nuga taskus poolrõske veel. Mis sest! Mis sest! tukub, aimamata verd. Eest rebit laineil haak ja olm: Ons see minu oma suu, sööb sõõrmeid sinisoola tolm. mis neid surnud sõnu poetab? Eest lükat mere jäine riiv: Hapraid askeldusi soetab saand merest maantee - taeva viiv. käsi, küljes mõni muu? Ees samme vibuhändlik sirk, Sammun, koban samas kongis, pää kohal tuiskab tuulekuul. mille varbadega harjut. Ja riideis tuul ning põues tuul - Kauakestvas leinarongis löön ise õõtsuma kui pirk. hädakisad ammu karjut. Ja rannal valge varvas-aid. Silmil vist on surilina; Kolm mütsi, miski mütse all: häälitsed kui võõras lind. sääl kargleb kaarik-kukerpall, Ons see minu oma mina? kui sõidaks võõraid teid ja maid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
