Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeteni. Artikli on kirjutanud mitte turism, vaid inimene, kes nii elab, töötab, kui ka õpib kohalikus ülikoolis. Saame teada, kuidas on reisimine Siberisse, millised on sealsed plussid ja miinused, millised on peamised vaatamisväärsused, kuidas toimib linnas orienteerumine ja transport. 1. SIBERISSE REISIMINE Arikli autorilt on mitmeid kordi küsitud, kas saaks küllakutseid, kuna inimestel on hägune ettekujutus, et Venemaale reisimisega peavad nad silmitsi seisma meeletu bürokraatiaga, kuid tegelikkuses ei ole asi sugugi nii hull. Tegelikult saab 30-päevase viisa kätte üsna kiirelt ja lihtsalt turismibüroodest. Eestlased on kuulnud igasuguseid jutte, et kui keeruline bürokraatia on, kui tahta minna Venemaale ja viibida seal üle kuu ehk üle kolmekümne päeva ning selleks tuleb seal teha sissekirjutus. Artikli...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli eestlaste jaoks väga raske. Eriti raskeks tegi selle olukorra see, et Eesti oli okupeeritud NSV-Liidu poolt. Kuna Eesti oli liidetud NSV-Liiduga, olid eestlased sunnitud sõdima Punaarmees. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941. aastal moodustati hävituspataljon, mille ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. 1942. aasta sügiseks moodustati 8. eesti laskurkorpus, sinna kuulus umbes 27 000 meest, peaaegu kõik olid nendest eestlased . Teiseks sõdisid eestlased vabatahtlikult Saksa armees, järk-järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad, nemad soovisid kõigi kannatuste eest venelastele kätte maksta. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis kuulutati 1944. aastal 31. jaanuaril välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee h...
Eestlased Venemaal Eesti on suure väliseestlaskonnaga riik, 20. sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18
Küüditamine aastal 1941 Referaat Tartu 2008 Vaevalt oli vene enamlus Eestis võimu haaranud, kui algas vägivald eesti rahva kallal. Oli plaanitud ulatuslik küüditamine eesti rahva füüsilise hävingu teostamiseks, mille tegelikku algust tähistas 14. juuni 1941. Nagu vapustus käis üle maa, kui tol juunikuu ööl ilmusid tuhandeisse kodudesse NKVD (Norodnõi Komissariat Vnuternnih Del Siseasjade Rahvakomissariaat) rässakad püssimehed ja käsutasid kiirustades mehed, naised ja väetid lapsedki voodist. Veoautod kihutasid ahastava inimlastiga raudteejaamadesse, kuhu trellitatud loomavagunid olid valmis seatud. Perekonnad lõhuti - naine-lapsed lahutati mehest ja isast ning tuubiti vagunitesse. Läbi suveööhämaruse lisandus üha ja üha uusi inimkoormaid rongidele. Saabus perekondi pakkidega, mis sisaldasid hädavajalikku, oli aga ka õnnetuid, keda veeti vagunitesse tühjade kätega. Need vi...
UURALI KEELED UGRI KEELED Uurali keeled: läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled. Ugri keeled: Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel on Ungari Vabariigi ametlik keel mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast. Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm. Ungari keelel on iseloomulik rõhk esimesel silbil, esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid ja tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka.
.............11 5.OKASMETS EHK TAIGA..................................................................................13 KOKKUVÕTE........................................................................................................14 ALLIKAD...............................................................................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida.
edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5% maailma maismaast ning on suurem kui kõik Venemaast läände jäävad Euroopa riigid kokku. Lõputud lumelagendikud, tuhandetesse kilomeetritesse laiuvad metsamassiivid ning käre pakane on märgid, mis läänelikust kultuurruumist pärit inimesele esimesena Siberiga seostuvad. Eestlaste jaoks tähendab Siber aga peamiselt küüditamise ning koonduslaagrite maad, see on paik, mida eestlase kujutluses raamib põhiliselt okastraat
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Referaat Venemaa Autor: Rivo Peegel PM1A 2013 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik. Talle kuulub kaheksandik planeedi maismaast. Liitriik Venemaa ulatub Vahemerega ühenduses oleva, parassooja veega Mustast merest Läänemereni Põhja-Euroopas ja kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Sellest osa hõlmab tohutu suur Siber, mis on väga karmi kliimaga. Seal on ka väga palju metsi. Venemaa Föderatsioonis eristub kolm põhipiirkonda. Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud
Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica
Riikide sisepoliitiline ja majanduslik areng 20. sajandi alguses 20. sajandi alguses toimus maailmas palju muutusi: arenes nii sisepoliitika kui ka majandus. Tekkis keskklass, kes moodustas leiboristliku partei ning hakati nõudma erinevaid õigusi. Ülemaailmne kaubandusvõrk arenes seoses raudteevõrgustiku suurenemisega. 20.sajandil arenes üle maailma nii vee- kui ka maismaateede võrgustik. Üleilmastumise seisukohast väärivad erilist tähelepanu kaks Euroopast lähtuvat raudteeliini. Üks neist on BerliinBagdadi raudtee, mis ühendas Berliini Pärsia lahega, ning kavandati nii poliitilistel kui majanduslikel kaalutlustel. Teine väga tähtis raudtee oli Trans-Siberi liin Tseljabinskist Vladivostokini. 1905. aastal ühendati see juba varem rajatud raudteedega ning seoti Balti meri Vaikse ookeaniga, mis tegi kõnealusest raudteest maailma pikima katkematu raudtee. Ma arvan, et raudtee võimaldas hõivata uusi alasid majandusl...
Kus see on?- küsis Andres. Ma Näitan sulle kaarti. No esiteks ma et sa tead, et venemaa on kõige suurema pindalaga riik maailmas. Idast Läände 10 000 km. Üks osa sellest asub Euroopas ja teine Aasias. Vot näed- see on Uural, Uurali mäestik. Põhjast lõunasse 25 000 km. Uurali mäed jagavad Venemaa idaks ja lääneks. See on piir Euroopa ja Aasia vahel. Muide Uuralit nimetatakse . Venemaal on väga palju loodusvarasid: kulda,naftat, sütt, gaasi. Siber asub Uuralist idas, see tähendab uurali taga. Siber- see on metsad, sood, pikad männid, nulud. Ja loomad on väga suured. Karu- kommenteeris Natasa. Veel asusid eestlased elama Volga äärde-lisas Andres. Volga- see on Venemaa keskel, See on kõige pikem jõgi Euroopas. Jensei oli kõige jõgi Aasias. Vaata kui palju sinist värvi on Venemaa kaardil. See on vee värv. Venemaal....Aga Paikali järv on kõige sügavam järv maailmas.
igikeltsaalasid ja rohtlaid, kõrgmäestikke ja palju ajaloolisi linnu ; selle maa rahvas on suure hingega ja kultuuririkas . Riigi geograafiline asend: Venemaale kuulub kaheksandik meie planeedi maismaast. See liitriik ulatub Vahemerega ühenduses oleva, parassooja veega Mustast merest Läänemereni Põhja-Euroopas kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Nende piiride vahele jäävad Euroopa ja Aasia ääretud alad, millest suurema osa hõlmab tohutu suur Siber, mida tuntakse eelkõige karmi kliima ja ääretute metsade poolest. Venemaa Föderatsioon eristub selgelt kolm põhipiirkonda. Kõige viljakam ja tihedamini asustatud on Venemaa Euroopa-osa, eriti selle lõunapoolmik. See kujutab endast suurt lauskmaad, mida ääristavad lõunas Kaukasuse ja idas Uurali mäestik (Põhja-Uuralis kõrgeim Sablja mägi, tuntud kui "mõõgamägi"). -4- Selle taga Aasias laiub Siber, mis omakorda jaguneb kolmeks suureks
pinkidest.Breznev köhatab ja ... järgneb aplaus. *** Breênevil on kodus papagoi, kes kogu aeg ütleb: "Nixon loll, Nixon loll!" Ükskord tuleb Nixon külla ja Breênev mõtleb, et kuhu papagoi panna, et ei taha nagu piinlikku olukorda kah sattuda. Otsutab, et paneb papagoi külmkappi. Siis kui Nixon on ära läinud tuleb Breênevile meelde, et papagoi on alles külmkapis ja otsustab ta lahti päästa. Kui Breênev külmkapi ukse lahti teeb, siis ütleb papagoi: "Siber õpetab, Siber õpetab." Breznevil korteris heliseb uksekell. Breznev võtab paberilehe ja loeb:"Kes on?" "Sellepärast, et Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm." *** Läheb mööda teed talumees, kaenlas arbuus. temaga saab kokku Gorbatsov. "Oi, milline kena arbuus. Anna mulle!" "Valige, Mihhail Sergejevits!" "Valida? Kuid sul on ju ainult seesamune üksainus arbuus!" "Ja mis sellest! Teid on ju ka ainult üksainus, aga meie ikkagi valisime!" ***
Baikali järv 2012 Asukoht Aasias Venemaal Ida-Siber lõunaosas O O 104-110 N , 51-55 E Asukoht Riigid Burjaatia Vabariik Venemaa Suurus Pindala 31 500 km2 Sügavus Keskmine- 758 m Suurim- 1637 m Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes Omul Harjus Siig Loomad Taimed
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas
· Kes teisele head pole teinud, see tegi sellega juba halba. · Tõde võib sulle koguni koormaks saada... · Kui usud siis on; kui ei usu, ei ole... Mida usud, see ka on... · Armastada tuleb elavaid ... elavaid... · Asi ei seisa mitte sõnas, vaid selles, milleks sõna öeldakse. · Igal inimesel on hing hall ... kõik tahaksid teda minkida... · Inimese vastu lahke olla ei tee kunagi halba... · Vangimaja head ei õpeta, ja siber ka ei õpeta... aga inimene õpetab... jah! Inimene suudab head õpetada ... väga lihtsalt. · Tõde pole aga alati inmesele hea ... alati sa tõega hinge ei ravi... · Inimesed aina otsivad, aina tahavad, et parem oleks. . . · Inimene peab endast lugu pidama. . . · Ühed on inimesed, teised inimeste moodi. . . · Tõde on vaba inimese jumal! · Mis on tõde ? inimene - see on tõde! · Igaüks mõtleb, et elab enda jaoks, aga selgub, et parema jaoks.
ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia kliimas mäed,Kesk-Soome, Iiri ja Šotimaa Karjala,Põhja-Siber, Alaska taimestik rabamänd,sookas tarnad,puhmad,turba sinihelmikas,must k sammal,kask,lepp,hu sepsikas,pohl,kääbus marjad,puhmas ulheinalised,mustika kask,mustikas,turbasa kanarbik,sookail, s,pohl mmal,huulheinalised porss,tupp-villpea
Kasutamine ´Albus´-valged viljad, ´Atropurpureus´- lehed punased ja kitsamad Sordid paljuneb hästi vegetatiivselt, kiirekasvuline. Lõuna-Eestis kasvab looduslikult, mujal levinud ilupõõsas, puit on kerge ja kõva, kasutatakse nikerdamiseks. Talub saastunud õhku ja kärpimist, seetõttu väga levinud haljastuses Märkused SIBERI KONTPUU Euroopa kirdeosa, Siber, Kaug-Ida, Mongoolia Päritolu 2-3 m Kõrgus peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega Võrsed külgpungad kahe soomusega, kujult lantsetjad, 0,3-0,7 cm pikad, roostepruunid ja hallikarvased Pungad vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad
Volga GAZ-31105 Kodused sõiduauto, mass toodetud konveieri koos 2003 ja 2009 Gorki Automobile Plant. C 2009 saab tellida käsitsi tehase stuudios GAS. Tegelikult "105I" on täiustatud, versioon GAZ3110. Volga GAZ3111 Vene sõiduauto äriklassi (segment E2 Euroopa klassifikatsioon), toodetud katseliselt aastatel 19982004 Gorki Automobile Plant. Kokku oli tehtud 415 tüki. Volga Siber Vene sõiduauto sedaan tüüpi keskklass (segment D). Esitanud Vene firma "GAZ Group" kell "Interauto2007" Moskvas 29. augustil 2007 GAZ Siber. Hiljem mudelid ärinimi muudeti Volga Siber. Koostajad Andrei Totsilin Kaspar Oskar Tali
metsatundravööndile. parasvöötmes nagu Nende peamine Iiri- ja Šotimaal on levikuala on levinud vaipsood, mis Skandinaavia mäestik, katavad ühtlase kihina Kesk-Soome, Karjala kogu maastikku. ja Põhja-Siber. Asend Aabasoo on laiade Künkliku pinnaga soo, Vaipsood hõlmavad älveste ja kitsaste kus turbast küngaste enda alla väga suure piklike või kaarjate tuumikuks on jää. ala, nagu ka nimi rabapeenardega ütleb ta moodustab siirdesoo. Älved ja vaiba. Turvas asetseb
Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Venemaa paikneb igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Põhjaregioonis asub tundra (kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud), taiga (väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid) laiub tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega
Lähisekvatoriaalne Savann puhmastaimed, väikesed puud Ekvatoriaalne Vihmamets (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane, p-põder, lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa,
nimeline,J.Westholmi nimeline kool. · -Kümmend,-teist,-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku: kakskümmend,kuusteist,kaheksateist,kakssada,nelisada,kaheksasada. Suur ja väike algustäht Suure tähega kirjutatakse: · Isik,olend:Eno Raud,Erki Nool,Mari,Jüri,Miisu;kalevipoeg · Maailmajaol,kohal,linnal,veekogul,ehitisel,taevakehal:Aafrika,Tallinn,Tartu,Naha küla, Emajõgi,Siber,Peipsi järv,Munamägi,täht Sirius,planeet Jupiter,Suur Vanker,Lõvi tähtkuju. · Riigil:Eesti Vabariik,Rootsi Kuningriik, · Asutusel: Tartu Miina Härma Gümnaasium,Tartu Ülikool,Kumu,Kullasepa Kelder. · Perioodikaväljaandel:Eesti Ekspress,Kroonika,Eesti Päevaleht, · Tootel:Mercedes-Benz,Sprite,Tallinna peenleib,Kakao Meie Mark · Ajaloosündmusel: Teine maailmasõda,Vabadussõda, Külmsõda, Väikse tähega kirjutatakse:
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja
Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi) herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam) Seentest naha- ja küüneseened ( nakatumine inimeselt inimesele), kandioos tuntakse ka soorina- naiste suguteedes III Ohurühm ohtlikud põhjustavad inimese raskeid haigestumisi ( paljudel juhtudel on olemas ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele). Viirustest kuulu siia hullulehmatõve põhjustaja, marutõveviirus, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest
läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia
a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooniti tsaariks. XVI--XVII sajanditel Venemaa laiendas oma piire nind Vene tsaaririigi koosseisu astusid Volgaäärne, Uural, Lääne-Siber.(lisa2) Läänes ei olnud Venemaa nii edukas: sõja tulemusena Rzecz Pospolita`ga õnnestus Moskval saada juurde vaid väikesed maa-alad. XVII sajandi algul sai Venemaa tsaariks Mihhail Fjodorovitsh, esimesena Romanovite dünastiast, mis valitses riiki kuni 1917.aastani. XVII sajandi lõpus asus Venemaa troonile Peeter I, kelle valitsemine muutis radikaalselt Venemaa saatust. Riik sai väljundi Läänemerele ja laiendas veelgi oma mõjuvõimu regioonis. 1721.aastal Venemaa kuulutati
4. Erinevate energiavarade eelised ja puudused võrreldes teiste energiavaradega. Suuremad leiukohad ja suuremad tootjad. Tead nafta, maagaasi ja kivisöe olulisemaid voogusid (vedu) maailmas. Nafta Eelised: Lai kasutusala, suure kütteväärtusega, lihtne transportida. Puudused: Töötlemine on kulukas ja keeruline. Merest ammutamine on kulukas. Suurimad leiukohad: Pärsia lahe piirkond, Põhja-Aafrika, Venemaa(Lääne-Siber), Kariibi mere piirkond, Mehhiko laht, USA. Suuremad tootjad: Saudi-Araabia, Venemaa, USA. Peamised kasutusalad: Mootorikütus, keemia tööstustooraine, elektri tootmine. VEDU: Venemaalt Euroopasse, Pärsia lahest Euroopasse, Põhja-Ameerikasse. Aafrikast Lõuna-Ameerikasse. Maagaas Eelised: Suure kütteväärtusega. Ammutamine on lihtsam, ei vaja erilist töötlemist, odav transportida. Tekitab vähem saasteaineid. Puudused: Kitsas kasutusala, üle mere vedamine on tülikas
Põlva maakond ehk Põlvamaa. · Linnad, külad: Priis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Väike-Maarja, Õngu küla · Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Pikk jalg. · Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED
Varud paiknevad: Venemaal, Iraanis, Kataril. Eksportijad: Lähis-Ida, L-A, Aafrika. Importijad: USA, Jaapan, Lõuna-Korea. · Tahked kütused- Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Taastumatud, suured varud, transport mahukas ja kallis, kaevandused rikuvad maastiku, saastus(kasvuhoonegaasi, happevihmad). Peamised tootjad ja eksportijad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Kaevandamis paigad: Apalatsid Ruhr, Siber. · Vee-energia- taastuv energiaallikas, vee omahind on väike, saatet ei teki, aitavad ühtlustada vee taset, vähendavad üleujutuste ohtu, ühtlustavad vee äravoolu. Kuid takistavad kalade liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada. Hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Eksportijad:Norra, Island Suurimad hüdroelektrijaamad: Kolme Guru ja Itaipu.
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9 Rood Retsensioon Kert Tikko 11. klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme Gümnaasium Krasnojarsk, Siber, 1988 aasta. Paljud noored pätid saadetakse baaskoolitusele, ajateenistusse. Oma uues kodus aetakse neil kõigepealt juuksed maha. Juuksur mõnitas noori ajateenijaid ja talle näidati lõpuks koht kätte. 3. päev, Fergana org, Usbekistan. Poisid läbivad korraliku koolituse. Nad harjutavad rivitrilli ja muud ajateenistusega seonduvat. Paljudele meestele oli see väga raske, neid pandi kive täis
vallakohtust. 3)Eestis algas talude päriseks ostmine 1850. aastatel, Lõuna-Eestis. Nad ostsid seda välja lina müügi eest. 4) Talupoegade vastuhakkamisvormid 1) Ülestõusud. Nt Mahtra sõda-oli kokkupõrge eesti talupoegade ja karistussalklaste vahel 14. juunil 1858. 2)Usuvahetusliikumine ehk vene õigeusku astumine. Kõige rohkem oli vene õigeusku astujaid Saaremaal, sest sealsed inimesed olid vaesed ja see oli nende päästerõngaks. 3)Ümberasumisliikumine(Peterburg, Siber, Kaukaasia, Kaug-Ida) Venemaal oli tühja ja viljakat maad · Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks vastutus magasivilja(magasiaidast võisid nad vilja laenata) varumisel ning vaestehoolekanne. · Vallakogukonna juhiks Eestimaal oli talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. · Talurahva koormised-mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised(pearaha), nekrutiandmise kohustus, kogukondlikud koormised · 19
suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtud sajandeid. Varaagraarne tootmisviis = põlluharimine, loomade kodustamine. Hilisagraarne = taime- ja
· Terrori ja repressioonide jätkamine. · Range tsensuur. Stalini surm 1953a. 5. märts. · Esialgne võim Beria kätte. · Piirati julgeolekuorganite omavoli. · Liberaliseeriti tsentraliseeritust. · Liiduvabariigile rohkem õigusi. Hrustsov · Talurahva maksukormuse vähendamine. · 1955a. toodi väed välja Austriast. · Massikasvatamine suurtel pindadel · Massiline uudismaade ülesharimine- Kasastan ja Lõuna-Siber. · Hirmuvalitsus kaob- küüditatud saavad kodumaale pöörduda. · Vabadusse lastakse ka Jaapani ja Saksa sõjavangi. · 1957a. luuakse Rahvamajandusnõukogu- vastutavad piirkonna juhtimise eest. Eksisteerisid kuni 1965. · 1959a. loobus viisaastakutest ja lõi seitseaastakud. Põhiülesanne luua majanduslik baas, et 1970a. jõuda järle USAle ja mööduda USA-st (ühe inimese kohta). · 1961a. rahareform. · 1962a. jjuuni NL tõstis toidukaupade hindu.
Pöök- suvehaljas puu. Skunk- mustvalge väike loom, kes laseb tagumikust haisu välja. Suhkruvaher- Kanada rahvuspuu, mille leht on kujutatud Kanada lipul. Euroopa naarits- kiskja kes oskab hästi ujuda ja sukelduda. 7. Parasvöötme okasmetsad Igikelts- igikülmunud pind. Leedmullad- okasmetsades olev muld. Nulg- okaspuu ( mänd ). Tsuuga- okaspuu ( mänd ). Grisli- pruunkaru Siber- piirkond Venemaa ja Põhja-Kasahstani vahel. Taiga- põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala okasmetsa enamusega. Siberilehis- okaspuu (mänd ). Seedermänd- Siberis olev tüüpiline männiliik. Soobel- taimetoitlane loom kes elab Taigas või Kaug-Ida metsades. 8. Tundra Polaarpäev ja öö- polaaraladel on pool aastat päev ja pool aastat öö. Virmalised- atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Vaevakask- kask tundras.
On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. · Merelist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanilt niiskeid õhumasse ja tekitavad sadusid. · · Parasvöötme mandrilises kliimas on aasta temperatuurikõikumised väga suured. Talved on külmad ja võib esineda isegi väga käredat pakast (Siber) Suved seevastu on väga palavad. Sademeid on kõigil aastaaegadel vähe. Taimkate on nii mandrilises kui merelises kliimas üpris hea F (metsad). Lähispolaarse kliima puhul on taas tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad. Polaarkliima on aasta läbi külm. Nii nagu palavvöös puudub talv, puudub siin suvi. On ainult igavesti kestev talv. Polaarkliima on ka väga külm
UGRI KEELED Uurali keeled > läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled Ugri keeled > Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel (magyar nyelv) on Ungari Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast (98,5%). Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm Ungari keele tüübile sarnanevad kõige rohkem üldiselt soome-ugri (uurali) ning turgi keelkonna keeled · iseloomulik rõhk esimesel silbil · esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid · tüpoloogiliselt kuulub ungari keel
2. Põllumajandus kollektiviseeritud 3. Plaani- ja käsumajandus 4. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus VMN 1949 ja VLO 1955 VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Loodi Marshalli plaani vastu. Majandusliku ja rahalise abi pakkumine vastastikku. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi NATO vastu. Kasutati riikidesse sõjaväeliseks sisenemiseks, kui ei tahetud NSVL nime all minna. Hrustsovi ajastu · Maisikasvatus USA eeskujul (ka Lääne-Siber ja Kasastan) · GULAG ,,kaotati" · Sõnavabadus · Paneelmajad · Vangide rehabiliseerimine Ühiskond muutus vabamaks Stalinsm mõisteti NLKP 20. kongressil hukka. Lõpus muutus matslikuks, eiras haritlasi. Saadeti pensionile erinevalt teistest. Breznevi ajastu · Kvaliteet madal · Loodusvarade müük · Inimesed ei viitsi tööd teha Uusstalinism (ilma repressioonideta): · Ideoloogiline surve · Tsensuur
Itaalia 6. Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72) Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne- Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus 3) Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine 4) Traditsiooniliste energiavarade ammendumine 5) Energia julgeolek – poliitiline relv
geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri Kõige põhjalikum geograafiline muutus Paleogeeni ajastul oli Maa jahenemine polaaraladel, mille tulemusena külmusid ka sügavad mered ja
Valmis käbid kuni 2cm pikad, pruunid ja rippuvad, kuni 7cm pikad, punakaspruun id Kasutamine, kasvatamine Puit on: Kasutatakse: • Kerge • Vineeriks • Pehme • Nikerdamiseks • Hästi töödeldav • Kütteks • Vees vastupidav Kasvab: Kasvatamine: • Kesk-ja Põhja • Levinud metsapuu Euroopa, Lääne- Siber, Väike-Aastia, Põhja-Aafrika Sarapuu • Kasvab tee ja metsaservadel, metsades. • Kõrgus harilikult 2-3- 6m, kuid meie viljakates salumetsades 8-9m • Tüvede iga tavaliselt kuni 20a, harva kuni 80a. • Põõsas tervikuna kuni 100a • Varjutaluv • Vajab viljakat mulda • Lehe tipp järsult terav ja noorelt leht Õied Isasõied on urvakujulised ja rippuvad. Õitsevad aprillis või märtsis – tolmlevad emasõiteni. Emasõied. Viljastunud emasõisikust
lahknemine 6. Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72) Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne-Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus 3) Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine 4) Traditsiooniliste energiavarade ammendumine 5) Energia julgeolek – poliitiline relv
kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid valgusenergiat ning kasvuhoonegaase kasutama enda toiduallikana, produtseerides ise nende arvelt hapnikku, mis on meile, elusolenditele, vitaalse tähtsusega. Ometigi inimesed ei mõista, et meie planeet on selliseks kujunenud ise ning ei tohiks ise toota juurde neid kasvuhoonegaase, et kliima veelgi soojeneks. Me peame endale teadvustama, et selline hoolimatu käitumine võib meile endile saatuslikuks saada. Siber, kui üks külmemaid paiku Maal, kus keskmine temperatuur talviti on miinus neljakümne kraadi lähedal, on justkui tiksuv kellapomm. Teadlased on avastanud, et sealses igikeltsas aga ka järvedes olevad orgaanilised ained muutuvad teatud protsesside tagajärjel metaaniks. Teadupärast on metaan vägagi süttimisohtlik kasvuhoonegaas, mis vallandumisel muudaks metaani kontsentratsiooni õhus kümnekordseks võrreldes hetkese tasemega.
· "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud: · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luulenäited Saatuseaastad 1941 Lein rahvale sõbraks. Siber kõigile sõbraks. Sõgeneb sõgesikk. Elu lühike. Kaubarong pikk. 1942 Idas Peipsi on kuivanud kokku. Veel kaardil kui tindiplekk. Mõisas lüüakse uuesti lokku: Gottmituns Eier und Speck. 19?? Varsti on sasitud, Vennasvabariiklikult kasitud, pulstunud karukere me Pandivere. Suure Venna surmalinnu Kukersiit Sirrividiviit Fosforiit Kisendad, kodumaa! Ükski võim ei saa sulgeda suud meie maa, meie õiguse järele. Ka siis, kui meie hõim
4)keskkonnakatastroofide, eelkõige maavärisemise ja näljahäda tõttu TINGIMUSED : 1)inimese elu on ohus 2)poliitilist varjupaika taotletakse esimeses temale mitteohtlikus riigis 3)olukorra normaliseerumisel kodumaal peab riigist lahkuma Rahvusvahelised ränded 1. laine Põhjus Demograafiline plahvatus Euroopas Põhilised rändesuunad Ameerika, Austraalia, Siber, LAV 2. laine Põhjused 1)demograafiline plahvatus arengumaades 2)majanduslikud põhjused Suunad 1)Laidina-Ameerikast Ameerika Ühendriikidesse 2)Kagu- ja Ida-Aasiast USA-sse 3)Lõuna-EuroopastPõhjapoolsematesse Euroopa riikidesse 4)Aafrikast ja vaestest Aasia riikidest Euroopa rikastesse riikidesse 5)Aasia erinevatest riikidestnaftariikidesse 6)Ida-Euroopa riikidestmajanduslikult jõukamatesse Euroopa riikidesse, vähem USA-sse
Taimed väljas: · Müüril liaanidena kasvav taim on Actimidiaceae Actimidia kolonicta südajas aktiviidia. Ida-Aasia · 1-iduleheliste osakonnas domineerib ja õitseb Colchicaceae Colchicum sügislill Lilac wonder · Astreaceae suurim 2-iduleheline õistaimede sugukond 1) Helenium autumnale sügisheleenium. Põhja-Ameerika idaosa 2) Senecio cannabifolius hall, putke moodi. Jaapan, Põhja-Hiina, Siber · Looklev taim 1-idulehelise ja 2-iduleheliste bloki vahel on Betulaceae Corylus avellana harilik sarapuu · Veesilmas kasvavad taimed: 1) Poaceae Phragmites australis harilik pilliroog. Euroopa kosmopoliit 2) Araceae Acorus calamus harilik kalmus. Ida-Aasia, Euroopas naturaliseerunud 3) Apiaceae Sium latifolium harilik jõgiputk. Euroopa. Kaukaasia, Kesk-Aasia · Karl Linne nime kandev taim on harilik õunapuu
tähelepanu oobolusfosforiidile 1920. aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" , Tallinna lähedal Iru küla juures. 1922. aastal hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. 1924. aastal piiritleti Ülgase maardla (esimene kaevandus ja rikastusvabrik (50 töölist kuni 10 000t kuivrikastatud fosforiiti aastas). Fosforiidijahu tootmine. See oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Mujal maailmas veel Siber, Kaljumäed. 1938. aastani töötas Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik 1940. aastal uus kaevandus Maardu mõisas 1954. aastal Maardu karjäär avati, allmaakaevandus suleti 1991. aastani, kui Eestis lõpetati fosforiidi kaevandamine. Ülgas(t)el kaevandati käsitsi, kamberkaevandamise tehnoloogiaga. Click to edit Master text styles Second level Maardu kaevanduses kaevandati puur
Inimeste tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. TUNDRA: Kliimavööde: lähisarktiline Kliima: lühike, jahe ja niiske suvi(10C), pime, külm, tuisune, kuiv ja tuuline talv(- 34C), aurumine on väike, keskmine sademete hulk 250mm Riigid: Norra, USA, Isalnd, Kanada, Venemaa. Elanike nimetused: 1) Skandinaavia: laplased, saamid. 2)Kanada, Gröönimaa: eskimod, inuitid. 3)Kirde-Siber: Tsuksid Mullad: väga vähe huumust Taimed: samblad, samblikud, puhmastaimed. Tüüpilised taimed: vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv, kukemari, islandi samblik. Loomad: kohastumused: 1)kaitsevärvus 2)paks karvkate 3)suured kõrvad 4)rasvakiht 5)osadel talveuni Tüüpilised loomad: põhjapõder, lumekakk, Norra lemming, lumepüü, karipuu.
(India, Kagu- Aasia, Austraalia, Okeaania) · põhja suunas (Euroopa, Siber) · Indiaanlased Beringi maakitsusest Aafrika 120000 150000 Ameerikasse Aafrikast välja 55000 75 000 · arktilised alad Aasia 40000 70000 Austraalia 40000 60000
Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja- Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS Venemaa lipp Venemaa vapp PEALINN: Moskva PINDALA: 17 075 200 km2 AMETLIKUD KELLED: Vene keel ja vabariikides kohalikud keeled RAHVAARV: 141 904 000 (2009) RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2
annaabi.ee 
