Venemaa majandus 19.sajandil Venemaa majanduse seis oli halb, kuni 19.sajandi lõpuni, 19.sajandi lõpul see tõusis.Kaotati pärisorjus, ehk siis talupojad said vabaduse. Kogu maa jäi mõisnike kätte ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima.Talude rentimine ja müümine tõi mõisnikele palju kasumit. Talupoegadel keelati lahkuda maalt linna, sellega tagati mõisnikele odav tööjõud.Talupoegade tegevus ja liikumisvabadus laienes siiski kiiresti.Mõisamajanduses muutusid mõisinike kulutused suuremaks, kuna ehitati suuri ja uhkeid häärbere, parke ja kanti kallimaid riided jne..Mõisamajanduses otseselt mingeid muutusid ei olnud.Raha hangiti võttes võlgu, suurendati mõisapõlde talupõldude arvelt ja tõsteti talupoegade koormisi.Majanduses hakati otsima uusi
Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni. Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus kahanes. Paljud haritlased olid sunnitud taluma ka repressioone. 1950.aastate teisel poolel algas eesti kultuuri osaline taastamine seoses Stalini surmaga
tagajärjel. Nagu me näeme ka toodud kihlveonäites tuli selleks, et olulised lepingud ehk kihlad kehtiksid, need millegagi tagada. Nii, nagu me teeme abiellumisel pulmakingitusi täna, tagati ka muistne kihlumine andidega. Kingitusi tehti üksteisele, aga ei unustatud ühtlasi, et oleme looduse osa, ja and jäeti ka ohvrikivile. Sõna "võlg" on eesti keeles väga ürgne ja pärit ajast, mil meie esivanemad Läänemere ääres veel ei elanudki. Ka võlg tagati - pandiga. Pantida võidi mingi asi, oma majapidamine, aga pärast võõramaiste vallutajate tulekut ka iseennast võlaorjusesse. Sõna "laen" on meie keelde tulnud hiljem kui "võlg" (umbes meie ajaarvamise alguses) ning pärineb germaani keeltest. Selle sõna meie keelde tuleku aeg ja päritolu kinnitavad, et meie esivanemad olid juba siis osa Euroopast. Ning loomulikult pidi meie arusaamine õigusest paljuski haakuma mujal valitsenuga, seda eriti kaubalis-rahalistes suhetes.
Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Võeti kasutusele uued õpikud Ehitati hulk moodsaid koolimaju Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijale võimalus minna edasi õppima 5- klassilisse gümnaasiumisse Haridus muutus populaarseks Erialaoskused jäid tahaplaanile Oli karta tööjõupuudust 1937 haridusreformi järel hakati vähendama gümnaasiumide arvu Kasvas kutsekoolide arv Rahvusvähemuste kultuur Nendeks olid: sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri Tagati õigus emakeelsele haridusele Koolid võeti riiklikule ülalpidamisele Elulaad ja olme
jätkuvalt Rooma keisririik ja enamik selle riigi elanikest olid roomlased. Bütsantsi põhivaldused asetsesid küll Väike-Aasias, kuid Keiser Justinianuse valitsusajal suudeti taastada osa Rooma impeeriumi hiilgust vallutades nii Apeniini poolsaare kui osa Põhja-Aafrikast. 2. Bütsantsil tuli vastu seista araablastele, lõunaslaavlastele, langobardidele, bulgaarlastele ja türklastele. Armee efektiivsus tagati sõjaväe tugevdamisega ja vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada kaupade kvaliteet ja kõrged kaupade hinnad.
rahvusvaheline kongress. Sinna sõitis 216 esindajat enamikust Euroopa riikidest. Üksnes kõrvale jäi Türgi. millised riigid olid seal kõige mõjuvõimsamad? Kõige mõjuvõimsamad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa, aga päris kõrvale ei tõrjutud ka Prantsusmaad. Mis oli kongressi eesmärk? Kongressi eesmärk oli Euroopa poliitilise kaarti korrastamine, mis oli põhjalikult muutunud prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tulemusel. Tekkis Uus Euroopa, kus tagati seduslikkus võim, tasakaalustati Euroopa rigid omavahel, Sveits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks ja Prantsusmaa taastati enditesse piiridesse ning pidid hüvitama sõjalised kahjud. Mis oli Metternichi süsteem? Metternichi süsteem oli uus poliitiline korraldus Euroopas. Selle eesmärgid? Metternichi süsteemi eesmärkideks olid seisuste säilitamine, valitsevate dünastiate säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise maha surumine. Püha Liit?
AUTORITAARNE EESTI 1934. aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (k...
B Selgita mõisted diktatuur ja demokraatia. Diktatuur – Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Demokraatia – Poliitiline kord, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasa kaalustus, seaduse ülimlikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast esimest maailmasõda 1.Kehtestati seadusi mille järel tagati kodanike demokraatidele õigusi 2.Sõja võidsid demokraatlikud, kasvas nende maine Paljud inimesed pettusid demokraatias, sest demokraatia ei suutnud lahendada probleeme. Mittedemokraatlikud liikumised kogusid populaarsust, sest nad lubasid lahendada kõiki probleemid. Millised olid demokraatia puudused? Demokraatia puuduseid peeti saavutusteks Miks on demokraatia puudustest hoolimata parim valitsemisviis? Demokraatia on
Chep UK toodab, parandab ja turustab kaubaaluseid suurbritannias ning Euroopas. Nende tehase juhid on parandanud tööohutust ning vähendanud õnnetuste hulka läbi käitumusliku turvalisuse programmi. Firma saab kasu vähenenud töötajate puudumise ning õnnetusjuhtumite kulude. Nende programm hõlmas: Igas asukohas oli üks käitumuslik vaatleja, kes jälgis töötajate tööd ning varustuse ohutust Iga vaatleja läbis 2-päevase koolituse Kõigile vaatlejatele tagati meeskonnatöö koolitused, läbi mille parandati nende probleemide lahendamise oskust, suhtlemisoskust ning meeskonnatöö efektiivsust. Regulaarselt vaadati üle eesmärgid, et tagada jätkusuutlik areng Kasu ärile: 1) Paranes produktiivsus, vähenes tööpäevade kadu läbi õnnetuste (550- >301) 2) Parem avalik maine, viidi läbi mitmeid konverentse, mis tutvustasid nende programmi
Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a
piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Ületamatut vastasseisu võimu ja vaimu vahel siiski ei tekkinud. 3) 1925. aastal Riigikogus vastuvõetud seadus tunnistas rahvusvähemusteks sakslased,venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri. 4) Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused.Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. 5) Järsult suurenes elukutseliste kirjanike,kunstnike,muusikute ja näitlejate arv,loodi elutuselisi teatreid,koore ja orkestreid.Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.Haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Õpetajate Liit
Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja LadinaAmeerika ning Kariibi mere riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA eesmärgiks oli demokraatia taastamine. NSVL eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaadete levitamine IdaEuroopas. Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõikidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Külma sõja tulemusena katkestati ühendusteed läänepoolega ning Saksamaa lõhenes lõplikult pärast Berliini blokaadi
Eesti rikkas kultuur pääses valla üle terve maailma ning sai laialt tuntud erinevate rahvaste hulgas. Raskeks olukorraks aga jäi eluolu küsimus, mis on siia maani jäänud lahendamata. Vaatamata, et räägitakse et tööd selle küsimuse kallal on alustatud ja mõeldakse edaspidi samme läbi pole näha tegutsemist, pole näha liihutusi, et tõsta inimeste elutaset. 96 aastat on üpriski pikk aeg, aga nende sees oli sellel riigil suured probleemid. Õige otsus oli tehtud kui algul tagati riigile julgeolekut maailma areenil ning siis hakati tegelema siseolukorra küsimstuga kuigi me näeme, et nüüd on vaja pöörata tähelepanu uuele suunale. On aeg tõsta elutaset ja haridust, tagata inimeste toetust ja nende armastust andes seda mis neil jääb ohtrasti puudu. Või muidu võime jälle kukkuda alla mäge nagu see on juhtunud ka mõnedega viimaste paari aasta jooksul.
Alistatud messeenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said heloodid ehk spartiaatide maaorjad. Minu meelest on see negatiivne, et heloote koheldi orjadena ning nendega käituti halvasti. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Peale sõjalise üleoleku tagati ka küllaltki suur sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et neil polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud musternäidiseks. Teisalt aga summutas kõigi eluvaldkondade range reglementeerimine spartalaste loomingulisust. Klassikaline Sparta kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine ning Sparta ei arenenud linnaks.
Kas muutused olid head või halvad? Esimene ja teine maailmasõda tõid ellu muutusi.Muutusid inimete elamine ja ka kultuur mis on ka osaks inimese elule.Kultuuris, tehnikas ja muul alal tekkisid arengud.Arenes teadus, tekkisid autod, sisepõlemismootorid, helifilmid, värvilised filmid, elekter, bensiin jne... Inimeste elu muutus järjest mugavamaks. Minuarvates need muutused oli head mis loodi juurde ellu. Teadus: Pärast esimest maailmasõda tagati edu demokraatlikele suurriikidele.Edusamme tehti nendes riigides igal alal.Üks nendest oli teadus.Teaduse põhiline eestvedaja oli füüsika.Hakkati uurima keskkonda kus me elame, esemeid asju mis meid umbritsevad, kas need on ohutud või ohtlikud jne.Hakkati uurima ka igasuguseid protsse, tehti keemia- ja füüsikakatseid.Avastati tehisradioktiivsus, teostati esimene tehislik tuumareaktsioon.Kahjuks selline tegevus andis idee ka tuumapommide valmistamisele, millega alistada sõjas vastaseid
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas...
Tema järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos Karli juhtimisel õnnestus frankidel peatada araablaste edasitung. Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust: *võeti kasutusele sadulajalus *endisest pikem ja raskem mõõk Frankide peamiseks väeüksuseks sai raske ratsavägi, mis oli 600 aastat peaegu võitmatu. Karl Martell andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, millega tagati alamateustavus. 1.4 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma sai võimule tema poeg Pippin "Lühike". Selleks, et saada kuninga tiitlit pööras Pippin pilgu Rooma suunas. Rooma paavsti ähvardasid langobardid. 756 aastal korraldas Pippin 2. Itaalia sõjakäigu, mille tulemusel langobardid loovutasid paavstile Rooma ümbruse, kuhu loodi Paavstiriik. tänutäheks kroonis paavst Pippini kuningaks.
Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Riikides, kus demokraatlikud traditsioonid ei olnud tugevad, haarasid diktatuuri pooldajad enda kätte võimu. 1917.a. toimus see Venemaal kommunistide poolt. 1922.a. haarasid võimu Itaalias fasistlik partei, 20-ndate aastate lõpul kasvas poolehoid natsionaalsotsialistlikule liikumisele Saksamaal. 1919.a. kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kasutati ka nimetust Weimari vabariik. Põhiseadusega tagati kodanikele põhilised vabadused ja õigused, lubati erinevate poliitiliste parteide, a/ü ning teiste organisatsioonide tegevus. Kuni 1924.a.-ni valitses aga Saksa majanduselus madalseis: enneolematu inflatsioon ja tööpuudus. Tänu rahvusvahelistele laenudele kindlustada oma raha hakkas olukord paranema. 1920-ndate II poolel ületas saksa majandus küll sõjaeelse taseme, kuid sisepoliitiline elu jäi vastuoluliseks. Vasaktiival asusid sotsiaaldemokraadid
Eesti sarnaneb Ateenale, riigile maksu maksmise poolest, kuid seda ei tee ainult võõramaalased, vaid kõik Eestis elavad kodanikud, kes ametlikult töötavad. Eestis ei panda poisse sõjaväkke 7 aastaselt, vaid lastakse neil ära lõpetada kool, sest haridusele pannakse tänapäeval põhirõhk. Riigi huvid olid Spartas kõige tähtsamal kohal ja kodanike õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Sellega tagati ka küllaltki suure sisemise stabiilsuse peale sõjalise üleoleku. Ateenas kodanikud otsustasid nii, et oleks hea riigile, majandusele ja ka rahvale. Ateenas ei surutud maha kodanike õigusi ja ei toodud individuaalsust selle nimel ohvrik, vaid leiti kompromiss. Ma leian, et Ateena riigikord sarnaneb rohkem tänepäeva Eesti riigikorrale ja Ateenas on rahva otsustada, kuidas on riigile kõige parem tegutseda. Samas ka millised on kõige soodsamad tingimused
kuningakojal probleeme. Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia. Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu kuulusid sotsialistid, kommunistid jt. Rahvarinne saavutas võidu. 1936.suvel võttis parlament vastu üle 100 seaduse. Töölistele tagati puhkuseid ning vähendati töötunde. Tänu Rahvarindele suudeti majanduskriis ületada kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, mille põhjuseks oli Hitleri Saksamaa. 1938.aastal Rahvarinne lagunes. Käsitletud riikide poliitiline areng oli erinev. Saksamaal ja Venemaal valitses totalitaarne süsteem, mis oli julm ning viis vaid sõjani. Suurbritannias ning Prantsusmaal oli aga leebem riigikorraldus, demokraatia. Neis riikides polnud massilisi inimelude hävitamist
Näiteks korraldada korralikud matused jne. Lapsest sai armastuse ja hoolivuse sümbol, kelle elu kindlustati hea eesmärgi nimel. 5. Millised olid lastele omistatud väärtuse erinevused töölisklassi ja kesklassi peredes? Kuidas need väärtused muutusid? 18. sajandil nägid paljud töölisklassi lapsevanemad oma last kui tulevast töölist, kes aitaks töötegemisel või teeniks perele raha. Keskklassi peredes väärtustati lapsi emotsionaalselt rohkem. Samuti tagati neile lapsepõlv, kus juba varases eas ei pidanud nad suure mahuga tööle hakkama. Aja möödudes väärtused muutusid. Töölisklassis ei peetud enam last tulevaseks tööliseks, vaid järeltulijaks, kes pakkus perele rõõmu ja muid emotsioone. Niisamuti ka keskklassis. Lastele omistatud väärtused töölis- ja keskklassis said üsna sarnaseks. 6. Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused laste elukindlustuseks tänapäeval?
Ka koolihoonel oli sõja kulgemisel oma roll, sest enne kui õppetöö 1919. aasta märtsis jälle hoo sisse sai, kasutas kooli ruume Soome vabatahtlike abivägi. Vabadussõja käigus hukkus 7 gümnasisti, kellele oli pühendatud ka marmortahvel aula seinal, mis avati piduliku aktusega iseseisvuse 4. aastapäeval. Sõjast naasnutest autasustati mitmeid Vabadusristiga, mis oli sellel ajal ainus Eesti sõjaaumärk, ning igaühele neist tagati vabastus õppemaksust "kõrgema kooli lõpetamiseni".
esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täidesaatvat võimu(valitsuse) üle. Mitmeparteiline erakondlik süsteem. 1925.a. anti välja vähemusrahvaste kultuurautonoomia-kõigile vähemusrahvustele tagati õigus emakeelsele haridusele. - 3000 ühest rahuvusest-oma koolid ja lehed - Sakslased,venelased, rootslased, juudid Kultuurikapitaliseadus- kunstnikud ja kirjanikud said stipendiume PARTEID Alguses lubati tegutseda kõigil parteidel. - Vasakpoolsemad-partei - Parempoolsemad-erakond/kogu Parempoolsed-Põllumeestekogu(jõukamad,linnakodanlus) - Eesotsas Päts ja Laidoner Rahvaerakond
Alamrassid kas hävitati või pidid teenima valitsejaid. Pärast riigipresidendi surma sai kehtestati Saksamaal diktatuur ja juhiks sai Hitler. Kehtestati äärmiselt julm hirmuvalitsus. Ta viis läbi kõik mis soovinud oli. Samas kui paljudes riikides kehtestati diktatuur, säilis ka mõnes demokraatia. Prantslased lõid diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinde, mis saavutas 1936.a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele tagati väärikam elu ja kehtima jäi diktatuur. Briti demokraatial oli läbitud pikk arengutee. Suurbritannia kuulus sõjavõitjate hulka ja sellepärast oli ta eeskujuks paljudele riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks. Liberaalide asemele tõusis Tööerakond, kes muutusid konservatiivide tõsisteks vastasteks. Nad võitsid valijate poolehoiu ja ka Suurbritannias säilis demokraatlik kord. Ma arvan, et poliitika arenes riikides, kus valitses diktatuur kiiremini ,kuna seal oli
· 20-aastaselt loeti nad täisväärtuslikeks sõjaväelasteks (hiljem oldigi elukutselised) · 30-aastasena said nad täieõiguslikeks kodanikeks · Sellega kaasnes maatüki saamine · Õigus soetada perekond · Tööd ei pidanud tegema · Elu möödus perest eemal, sõjaline treening · Sparta s olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele tagati suhteline sise-stabiilsus · Vana-Kreeka kultuuripärandiks on: Teater ja Olümpimängud. Teatrid olid veinijumal Dionysose auks. Mänge peeti peajumala Zeusi auks. Aristokraatia paremate võim;ülemkiht(arhailine periood) Sofistid õpetlased Agoraa turuplats, seal peeti rahvakoosolekuid. Türannia ainuvõim. A.Suur Makedoonia kuningas. Oma sõjaretkedega võttis ta üle enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused.
NÄIDE ABIORGANISATSIOONIST BRAC Abiorganisatsioon BRAC loodi aastal 1972 Bangladeshis. Asutajaks oli Fazle Hasan Abede, kes on siiani ka kõige suurem organisatsiooni toetaja ja annetaja. Algselt loodi organisatsioon selleks, et aidata sõjapõgenikke pärast Bangladeshi vabadussõda, mis toimus 1971. aastal. Üheksa kuuga taastati 14 000 kodu ja ehitati mitusada paati kaluritele. Avati meditsiinikeskused ja inimestele tagati mitmeid olulisi teenuseid. Organisatsiooni algne nimetus oli Bangladesh Rehabilitation Assistance Committee, see järel sai organisatsioon tähenduseks Bangladesh Rural Advancement Committee ja tänaseks on lühendi tähendus muutunud Building Resources Across Communities. BRAC on suurim valitsuseväline arengu organisatsioon maailmas mis hõlmab kõiki 64 Bangladeshi piirkonda, samuti riike Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. Kokku neljateistkümnes riigis.
surutud 14. Iseloomusta 1930 aastate välispoliitikat Suurim ohuallikas Venemaa. Inglismaa oli valmis andma Läänemere piirkonna Saksa ja Vene kontrolli alla. Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Püüti tagada julgeolekut ja sõlmiti Balti Antandi leping. Rakendati neutraliteedipoliitika 15. Kultuurautonoomia- sisu ja tähtsus? Millal? Rahvusvähemuste toetamine, Eesti kultuuri edendamisel edendati ka nende kultuuri. Rahvusvähemlustele tagati õigus emakeelsele haridusele, toetati nende haridusseltse ja tegevusi, samuti raamatute ja ajakirjade arengut. 1925, kelle piir ületas 3000 liikme. 16. Eesti kultuurkapital- sisu ja tähtsus? Milall? 1925. Peamine kultuuri finantseeriv asutus. Toetati erinevaid kultuurivaldkondi ja jagati välja auhindu 17. Kirjelda kultuuri ja igapäeva elu EV ajal. Valitses rahvuslus ja isamaalisus, taheti olla euroopalikum. Arenes linnakultuur (teatrid kontserdid)
kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. 4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles' süsteemi? Sündmused sisuliselt samad, mis lepituspoliitika puhul Hitler rikub Versailles' rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies' rahutagatiste süsteemi)
Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Parteiriik-riigipartei. Nomenklatuur-ametikohad mis täideti partei soovitusel. Nomenklatuurnekoht-mida kõrgem seda rohkem hüvesid Sotsialismi plussid: 1.Sundkollektiviseerimine-tööjõud linna -küüditati sinna kus vajati tööjõudu -kolhoosikord 2.Ressurside koondumine elu ka mahajäetud kohtades 3.Kõigile tagati teatud elatustase 4.Levitati kirjaoskust Sotsialismi miinused: 1.Kvaliteedi,töömoraali langus ,peremehetunde kadumine 2.Toodang sageli kasutu 1 3.Nõudluse pakkumise mitte toimimine Defitsiit 4.Pillavus,raiskamine.Kohmakus juhtimisel,bürokraatia 5.Tutvused,haltuura,pistised, Riiklik tööhõivepoliitika: -sissekirjutus -passideta (1953-64,1970.a.)
pikkus olla umbes 6-7 cm. Seejärel kasv aeglustub ning iga-aastane juurdekasv on vaid 1,25 cm, kuni lõpuks lakkab, kui kilpkonn on umbes 20 cm suurune. PUNATRIIP-KILPKONN JA INIMENE Ka meil näidatud laste teleseriaali ninjakilpkonnadest tekitas punatriip-kilpkonnade järele hiigelsuure nõudluse. Sel põhjusel veeti Ameerika Ühendriikidest hinnanguliselt välja üle kahe miljoni punatriip-kilpkonna. Vähesed neist jäid pidama kodudesse, kus neile tagati vastav hooldus. Nende omanikud tüdinesid loomadest kiiresti, kui märkasid, et kilpkonnad kasvavad liiga kiiresti ning käituvad lemmiklooma jaoks liiga isepäiselt. Nende kilpkonnade lõpp on sageli kurb: kui nad hoolitsuse puudumise tõttu ei sure, lastakse nad vabadusse ning jäetakse saatuse hooleks. Enamus neist hukkub seetõttu nälja ja külma tõttu. PUNATRIIP-KILPKONNA ISELOOMULIKUD OMADUSED Pea: Silmade kohal paiknevad iseloomulikud punast värvi laigud. Hambaid kilpkonnal
Revolutsioonivaenlastega võitlemiseks: 1. Jakobiinide terror 2. revolutsioonilised sõjad 3. Võitluseks kontrrevolutsiooniga loodi 1973 aastal Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis haaras enda kätte poliitilise politsei ülesanded. Kultuuri edendamiseks: 1) avati 1793. aastal rahvale mõeldud kunstimuuseum, 2) avalikud raamatukogud rahva jaok, 3) rahvuslik arhiiv. Hakati koondama kunstiväärtusi kunstimuuseumi, tekkis rahvuslik arhiiv. Nendega tagati ka kunstiteoste säilitamine. Alguses oli rõhk ainult hävitamisel. Mõisteti, et palju on ka seda, mis vääriks säilitamist. Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks 1. Aastal 1790 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1973. aastast Kunstide Ajutine Komisjon 2. 1789. aasta suvel ründasid ja põletasid talupojad aadlike losse, et hävitada dokumente, et takistada feodaalsete koormiste sissenõudmist 3
31.oktoobril 1517. aastal 95 teesina. Tänu trükikunstile levisid need kiiresti üle Saksamaa. 2.Kuidas kulges Saksa reformatsioon? Lutheri õpetusest püüdsid kasu lõigata riigirüütlid, kes tahtsid kirikumaade arvelt valdusi juurde saada. Aastatel 1524-1526 toimus Saksa talupoegade sõda, talupoegade ja vürstide vahel. Selle käigus huukus u 100 000 talupoega. Saksamaal jaguneti kahte leeri. 1555. aastal sõlmiti kahe poole vahel Augsburgi usurahu. Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. 3.Võrdle Zwingli ja Calvini õpetust ja tegevust Sveitsis! Zwingli tahtis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Kirikutest viidi välja pühapildid, jumalateenistus asendati piiblilugemise ja jutlusega. Võitles ägedalt ilmalike uuenduste eest. Talle ei meeldinud kiriku suured maavaldused. 1531. aastal puhkes Sveitsis katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel sõda.
ja sõjaliste harjutustega · 20-aastaselt loeti nad täisväärtuslikeks sõjaväelasteks (hiljem oldigi elukutselised) · 30-aastasena said nad täieõiguslikeks kodanikeks o Sellega kaasnes maatüki saamine o Õigus soetada perekond o Tööd ei pidanud tegema o Elu möödus perest eemal, sõjaline treening · Sparta s olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele tagati suhteline sise-stabiilsus · Spartas ei olnud kunagi esinenud türanniat · Teistele kreeklastele paistis Sparta hästikorraldatud riigi musternäidisena · Vaimukultuuri osa spartalaste seas on tühine
kuni üleinimpikkused, riietatud meheks või naiseks. Neile on mõnikord joonistatud pähe silmad, nina ja suu. Selline nukk oli teatava negatiivse nähtuse või omaduse kehastuseks, mistõttu õlenukke on viidud ka peredesse, kellega satuti vaenusuhteisse. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuulusid pähklid ja õlu. Kasutatud materjal : http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php
1.Kuidas muutus Eesti riigiõiguslik olukord pärast Veebruari revolutsiooni?Eesti hakkas taotlema autonoomse haldusüksuse loomist ja eestlastega asutatud kahe kubermangu liitmist üheks.Vene Ajutine Valitsus liitiski eestlastega asutatud alad ühtseks Eestimaa kubermanguks.2.Mille poolest oli 1917 aasta novembri Maapäeva otsus oluline?Oli oluline kuna Maapäeva erakorralisel istungil kuulutasid nad ennast ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis kuni Asutava kogu kokkukutsumiseni.Eesti rahval tuleb täita seni ainult Maapäeva õigusakti.3.Millal võeti vastu ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" ja mida sellega otsustati? 24.veebruaril 1918 ja sellega kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.4.Millal ja kelle poolt moodustati Eesti Asutav Kogu? 1919 aasta aprillis eesti rahva poolt.5.Mis eesmärgiga võttis vastu Eesti Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra?Kuna puudus seadus,mis oleks määratlenud Asutava Kogu ...
Poola kriis 1980-1981 1980. aasta augustis alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist alustasid ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki. Streikide käigus lõid töölised sõltumatu ametiühingute ühenduse „Solidaarsus“, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist.31. aug. 1980.a. kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõsteti tööliste palka ning tagati neile paremad töötingimused. Gdanski kokkulepped aitasid kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. 1980.a. oktoobris nõudis NLKP KK Poliitbüroo Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski, kes kehtestas 13. dets. 1981 Poolas sõjaseisukorra. Arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati selle tegevus.
Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid. Andsid diktaatorile natuke järele lootuses, et ehk ta siis mulle kallale ei tule. Kõigepealt tegi
kokkuvarisemisega aastal 1991. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis, kus rakendati psühholoogilise sõja võtteid nagu hirm, võidurelvastumine ja propaganda. Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Selle all mõistetakse tehnikat, religiooni, kauneid kunste (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid), haridust ja meediat. Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri? Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino- ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Näiteks A. Solzenitsõni kirjutatud raamatu vastu koraldati NSVL-is propakandakampaania, aga lääneriikides sai see raamat vägagi populaarseks.
hoolitsema selle arengu eest. Selle arengut toetati riigieelarvest. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, mis tegeles kultuuri finantseerimisega. Tänu Kultuurkapitalilt saadud rahade eest, said paljud asutused alguse: nt. Eesti Rahva Muuseum. Peale selle jagati preemiaid ja auhindu loovisiksustele(nt kirjanikele). Kultuuriisikud said töötada vabalt ja kontrollimatult, sest keegi ei survestanud neid piiridega. Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Venelased ja sakslased kasutasid ametiasutustes oma emakeelt. Alustati näitegruppide ja laulukooride tegevust. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus vastu 1925.aastal. Eesti talurahvakultuurist kasvas välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kasvas loomeinimeste tegevus, mida soodustasid loodud haritlaste kutseliidud. Laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning vabaneti saksa ja vene mõjudest. 1920.aastate algul oli Eesti
keelne teater. ja näiteringide loomiseks. Üldlaulupidu. Pandi alus laulupidude traditsioonile ning tagati Eesti kultuuri järjepidevus. KOLM 1868 ja 1870, Carl Robert Esimeses kõnes Baltisakslased hakkasid ISAMAAKÕNET Vanemuise Jakobson "Eestirahva valguse-, Jakobsoni vihkama, kuid
Põhiliseks sissetulekuallikaks muutus toorainete eksport (e naftadollarid) Üritati majandust käivitada suurprojektidega 1970-71 raudteemagistraali rajamisega. Poolas “solidaarsus” – ametiühingute ühendus, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. 1980. a augustis Gdanski laevatehase 17k töölist alustasid streiki. 31. aug 1980. a valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda ametiühingutega, tõsteti töötajate palku, media vabanes tsensuurist. 10.1980 nõudis NLKP KK Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski, kes kehtestas 13.12.1981 Poolas sõjaseisukorra, misjärel arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati nende tegevus. 1982 Brežnevi surma järel asub juhiks Juri Andropov. 1984 ta sureb ning valitakse järglaseks Konstantin Tšernenko
andmeid. Mängu oleks saanud kasutada. Kuna elektriauto teema on praegu just Eesti ühiskonnas väga aktuaalne, siis oleks saanud seda seostada tänase päevaga. Visuaalselt oleks võinud kogu tunni jooksul üks elektriauto pilt silma ees olla. 3. Kuidas toetati tunnis õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamist? Kuidas oleks teie arvates olnud veel sobilik sotsiaalsete oskuste arendamist toetada? Tunni algul loodi kord ja meeleolu, tunnivalmidus tagati. Tunni reeglitest peeti kinni, tähelepanu pöörati ja aidati nõrgemaid õpilasi. Meeldis käega märguandmise komme: kas ühe või kahe käega. 4. Mida ja kuidas teeksite teie vaadeldud tunnis teisiti, miks? (mõelge nii meetodite peale kui ka õpetajale kui soodsa õpikeskkonna loojale) Oleksin eelnevalt tutvunud töövihiku ülesannetega, siis ei oleks tekkinud küsimust, millele õpetaja vastust ei teadnud. Oleksin kasutanud tunnis autode pilte, ka PowerPointi.
Setud lausa jälestasid seda kala ning saarerahvad arvasid, et angerjas püünis, toob halba õnne. Venelased müüsid nende püünistesse jäänud angerjad Eestisse, kus neid keedeti ja kasutati toiduks lehmadele. 20. sajandi alguses oli suhtumine angerjasse juba parem. Tuhapäevast alates suurenes kala kasutamine eestalase toidulaual veelgi, sest liha varud olid otsa saamas ja loomade paljunemise ajal ehk siis kuni hilissuveni jahti ei peetud, mida keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri.
Enne: K. Pätsist sai esimene EW peaminister. Tartu Ülikoolis sai õppekeeleks eesti keel. Tuli kokku Asutav Kogu. Pärast: Pätsist saab esimene EW president. Margad asendati kroonidega. 4) Selgita mõiste Kultuurkapital Kultuuri finantseeriv asutus, mis loodi 1925.a., et arendada kultuuri elavndamist(kirjandus, näiekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur). Kultuurautonioomia Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nede koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. 5)Millal toimus Eestis maareform, lühike iseloomustus. 1919 10. Oktoober võeti vastu maaseadus.( Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht) 6)Nimetage eesti rahva esindusorganid aastatel: a)1917-1919 - Maapäev
PÄRSIA (559-330. eKr) Pärslased on indoeuroopa rahvas. 559. eKr tekib Kyros II juhtimisel suurriik. Kõigepealt ühendas ta kogu Iraani oma võimu alla ja seejärel asus ründama naabermaid. 539. a. eKr alistati Mesopotaamia. Tungiti ka Kreekasse, kuid saadi neilt lüüa. Kuna alistatud rahvastest oldi kultuuriliselt madalamad, võeti neilt palju üle. Avaldati austust kohalikele tavadele ja ei surutud peale oma kombeid.Sellega tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus ja riigi püsimine. Oluline oli korrapärane maksude maksmine. Mesopotaamiast võtsid üle kiilkirja ja jätkasid sealseid ehitus- ja kujutatava kunsti traditsioone. Templeid nad ei ehitanud, sest olid tulekummardajad, kuid lossid olid uhked. Pärsia suuruse tõttu oli sellel neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Suurkuningas reisis pidevalt nende vahel. Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks.
Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Vastus: JULGEOLEKUORGANID Eesmärk: Kontrollida ühiskonda ja peatada/ ära hoida Nõukogudevastaseid tegevusi. Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui keegi tabati teolt, siis ta sai karistada. NÕUKOGUDE ARMEE Eesmärk: Vastupanu liikumiste mahasurumine ja sisemise korra hoidmine. Tegutsemise meetodid: Tagati kõikjal armee pidev kohalolek. (See on ka põhjuseks, miks pagendati inimesi nende kodu linnadest, et armee sinna paigutada) 2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda: Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid
Hertsog Alba-Felip II truu käsutäitja, läks madalmadesse rahutusi maha suruma, kehtestati karm kord Mõisted! Indulgents-patulunastuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine.Paljud maad lõid Lääne- ja Põhja-Euroopas katoliku kirikust lahku. Augsburgi usurahu-sõlmiti 1555. Aastal kahe poole vahel, selle järgi tagati mõlemale leerile võrdsed õigused. Kehtima jäi põhimõte kelle võim, selle usk. Protestandid- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad. Luterlased- Lutheri usu pooldajad kalvinistid- Jean Calvini usu pooldajad hugenotid-Prantsuse kalvinistid puritaanid-Inglise kalvinistid kutsusid end puritaanideks ehk puhasteks. prespüterlased-reformeeritud kiriku liikmed (Sotlased)
nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis kaasas olla loomamaskides tegelasi. Sageli oli kambas ka pillimees või mitu. Lääne-Eestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes välimuselt ja käitumiselt sarnanesid jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks paistis suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi- ja kadripäeva juurde. Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge.
tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara, Uku. Hea läbisaamine jumalustega tagati ohverdamisega. Ohvripaikadeks olid: hiied veekogud (allikad, järved) kivid Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Ristiusku tunti ja ilmselt ei suhtutud sellesse esialgu vaenulikult. Kunda ohvrikivi Tamme Lauri tamm Maahaldja ohvriauk Hing ja vägi Vägi eriline jõud, mida võis leida kõikjalt: tuules, äikeses, küüntes, vere, siseelundites, sõnades. Targad (nõiad) olid suurt väge käsutavad inimesed. Hing kandis inimese isikupära ja hoidis
Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
