Tallinna Saksa Gümnaasium Eestimaa Rahvarinne ehk Rahvarinne Perestroika Toetuseks Nimed Tallinn 2009 Eestimaa Rahvarinne (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. See oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1. 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde
laulva revolutsiooni nime all.Esmakordselt toodi välja sinimustvalge lipp, millest sai vabadusvõitlust innustav sümbol.Juuni algul kogunesid sajad tuhanded inimesedTallinnas lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust.Võimud olid kontrolli olukorra üle kaotanud, Moskva oli sunnitud minema järeleandmistele. Rahvarinne. Eestist levis laulev revolutsioon Läitsse ja seejärel Leetu.Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogilisene Sajudise liikumine.1988. a. Novemrbis teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVLi seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st. Eesti kuulutas ennast suveräänseks, millel all mõisteti tollal autonoomiat NSVLi raames. Esial- gu ei söandatud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõud- mised radikaalsemaks. 23.08
Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele. Interliikumine- suurte üleliiduliste tehaste juhtide moodustatud Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suvi 1988 MRP-aeg- Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. See oli poliitiline ühendus. Selle eesmärk oli tuua päevavalgele 1939.a. Hit...
EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................3 1. RAHVARINNE.........................................................................3 2. LAULEV REVOLUTSIOON........................................................3 3. ÜHISKONNA POLIITILINE AKTIVISEERUMINE............................4 4. ÜLEMINEKUPERIOOD.............................................................5 KOKKUVÕTE-ISESEISVUSE TAASTAMINE..........................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................7
· 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal · nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele · arutati rahvuskultuuri olukorda · avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga · Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: · Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes.
Hakati ehitama moodsaid elekrijaamu, mis kutsus esile kriisi söetööstuses. Söetöösturid soovisid raskuste ületamiseks vähendada palku ning kaevandusi sulgeda, kuid see põhjustas kevurite streike. Oli väga suur tööpuudus, kuid see hakkas paranema 1920.a. Prantsusmaa sisepoliitika 1930. aastal. Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu kuna demokraatlikud traditsioonid olid seal piisavalt juurdunud ning diktatuuri pooldajatel polnud nii palju toetajaid. 1938.a. rahvarinne lagunes, sest kommunist tahtsid reformide jätkumist, lootes tööklassi võimu kehtestada, sotsialistid aga keeldusid, kuna majanduskriis oli möödas. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti paremerakonnad. Kommunistide eestvõttel loodi 1935 fasismiohuga võitlemiseks Rahvarinne. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädala pikkust, puhkeseadus2 nädalat tasulist puhkust ja seadus, et tõsta rahaostujõudu.
II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti ...
J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust. Rahvarinne- Hoidmaks ära äärmusliikujate võimule tõusu, sõlmisid prantsuse komministid ja sotsialistid 1934.a koostööleppe ja estisasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanike erakondadega. Rahvarinne püsis kaks aastat (19361938). Stabiliseeris Prantsusmaa poliitilist olukorda. NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, sinna kogunesid maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud . Juhtis Adolf Hiltler. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. SS- Hitleri võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline H.Himmler. Gestapo- Riiklik salapolitsei. SS'i alus. NSVL- 1922
sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu.Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused.Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda.Rahvuslike jõudude(ERSP,EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine,mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid.Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks.Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st.Nemad pooldasid liidulepingut,millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NSV Liidu koosseisus.Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda.Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. Suveräänsusdeklarat si-oon 16.Novembril 1988.aastal ClickClick icon icon
1920. suruti ülestõusud maha Marokos ja Liibanonis. Prantsuse parlamendihoone Võitlus demokraatia eest. Kui Ameerikat tabas 1929. majanduskrahh, siis teade New Yorkist prantslasi ei mõjutanud. 1930. oli siiski kriis ka Prantsusmaal. 1934. tegid diktatuuripooldajad katse riigipöördele. Tänu politseile ja Pariisi elanikele see suruti maha. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad. 1936. saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Kommunistid valitsusse ei läinud, vaid toetasid seda. Rahvarinne asus ümberkorraldusi tegema. 1936. aasta suvel võttis parlament vastu rohkem kui 100 seadust. Nende abil üritati tõsta elukvaliteeti. Vähendati töönädalapikkust, palk jäi samaks. Rahvarinne püsis 1938. aastani, millal ta sisevastuolude vastu lagunes.
Taasiseseisvumine Esimene murrang 1987 fosforiidikampaania-suunatud moskva kava vastu,rajada lääne-virumaale kaevandusi. Teine-MRP sõlmimise aastapäev. Hirve pargis meeting. Nõuti avalikustamine.Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide ühendnõukogud jne
(1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K
Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustunne) Suvi IL, TKÜN(Töökollektiivide Ühendnõukogu) impeeriumimeelsed 11.sept Eestimaa laul ,'Ükskord me võidame niikuinii!'' 16. nov suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine
Rahvarinde loomine: *1988.a-selle aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks paljuski murranguliseks.Aprilli algul tpimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenium,millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi.Pleeniumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale,esitati hulk nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele.Loominguliste liitude ühispleeniumil kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas. *Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks-EestimaaRahvarinne(ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks) (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel
Seda organiseeris MRP organisatsioon. Tagajärg: Meeleavaldajad kutsuti tagasi ,,sõjaväkke" ehk siis nad saadeti jalust ära. 3. Loomingulised liidud. 1987 EMS Eesti muinsuskaitse selts. Esimene mittekommunistlik rahva liikumine. ERSP Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988. aprill Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar. Rahvarinne kogus kiiresti populaarsust ja kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule, ning seadis peasihiks M. Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 5. Laulev revolutsioon, mida nõuti. 1988
Plaan läbi viia maailma revolutsioon ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. Valitseb Kommunism, teisiti mõtlemine keelatud. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas tööpuudus. Prantsuse majandus arenes soodsamates tingimustes, kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. NSV Liidus lammutati täielikult tsaariaegne riigi aparaat ja rajati uus. Samuti võeti vastu uus põhiseadus. Saksamaal tegutses Hitler esialgu seaduse raames, hiljem sai temast ainuvalitseja. Saksamaa majanduskriisi lahendamiseks hakati majandust riiklikult
a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988.a suvel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, mille moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid. 1988.a Eesti NSV eesotsas Vaino Väljas Eesti NSVs kolm poliitilist suunda: suund Rahvuslikud jõud- Impeeriumimeelsed Rahvarinne ja EKP ERSP, EMS jõud (interliikumine) rahvuskommunistlik osa eesmärk Omariikluse taastamine Nõukogude Liidu Autonoomia saavutamine, kooshoidmine iseotsustamis õigus. ,, Eestimaa laul" * 1988.a septembris * massiüritus * Rahvarinde eestvedamisel * toimus Tallinna Lauluväljakul * osa võttis ligi 300 000 inimest * üleskutse oma riigi taastamisele
Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu vastukaja. Olukord hakkas muutuma, kui 1986 a. avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. 1988 aasta muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahvarinde eestvedamisel toimus 1988 aasta septembris Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni laulud. Rahvuslik enesetadvus põhjustas impeeriumimeelsete jõudude koondumise. Nad pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks
1987.aasta lõpul loodi muinsuskaitseklubisid ühendav Eesti Muinsus- kaitse Selts (EMS), mis oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegevuses. 1988.a. aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele ja nõuti isemajandamise läbiviimist, rahvuskultuuri tähtsustamist jne. 1988 aprilli keskpaigas loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR). Rahvarinne leidis kohe rahva toetuse ja muutus Edgar Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsiooniks ja oluliseks poliitiliseks jõuks. 1988.aasta kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu teravamaks ja avalikumaks. Karl Vaino, kellel oli vastaseid ka EKP kõrgemas juhtkonnas, ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma ja võimukriis Eestis muutus nähtavaks. 16. juunil vabastati EKP senine esimene sekretär Karl Vaino oma kohalt ja
Prantsusmaal tegutses palju parteisid ja poliitiline elu oli kirev. 20 aasta jooksul oli prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidis juhtivat positsiooni paremerakondade valitsuskabinetid. Neil tuli ka asumaadega seotuid probleeme. 1920. Aastate keskpaigas suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas Marokos ning Lähis-Idas Liibanonis. Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning hakkas riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikamat elu. Vähendati töönädala pikkust 48st tunnist 40le jättes töötajate palga samaks. Rahvarinne püsis koos 1938.aastani ning selle tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Majanduse elavnemisega suudeti välistada siseriikliku diktaktuuri ohu, kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, natsionalistlik Saksamaa.
Loomeliitude ühispleenum 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Rahvarinde loomine 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne- RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev revolutsioon Ühiskonna politiseerumine ( ERSP, RR, Interrinne ) 1988.aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). 1988.aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse
üks natsismi õpetuse tugisambaks rassiline puhtus. Hakkasid toimuma massilised juutide mõrvad ning Hitleri eesmärk oligi teha Saksamaa juutidest puhtaks. Prantsumaa ja Inglismaa jäid demokraatlikuks riigiks ka pärast maailmasõda. Inglastel oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemusi ning samuti süvendas usku demokraatiasse võit I maailmasõjas. Prantsusmaal prooviti teostada riigipööret, kuid selle surus politsei koos vabatahtlikega maha. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pea kõik pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta valimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne võttis vastu rohkelt seadusi, mis elavdasid riigi majandust. 1938. aastal Rahvarinne lagunes sisevastuolude tõttu, kuid diktatuurioht oli suudetud kõrvaldada. Siiski 1930. aastate lõpus tekkis suur välisoht, milleks oli Hitleri Saksamaa. Kõige karmimad diktatuuri vormid olid Itaalias, Venemaal ja Saksamaal. Saksamaal ja
välja. Riigis toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju kui Saksamaal kuid aeg ajalt oli ka kuningakojal probleeme. Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia. Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu kuulusid sotsialistid, kommunistid jt. Rahvarinne saavutas võidu. 1936.suvel võttis parlament vastu üle 100 seaduse. Töölistele tagati puhkuseid ning vähendati töötunde. Tänu Rahvarindele suudeti majanduskriis ületada kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, mille põhjuseks oli Hitleri Saksamaa. 1938.aastal Rahvarinne lagunes. Käsitletud riikide poliitiline areng oli erinev. Saksamaal ja Venemaal valitses totalitaarne süsteem, mis oli julm ning viis vaid sõjani
võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine: Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond Rahvarinne aprillis 1988.aastal moodustati Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks(RR) sellest kujunes suurima ulatusega rahvaliikumine Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) 1987.aastal loodud esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Kongress rahva esindusorgan Balti kett 23.augustil 1989 toimunud enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi pealinna. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme terves maailmas. Vaino Väljas 1988.aastal uus EKP juht
Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aastal, mil toodi päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ka Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eestvedamisel korraldati Hirve Pargis miiting. Veel rajati Eesti Muinsuskaitse Selts massiorganisatsioon, mis rajati demokraatia põhimõtetele tuginevalt. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale, et Moskvas oleks vaja seista Eesti huvide eest. 1989. aastal moodustati NSV Liidu vastu katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. See kõik aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 24
Suurbritannial õnnestus säilitada demokraatlik riigikord. Selle põhjuseks oli see, et Briti demokraatial oli 1920. aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna ja seadusi võttis vastu parlament. Ka prantsusmaal õnnestus demokraatial säilida. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Parlamendi valimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne tegi laialdasi ümberkorraldusi, tänu millele suudeti majanduuskriis ületada ja tnu sellele ka riikliku diktatuurioht kõrvaldada. Itaalias, Venemaal ja Saksamaal arenes minu arvates poliitika halvemuse poole. Seal ei olnud inimestel mingisuguseid vabadusi ega õigusi. Seevastu Prantsusmaal ja Suurbritannias on poliitiline areng olnud väga hea. Kuna need riigid suutsid säilitada demokraatia.
1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne –RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. LAULEV REVOLUTSIOON 4 Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988
12. aprill 10. oktoober 1995 siseminister 19961999 Tallinna Linnavolikogu esimees 20012004 Tallinna linnapea märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu. 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul asendus demokraatia diktatuuriga ning 1939. aastaks valitses dikatuur enamikes Euroopa riikides. Miks kehtestati paljudes riikides karmikäeline diktatuur? Itaalias vahetusid valitsused väga tihti ning linnades oli suur tööpuudus. Neis tingimustes loodi Rahvuslik Fasistik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Tema lubas majanduselu taas heale järjele viia ning leidis palju toetajaid tänu rahva ülistamisele. Lõpuks 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku dikatuuri kinnistamine. Nõukogude Liidus oli totalitaarne diktatuur. Diktatuur kujunes seal välja aastate vältel. 1918. aasta jaanuaris saadeti laiali Asutav Kogu ning mõne ...
b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts loodi1987a. ERSP- 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse „Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks”, millele oli alla kirjutanud 14 isikut. ERSP asutamiskongress peeti 20. augustil 1988 väikeses Kesk-Eesti asulas Pilistveres. Partei esimeheks valiti endine poliitvang Lagle Parek. Erakonna eesmärgiks seati okupeeritud ja annekteeritud Eesti iseseisvuse taastamine RR- Rahvarinne (ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne) loodi 1988. Liikumise idee käis välja selle hilisem juht Edgar Savisaar aprillis 1988 Eesti Televisiooni populaarses telesaates. Rahvarinne ei olnud vormiliselt partei, vaid laiapõhjaline rahvuslik massiliikumine. Esimesel tegutsemisaastal toetas Rahvarinne Eestile NSV Liidu koosseisus laiaulatusliku autonoomia andmist. 1989. a asuti toetama
23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1991 Riigikodu/presidendi valimine 10.09.1992 4 kanditaati 1.voorus(rahvas valis):Andres Tarand, Lagle Parek, Lennart Meri, Arnold Rüütel edasi jõudis Meri ja Rüütel. 2.valimised 6.okt valisid rahvas ja riigikogu Rüütli ja Meri vahel. Peaministriks sai Mart Laar. Eesti rahvaesindus, mis võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni oli eesti vabariigi ülemnõukogu, 1992.a. põhiseaduse töötas välja põhiseaduslik assamblee.
majanduskriis. Kuid siiski mõjutas see Suurbritannia vähem, kui teisi riike ning nii said britid oma toodangut ka kriisiaastatel edukalt müüa. Prantsusmaa oli küll halvemas seisus, kui Suurbritannia, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid ning kehtestati reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas kiiresti arenema tööstusriigiks. Prantsusmaal kehtis alates 1870. aastatest vabariik ning seal tegutses palju parteisid. 1934. aastal loodi diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 2 aastat hiljem saavutas Rahvarinne võidu ning moodustas valitsuse. Tegelikult pole vahet, kas riigis valitseb demokraatia või diktatuur, sest kui see rahvale sobib ning toimib, areneb riik jõudsasti edasi. Palju oleneb ka võimul olevast valitsejast (vaid diktatuuri puhul) ning tema põhimõtetest. Demokraatia puhul rahva aktiivsusest ja soovist oma riiki muuta ning selle heaks midagi head teha.
sõjavägi. 1920. aastatel arenes Prantsuse majandus kiiresti, sest Prantsusmaa sai Ersass-Lotringi maakonna, samuti sai Saksamaalt reparatsioone. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti parem erakonnad. Ülemaailmne majanduskriis jõudis Prantsusmaale 1530 aastal, kõige rohkem kannatasid traditsioonilised tööstusharud. Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu, sest Prantsusmaal olid tugevad demokraatlikud traditsioonid. Rahvarinne loodi selleks, et võidelda fasismi ohuga, rahvarindesse kuulusid vasakpoolsed jõud. 1936 sai rahvarinne parlamendis enamuse. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädalate pikkust, seati sisse tasuline igaaastane puhkus. Rahvarinne lagunes 1938 aastal, sest rahvarindes olid sisevastuolud. Kommunistid nõustusid sotsiaalreformide jätkamist, sotsialistid olid selle vastu. Prantsusmaa
täielikule isemajandamisele. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei RR-Rahvarinne c) Laulev revolutsioon: Võimukriis- konflikt, mis võib viia sõjani “Eestimaa laul”- 1988. a. Septembris Rahvarinde eestvedamisel korraldatud massiüitus, millest võttis osaligikaudu 300 000 inimest d) Kolm poliitilist suunda (tv 29/2)- rahvuslikud jõud, impeeriumimeelsed jõud, rahvarinne ja rahvuskommunistid e) Suveräänsusdeklaratsioon; Balti kett- 16.nov. 1988. a võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes; katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (660 km, 2 milj. inimest) f) Kodanike komiteede liikumine- ühiskonnas tekkisid mitmed poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad)
ERSP korraldas Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algus toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurtllase tähelepanu rahvuskultuurile ning avaldati rahuolematust Eesti juhtkonna tegevuse üle. Pleenumit toetas lai avalikkus. Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne, mis toetas perestroikat. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aastal aprillis toimus muinsuskaitsepäeva, kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 3. Suveräänsusdeklaratsioon 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määrtuste suhtes.
*Üleminekuperiood üleminek turumajandusele. 90 aastatel, lõpp eesmärgiks oli oma rikluse taastamine. Poliitilised: *MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamine. Selle kohane miiting toimus Hirvepargis 1987. Aastal. Tiit Madisson. *ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi oma riikluse taastamiseks, L. Parek 1988. *Rahvarinne loodi perestroika toetuseks, tõid sinimustvalge avalikkuse ette. Savisaar. *Balti kett 23. August 1989, Loodi MRP vastu ja Rahvarinne organiseeris seda. *Eesti Kongress esindusorgan. Kodanikud said valida. Tunne Kelam, 90 algus. Kultuurilised: EMS Eesti *Muinsuskaitse selts. 1987. A. Vabadussõja mälestusmärkide taastamine M.Laar. *,,Eestimaa Laul" Rahvarinde poolt korraldatud üritus. 1988 sept. Tallinna lauluväljakul, Vaino Väljas.
Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aastal kujunes mõlemast tähtpäevast välja suur massiüritus, mida võimus ei suutnud takistada. 17. juunil 1988. aastal toimus lauluväljakul massimeeleavaldus, mis kujunes aga surveavalduseks uuele juhtkonnale seista Moskvas Eesti huvide eest. 1988
meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. Rahvarinde loomine 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev Revulutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste eluolu, NSLVLi okupatsiooni tingimustes, paremaks muuta, kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda
14. märts 1991 - referendum Eesti iseseisvuse taastamiseks 15. 19.-21.aug 1991 - augustiputs 16. 20.aug 1991 - Eesti iseseisvuse taastamine Mõisted Uutmine-perestroika - NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine, ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine Glasnost - avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine Interrinne - nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvumise vastu olev organisatsioon Rahvarinne, Rahvarinne Perestroika Toetuseks - poliitiline liikumine, eesmärgiks Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. Eesti Kongress - rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu Suveräänsusdeklaratsioon - sellega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Augustiputs - oli 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.
avalikkusele teadmatuks jäävas tegevuses, hakati rohkem kasutama parteilist järelevalvet, mis vahel avaldus ka avaliku parteilise kriitikana või diskussioonina.Laulev revolutsioon hõlmab aastail 19871988 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine, avalikustamine, Isemajandav Eesti ja liidulepingu alusel Nõukogude Liidu koosseisu astumine.Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta.Rahvarinne -Eestimaa Rahvarinne (ERR), ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinde ning Balti Nõukogu algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise
kaotasid usu demokraatiasse. Kuid Hitleris ja natsides nähti jõudu ning neisse hakati uskuma, kuigi natsid oli keelatud. Sellest hoolimata koondusid natside ümber aina rohkem valijaid ning nad võitsid valimised ja said võimule. Sellepärast asendus demokraatia diktatuuriga. Hoolimata sellele, et Euroopa enamike riike valitses diktatuur suutsid Prantsusmaa ja Suurbritannia demokraatia säilitada. Ka Prantsusmaal kehtestati diktatuur, kuid sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolased erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning diktatuur kaotati. Suurbritannias loodi Briti Rahvaste Ühendus. Sellega kaasnesid dominioonid ehk peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Kui riik suudab diktatuuri vastu võidelda, siis nad suudavad demokraatiat säilitada. Diktatuur ja demokraatia sõltub ka sise- ja välispoliitikast. Riigid, kes suutsid säilitada demokraatia olid Suurbritannia ja Prantsusmaa.
alused(IME)". Alguses küll selle vastu olnud Ülemnõukogu tunnistati lõpuks seda ideed, mille olid välja käinud S. Kallas, T. Made, E. Savisaar ja M. Titma. Novembris võeti vastu uus seadus, mille kohaselt pidi kogu Baltikum muutuma majanduslikult iseseisvaks järgmisest aastast. 1990. aasta märtsis toimusid viimased Eesti NSV Ülemnõukogu valimised. Need olid esimesed peaaegu demokraatlikud valimised üle poole sajandi. Kuigi absoluutset ülekaalu ei saavutatud, saavutas Rahvarinne märgatava edu seal. Esimeheks sai Arnolt Rüütel ning valitsusjuhiks Rahvarinde liider Edgar Savisaar. Töötati välja Eesti NSV välisministeeriumi põhimäärus ning uueks välisministriks sai Lennart Meri. 6 II Rahvaliikumised Eesti rahvas oli kaua oodanud võimalust iseseisvuda ning lõpuks, kui nähti väikestki lootusekübet sellele, asuti enesekindlalt ning mis peamine, rahumeelselt tegutsema.
23. august miiting Tallinnas Hirvepargis. See oli koos lätlaste ja leedukatega kokku lepitud 26. august ilmus ajalehes ,,Edasi“ IME ettepanek st. ettepanek viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar 1988 tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva. 24. veebruar 1988 meeleavaldus Tammsaare monumendi juures 13. aprill 1988 loodi demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks 14.-17. aprillil 1988 toimusid Eesti muinsuskaitsepäevad, kus toodi ka välja sini-must- valge lipp 17. juunil 1988 toimus 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul (parteikonverentsi delegaatide saatmiseks Moskvasse) 1. juuli- september pikett poliitvangide vabastamiseks 13. juuli vabastati Mart Niklus Sel suvel loodi ka Rahvarinde vastu stalinistlik internatsionaalne liikumine
• 1988-moodustati esimene poolitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) • 1988. a aprill-toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega. • 1988. aprilli keskel-esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinna Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. • 1998.a aprill-muinsuskatisepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinumustvalge rahvuslipp. • Laulev revolutsioon-poeetiline ühisnimestus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. • 1988a kevad-rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus üldiseks. • 1988.a juuni-nimetati Vaino Väljaste uueks parteijuhiks • 17
jõustumist saama Ülemnõukogu heakskiidu. Suveräänsusdeklaratsioon ei toonud kaasa Eesti otsest iseseisvumist, kuid tekitas palju peavalu keskvõimule Moskvas, kus see õigustühiseks kuulutati. Esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatati Eesti riikluse küsimus. Eesti suveräänsusdeklaratsioonist sai ka teistele liiduvabariikidele eeskujuks. Kolmas rahvarohke üritus Balti kett toimus 1989. aastal, mille üheks algatajaks oli Rahvarinne eesotsas Savisaare ja Lauritsiniga. Balti kett toimus Moskvale surve avaldamiseks. Balti kett aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajeliselt. Juba Balti keti toimumise järgmisel päeval kirjutati sellest lehtedes üle maailma. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. 1991. aasta augustis toimus nii mõndagi. Riigipöörde katse- tangikolonn liikus läbi Võru Tallinna poole
Riias ja Tallinnas kogunesid tuhanded inimesed. 1989. aasta kevadel toimunud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil nõudsid Balti riikide esindajad Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingute ja salaprotokollide õiguspärasuse hindamist. Moodustati vastav uurimiskomisjon, kuid selle töö venis. Reformide kulg Nõukogude Liidus jättis vähe lootust liiduvabariikide iseseisvumispüüdlustele. Neist protsessidest lähtudes korraldasid Balti riikide rahvuslikud liikumised - Eestimaa Rahvarinne, Läti Rahvarinne ja Leedu Sjdis 23. augustil 1989 massimeeleavalduse. Pärast Balti keti aktsiooni on püstitatud Eestisse kaks mälestusmärki. Üks neist asub Türi lähedal Säreveres ning teine Kärus. Samuti andis Eesti Entsüklopeediakirjastus välja Lembit Kolgi raamatu ,,Balti kett". Selline austuseavaldus toimunud aktsioonile on märkimisväärne, sest isegi iga-aastasele aktsioonile ,,Teeme ära" pole olnud sellist järelkaja.
1. Sotsialistlik majandus mudel lakkas olemast. 2. Orienteerumine kapitalismile nõudis aega. 12. Millised olid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee nõudmised peale võimuletulekut? Soovisid kooshoida endist nõukogude liitu. 13. Kuidas püüdis Gorbatsov päästa NL lagunemist? Mis oli tema väljakäidud idee? Soovis sõlmida liidulepingu liiduvabariikidega. 14. Too välja kolm tähtsamt poliitlist jõudu Eestis taasiseseisvumisperioodil. Eestimaa kommunistlik partei EKP, rahvarinne RR, internatsid 15. Millistes idabloki riikides toimus võimuvahetus rahumeelselt, millistes mitte? Rahumeelsed Poola, Ungari. Mitte rahumeelselt Rumeenia ja Jugoslaavia 16. Nuimeta üks väline ja kaks sisemist põhjust, miks toimus idabloki lagunemine? Nõukogude liidu lagunemine, sotsialismi mudel oli ennast ammendanud, majandus kriis. 17. Mida nimetatakse sametrevolutsiooniks? Miks on pandud selline nimi?
Avalikustamise Eesti Grupp.( MRP-AEG) 23.august 1987 - esimene kommunsimivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 1987- IME: majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiive e väikeettevõtteid puudutav määrus. 1-2 aprill 1988 - toimus loominguliste liitude ühispleenum 1988 aprill - esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks 1988 juuni - võimuvahetus EKP juhtkonnas VainoVäljas 1988 aprill - esimest korda toodi avalikkuse ette sinimustvalge lipp 11. Sept 1988 - korraldati massiüritus Eestimaa laul. 1988 - interliikumine 1988 - Eesti Rahvusliku Sõltumatu Partei loomine. 1988 16 nov - ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suverräänsusdeklaratsiooni. 1989 märts - NSV Liidus toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgemaisse riigivõimuorganisse. 1989 23.august - Balti kett.
aastal. Perestroikale kaasa aitamiseks alustati Eestis ühenduste loomist. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus MRP-AEG. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp võitles selle eest, et Molotov-Ribbentropi pakt ja salajane lisa protokoll saaks avalikustatud. Samuti taheti pakti tagajärgi kaotada taastada Eesti iseseisvus. MRP pakti vastuseisuks moodustati selle 50.dal aastapäeval 600km pikkune katkematu inimekett Balti kett. 1988. aastal loodi Eestimaa Rahvarinne, see oli suurim kodanikualgatuslik rahvaliikumine. Liikumise ametlik nimi oli Rahvarinne Perestroika Toetuseks. Perestroika oli tugevaks ajendiks ja võimaluseks Balti riikide iseseisvuse taastamiseks. 1987-1988 aastatel toimus rida sündmusi mis viisid Baltimaid iseseisvuse poole. Neid sündmusi nimetatakse Laulvaks Revolutsiooniks, kuulus on see selle poolest, et selle käigus ei valatud piiskagi verd. Keeleseadus, mis võeti vastu 1989. Aasta jaanuaris,
Suurbritannial oli rohkem kui kaks sajandit kogemust demokraatia alal. See on põhjus, miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides. Prantsusmaa riigivõimu suutmatus majanduskriis ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu, mille eesmärk oli hõivata parlamendi hoone. Politsei suutis koos vabatahtlikega riigipöördkatse maha suruda. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne. 1936. aastal saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel võidu ning moodustas valitsuse. Valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Minu arvates kõige paremini arenes poliitiliselt Suurbritannia. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadused võttis vastu parlament ning nende täitmist korraladas valitsus eesotsas peaminstriga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
