Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"riigikorda" - 315 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal

Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal Vene võimu alt vabanendu Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Seega, presidenti ametikohta ei loodud. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keskaeg

4.Too välja mükeene kultuurile iseloomuliokud jooned , kasuta samu märksõnu. 5. mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad kreeta ja mükeene kultuur. 6. too välja tumedale ajajärgule iseloomulikud tunnused kreeka ajaloos. 7.mis iseloomustab arhailist ajajärku kreeka ajaloos. 8.Milline oli kreeka ühiskonna ülesehitus. 9.Mida kujutas endast aristrokraatlik eluviis. 10.iseloomusta Ateena riigikorda 5saj., kasuta järgmisi märksõnu: kodanikud , valitsemis vorm , rahvakoosolek, ametnikud ja nõukogu. 11. Iseloomusta Sparta riigikorda ja kasuta samu märksõnu. 12.Iseloomusta haridust ja kasvatust Spartas. 13. Leia Sümpoosioni , aristrokraatliku perekonna elu ja homoseksuaalse armastuse vahelisi seoseid. 14. Mõisted: Sümpoosion, Akropol, Agoraa,Polis,Hellos(hellanid),barbar, hetäär,lakooniline, Vastused: 1. 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane"...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valgustus

Kahe võimu vahel pidi olema tasakaal. Riigis pidi tagatud olema usuvabadus. Mõlemad nõustusid, et riik tekkis leppe tulemusel. 4. Võrdle Prantsuse valgustajate vaateid nende Inglise kolleegide omadega. Millistes punktides olid prantslaste seisukohad radikaalsemad? Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema võrdne võim, mitte nii et üks on teisest liialt üle. 5. Millist riigikorda eelistasid Montesquieu, Volitaire ja Rousseau? Kuidas nad oma seisukohta põhjendasid? Montesquieu toetas võimude lahususe põhimõtet ning nägi sõltumatut kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid....

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Riik ja ühiskond

Erandkorras võib riik raske seadusrikkumise korda pannud inimeselt kodakondsuse ära võtta. Kodakondsus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ning taotleda mõne teise riigi oma. Peale kodaniku elavad riigis mittekodanikud e. välismaalased (välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on alaline elamisluba/tööluba). Kodaniku õigused on õigus teenida Eesti kaitsejõududes, avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada iseseisvus, töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis ning vastutavatel ametikohtadel riigi- ning omavalitsusasutustes, kuuluda erakondadesse, hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, kandideerida OV valimistel, osaleda rahvahääletusel, otsida välismaal EV kaitset, igal ajal asuda elama Eestisse, mittekodaniku õigused on isiku-, majanduslikud- ja kultuurilised õigused ning õigus kuuluda organisatsioonidesse...

Kodanikuõpetus
216 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine

Valitsemine 1920.aastail. Ükski erakond ei suutnud saavutada Riigikogus enamust ja seetõttu olid moodustatud valitsused koalitsioonivalitsused. See tingis valitsusvahetusi, keskmine valitsuse eluiga oli 11 kuud. Tihti olid valitsusvahetused tingitud erakondlikest huvidest ja see tekitas rahva seas meelepaha. Ohtu riigile kujutasid Nõukogude Liidu poolt toetatud kommunistid, kes kasutades populaarsuse võitmiseks ära majandusraskusi, kutsusid üles kehtivat riigikorda kukutama. 1924. aasta 1. detsembril tegid kommunistid ebaõnnestunud võimuhaaramiskatse. Mäss aga kujunes kommunitide jaoks hävitavaks, nende populaarsus rahva seas langes pea olematuks. Välisoht sundis mõneks ajaks erakondi omavahelisestest lahkhelidest loobuma ja seetõttu suurenes 1920.aastate teisel poolel sisepoliitiline stabiilsus Suur kriis 1929.a. alanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas kõigepealt põllumajandust....

Ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Idabloki lagunemine - õnn või õnnetus?

aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning triivib hävingu suunas. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid.1991. aastaks oli idablokk sisuliselt lagunenud ning 1990-91. a. tõi NSV Liit oma väed sotsialismimaadest välja. Kas selle suurimpeeriumi häving oli aga õnn või õnnetus? Positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsen...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestiaeg

12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Valgustusajastu

Ühiskonnakriitiline on ka näiliselt ajaloo valdkonda kuuluv raamat "Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest". Rooma ajalugu oli vaid mugav ja ohutu vorm tollase Prantsusmaa olude arvustamiseks. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud "Seaduste vaim", millest juba kahe aasta jooksul ilmus koguni 22 trükki. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust...

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Täiskasvanuks õppimine

inimese valmisolekute kujunemise pidev jada teadmiste, oskuste ja mistmise htsus hiskonna ja kultuuri (seoste) funktsioon (kaassltuvus) haridust ei saa anda, vtta,vahetada, osta, ma, rahastada haridust ei saa ka omandada, sest teda ei ole kusagil eraldi olemas ta ei ole omandamisega (vtan, ostan, varastan....) kttesaadav teda ei saa (isegi koolis) omandamas kia ta kujuneb minu sisse .koosmjul Hariduse roll riiklikul tasandil on: aidata kaasa muutuste protsessile: #. STABILISEERIDA RIIGIKORDA # SILITADA KULTUURISIDEMEID # JA ARENDADA KULTUURISIDEMEID # SOODUSTADA INIMESTE SOTSIAALSET- # JA POLIITILIST KOMPETENTSUST Investeering haridusse ARENDAB INIMEST KUJUNDAB TOIMETULEKUVALMIDUSE SUURENDAB VASTUPANUVIMET EBANNESTUMISTELE LISAB OSKUSI EESMRKIDE SAAVUTAMISEKS KUJUNDAB VAJADUST END PIDEVALT TIENDADA TSTAB ENESEKINDLUST KUJUNDAB OSKUSE NHA VISIOONI, STRATEEGIAID K VALMISOLEKUT ELUAEGSEKS PPEKS, MUUTUSTEKS VIMALDAB SAADA EDUKAKS TIPPJUHIKS VIMALDAB PARENDADA ELUSTANDARDIT...

Inimese õpetus
54 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" peamisi valitsemisvorme, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Konstitutsiooniline monarhia oli tema jaoks ideaalne. 3 Despootia oli tema jaoks sobimatu, ning vabariik sobis ainult väikestele riikidele.Tema raamat mõjutas hiljem paljude riikide riigikorda . Montesquieu vaadetes oli peamine võimude lahususe teooria. Tema meelest pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Jean-Jacques Rousseau põhiteosteks on "arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimiste põhjustest" ja "Ühiskondlik Leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Rousseau mõistis, et ideaali juurde ei saa inimkond tagasi minna. Väljapääs tuli rahva...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Konspekt - 9 klass (1. osa)

4. üliõpilased-õpilased, loosung: Au, vabadus, isamaa, osaline sõna- ja mõttevabadus, tagurlusevastane. Liberaalne liikumine ­ sisaldas ka üliõpilasliikumist, võitlus poliitiliste õiguste eest, tugines kodanlusele. §22 Lk.115 1. Mässuliikumise vallandumine tõi kaasa poliitilisi vastuolusid poliitikas. Kodanlus püüdis võimu aadliga jagada. Hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda . Sotsiaalsed olud halvenesid. Tööpuudus kasvas ja alatustase langes. Rahvuslikud vastuolud. 2. Kuna riikides olid sisetülid. 3. Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus. 4. Saksamaal lõpetas tegevuse Frankfurdi parlament. Bonaparte sai presidendiks Prantsusmaal ­ hiljem keisriks. §23 Lk.120 1. Suurem osa Varssavi hertsogiriigist loovutati Venemaale. Hellitati lootusi ja ootusi, et ka Venemaal kehtestatakse põhiseaduslik kord. 2...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Inglismaa ajalugu

Charles rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist, ta läks parlamendiga tülli. Parlament püüdis oma õigusi kaitsta 1628.a. Õiguste petitsiooniga.Oli Inglismaal revolutsiooni algus, mille rahulikuks lõpuks peetakse nn. pika parlamendi kokkukutsumist. Kuna lüüasaamised sõjas (otlastega) jätkusid, pidi ta samal aastal parlamendi uuesti kokku kutsuma (parlament jäi kokku kuni 1653.a.). Pikk parlament asus muutma senikehtinud riigikorda . Charles põgeneb põhja ja kogub sõjaväe, algab kodusõda (tema poolel vana aadelkond). Selle sõja algus oli edukas kuninga vägedele, kuid pärast Oliwer Cromwelli vägede ülemjuhataja kohale asumist võidab parlament. 1649.aastaks on kuningavõim kukutatud, parlament lõpetab tegevuse, valitseb lordprotektor Cromwell. Tema poeg loobub troonist, sõlmitakse Breeda deklaratsiooni, mis kinnitab revolutsiooni lõpu ja kuningavõimu taaskehtestamine. Võetakse vastu...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
15
doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

riigitruudusvanne f. seaduslik sissetulekuallikas 49) Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi: a. Eesti kodanikud 80% b. Kodakondsuseta isikud 12,8% c. Vene Föderatsiooni kodanikud 6,6% d. Teiste riikide kodanikud 0,6% 50) Eesti peamised registrid: a. Maaregister ehk maakataster b. Äriregister c. Autoregister d. Rahvastikuregister 51) Kodanikuõigused: a. Õigus ja kohustus teenida kaitseväes b. Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust c. Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis d. Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes e. Õigus kuuluda erakonda f. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel g. Õigus osaleda rahvahääletusel h. Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles 52) Seleta mõisted: a. Kodakondsus ­ õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel b...

Ühiskonnaõpetus
181 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Venemaa kokkuvarisemine ja kodusõjad 20. saj

manifest millega Nikolai II lubas: 1.1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke vabadusi. 1.2.Rahva esinduse riigituuma valimisi. 2.Algas erakondade moodustamine. 3.Toimus pööre rahvateadvuses kuna puudus tsaaritruudus ja rahvas ärkas poliitilistele võitlustele. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus. 2.Rahvaküsimus-mõnevõrra nõrgenes rahvuslik rõhumine, vähemusrahvad hakkasid nõudma autonoomiat. 3.Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda , kuna riigituuma volitused olid piiratud. 1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn....

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti 1920-1930

Taasloodi parlament, ent parlamendile ­ riigikogule. Valitsuse presidendil oli õigus see laiali saata. eesotsas seisis riigivanem. Põhiseadus piiras mitmeid Aastail 1920-1934 iseloomustas eesti kodanikuvabadusi. riigikorda mitmeparteiline demokraatia. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11 kuud. Tähtsamad isikud K. Päts ­ Eesti Vabariigi esimene president J. Poska ­ Eesti välisminister J. Laidoner ­ Eesti sõjaväelane ja poliitik....

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis

Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim?

Tänapäeval kulutatakse valimiskampaaniatele tohutult raha, mida oleks otstarbekam kasutada mõnes muus valdkonnas. Iga inimene saab valida hääletusel kandidaadi, kuid see ei pruugi hiljem olla esindatud Riigikogus. Seega iga inimene ei saa omale meelepärast valitsejat. Alati on ühiskonnas erinevaid arvamusi ja seega pole meil ideaalset riigikorda , mis kataks kõigi vajadused. Mõnes mõttes võiks olla igast valitud erakonnast kasvõi mõni esindaja, et saaks kõikide kodanike soovid rahuldatud. Tegelikult pole kogu võim sugugi rahva käes, sest tähtsad otsused lahendatakse ära Riigikogus ja rahval pole peale valimisi suurt sõnaõigust. Õnneks toimub peale valimiste ka muid hääletusi, näiteks Euroliitu minemise kohta küsiti rahva arvamust. Arvan, et võim on...

Ühiskonnaõpetus
106 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun