Mida võiks teha miljon krooniga? Nii mõnelgi ,,lotokolmapäeval" olen kadestanud neid värskeid miljonäre, kes peavõidu on endale saanud, raha kulub ju alati ära. On neid, kes satuvad halvale teele ja kaotavad seeläbi kõik. Seepärast vast öeldaksegi, et raha on kõige kurja juur. Aga leidub ka inimesi, kes oskavad rahaga mõistlikult ümber käia ning värskelt võidetud miljoni lausa mitmekordistada. Kui aga rahasummade kasvatamine pole eesmärk, mille poole püüelda, siis mida võiks teha miljon krooniga?
Artikli analüüs Artikel on võetud Delfi.ee-st arvamuste rubriigist. Artikli pealkiri on Indrek Saar: 300 krooniga ei osta maja, 30000 krooniga ei võida valimisi. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/indrek-saar-300-krooniga-ei-osta-maja-30000- krooniga-ei-voida-valimisi.d?id=35662597 ) TEES- Eestis on erakondade rahastamisskeem läbipaistmatu. ARGUMENDID- 1. Valimiskulud jäeti deklareerimata 2. Erakondade valimiskampaaniate kulud on tunduvalt suuremad kui välja näidatakse 3. Erakonnad varjavad oma valimiskulutusi ja rahaallikaid 4. ,,Musta" raha kasutamine 5
arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Eesti energiaressurssidest on pikka aega olnud domineeriv põlevkivi. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata energiasäästlikkusele ning taastuvate energiaressursside rakendamisele. Antud valdkonda toetatakse läbi Energiamajanduse arendamise prioriteetse suuna 2,264 miljardi krooniga. Ettevõtlust ja turismi toetatakse 7,8 miljardi krooniga, kaudsemalt toetatakse ettevõtluse arendamist ka läbi teadus-ja arendustegevuse ning infoühiskonna edendamise. Eesmärgiks on Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime suurendamine. Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetset suunda ,,Suurem haldusvõimekus" toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 321,7 miljoni krooniga. Eeldatavateks toetuse saajateks on avaliku sektori organisatsioonid ja töötajad, kohaliku omavalitsuse üksused, kohaliku omavalitsuse üksuste
2008 · Pekingis olümpiamängudel olümpiavõitja viskega 68,82 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 68,38 2009 · Berliinis maailmameistrivõistlustel pronksmedal viskega 66,88 Gerd Kanter on viis korda ületanud Eesti rekordit. Viimane oli 2006 aastal, mille tulemus oli 73,38. See sama tulemus on ka Gerdi isiklik rekord. Kultuuriminister Laine Jänes tegi ettepaneku premeerida Gerd Kanterit maailmameistritiitli eest 300 000 krooniga, tema treenerit Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga. Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon IAAF premeeris Gerd Kanterit tiitli eest 60 000 USD ehk 690 000 krooniga - selline on Osaka MMil ametlik võiduraha kõikidele kullaomanikele. Tallinna linnapea Edgar Savisaar otsustas Kanterit premeerida 200 000 krooniga. AS United Motors otsustas Gerd Kanterit premeerida ümbermaailmareisiga. Maailmameister saab ise täpse marsruudi paika panna. Aleksander Tammert
Salongis pakutakse järgmisi teenuseid: juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, geelküünte paigaldamine ja hooldus, kõrvaaugud püstolmeetodil ja juustepikenduste paigaldamine. Salongis on WiFi traadita interneti leviala. Salongi kasutajatele on parkimine tasuta. Salong on avatud esmaspäevast-reedeni kella 9- 21.00, laupäevast- pühapävani kella 10-21.00. Juuksuri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 45 kroonist (algaja juuksuri puhul) ja lõppevad 1595 krooniga. Maniküüri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 20 kroonist ja lõppevad 300 krooniga. http://www.salonplus.ee/ 13 Müürivahe ilusalong Salong asub Müürivahe 15 sisehoovis esimesele korrusel. Salong on avatud esmaspäevast reedeni kella 10-19.00 ja laupäeval kella 10-17.00. Pakutavad teenused: kosmeetik,
hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine. Väikse riigivõla ja hea eelarvepositsiooni põhjal on Euroopa Komisjon avaldanud arvamust, et Eestil ei tohiks olla probleeme intressimäära kriteeriumi täitmisega. Kui riik jätkab samas suunas liikumist on euro kasutusele võtt täiesti sobilik. Euro kasutuselevõtt meie kodumaal toob kindlasti kaasa palju segadust. Vanematel inimestel tulevad ehk meelde vabariigi algusaastad, mil oli probleeme Eesti krooniga. Olukord muutub pingeliseks, tuleb muretseda suuremad rahakotid, kuna suur osa rahast on mündid. Poodides on raskem arvutada, ühikud ja arvud muutuvad täielikult, kuid iga inimene suudab sellega harjuda, vaja on ainult aega. Mina arvan, et ühisressursi käiveletulek on hea mõte. Kuid meil on väga erilised ja kaunid rahatähed. Nende peal on Eesti kõige paremad ja tunnustatumad inimesed läbi aegade. Euro on teistsugune ja väga isesorti formaatidega
Töö tuleb üliõpilase poolt kirjutada arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni. Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 krooni välja andmist? Mida arvate teie? 4
Ülahuul ulatub kiiverjalt ettepoole, kaitstes tolmukaid ja emakat. Tupp liitlehine, viie terava tipmega 106. 107. mets-nõianõges LIBLIKJAS ÕIS Sügomorfne õis, mille kroon koosneb ühest ülemisest laiemast kroonlehest, PURJEST, kahest külgmisest TIIVAST ja kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS. Tupp liitlehine, viie tipmega 108. KIIVERJAS ÕIS Kiivritaoliselt kumerdunud krooniga õis 109. sinine käoking KANNUSJAS ÕIS Kroonleht pika õõnsa väljakasvega, kannuseid võib õies olla üks või mitu 110. harilik käokannus 111. harilik kurekell LEHTERJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt 112. ogaõun KELLUKJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille alumine osa on avar, ümar Tupp liitlehine 113
aastal Müncheni Euroopa meistrivõistlustel ka lõppvõistlusele.2005. aasta maailmameistrivõistlustel pälvis Kanter oma esimese medali, hõbeda. Sama autasu tuli ka 2006. aasta EM- ilt Göteborgist. Eelmisel aastal võitis Kanter tiitlivõistluste finaalis konkurenti Virgilijus Aleknat ning sai karjääri esimese säravaima tiitli.Pekingi Olümpia Mängudel viskas ta 68.82 ja tõi sellega Eestile kulla.. Valitsus otsustas premeerida kettaheite maailmameistrit Gerd Kanterit 300 000 krooniga ja tema treenerit Vésteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga.
Looduspiltide kõrval maalis ka lilli ja portreid. 1920.aastatest väljendub portreedel tõsine meeleolu (,,Madonna" (1923-1924).). esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Mäe loome viimane periood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli ,,Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. (Konrad Mäe maalid on kallid. Näiteks maal ,,Capri" müüdi 1 006 000 krooni eest, ,,Pargimotiiv fontääniga" 965 000 krooniga, ,,Rannamaastik" 615 000 krooniga.) Pargimotiiv fontääniga Rannamaastik HAIGUS Tormiline elu murdis kunstniku. Mäel oli pidev külmakartus, kerge ärrituvus ja meeleolude kiire vaheldumine. Seda tõlgendati rohkem tema natuuri eripärana kui haigusena. Peale 1924. aasta suve hakkas ta tervislik seisund ja
miljonit krooni võimaldavaid toetusi saavad taotleda kõik riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja MTÜd. Novembri jooksul toimuva tänavuse teise, 200 miljoni kroonise rahalise mahuga taotlusvooru raames saab taotleda toetusi tegevustele, mis aitavad inimestel tööturule naasta või töötust vältida. Esimese, 150 miljoni krooni suuruse taotlusvooru suuremad toetustesaajad oli AS Eesti Vanglatööstus 20,7 miljoni krooniga, üle 9 miljoni said toetust ka Tallinna ja Tartu Ülikoolid ning MTÜd Uus Sild ja Eesti Kaugtöö Ühing. Toetuste maksimaalne määr on 90 protsenti, mis teeb taotleja omafinantseeringuks 10 protsenti. Korraldatavatel koolitustel osalevatele inimestele on ette nähtud 60-kroonine stipendium päevas, samuti makstakse neile sõidutoetust, arvestades vahemaad elu- ja õppekoha vahel.
aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
tulemus; 4. september Helsingborg) 6.5 Osaka kergejõustiku MM 2007 Kergejõustiku MMil Osakas oli meeste kettaheites Gerd Kanter teistest peajagu üle ja võitis kolmanda vooru tulemusega 68.94 kulla. Lisaks kaelasolevale kuldsele medalile rõõmustas Gerti ka teadmine, et lõpuks ometi on ta Virgilijus Aleknat, siiani oma suurimat konkurenti, edestanud. Kultuuriminister Laine Jänes tegi ettepaneku premeerida Gerd Kanterit maailmameistritiitli eest 300 000 krooniga, tema treenerit Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga. Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon IAAF premeerib Gerd Kanterit tiitli eest 60 000 USD ehk 690 000 krooniga- selline on Osaka MMil ametlik võiduraha kõikidele kullaomanikele. Tallinna linnapea Edgar Savisaar otsustas Kanterit premeerida 200 000 krooniga. AS United Motors otsustas Gerd Kanterit premeerida ümbermaailmareisiga. Maailmameister saab ise täpse marsruudi paika panna. 6.6 Tunnustus 26
Kuni 30. juunini 2011 kauplejad peavad näitama hinda, nii kroonides ja eurodes. Mina arvan, et eurole üleminek on tehtud nii lihtsaks, et kõik peaks sellega hakkama saama. Mina arvan, et eurole üleminek on hea, kuna siis on Eestil kindlam valuuta. Me oleme jõudnud eurotsooni, me ei saa seal olla kõige vaesemad - pigem vastupidi, nüüd on Eestis üks eliit euroalaga. Meil on väga korralik panus oma rahanduspoliitikaga, oleme täiesti uus lähenemisviis. Ma olen harjunud krooniga ja mulle meeldis see, aga ma arvan, et Eestile on euro kasuks. Mina pooldan eurot.
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel Gedrik Keinast Ivar Turja KG 12.a Parlamentaarne demokraatia 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. Eesti oli paljurahvuseline riik. 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. Noor riik osutus üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt. 1918. a. võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga). Kiiresti edenesid ka kaubandus ja tööstus. Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine. Nõukogude Liitu peeti suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Suure Kriisi aastad 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta...
seadusest. 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni. Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 krooni välja andmist? Mida arvate teie? Vastus: - Jah, Kellil on õigus nõuda Priidult 20 000 krooni välja andmist (muidu see on Priidu alusetu rikastamine; Priit saab Kellilt nõuda ainult auto müügiga seotud kulude katmist (müügikuulutuste paigutamine interneti portaalidesse, autopesi või selle poleerimine jt) tõestades neid (soovitavalt dokumentaalselt). 4
nad tunduvalt üldtunnustatud kujutlust kõrbest, sest silmapiiril jätavad nad sageli metsa ilme. Välimuselt meenutab saksauul kõige enam madala tüve ja haralise krooniga viljapuud. Vanade puude kõrgus ulatub 4-5 meetrini, kusjuures tüvi on umbes 35 sentimeetri jämedune. Saksauul elab võrdlemisi kaua, saavutades sageli poolteisesaja-aastase ea. Tema allapoole rippuvad oksad on täiesti ilma lehtedeta või on neil lühikesed teravad soomused.
meie rahas maksab. Ma arvan, et meil oleks euroga sama lihtne kui praegu id-kaardiga. Tüütu on ju enne igat reisi passi otsima hakata. Hoiad koguaeg oma id-kaarti rahakotis teiste kaartide hulgas ja võid igasugused passi mured Euroopa liidu piires unustada. Euroga on ka see hea, et ei pea nii suuri sularaha patakaid kaasas kandma. Aga sellel on ka omad miinused. Algul on harjumine raske, sest oled ju terve elu krooniga elanud. Kahju on ilusatest Eesti rahadest loobuda, kus iga iga raha peal on kujutatud mõnd ilusat Eesti kohta. Tulevikus peab olema ka müntide sahtel suurem, sest metallraha hakkab rohkem kasutusel olema. Majandusele sobib euro hästi, sest kui Eestil on euro saame osaleda rahapoliitiliste otsuste tegemisel. Mitte euroalastel riikidel on väiksem õigus Euroopa liidu majanduspoliitikale. Kokkuvõtteks võib öelda, et euro on kujunenud maailmas oluliseks valuutaks ja meie
Asub Museo Thyssen-Bornemisza, Madrid Girl at Sewing Machine Maalikunst Camille Corot Püha Markuse väljak Veneetsias (1864) Töös on näha pehmust ja hajusust, õhuke värvikiht ja napid toonid Asukoht Norton Simon Museum, Pasadena Venise, La Piazetta Graafika Hando Mugasto "Päevauudised„ (1936) Tehtud ühes toonis, väga korrektsete liigutustega valmistatud. Puugravüür paberil Müüdud Eestis 1101.00 krooniga Päevauudised Graafika Louis Höflinger "Inglisild Tartus„ Tehtud litograafiaga ehk kivitrükiga Asukoht Eesti kunstimuuseumis Inglisild Tartus Tarbekunst Keraamika Klaasikunst Metallehistöö Nahkehistöö Puitehistöö Sepis Tarbegraafika Tekstiilikunst Vaibakunst Tarbekunst Keraamika Merike Christensen Merike Christenseni iseloomustab väga
Samuti tuleb rõhku panna soojustusele. Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida vaja on. Elektriküttesüsteem hakkab ruume soojendama kohe kui see sisse lülitatakse. Elektrikütte plussid: · Alginvesteering on suhteliselt odav, näiteks radiaatori saab kätte mõnesaja krooniga. · Elektriküte on väga paindlik, pakkudes kütteks erinevaid võimalusi. · Elektriküte on mugav, võtab vähe ruumi ja vajab vähe hooldust. · Elektrikütte süsteem on töökindel. Kui ühes süsteemi osas ilmnebki viga, ei tähenda see, et kogu süsteem seiskub. · Elektrikütet ei pea valvama, võib rahulikult pikka aega kodust eemal olla. · Elektriküte on hääletu. · Seadmete eluiga on väga pikk Elektrikütte miinused:
maikuus. Harilik kellukas on meie looduse kõige esimesena õitsemist alustav kellukas. Hariliku kelluka lehed pole kunagi sentimeetrist laiemad. Kitsaste varrelehtedega kellukaliike on meil kolm, peale hariliku veel ümaralehine ja suureõieline kellukas. Harilik on neist üks tavalisemaid. Suureõielise kellukaga ta ilmselt sassi ei lähe, sest hariliku kelluka õied on peaaegu kaks korda väiksemad ja tunduvalt kitsama suudmega krooniga. Ümaralehise ja hariliku kelluka eristamine on aga vahel küllaltki raske. Kui te leiate ümaralehisel mõne kevadise ümmarguse lehe, siis on asi selge. Kuid kui te ei leia, siis tuleb teised tunnused appi võtta. Hariliku kelluka õiekroon on peaaegu poole ulatuses lõhestunud teravatipulisteks hõlmadeks. Ümaralehise kelluka hõlmad on palju madalamad, kuni kolmandik õiekrooni pikkusest. Hariliku kelluka õied on sageli tumedamad ja lillakamad.
Euro- kasulik või kahjulik Lugupeetud kuulajad, Esimesel jaanuaril aastal 2011 hakkab Eestis kehtima rahaühik euro. Vaatamata sellele saame me maksta valitud kauba eest mõnda aega ka enda praeguse rahaühiku, krooniga. Paljude perede postkasti on juba jõudnud eurokalkulaatorid ja poodides on hinnad kirjas nii eurodes, kui ka kroonides. Seda kõike selleks, et teha eestlaste kohanemine euroga võimalikult lihtsaks. Eurotsooniga ühinemisel on eestlaste jaoks mitmeid ohte. Kõik kaupmehed ei ole ühinenud ''ausa hinnastamise leppega'' ja võivad hindu kergitada. See aga muudab euro tuleku Eesti inimese jaoks ebameeldivaks. Euroga ühinemise alguses on ka kergem sattuda valeraha ohvriks. Kuna euro esimestel
hansaajaja selgitamine. · Setomaa ülemsootska (kuninga asemiku) valimine. · Seto kuninga pillimehe, sõnalise, käsitöömeistri, karjuse võistlused. · Sõjaväeparaad. · Kuninga laud. · Kirmask. 1. Kuningriigi päeva kuninga käsud · Seto Kuningriigi piiride sisse jäävad kõik Seto külad ja talud. · Seto Kuningriigi lipul on valge kanga keskel seto punane käisekiri. · Seto Kuningriigi vapail on seto kannel koos kuninga krooniga. · Seto Kuningriigi pealinn on täna Obinitsa. · Seto Kuningriigi riigikeel on seto keel. 15. Kuningriigi Päeva sootska valimine. 15. Kuningriigi päeva sõjaväeparaad Aitäh!
Third level Fourth level Fifth level Simpel Session Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad. Esimene Simpel Session leidis aset Tartus 2001. aastal, kui avati Tähtvere skatepark. See korraldati umbes 10 000 krooniga, kuid 2010. aasta Simpel Sessioni eelarve oli ligikaudu juba 4 miljonit krooni. Simple Session Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja
1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni krooniga. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja teatrietendused, korraldatakse loenguid, ekskursioone, kunstiteoste tutvustusi ja vastuvõtte. Kadrioru lossikompleksi kuulub rida kõrvalhooneid, millest enamik on praeguseks renoveeritud. 18. sajandi pargipaviljonis (Lusthaus) ja 19. sajandi algul rajatud külalistemajas tegutsevad Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad
(Riigi Raha Veeb) Euroopa Liidu kaudu toetatavad valdkonnad: · Energiamajandusse suunatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 1,4 miljardit krooni. · Ettevõtlusse suunatakse 7,8 miljardit, millest lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondi 6,6 miljardi suurusele toetusele, tuleb ülejäänud osa Euroopa Sotsiaalfondist ettevõtluseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamiseks. · Haldusvõimekust toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 21,7 miljoni krooniga. · Haridust toetatakse 4,2 miljardi krooniga Euroopa sotsiaalfondist. Sellele lisandub 3,3 miljardit krooni Euroopa Regionaalaregu fondist. · Infoühiskonda toetatakse 980 miljoni krooniga Euroopa Regionaalarengu Fondist. · Keskkonnahoidu toetatakse 11,2 miljardi krooniga, millest ühtekuuluvusfondi osaks on 9,8 miljardit krooni, jäätmekäitluse ja veemajanduse arendamiseks.
katsuda ja silmaga vaadata ja selle väärtus ei kustu niipea. Samuti on Euroopa Liidus investeerimiskuld käibemaksuvaba, mis on veel üks pluss, miks kulda investeerida. Kõige parem oleks minu arvates investeerida kuldmüntidesse, mida ostetakse ja müüakse peaaegu igas maailma paigas ja mille ostu-müügi hinna vahe on on äärmiselt väike. See tähendab, et kulda investeerida on äärmiselt ohutu ja riskivaba, kuna kui Eesti majandusega või krooniga peaks midagi juhtuma, saab äärmisel juhul kulda rahaks vahetada kusagil mujal Euroopas. Kulla hind maailmaturul on tõusunud täna 0.7 protsenti, tasemele 1144.10 dollarit untsi kohta. Kulla juunikuu lepingute hinnad on tõusnud 0.6 protsenti tasemele 1142.20 dollarit untsi eest. Nii et kui ma peaksin oma raha kunagi kusagile investeerima, siis kasutaksin ma selleks kas tähtajalist hoiust või kulda, kuna mõlemal juhul on raha säilimne kindel, tulud
Harald V on Olav V (1903--1991) ja kuninganna Märtha (1901--1954) poeg, esivanemate kaudu voolab temas ka taani, inglise ja rootsi kuningate verd. Teda kasvatati parimate traditsioonide vaimus, anti mitmekülgne koolitus sõjanduses (kuningas on armee- ja õhujõudude kindral ning mereväeadmiral). Oxfordis õppis ta riigiõigust, ajalugu ja majandust samas Ballioli kolledzhis, kus oli õppinud tema isa Olav kolmkümmend aastat varem. Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pid...
· Vanim pitsat teada 1250. · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid TARTU, LINNAÕIGUS 1262 · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid VÕTI ja MÕÕK. · Need on paigutatud ristatuna kahe torniga linnusemüüri vahele NARVA-NARWA 1345 · Linna pitseril on olnud erineva kujundusega sumboleid, näiteks KROONIGA KALA NARWA 1345 · Narwa vapp VILJANDI ORDUAJAL Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku
Aluseks on võetud taimede kogus ja saagikus ning eelnevate perioodide keskmine turuhind. NB! Taimede saagikusest on maha võetud 20% praaki, mis tekib paratamatult. Praagikogus (20% toodangust) on eksperthinnang, saadud maasikakasvatajatelt. Müügiprognoos (tabel 6) on tehtud konservatiivselt: keskmine turuhind tulevikus on prognoositud madalamaks, kui 2003 ja 2004 aastal. Tasuvuspunkt on teise aasta müügiperioodi lõpus. Juhul, kui Tartu Tööhõive amet toetab FIEd 20 000 krooniga, siis on FIE Ilona Kroben esimese aasta reaalses kahjumis 19 890 krooniga. Seega kujuneb FIE Ilona Krobeni omafinantseeringuks nii taimed, kui esimese aasta kahjum kogusummas 67 890 krooni (taimed 48 000 + kahjum 19 890 kr). Vastav valmisolek omafinantseeringu tasumiseks on FIEl olemas. - - 5
2. Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka finantsseisundi aruandeks 3. Tekkepõhine arvestus tähendab, et firma tulud tekivad alles siis, kui raha on laekunud. 4. Kreeditorid on firmad või isikud, kes on meie firmale võlgu. 5. Akumuleeritud kulumi kontol on raha põhivara asendamiseks. Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni. Ostud 90 toodet, soetushind 9 kr/tk. Toodud andmete põhjal kaalutud keskmise meetodil arvutatud lõppvaru (ümardatud) maksumus on a) 346 krooni; b) 1210 krooni; c) 360 krooni; d) 400 krooni. 3
ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3.Kust saada raha ettevõtte asutamiseks, kust laiendamiseks? Ettevõtte alustamisega seotud raha saab kas oma säästudest, äripartnerilt, pangalaenust või siis toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist.
suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai IIga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu Põhja Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. Mulle meeldis väga peasaal ning seal olev kunstiline õhkkond. Mulle meeldis laemaal
merikarp palverännak muna valge muna sümboliseerib patuta viljastamist pitseeritud raamat sümboliseerib Neitsi Maarja süütust roosikrants sõna-sõnalt ,,roosipärg". Roosikrants on seotud järjestikuste palvetega, mida loendati nööri otsa aetud helmestega. Palved olid suunatud Neitsi Maarjale kui Taevaste Roosile. Palved keskenduvad Neitsi Maarja elule, mis rõhutavad rõõmu-, valu- ja aurikaste sündmuste sarju Notre-Dame'is on 34 Neitsi-Maarja kujutist. Kujutatakse ka krooniga, kuigi siis on ta legendi kohaselt surnud ja taevas Inglite Kuninganna. Gooti stiili perioodil süvenes Neitsi Maarja kultus ning kõige leivinumaks skulptuurigruppideks olid Maarja Kristuse surnukehaga nn Pieta ja Maarja Kristus- lapsega. Esimese ja kuulsaima pieta on loodud Michelangelo poolt, millele järgnesid mitmed jäljendid.
Jaan Krossi elulugu ja looming Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 20...
Õied omavad ravivat toimet, samuti annavad õied rikkalikult nekatarit mis meelitab kohale mesilasi.Külmakindel ja vastupidav puu. Kasvukuju: Püramidaalse võraga Kõrgus: 10-12m Lehed: Rohelised, sügisvärvus kollane Kasvukoht: Päike, poolvari, parasniisket, huumusrikast mulda Märkus: Talub hästi põuda. Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid. Lehed on vahelduvad, südajad, tipust teritunud, peenehambalise servaga, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Valkjaskollased õied moodustavad püstja õisiku. Pärn õitseb juulis-augustis. Vili on pealt sile pähklike, mis variseb koos suure kattelehega. Ravimina kasutatakse õisi koos kattelehega
väärtuselt pidi olema pariteetsetel alustel kuldfrangiga (1 mark = 0,29032 g kulda). Piisava kattevara puudumise tõttu sai margast siiski ainult katteta paberraha. Raskused majanduses ja keskpanga valed laenuotsused ning katsed katta riigi eelarve puudujääki viisid kriisini. Lisaks keskpanga reformimisele viidi läbi rahareform ning 1. jaanuaril 1928. aastal jõustunud rahaseadusega sai Eesti Vabariigi rahaühikuks Eesti kroon. Kroon võrdsustati Rootsi krooniga ja kullastandardiks jäi 1924. aastal kehtestatud teoreetilise kuldkrooni standard 0,4032266 g kullasisaldust. Kroon oli reaalselt tagatud ja Eesti Pank kohustus neid välisvaluuta vastu ümber vahetama. 1933. aastani püsis kroon stabiilsena, siis aga devalveeriti kurssi 35% ja kehtestati krooni kurss Inglise naela suhtes: 1 nael hakkas võrduma 18.35 krooniga. Eesti 3
• Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. • Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. • Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha - vahetusrahad loeti riigi võlaks. • 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta. KROONI KÄIBELT KAOTAMINE • 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla. • 1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat. • Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. TAGASI KROONILE ÜLEMINEK • 1987 isemajandava Eesti porjektis avaldati mõte • 1989 18.mai allkirjastati „Eesti NSV isemajandamise alused“ ja võeti kurss kroonile üleminekuks • 1. jaanuaril 1990 taasasutati Eesti Pank • 27. märt 1991 moodustati rahareformi komitee • 17.juuni 1992 ilmus dekreed „Rahareformi läbiviimisest“
pärineb 1801. aastast. Suurbritannia lipp on saadud Inglismaa lipu, Šotimaa lipu ja Iirimaa Püha Patricku lipu kombineerimisel. Vapil esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Šoti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt šoti ükssarvik. Suurbritannia pindala on 243 610 km². Rahvaarv on 63.181.775 (2011) aasta seisuga. Riigi pealinnaks on London, mis on tuntud Big Ben-i ja suure Ilmaratta poolest (The London Eye) Linnas sõidavad ringi ka omamoodi punased bussid. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament (tuntud ka kui Suurbritannia parlament või Westminsteri parlament) on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul
2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Rahastus 2000 aastal IT-alasele teadus- ja arendustegevusele umbes 11 miljonit krooni. See moodustas ligi 5% Eesti avaliku sektori poolt teadus- ja arendustegevusele eraldatud rahast. Perioodil 2004–2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist kokku 12,5 miljardit krooni. Infoühiskonna arengut toetati sellest 130 miljoni krooniga. Perioodil 2007–2013 suurendatakse programmi abil olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutatavust, soodustatakse uute e-teenuste teket ning teavitatakse inimesi, kuidas arvutit turvaliselt kasutada. Programmi maht on 4,8 miljont eurot. http://www.ituudised.ee/article/2014/12/3/it-eelar ved-tuleval-aastal-pigem-suurenevad Infoühiskonna arengut rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Perioodil 2007–2013 toetatakse infoühiskonna arengut 62,6 miljoni euroga.
katsuda ja silmaga vaadata ja selle väärtus ei kustu niipea. Samuti on Euroopa Liidus investeerimiskuld käibemaksuvaba, mis on veel üks pluss, miks kulda investeerida. Kõige parem oleks minu arvates investeerida kuldmüntidesse, mida ostetakse ja müüakse peaaegu igas maailma paigas ja mille ostu-müügi hinna vahe on on äärmiselt väike. See tähendab, et kulda investeerida on äärmiselt ohutu ja riskivaba, kuna kui Eesti majandusega või krooniga peaks midagi juhtuma, saab äärmisel juhul kulda rahaks vahetada kusagil mujal Euroopas. Viimasel ajal räägitakse pidevalt kulla hinna kiirest ja järjust tõusust, mis on viimase 28 aasta kõrgeim (aastal 2007 tõusis kulla hind ligi 26%). Eelmise aasta lõpus maksis unts kulda 833,59 dollarit, kuid hetkel maksab see juba ligi 1000 dollarit, mis on absoluutne rekord. Selline hinnatõus on põhjustatud dollari ja aktsiate väärtuse langusest
Matkasöögiks sobivad kõige rohkem veega tehtavad pudrud, soolaliha, pakisupid ja konservid. Kaasas peab olema ka palju magusat. Riided peavad olema võimalikult mitmekihilised, et neid saaks vastavalt vajadusele ära võtta ja juurde panna. Magamiseks peaksid olema kaasas villased sokid, mis hoiavad jalad soojas. Suvel jalgsimatkal on kõige õigemad jalanõud on kõrge äärega odavad ketsid. Need kuivavad kiiresti ja ei tule mülkasse astudes jalast ära. Neid saab osta Hinnapommist 75 krooniga. Seljakottidest on parim raamiga seljakott, mis on mugavaim ja võimaldab asjadele parimat ligipääsu. Söögi valmistamiseks on kõige unikaalsem keskmise suurusega pott, kus saab toitu nii keeta, hautada, kui praadida. Tikud, üks rahakott ja üks mobiil tuleb panna veekindlalt kilekotti. Kõige tähtsam asi matkale kaasa võtta on sõber. Üksi matkamine võib halvasti lõppeda. Matkamine on võimalus nautida teel olemist, olla eemal linnakärast ja nautida loodust.
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis Vabadussõja (19181920) kaudu iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. PARLAMENTAARSE VABARIIGI AASTAD · Eesti oli paljurahvuseline riik, kus peale põhirahvuse eestlaste elas venelasi, sakslasi, rootslasi, juute jt, kokku umbes 1 miljon elanikku. · Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. aprillil 1920 vastu võetud põhiseadus. · Eesti oli parlamentaarselt valitsetav demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulus rahvale: seadusandliku võimu kandja oli Riigikogu. Täidesaatvat võimu teostas parlamendi ees poliitilist vastutust kandev valitsus eesotsas riigivanemaga. · Riigivanem, kelle õlul olid ka mõned riigipea esindusfunktsioonid, täitis eelkõige peaministri ülesandeid. ...
sündis 30. aprillil 1946. aastal Haga lossis Stockholmi külje all prints Gustaf Adolfi (1906-1947) ja tema abikaasa, Saksi-Coburg-Gotha hertsogi tütre, printsess Sibylla (1908-1972) kauaoodatud pojana, vennaks neljale õele. Pärast isa hukkumist lennuõnnetuses 26. jaanuaril 1947. aastal sai selgeks, et Carl Gustaf pärib krooni oma vanaisalt - kuningas Gustav Adolfilt (valitses 1950-1973). Väike poiss polnud sellisest tulevikuväljavaatest eriti meelitatud: «Ma ei taha saada kuningaks, vaid ehitustööliseks,» olevat ta ükskord öelnud oma õele printsess Christinale. Rootsi traditsioonide kohaselt seati lossis sisse lasteaed tulevase monarhi jaoks. Hiljem käis ta tavalistes koolides, kus teda koheldi nagu harilikku õpilast. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1966. aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks. Uppsala ja Stockholmi ülik...
" Mulle see ütlus meeldib. Ma ei pea õigeks inimeste hindamist nende majandusliku olukorra järgi. Sel suvel rääkis mu sugulane Paula mulle ühest enda sõbrannast, kelle lemmikteema ongi raha. Ühel päeval läksid nad koos Viru Keskusesse. Sõbranna leidis ühest poest varbavaheplätud, mis maksid veidi üle 1000 krooni. Loomulikult ta ostis need. Kui Paula küsis ta käest, et kas tal kahju ei ole rahast, sest plätusid saab ka 50 krooniga, ütles sõbranna, et ta ei ole nii odav tüdruk. Paljud inimesed, kellel on raha, arvavad, et neil on ka võim. Nad leiavad, et mida rohkem on raha, seda võimsamad, olulisemad ja paremad nad on. Eelmisel nädalal sai kohalikust lehest lugeda, kuidas Maire Aunaste Kuivastu sadamas lihtsalt end ise praami peale surus. Vastukaja sellele loole ei olnud just positiivne. Nii mõnedki arvasid, et ta peab ennast teistest paremaks, kuna tal on raha ja ta on tuntud.
tegevuse Asutav Kogu. Kasutusele võetakse Eesti kroon 01. jaanuar 1928 1920. aastatel suutsid Eesti poliitikud ja finantstegelased riigi majanduslikku olukorda oluliselt parandada, orienteerides selle idast läände ning kujundades ümber ka tööstuspoliitika. Eestist sai küllaltki edukas väikepõllumajanduslik maa, mis eksportis põllumajandussaadusi LääneEuroopasse. Viimaseks suuremaks aktsiooniks majanduse ümberkujundamise vallas oli Eesti marga asendamine krooniga, mis oli eelmisest tunduvalt stabiilsem rahaühik. See hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928 ning kuni 1930. aastani, mil Eestisse jõudis ülemaailmne majanduskriis, oli riigi majanduslik olukord küllaltki hea. Eesti liidetakse Nõukogude Liiduga 06. august 1940 1940. aasta juuli lõpus asusid Nõukogude käsutäitjatest valitsus ja parlament selgelt liikuma omariikluse lõpliku kaotamise suunas, kuna 17. juulil oli Zdanov nõudnud Eesti võimalikult kiiret ühendamist NSVLga. 21
aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Pere Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 1954 1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958
arvukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastatel siiski madalamaks. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. Rahareform. Vältimaks 1923.-2924.a. Eestit tabanud kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. 1.jaanuar 1928.a. hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara. 1920.aastatel suudeti Eestis vabaneda Venemaa majanduslikust pärandist ning kujundada iseseisva riigi vajadustele vastav majandusstruktuur. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.
justkui küla jaanituld. Vähe sellest, et nö. Uus raha on tekitanud palju segadust, on see ka ebamugav. Ma ei ole kordagi kuulnud, et kellegile meeldiks see, et rahakott kallub"tonni", sest see on sente täis. Kuid raha ei ole ainuke asi mida meil enam pole. Ühtsele valuutale üleminek tõi endaga kaasa ka palju muid ebameeldivusi. Palganumber ei muutnud, kuid hinnatõusu on märgata igapäevaselt. Kõik kallineb hirmuärataval kombel. Kui kunagi sai saia poest 4 krooniga, siis nüüd võib hind ulatuda 0.79 sendini , mis teeks kroonides 12,4 krooni. Euro hinnad on petlikult väikesed, mis eksitab inimesi palju suuremaid summasi kulutama mõtlematult. Minu vaatanurgast ei ole väga suurt vahet Euroopa Liidul ja Nõukogude Liidul. Ei ole olemas Eesti Vabariiki on Eesti Euroopa Liidu osana. Loodan, et raha jääb vähesteks asjadeks, millest rahvas ilma jääb. Kui allume edaspidisele dressuurile ja teeme kõike mida tahab meie nö
Esimene veebikaamera Janar Mäekivi Esimene veebikaamera müüdi oksjonil 83 000 krooniga Saksa ajakirja Spiegel online-haru ostis ära Cambridge'i ülikooli arvutilaborile kuulunud kohvimasina. Oksjonil kümnenaelase alghinnaga pakutud masina eest maksid sakslased lõpuks 3350 naela (üle 83 000 krooni). Kohvimasin sai kuulsaks sellega, et 1991. aastal seati selle juurde üles maailma esimene veebikaamera. Nagu paljude leiutiste puhul, oli siingi edasiviivaks jõuks laiskus. Umbes 15-liikmeline paadunud kohvijoojate seltskond pidid kõik kasutama üht ja sama kohvimasinat.