Humanitaarõiguse analüüs Kaisa Kamenik Erinevalt inimõigustest, mis on laiem mõiste, on humanitaarõigus rohkem seotud relvakonfliktidega, mis püüab eelkõige kaitsta selles kannatavaid ja osalevaid tsiviilisikuid. Samas pole humanitaarõigused lihtsalt etteantud normide kogum, vaid sellega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused, mistõttu on see tekitanud sõjakolletes palju poleemikat – vana arusaam, et sõjas on kõik lubatud, ei tohiks ikkagi kehtida. Eristada saab kahte rahvusvahelist õigust – Haagi õigus, mis reguleerib relvakonfliktis osalejate õigusi ja peale II ms loodud põhjalik Genfi konventsioon, mis eelkõige sätestab tsiviilisikute kaitse
ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõrvati tsiviilisikuid, põletati taluhooneid, tapeti kariloomi). Hävituspataljonid purustati kokkupõrgetes Saksa vägedega. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes ka 22.territoriaalsesse laskurkorpusse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti vaid mehi Põhja-Eestist, kuna selleks ajaks oli
ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõrvati tsiviilisikuid, põletati taluhooneid, tapeti kariloomi). Hävituspataljonid purustati kokkupõrgetes Saksa vägedega. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes ka 22.territoriaalsesse laskurkorpusse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti vaid mehi Põhja-Eestist, kuna selleks ajaks oli
pakt vt Tera Baltisakslaste lahkumine ● 6.okt. 1939.a. pidas Hitler kõne, kus ta kutsus baltisakslasi kodumaale tagasi pöörduma ● 18.okt. lahkus 1. laev ümberasujatega, kokku 1939-1940.a. 12660 Punaarmee sissemarss ● 18.okt algas Punaarmee vägede sissemarss ● Püüti hoiduda NSVLiidu vastastest provokatsioonidest ● Oktoobris asendati Kaarel Eenpalu valitsus Jüri Uluotsa valitsusega II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: ● ~60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid ● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem ● Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi ● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ● Usaldus demokraatliku riigikorra vastu oli langenud, kommunistide mõju laienemine Tagajärjed:
Pol Poth Kambodža liidrina ● sai liidriks Kambodža kodusõja tulemusel; ● suured kollektiviseerimised- linnainimesed sunniti töötama maal farmides ja teistel töödel; ● Alatoitumise, halva meditsiinilise abi ja hukkamite tõttu suri tema võimul olemise ajal umbes 750 000 kuni 1,7 miljonit inimest- umbes 26% Kambodža elanikest; ● kuulutas1975. aasta "null-aastaks", mis tähendas riigi jaoks uut algust, selle puhastamist kõigest, mis siiani oli Kambodžas valesti, selle all peeti silmas läänelikke mõjusid kultuuris, religioonis; ● sulges välismaised pangad ja teised ettevõtted ja purustas kirikud; ● välissaatkondade aknad ja uksed löödi laudadega kinni, koolid ja ajalehetoimetused suleti; ● eelmise valitsuse liikmed, politseinikud, kristlikud vaimulikud, sõjaväeohvitserid, moslemijuhid, õpetajad ja riigiametnikud arreteeriti ning hukati ilma kohtuta; ● väiksemaid kuritegusid karistati julma...
• Soome pidas end sõja võitjaks. Moskva rahulepinguga Nõukogude Liidule läinud alad. Talvesõjas purustatud Nõukogude sõjavarustus KAOTUSED SÕJAS Soome Venemaa Langenuid umbes 26 000 Langenuid umbes 127 000 Haavatuid umbes 40 000 Haavatuid umbes 265 000 Teadmata kadunud, vangi võetud umbes 1500 Haigestus umbes 58 000 meest Tsiviilisikuid hukkunud Surnuks külmus umbes 957 10 000 Vangi langes umbes 3100 Talvesõjas langenud punaarmeelased KASUTATUD MATERJALID • http://www.kool.ee/?5878 • http://miksike.ee/docs/referaadid2005/talvesoda_ evelin.htm • http://et.wikipedia.org/wiki/Talves%C3%B5da#cit e_note-7 TÄNAN KUULAMAST!
06 juuni 1944 Liitlasväed tungisid Saksa poolt okupeeritud Euroopasse 08. mai 1945 Teise maailmasõja lõpp USA heitis Teise maailmasõja ajal kahele Jaapani linnale aatompommi. Nimeta need kaks Jaapani linna. Hiroshima ja Nagasaki Mis aastal leidsid pommitamised aset? 6 august 1945- Hiroshima, 8 august 1945 - Nagasaki Anna oma hinnang USA tegevusele. Aatompomm polnud hea mõte, kuna hukkus palju tsiviilisikuid, ka hjustused, hävitas loodust. Dateeri ja reasta ajaliselt, alustades varaseimast sündmusest. 4 Jalta konverents 1945 1 Atlandi harta 1941 5 Potsdami konverents 1946 3 Teherani konverents 1943 2 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine 1942 Teise maailmasõja ajal toimus liitlasriikide vahel kolm tippkohtumist. Kirjuta iga otsuse juurde, millisel konverentsil vastav otsus vastu võeti.
valijaskonna enamus Propaganda viis olukorrani, kus Rwandalased ei usaldanud enam mitte kedagi Kõik, kes väljendasid tutside suhtes kaastunnet, tembeldati avalikeks vaenlasteks Genotsiid Rahutused said alguse, kui tulistati alla Rwanda ja Burundi presidendid koos valitsusliikmetega 100 päeva jooksul kaotas elu kuni 1 miljon Rwanda elanikku Tapeti 75% tutsidest Relvastatud hutud ründasid tutsidest tsiviilisikuid – tapeti mehi, naisi ja lapsi, põhjendusega hävitada kurjus juba juurestaadiumis Genotsiidi lõpetas jõudu kogunud RPF-i (Rwandan Patriotic Front) pealetung Tänapäevane meediakajastus Kuu alguses möödus genotsiidist 20 aastat Lääneriikide poolsed avalikud vabandused Kasutatud kirjandus http://sellinemaailm.wordpress.com/2011/02/21/rwanda-genotsiid/ http://et.wikipedia.org/wiki/Rwanda_genotsiid http://www.postimees
Teine maailmasõda 1939-1945 Teine maailmasõda (1.sept. 1939- 2.sept. 1945) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust). Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti
18. septembril määras Eesti viimane peaminister J. Uluots, kes põhiseaduse alusel võttis enda kanda presidendi ülesanded, ametisse vabariigi valitsuse eesotsas Otto Tiefiga. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas Nõukogude- Saksa sõjas neutraalseks, püüdis saada tunnustust lääneriikidelt ja selle saamiseni hoida enda käes Tallinnat, kuid need püüdlused nurjusid. Koos lahkuvate Saksa vägedega või paatidega üle tormise mere pages pealetungiva Punaarmee eest maalt tuhandeid tsiviilisikuid. Üldse jõudis läände peaaegu 70 000 eestlast; kui palju elusid nõudis meri, pole teada. Teise maailmasõja lõpus asus lääneriikides iga kümnes eestlane. Rootsis, Kanadas ja USAs kujunesid suured ja elujõulised eesti pagulaste kogukonnad. Kokku kaotas Eesti Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike ja küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, 282 000 inimest, neist rindekaotustena 30 000 meest. Ühtlasi kaotas Eesti ka kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid
detsembril vallutasid 700 NSVL-i sõdurit, kes olid ennast riietanud afgaanideks, Kabuli tähtsamad sõjaväe- ja valitsusasutused • 24 tunni jooksul kõrvaldati KGB ja GRU poolt kõik NSVL-le “kahjulikud” isikud Sõjakuriteod • Sõjakuritegusid panid toime mõlemad osapooled • Suurema osa tsiviilisikute hukkumine oli põhjustatud õhurünnakute ja pommitamiste tagajärjel • Pommitati igat küla, mis jäi NSVL-i konvoide või strateegiliste objektide lähedusse • Palju tsiviilisikuid hukkus ka mudžahiidide poolt loodud miiniväljadel • Samuti kasutasid nõukogude väed korduvalt keemiarelva tsiviilelanike ja mudžahiidide baaside peal • 1982. aasta juunis saadeti 1000 noort kommunistliku partei liiget parandama Naghlu elektrijaama, mille hävitasid mudžahiidid. 30 km Kabulist eemal sattusid nad varitsuse alla ja suurem osa neist tapeti. • 4. septembril 1985 tulistasid mudžahiidid alla reisilennuki 52 inimesega pardal
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks oli USA, seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi
Teises maailmasõjas osalunud eestlased olid peamiselt Saksa, Vene ja Soome relvajõudude kooseisus, kuid eestlasi leidus ka teiste riikide armeedes. Punaarmees koosnes peamiselt nendest eestlastest, kes sinna sunniviisiliselt mobiliseeritud olid, ehkki see oli ebaseaduslik. 1941. aastal loodud hävituspataljonid olid erandiks, sest nende eesmärgiks oli võidelda metsavendadega. Metsavendade hävitamiseks kasutati rangeid meetmeid, mille käigus suri ka palju tsiviilisikuid ja kariloomi. Hävituspataljonid koosnesid peamiselt inimestest, kes tegid tööd okupatsioonivõimudega. Hävituspataljonid purustati Saksa vägede poolt. Punaarmee poolel võitles ka 22. territoriaane laskekorpus, mis oli loodud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes ainult eestlastest, mis ajapikku vähenes. Punaarmee viis selle laskekorpuse 1941. aastal Venemaale, kus eestlastest hukkus ja sai vigastada umbes 2000 ning ligi 4000 andis end sakslastele vangi
Jaapan kapituleerus pärast seda, kui tulemusteta vallutamiskatsete järel võttis USA kasutusele tuumapommi. Tuumapomm heideti kahele Jaapani linnale , milleks olid Hiroshima ja Nagasaki. Tuumapommi tagajärjel hukkus 260 000 inimest , Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2.sep 1945 kirjutas Jaapan tingimusteta alla kapitulatsiooniaktile. 3.Kas tuumapommi kasutamine Jaapani linnade vastu oli õigustatud? Põhjenda oma arvamust. Ei olnud, kuna tuumapommi tagajärjel suri tohutul hulgal tsiviilisikuid. See hävitas kaks linna, kus olnud inimesed hukkusid ja samuti hävinesid linna hooned. 4.Miks küüditas ja hävitas Saksamaa alistatud rahvaid? Miks tegi seda NSV liit? Nad tahtsid kõigile näidata oma võimu. Inimesi hoiti pideva surmahirmu all ja neid sunniti täielikult endale kuuletuma. 5.Kuidas muutis Teine maailmasõda jõudude vaekorda maailmas? Saksamaa nõrgenes, samuti ka Jaapan ja Itaalia. Esile tõusid Usa & NSV liit. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus langes. 6
Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist.Rahvusvahelise kohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte,keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises. 8.TEISE MS TAGAJÄRJED Hukkus tohutult palju tsiviilisikuid, kümned miljonid olid sunnitud kodudest lahkuma, tuhanded linnad ja asulad olid täiesti hävinud, sooritati palju sõjakuritegusid, rikuti jämedalt rahvusvahelisi kokkuleppeid.Uus jõudude vahekord maailmas - suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia tähtsus.Üliriigiks muutusid USA ja Nõukogude Liit. Ida-Euroopas nn rahvademokraatiad, mis tähendas kommunistlikku diktatuuri
igasugused suhted kõnealuste riikidega vägagi keeruliseks. Segased suhted on aga kaose tunnusjooneks. Augustist alates põhjalikult kajastatud ja huviga jälgitud Vene-Gruusia sõda ning selle järelmõjud on heaks näiteks teisest riikidevahelise suhtluse põhimõtte rikkumisest, nimelt kohustusest austada teiste riikide suveräänsust. Sõjas rikuti riigipiiride puutumatuse põhimõtet, kannatada sai palju tsiviilisikuid, Venemaa kehtestas okupatsiooni Gruusia piirialadel Lõuna-Osseetias ja Abhaasias taaskord oli EL`il, ÜRO`L ja muul maailmal põhjust avaldada pahameelt ja kutsuda Venemaad üles lõpetama agressiooni Gruusia vastu. Venemaa suhted USA ja Euroopa riikidaga pingestusid veelgi. Julgen arvata, et kui Venemaa edaspidigi selliselt omavolitseb ja kui tal lastakse seda segamatult teha, pole meie Eesti Vabariigi ja ka mitmete teiste
kohustustest Venemaa ees, kaasa arvatud võlgade tasumisest. Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Siit ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jms. pidi Venemaa tagastama. Mõneks ajaks jäi Eesti venelaste ainsaks aknaks läände, siitkaudu liikusid diplomaadid ning toimus kogu kaubavahetus. Tartu rahuga lõppes 402 päeva kestnud Eesti Vabadussõda, mis nõudis Eesti sõjaväelt ligi 3000 inimelu, kuid hukkunud tsiviilisikuid oli kordades rohkem. Haavata sai Eesti vägedes 14 000 meest, 2 600 jäid invaliidiks. Tegelikult olid Punaarmee kaotused meie omadest mitu korda suuremad. Tartu rahu on õigusega nimetatud Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Ajaloos pole teada ühtki igavesti kestvat lepingut, nõnda ei olnud ka see leping püsiv. Võib täie õigusega väita, et juba rahulepingut sõlmides lootis Nõukogude Liit Eesti anastamisele tulevikus
Maginot` liin -kaitseliin, mille Prantsusmaa rajas pärast Esimest maailmasõda Elsass-Lotringi aladele Saksamaa piiri juurde. Kaitseliin sai nime Prantsusmaa sõjaministri André Maginot' järgi. Vichy valitsus- prantsusmaa lõuna osa ei okupeeritud ja seda asus juhtima Vichy valitsus, mis moodustati 1940. Aastal, eesotsas Petainiga Katõni sündmused -Katõni massimõrv Nõukogude võimude korraldusel 1940.a. tapeti Poola sõjaväelasi ja tsiviilisikuid. Avastati Katõni metsas 1943 aastal. lend-lease -USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati. Holokaust- juutide totaalne hävitamine ja genotsiid II maailmasõjas. Teine rinne – rajati 6.juuni 1944
Kas I maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda kujunes välja esimeseks sõjaks, mis sidus endaga suure osa maailmast. Sõda sai alguse 28. juunil 1914. aastal, kui tapeti Austria-Ungari troonipärija ning lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´i vaherahuga. Sõjas hukkus miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kuid sõda andis suure panuse tehnika arengule ja maailma uuendamisele. Kuigi sõjas oli kaotajaid, siis ikkagi inimkond võitis sellest väga palju. Esimene maailma sõda andis väga suure tõuke tehnika arengule. Esmatähtis oli arendada ja leiutada uusi vahendeid, mis aitaks sõda edendada. Eriti suur hüpe toimus mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Väga kiiresti arenes lennuvägi: kui sõja algul
Ei suutnud plaani teostada. Atlandi harta-Dokument milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Osalejad olid USA(Roosevelt), Inglismaa(churchill) Lepiti kokku vastastikuse sõjalise abi osutamine NL-iga. Merilõvi- nii nimetasid sakslased innovatsiooni Inglismaale.Lahin Inglismaa pärast-!940.aasta sügise õhulahingud. Totaalne sõda- 2ms oli muutunud kõikke haaravaks, ei hukkunud ainult sõjaväelisi, vaid ka hulgaliselt tsiviilisikuid, sest vastase alistamiseks hävitati linnu, toimus hulgaliselt vastaste poolt vägistamisi ja vägivalda.Holokaust-Juutide massiline hävitamine.Kapitulatsioon, Kpituleerimine- tingimusteta allaandmine. ISIKUD: Petain- Pr. Riigipea aastail 1940-1944 / Zukov- NSVL-i vägede ülemjuhataja idarindel / Rommel- juhatas 1940-43 saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati kõrberebaseks. / Eisenhower-
Lõuna- Vietnamis algas 1957.a partisanisõda, mida toetas Vietnami valitsus, Moskva kui ka Peking. USA astus vietkongide vastu 1964. Kardeti, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna- Vietnamis, siis käivitab see ahelreaktsiooni ning Moskva mõju alla langeb kogu Ida- Aasia. Sõda oli väga verine ja ohvriterohke. Nagu ka karikatuurilt näha, siis Vietnami sõda oli kui lihamasin. Mõistuse kaotanud ameeriklased tapsid lõpuks nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Ainuüksi tsiviilisikuid hukkus üle 4 miljoni. 1968 Karikatuurilt võib näha, kuidas kaks nõukogude jahimeest peavad jahti Tšehhoslovakkia partei juhile ja tema liitlastele ehk jänestele. Tšehhoslovakkias oli tekkinud rahulolematus riigi presidendi A. Novotnyga. Parteid asus juhtima Dubcek, kes kuulutas välja uue kursi ehk inimnäolise sotsialismi. NSV Liidu juhtkond ei saanud kudiagi lubada, et tema võimualal
Korea sõda Korea poolsaar asub Kaug-Idas, Hiina ja Jaapani vahel. Ühise Korea lõhenemine kaheks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks, sai alguse juba Teise maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastasid Nõukogude Liidu väed Jaapani poolt okupeeritud Korea põhjaosa ning USA väed poolsaare lõunaosa. Korea jagati kaheks mööda 38. paralleeli. Külma sõja ajal puhkesid mitmetes piirkondades sõjalised kokkupõrked ja poliitlised kriisid, mis oleksid võinud kasvada ka suureks ilmasõjaks. 1950. aastate algul toimus ka Korea sõda, kus hukkus ligi 3 miljonit inimest ning mis peeti ikkagi tulemusteta. Sõda algas 1950. aasta 25. juulil, kui 135 000 sõdurist koosnev Põhja-Korea vägi ületas 38. paralleeli. Kuna väed olid Nõukogude Liidult sõjalist abi saanud, oli Põhja-Korea rünnakus väga edukas. Põhja pool kasutas kiirelt võimalust pealetungiks, sest suur osa Lõuna-Korea vägedest oli tol hetkel puhkusel. Mõne päevaga oli Lõuna-Korea vägi vähemuses ning sunnitud ...
parlamendi valimisteni Jeltsini kätte. Allakäik 10. juunil 1994 kirjutas Jeltsin alla kuuele majandusalasele seadlusele. 11. detsembril sisenesid Tsetseenia territooriumile Venemaa Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi väed. See oli katse teha lõpp Tsetseenia kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele. Kevadeks 1995 vallutasid föderaalväed Tsetseenia pealinna Groznõi. Pommitamise tagajärjel hukkus tuhandeid Tsetseenia tsiviilisikuid. Gregori Javlinski, Jegor Gaidar ja paljud teised poliitikud mõistsud sõja hukka ning loonusid Jeltsinit toetamast. Jeltsini populaarsus langes kõikide aegade kõige madalamale tasemele. Tema toetusprotsent stabiliseerus 6% tasemel. 26. aprillil 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Täiendavatest abinõudest olukorra normaliseerimiseks Tsetseeni Vabariigis". Tõus 6
Jüri Gümnaasium Al Qaeda Referaat Koostas: Sten-Kristjan Saarik 11.R Jüri 22.04.2009 Sissejuhatus Koostasin referaadi Islami riikide liikumisest Al Qaedast. Al Qaeda on praegu aktiivselt tegutsev organisatsioon mille liikmete kohta leidub väga vähe adekvaatset informatsiooni. Suur osa Al Qaeda tegemistest toimub saladuskatte all ning illegaalselt. Sellega kaasneb palju rahvusvahelisi probleeme. Selle organisatsiooni puhul võib palju rääkida heidutusefektist, ehk keegi ei tea kindlalt kui palju liikmeid või kui ...
1944) Suur põgenemine umbes 80 000 inimese põgenemine Eestist Punaarmee sissetungi kartuses 1944.aasta sügisel Natsionaliseerima riigistama Okupeerima oma valdusse võtma EESTI MEHED TEISE MAAILMASÕJA RINNETEL PUNAARMEE Eestlasi sundmobiliseeriti, sest leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonide ülesanne oli võidelda metsavendade vastu. Nad mõrvasid tsiviilisikuid, purustasid tööstusettevõtteid, põletasid talusid ja tapsid kariloomi. Hävituspataljonides olid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesed, vahel siiski täiendati tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Hävituspataljonide riismed evakueeriti Venemaale. 22.territoriialse laskurkorpus moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe basil, ning koosnes algselt Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Vene-Saksa sõja ajal teenis seal ligi 7000 eestlast
Sõjas hukkus u 10 miljonit sõdurit. 2. Nimeta vähemalt kolm sisult erinevat Esimese maailmasõja põhjust: 1) sarajevo atentaat Franz ferdinanile. 2) taheti ülemvõimu euroopas ja maailmas, samuti balkanil 3) alahinnati ohtu, ei usutud suure sõja võimalikkusesse. 4) suurriikide soov kindlustada oma positsioone maailmas. 5) saksamaa eriline agressiivsus, kes soovis leida kohta endale ,,kohta päikese all" 3. Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid? Too vähemalt kolm sisult erinevat näidet, selgita neid: 1) naised läksid tööle ja hakkasid pükse kandma. 2) Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad 3) 4. Veebruarirevolutsioon Venemaal: aeg:1917 ; põhjused: 1) I MS laostav mõju venemaale 2) süvenev rahulolematus ja kodanluse püüd võimule. Tulemused: 1) 8. Märts rahvarahutused petrogradis. 2) Nikolai II loobus troonist ja ametisse astus Ajutine Valitsus. 5. Sõja tagajärjed
riigivanema maja, Kaitseministeerium kui muud strateegilise tähtsusega objektid. Rünnakust pole kedagi ette hoiatatud; see tabab une pealt. Vaevu suudetakse vastupanu osutada, kuid peagi hakkavad kaoses pead tõstma omaalgatuslikud vastupanugrupid. Kõrtsist pidutsemast tulnud Põdderist saab üks peamisi vastupanu organiseerijaid. Sündmuste käigus hukkub nii sõdureid, mässajaid kui ka süütuid tsiviilisikuid, kuid nii mõnigi neist aitab Tanelit tema eesmärgile lähemale. Lõpuks, kui mäss on juba pea kogu linnas maha surutud, selgub, et Eesti Vabariigi saatus sõltub hoopis ühestainsast telegrammist, milles kommunistid plaanivad saata abipalve Venemaale-- piiri taha, kus on ootel mitutuhat sõdurit. Otsustavaks saab see, kas mässajad suudavad üle võtta telegraafihoone. Napilt, kuigi erinevaid teid pidi, jõuavad
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
Niipea kui rahvulastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tulealgs vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt) 1919. aasta jaanuaris laksid Eesti väed üle vastupealetungile. Peamiselt tänu soomusrongide kiirele ja ootamatule tegutsemisele vabastati juba 14. jaanuaril Tartu, kus enamlased põgenemise eel julmalt mõrvasid vangistatud tsiviilisikuid, ja 19. jaanuaril Narva. Veebruari alguseks oli kogu Eesti taas vaba. Kuupäevad: 28.11.1918 Vabadussõja algus (Punaarmee ründab Narvat) 29.11.1918 Marssis Punaarmee Narva sisse 07.01.1919 eestlaste enamlastele vastupealetungi algus 23.04. 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu 23.06.1919 võit Landeswehr'i vägede üle Võnnu lahingus 03.07.1919 sõlmiti vaherahu Saksa ja Eesti vägede vahel 05.12
aasta maini laiaulatuslik erikorras Saksamaale (peamiselt vallutatud Poola alale) ümberasumine, lahkus ligi 12 800 inimest (peamiselt baltisakslased). Vastavalt Saksamaa ja NSV Liidu 10. I 1941. aasta kokkuleppele jätkus sakslaste ja nende teisest rahvusest pereliikmete äraminek. Kokku lahkus ümberasumise käigus Saksa arhiivides olevate andmete järgi hinnanguliselt 21 400 inimest (sh umbes 5000 eestlast). 1940. aasta juunis hakkas Eestisse saabuma hulgaliselt Nõukogude sõjaväelasi ja tsiviilisikuid (kuni sõja puhkemiseni saabus hinnanguliselt 130 000 inimest). Teise maailmasõja ajal läks Eestist ära väga palju inimesi, tuhanded lahkusid kas Nõukogudepoolseid repressioone kartes või viidi väevõimuga itta. 194344 läksid Rootsi eestirootslased ning nende sugulased, hinnanguliselt 70008000 inimest. Vältimaks mobiliseerimist Saksa sõjaväkke, põgenes 50006000 meest Soome. Osa neist siirdus hiljem Rootsi või naasis Eestisse. Saksamaale põgenenute arv on hinnanguliselt
leegioni täiendamiseks. Enamik eestlasi, kes sõdisid Saksa poolel, hukkusid 1944. aasta septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Punaarmee Punaarmees ei tahtnud eestlased sõdida, seda tegid nad enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. 1941. aastal moodustati hävituspataljonid. Nende ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. Kurikuulsaks said nad oma metsikustega, näiteks põletasid nad talusid, tapsid kariloomi ja mõrvasid tsiviilisikuid. 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulnud eestlased osalesid ka Punaarmee 1941. aasta lahingutes. Korpus koosnes algselt Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 20. juulil 1941. aastal kuulutas kommunistlik võim Eestis välja sundmobilisatsiooni. Mobiliseeriti vaid Põhja- Eestist, sest ülejänud olid langenud juba Saksa vägede kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse, kus umbes iga neljas
taanduma Eesti poole. Punaarmee kavandas siitpeale mitte ainult Narva, vaid ka Tallinna vallutamist. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida sedapuhku asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluotsa sõnavõtt motiveeris mehi- kokku tuli u 40 000 meest. Venelaste rünnak Narvale oli äge ja ajalooline Narva hävitati õhurünnaku tagajärjel täielikult. Ka Tallinn ja Tartu said hävitavate õhurünnakute osaliseks, milles hukkus palju tsiviilisikuid. See kõik aga lisas eestlastele viha vaenlase suhtes ning ärgitas rohkem vastu võitlema. Siiski oli Punaarmee tugevama löögijõuga ja 22. septembril sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli linn punaväelaste käes. Tasapisi langesid ka teised kohad. Kuigi eesti sõdurite vastupanu oli lootusetu, andsid need lahingud aega inimestel põgeneda üle mere. 1944 aasta septembris kulmineerus Suur põgenemine, milles kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest.
• inimeste väärtushinnangud- Traditsiooniline peremudel sattus tõsisesse kriisi. Taandus senine religiooni mõju ühiskonnas. • naiste roll- Naised pidid lisaks pere eest hoolitsemisele tööle asuma nendele ametitele, mida tavaliselt tegid mehed. Tänu sellele aga suurenes oluliselt naiste iseseisvumine ja võrdsete õiguste saavutamine. 7. Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid (too näiteid)? Suurem osa meestest olid sõjas ning selle tõttu pidid naised asuma töökohtadele, mida varem tegid mehed. Näiteks pidid naised tööle asuma tehastes ja kaevandustes, et suurendada sõja tehnika tootmist, lisaks tööle pidid nad ka pere eest hoolitsema kuna olid ainsad sissetuleku allikad. Veebruarirevolutsioon Venemaal (põhjused ja tulemused) Põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine.
Taandus senine religiooni mõju ühiskonnas. Tekitas tüdusimust, väeteenistusest kõrvale hoidmine, rahvusvähemlaste olukord halvenes. · naiste roll- Naised pidid lisaks pere eest hoolitsemisele tööle asuma nendele ametitele, mida tavaliselt tegid mehed. Tänu sellele aga suurenes oluliselt naiste iseseisvumine ja võrdsete õiguste saavutamine. Tööle asusid tehastesse ja kaevandustesse 7. Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid (too näiteid)? Suurem osa meestest olid sõjas ning selle tõttu pidid naised asuma töökohtadele, mida varem tegid mehed. Näiteks pidid naised tööle asuma tehastes ja kaevandustes, et suurendada sõja tehnika tootmist, lisaks tööle pidid nad ka pere eest hoolitsema kuna olid ainsad sissetuleku allikad. Sakslased kasutasid Belgias vastupanuliikumise mahasurumiseks julmi meetodeid: võeti hulgaliselt pant-
*Keskkonnaõigus: väldib keskonnakahjude tekkimist 27.Selgita humanitaarõiguse mõistet, eesmärki ja keskseid põhimõtteid. Humanitaarõigus e. sõjapidamise reeglid on loodud relvakonflikti jaoks. Põhimõtted: *Sõjaline vajadus, mis lubab jõudu kasutada vajaliku sõjalise eesmärgi saavutamiseks. * Humaansus: keelab põhjustada vigastusi ja kannatusi, mis ei ole vajalikud sõjalise eesmärgi saavutamiseks. *Vahetegemine: tuleb eristada tsiviilisikuid ja võitlejaid. *Proportsionaalsus eeldab: kaalutslus kas saadev sõjalin eelis õigustab tsiviilkahju. Eesmärk-et reeglid kehtiksid mõlemale poolele. 28.Nimeta relvakonflikti puudutavaid reegleid, mille eesmärgiks on piirata hävingut ja kannatusi. * On keelatud kasutada taktikat ja relvi mille eesmärk on põhjustada õigustamatuid kannatusi. *Keelatud kasutada relvi mis ei tee vahet tsiviilisikutel ja võitlejatel. * On keelatud tappa,vigastada või vangistuda pettuse teel.
Kordamisküsimuste vastused 1. Sõja põhjused 1. teravnenud vastuolud suurriikide vahel 2. alahinnati ohtu 3. sõda romantiseeriti 4. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 5. sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui poliitiline Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Bosnia mässulise poolt. Selle peale tahtis Austria-Ungari vallutada Serbia, kellel oli aga sõjaline koostöö leping venemaaga. Franz Ferdinand- Austria-Ungari troonipärija, kes 28. juunil 1914 aastal mõrvati Sarajevos Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale, mille peale venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni. 30. juulil kuulutas Austria-Ungari välja üldmobilisatsiooni ja Saksamaa sõjaohuolukorra. 1.augustil kuulutas Saksamaa sõja venemaale, 3. augustil Prantsusmaale. 4.augustil ründas Saksamaa Belgiat. Sellega rikkus ta Belgia neutraliteeti ja Inglismaa astus sõtta Antant...
..................................................9 2 SISSEJUHATUS Adolf Hitleri nimi on jäädavalt seotud 20. sajandi esimese poole Euroopa ajaloo kõige traagilisemate lehekülgedega. Natsionaalsotsialistid mõtlesid välja laagrid, mis olid mõeldud miljonite inimeste tööstuslikuks tapmiseks rassikriteeriumite alusel. Teises maailmasõjas kaotas elu kümneid miljoneid mundrikandjaid ja tsiviilisikuid. Natsionaalsotsialistide diktaatorid ise olid Esimesest maailmasõjast põhjustatud muutuste sünnitised. Enne 1914 aastat olid nad märkamatud tegelased ja neil polnud vähimatki lootust astuda poliitikaellu. Ainult unistustes võisid nad kujutleda ennast kõikvõimsate valitsejate ja massiliste rahvaliikumiste juhtidena [1 lk 19]. Esimene maailmasõda ja selle lõpetanud Versailles' rahuleping andis radikaalselt mõtlevatele inimestele täiesti uued võimalused oma unistusi ellu viia.
värbama. Erinevates Saksa sõjaväeüksustes teenis 59 000- 70 000 eestlast. Kuid sõjas sai surma orienteeruvalt 10 000- 14 000 meest ja umbes 10 000 saadeti hiljem kodumaale, lisaks endiste ajateenijatele pöördus erinevatest Euroopa riikidest kodumaale tagasi veel ligikaudu 10 000 eestlast Lahkumine kodumaalt elavnes taas 1944. aastal, kui rinne jõudis Eesti territooriumile. Lahingutes vigastatud sõdureid hakati toimetama rindelt laevadega otse Saksamaale, rinde lähenedes evakueeriti tsiviilisikuid ja sõjaväelasi. Hirmust uue nõukogude okupatsiooni ees põgeneti Soome, Rootsi, Saksamaale, Taani, Austriasse. Lisaks aitasid põgenemise organiseerimisele kaasa erinevad eestlaste organisatsioonid, nagu Eesti Selts, Eesti Komitee, Balti Humanistide Ühing ja Eesti Abiorganisatsioon ning Rootsi kaitsejõudude luureteenistus. Saksamaale erinevatel põhjustel jõudnud eestlaste arvuks hinnatakse 45 000- 50 000 eestlast.
eksisteerib või mitte. Sellistel juhtudel on raske tõendada, et politseinik kasutas põhjendamatult liigset jõudu, kuna ametnik ise väidab, et oli ohus. Siiski peaks pikk situatsiooni analüüsimine andma küllaltki hea ülevaate sündmuste tegelikust käigust6. Tihti väljendub politseivägivald ka selles, et isikuid peetakse kinni ilma seadusliku aluseta. Palju on sündmuskohal peetud kinni süütuid tsiviilisikuid, kellele on esitatud kahtlus. Hilisemal tõendamisel aga selgub, et kinnipidamiseks puudus igasugune alus. Lisaks sellele on täheldatud ka rassist tulenevat erikohtlemist. Tumeda nahavärvusega politseinikud kipuvad liialdama jõu kasutamisega, kui subjektiks on valge nahavärviga isik. Sama situatsioon kehtib ka täpselt vastupidiselt7. 5 David Mangan - The Use of Excessive Force ;2006 ; http://www.drury.edu/ess/irconf/DMangan.html 6
Saksamaalt põgenesid paljud teadlased USA-sse ja Oppenheiner oligi see. 1945-19946 Pariisi rahukonverents-töötati välja rahulepingud. Saksamaaga ei sõlmita, vaid tema liitlastega ainult. 1951a San Franciskos sõlmiti rahuleping Jaapaniga. Jaapan sai USA okupatsiooni alt vabaks. NSVL ja tsehhoslovakkia ei sõlmi Jaapaniga rahu. Jaapan ei sõlmi ennem rahu, kui saab tagasi Kuriiei saared aga NSVL ei taha neid tagasi anda. Seal asuvad NSVL sõjaväebaasid. Sõja tagajärjed: 1.Hukkus rohkem tsiviilisikuid kui sõdureid ja massihävitused.2.Hukkunute arvud kõrguse põhjuseks olid veel:diktatuuride vägavallapoliitika, holokaust, genotsiid.3.NSVL saab sõjast kõige rohkem kasu:territoorium laieneb:Balti riigid, Kuriili saared Jaapanilt, Poola idapoolsed alad, Soomelt Ladoga järve ümbritsev ala. Saab endale Ida-Preisimaa. Nõukogude liidu mõjusfäär kesk-ja ida-Euroopas.4.Kommunism laienes. Tekib kommunistlik maaimasüsteem.5.Maailma lõheneb kaheks vaenulikuks pooleks:NSVL ja
..11 SISSEJUHATUS 2 II maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal. Sõda keerles enamasti Nõukogude Liidu ja Saksamaa ümber. Selle sõja üks suuremaid pöördelahinguid on Stalingradi lahing 1942-1943. aastal Nõukogude Punaarmee ja Saksa armee Süd vahel. Lahing toimus Nõukogude Liidu pinnal, Stalingradi linnatänavatel. Hukkus palju sõdureid ja ka tsiviilisikuid. Hävitati palju elamiskõlblikke maju. Linn tehti maatasa ainult selle pärast, et kumbki diktaator ei tahtnud kaotada linna, mis oli Nõukogude Liidu patriotismiga lahutamatult seotud. Hitler tahtis kätte saada linna, mis oli vastase nimeline. Stalin ei tahtnud sellest lahti öelda ning käskis linna viimse veretilgani kaitsta. Tänapäeval on Stalingradi asemel Volgograd, mis on suuruselt kolmas linn Venemaa pinnal. Referaadis on käsitletud lahingu kõik etapid
kohtumõistmine natslike partei-, riigi- -Saksamaa territooriumi vähendamine Poola ja sõjaväejuhtide üle arvel -Jaapanile ultimaatium tingimusteta kapituleerumiseks 4 TEISE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: -hukkus 60 miljonit inimest, nende seas väga palju tsiviilisikuid -sotsialismileeri ehk Teise Maailma teke -maailma lõhestumine ja külma sõja algus -Saksamaa tükeldamine -koloniaalimpeeriumid hakkavad lagunema -uus ajastu sõjapidamises tuuma ja rakettrelvad Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) -1991
Kolmandas rünnakulaines olid USA B-17 lennukid – 771 tonni pomme. Teine ja kolmas laine oli planeeritud nii, et pommid tabaksid majade vahel töötavaid päästjaid. Hävitajad niitsid madallennul kuulipildujatulega hullunud inimesi. Dresden põles 7 päeva. 90 000 maja hävis. Väikseim arvatav hukkunute arv oli 35 000, suurim üle 100 000 inimese. Stateegilises ja sõjalises mõttes polnud Drezdenil mingit tähtsust!!! 31. mail 1942 ründas Kölni 1046 Inglise pommitajat. Tsiviilisikuid tapeti lihtsalt hirmu külvamiseks. Teises Maailmasõjas langes Saksamaale 1,35 miljonit tonni pomme, neist 55,8% linnadele ja liiklussõlmedele, 9,3% keemiatööstustele, 1,8% lennukitööstustele, 30,5 % sõjalistele tugipunktidele ja 2,6% muudele objektidele. Tsiilisikute tapmist nimetasid inglased ise „comfortable war“ – mugav sõda! Samuti toimiti ka Jaapaniga. Näiteks 9. märtsil 1945 toimus II Maailmasõja rängeim õhurünnak: Tokyo pommitamises
05. 1945. a. SÕJA LÕPP VAIKSE OOKEANI RINDEL · Jätkusid õhurünnakud · 06.08 tuumapomm Hiroshimale, 9.08 Nagasakile · 09.08. alustas Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu, vallutades Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini, Kuriili saared · 02.09. Jaapani ametlik kapituleerumine, vastu võttis liitlasjõudude ülemjuhataja MacArthur. · TEISE MAAILMASÕJA LÕPP 02.09.1945 II maailmasõja tagajärjed · U 60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid · Materiaalsed kahjud Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem · Natsliku Saksamaa, fasistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi · Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSV Liit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ÜRO LOOMINE · Jalta konverentsi otsus · Aprill 1945 San Fransiscos asutamiskonverents · Põhikiri jõustus 24.10.1945
Pealetungi tulemusel asus Antandi poolel sõtta Rumeenia. 20. Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Troonist loobumine viis Eestis ning teistes vähemusrahvustes Märtsirevolutsioonini, misläbi kasutati ära Venemaal olevat segadust, et saavutada Eestile ning paljudele teistele riikidele autonoomia. 21. Lusitania oli Cunard Line'i tsiviilisikuid kandev ookeaniaurik, mis uppus 7. mail 1915, kui sai pihta sakslaste allveelaevalt lastud torpeedoga. Lusitania uppus 18 minutiga. Hukkus 1198 inimest, neist umbes 100 olid lapsed. Eluga pääses vaid 768 inimest. Laeva vrakk on merepõhjas peaaegu täiesti puruks. Laevas hukkunute seas oli 128 Ameerika kodanikku, mis oli ka hiljem üks põhjustest miks Ameerika Esimese Maailmasõjaga kahe aasta pärast liitus. 22. 1918
Okupeeriti Vietnami lõunaosa ning loodi ka Lõuna-Vietnami riik. Oldi sõjajalal, kuid loodi ikkagi jaotusjoon põhja ning lõuna vahel.Põhja-Korea, millele andsid abi Nõukogude Liit, oli siiski väga raskes seisus. Nende riikide vahelist sõda mõisteti siiski ka kui kommunismi- natsionalismi vahelist sõda. Ameeriklased olid samuti huvitatud Vietnamist ja seega saadeti Lõuna-Vietnami sõdurid. Sõda läks vägagi veriseks ning hõlmas tsiviilisikuid. Lõpuks taganesid surve tagajärjel ameeriklased. Põhja-ja Lõuna-Vietnam ühendati Vietnami Sotsialistlikuks riigiks, kus kommunism on veel tänapäevalgi võimul. Lääneriikide majanduse ja ühiskonna areng Kuna sõjajärgses maailmas oli Ameerikal väga suur majanduslik ülekaal, siis ei olnud sel riigil põhjust muretsemiseks. Suurim osa tööstustoodangust valmis USA-s , dollari kurss oli kindel. Asustati Rahvusvaheline Valuutafond ning Maailmapank. Lääne-Euroopa suurriigid
pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid? Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest? Kuidas muutusid Esimese sõja ajal?: · riigi roll majanduses- · inimeste väärtushinnangud- · naiste roll- Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid (too näiteid)? Veebruarirevolutsioon Venemaal (põhjused ja tulemused) Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Kodusõda Venemaal (põhjused, valgete kaotuse põhjused) Selgita mõisted: Bresti rahu, reparatsioonid, kaevikusõda, positsioonisõda, enamlased, Versailles´i rahulepingud, Rahvasteliit
1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS Vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao, Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal. Sama aasta 27. aprillil ründasid natsionaliste toetavad Saksa pikeerivad pommituslennukid Baskimaal Guernica linna, kus surma sai sadu tsiviilisikuid. See oli esimene kord, kui sõja ajal kasutati pommitamist tsiviilelanike vastu ja sellest sai pöördepunkt nüüdisaja sõjas. 9 Kodusõda oli tegelikult fasismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda oma poliitiliste ideaalide eest. Umbes 75 000 inimest oli juba saanud surma, enne kui vabariiklaste jõud jaanuaris 1939
oma maad kaitsma võõrsil. Eriti mõjusalt on seda kujutanud Väinö Linna oma «Tundmatus sõduris». Mõtteainet oli ka Eesti sõdureil nagu Indrek või Toomas, eriti kui tuli tegelda tsiviilisikutega, näiteks sõjalise vajaduse tõttu süüdata mõni küla. Selliseid episoode tuli ette, ehkki mitte meie loos. Kuid võib kujutleda, et reaalkooli poisid on Jamburgi jõudmise ajaks ka midagi sellist läbi elanud. Väljaspool lahinguolukorda tsiviilisikuid kahjustada ei tohtinud ja selles reeglist pidas Eesti armee põhiliselt kinni. Sama ei saa öelda Loodearmee kohta, kelle käivitatud repressioonid enamlaste või enamluses kahtlustatavate isikute suhtes kiiresti hajutasid vene ja ingeri elanikkonna esialgse poolehoiu. Eestlased ei olnud Narva taga päris võõrad, seal leidus suuri ja rahvarohkeid eesti asundusi. Kuid võõrad siiski, kelle suhted kohalike elanikega jäid sõjaaja suheteks.
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
