Venemaa Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika
Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olu...
.............................................................................................................. .. 2. Mihhail Romanovi Vene troonile valimisega tugevnes Venemaal keskvõim. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 3. Bojaaride Duuma moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 4. Duuma kutsus tsaar kokku, et saada riigi siseasjade korraldajaks. ......................................................................................
lihtne manipuleerida. 1906 olid sots.dem.id ühinenud, kuid 1912 jälle lahus bols. ja mens. ja konkureerisid mõju pärast. 4. Usaldamatuse kasv tsaaripere vastu tsaar Mogiljovis armee ülemjuhataja, Rasputin oli tsaarinna nõunik Peterburis, peeti mõlemaid saksa spioonideks. 1917. algab suurte streikidega, tsaar laseb moodustada Petrogradi erisõjaväe ringkonna. Riigiduuma tegi ettepaneku moodustada uus valitsus, millel oleks rahva toetus, seeläbi päästa monarhia. Tsaar käskis duuma laiali saata. Algas uus streikide laine, Putilovis jälle mäss, naised nõuavad tänavatel leiba, rahu ja mehi koju. 27. veebruar sõdurid läksid relvadega rahva poole üle 3. märts Nikolai II loobus troonist võim läks üle Ajutisele Valitsusele, algas kaksikvõimu periood. Revolutsiooni käigus moodustati kaks konkureerivat võimuorganit: 1. Ajutine Valitsus, mis koosnes Riigiduuma saadikutest (lubas dem. Vabadusi ja Asutava kogu kokkukutsumist). 2
vahel puhkes sõjategevus (Rootsile oli lubatud, et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola-Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad. Bojaaride Duuma ja prikaasid: Mihhail Romanovi troonile saamine tähendas segaduste lõppu, algas tsaarivõimu taastamine. Riigi kõrgeim organ oli Bojaaride Duuma (tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel), 17. sajandiks oli Duuma muutunud väheefektiivseks. Riigi aparaadi põhiosa moodustasid prikaasid, mida loodi juurde, kuid nende asutamiseks puudus kindel süsteem. Mõne valitsusharuga tegeles mitu prikaasi
Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga „revolutsiooniliseks“ ja see saadetakse laiali 1906 juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja „Postimees“ suleti. Varsti vabastati ja „Postimees“ uuesti ilmuma. Viiburi protest: duuma laialisaatmise vastu, avaldada valitsusele passiivset vastupanu. II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased. Balti-saksa esindajad said aga suurema esinduse, kui eestlased ja lätlased kokku. Sotsiaaldemokraadid ei boikoteeri enam valimisi. Duuma kujunes märksa pahempoolsemaks. Pahempoolne valimisblokk – sotsialistid ja radikaalid
hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Ma arvan, et see on hea kaval idee maksude tõstmiseks, kuna ei öeldud, et tõstavad makse vaid et muudavad hoopis maksude võtmist. Samas aga venelastele see eriti ei meeldinud kuna nad pidid rohkem makse maksma. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja, bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus kärk järgult Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Kui mina oleksin olnud üks liige bojaaride duumast siis oleksin olnud väga vihane, et alati on olnud bojaaride duuma ja nüüd ajab järsult selle laiali ja asendab enda sõpradega. Peeter I valitsus ajal oli Venemaa pealinnaks Peterburi mitte Moskva. Peeter I kutsus kõiki
usuvabadus ning üleüldine meeste valimisõigus. ,,Oktoobri Manifest" oli ühtlasi ka eelkäijaks hilisemale Venemaa esimesele põhiseadusele. Paraku siiski ei Oktoobri manifest ega ka põhiseadus tegelikkuses kõiki lubatud vabadusi ja õigusi ei taganud. 1906. aasta 23. aprillil anti siis välja Venemaa esimene põhiseadus (nn fundamentaalsed seadused) ja maikuus loodi selle alusel Riigiduuma, kellele pidi kuuluma hakkama seadusandlik võim riigis. Duuma võim oli aga küllaltki piiratud, tal puudus voli määrata ametisse või sealt vabastada ministreid ning tsaaril oli Duuma üle vetoõigus ja ka õigus Duumat laiali saata. Ametiühingud ja streigid olid küll seaduslikud, kuid politseil säilisid laiaulatuslikud volitused ametiühingute tegevust jälgida ja neid ka ebaseadusliku poliitilise tegevuse tõttu või isegi miitingutel poliitiliste kõnede lubamise pärast laiali saata. Uute
Esimest duumat kutsuti ka rahva lootuse duumaks, sest inimestel olid sellega seoses suured lootused, sest loodeti, et nad võtavad vastu rahva olukorda parandavaid seadusi. Talupoegadele oli kõige teravam maaküsimus. Pandi ette seaduseelnõu, et mõisamaad võiks jagada töönormide alusel talupoegadele. Tsaaril oli õigus riigiduuma laiali saata ja seda ta ka kasutas, sest muidu oleks ta kaotanud toetuse aadlike hulgas. 1907 tuli kokku teine riigiduuma, nn rahva viha duuma. Koosseis eriti ei erinenud. Jälle tuli arutlusele maaküsimus. Tsaar saatis duuma jälle laiali. Kolmas riigiduuma tuli ka kokku 1907, nn mõisnike, pappide ja lakeide duuma. Lakei on halvas mõttes teener, isanda tallalakkuja. See tegutses volituste lõpuni ehk viis aastat. See oli tsaarile sobiv koosseis, selle tõttu ei saadetud laiali. Siiski arendas parlamentaarset ühiskonda Venemaal. Neljas duuma tuli 1912 1917.
rauamaagivarud. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, et valmistada armeele mundri-ja laevastikule purjeriiet. Sõjapidamine nõudis suuri kulutusi ning maksude suurendamist. Senine maksusüsteem, millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne. Peeter I kehtestas pearahamaksu, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgeimaks valitsisasutuseks. Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumitega. Peeter I reformid pahandasid paljusid venelasi, kes olid harjunud vanade kommete ning vagurate tsaaridega. Ta teostatud reformid võimaldasid aga Venemaal Põhjasõda võita.
Kaks peamist versiooni: soome-ugri ja slaavi. Esimene on see, et sõna "moskva" on tuletatud soome-ugri keelest ning tähendab "jõe-karu". Slaavi versioon näitab, et juur Mosk-tähendas "kleepuv, squishy" või "soo, niiske, niiskus, vedelik." Vene föderatsiooni põhiseaduse kohaselt on Moskva koos Peterburiga on föderatsiooni iseseisev üksus nn linna föderaalse tähtsusega. Täidesaatvat võimu teostab Moskva valitsus, mida juhib linnapea, seadusandlikku võimud - Moskva Linna Duuma, mis koosneb 35 saadikust. Aastal 1995, kiideti heaks uued ametlikud sümbolid - vapp, lipp ja hümn. Hymn linna Moskva on muusikalise ja poeetilise töö kirjutatud Isaac Dunaevsky laulu "My Moskva". Moskva - suur kultuuri ja turismi keskus Euroopas ja maailmas. Moskvas on palju huvitavaid kohti - erinevad ajaloolise kultuuri-ja arhitektuurimälestised ja kaasaegne infrastruktuur. Linnas on üsna suur võrgustik hotelle ja võõrastemaju, on maailma suurimate hotellide kaubamärgid.
Veebruarirevolutsioon Põhjused: · Rahvas nõudis sõja lõpetamist, rahutused armees · Majandusraskused-puudus oli leivas, küttest jne · Rahulolematus tsaarivõimuga. Veebruarirevolutsioon toimus 27. veebruaril 1917. Tsaar kukutati ja võimule tuli Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad
põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all.3)Vassili Suiski- üks ülestõusu juht vürst,kes kuulutati uueks tsaariks pärast Vale-Dmitri tapmist.4)Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski-olid armeejuhid.5)Mihhail Romanov-kuulus vanasse bojaarisuguvõsasse ja ta valiti tsaariks. 8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma. Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis- ja sõjaväeasjades .Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid. Enamik prikaase oli loodud eri valitsemisharude järgi. Seoses prikaaside tegevusega kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsaimad olid djakid ,kes pärinesid aadlike seast. Kohaliku
andami kahe-või isegi kolmekordseks. Levisid kuuldused nagu oleks tsareevits surmast pääsenud,ilmus Vale-Dmitri.Godunov suri ja võimule sai Vale-Dmitri,kuid 1606.a mais puhkesid Moskvas rahutused ja ta tapeti.Uueks tsaariks sai Vassili Suiski,1610 a kukutati ta troonilt,poolakad hõivasid Moskva.1613a kogunes Maakogu ja valis tsaariks Mihhail Romanovi.1617.a sõlmiti Solbovo rahu,sellega tagastas Rootsi Venemaale segaduste ajal haaratud maad, kaasa arvatud Novgorodi.2)Valitsemine-Bojaaride Duuma-riigi kõrgeim võimuorgan,kõige mõjukama osa moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased.17.sajandiks oli Bojaaride Duuma muutunud väheefektiivseks ega sobinud enam suurriigi valitsemiseks.Prikaasid-moodustasid riigi administratiivaparaadi põhiosa,tekkisid 16.saj.Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22,aga vastavalt vajadustele loodi neid juurde,17.saj keskpaigaks oli neid juba üle 40.Nende asutamisel puudus kindel süsteem,olid loodud eri valitsemisharude järgi
oktoobril, millega lubatakse poliitilised õigused (parteide moodustamine) ja riigiduuma. Liberaalid loovad Konstitutsioonilise Demokraatliku partei (KD), selle liikmeid hakatakse kutsuma kadettideks. Tekib veel rida konservatiivseid marurahvuslikke ja monarhistlike parteisid. Liberaalid leiavad, et tuleb tegutseda parlamentaarselt ning lõpetada mässamine. Bolsevikud tahavad jätkata revolutsiooni. Toimubki bolsevike Detsembri mäss Moskvas, aga see surutakse valitsuse poolt maha. · Duuma demokraati periood Järgneb nn. Duuma demokraatia periood. Toimuvad riigiduuma valimised ja tsaar annab välja konstitutsioon. Valitsevaks korraks saab konstitutsiooniline demokraatia. Duuma 7 volitused jäävad piiratuks kuna võimutäius on ikkagi tsaari käes. Esimene duuma tuleb kokku 1906, arvab, et võib sõna võtta, mille peale ta saadetakse laiali. Tsaar kohendab põhiseadust. Valiti II Riigiduuma, sama saatus
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit
nekrudest. Relvi ja riideid tegid pärisorjad. Tänu sõjaväele tehti ka maksu reform. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Õunkonna rehvormiga keelati maani ulatuvate varrukatega hõlmad ja kuued. Kes seda ei arvestanud talt võeti vägisi kuuelt varrukad ja hõlmad ära. Habema kandmise eest nõuti maksu. Uueks oli ka naise kuulumine õukonna ellu. Valitsemis reform muudeti senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgemaiks valitsusastmeks. Senati kõrval olid ministeeriumid. 1710 toimus põhjasõda kus eesti ala läks rootsi võimu alt veneriigi koosseisu see ala jagati eestimaa-ja liivimaa kubremanguks eestimaal jäi aga kehtima balti erikord st. saksa keel jne. Asehalduaeg kui katariina II muutis seadused venemaaga sarnaseks.
paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga, aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina, mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks
Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued
krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks. Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Moskva suurvürstiriigi aadelkond koosnes 3 liigist: bojaarid, okolnitšnid ja duumaaadlik. Määratavad duumaadlikud (teenisaadel), osalesid Bojaaride duuma tegevuses; tema komisjonide töös, juhatasid prikaase, täitsid õukondlikke ja sõjaväelisi kohustusi ja määrati ka linnade vojevoodideks. Poola aadlile kuulusid 14. sajandist 18. sajandini Poola kõrgemad riiklikud ja kiriklikud ametid ning maa. Nad moodustasid aadlivabariigi, kus nad kõik olid võrdsed ja valisid kuninga. Aadlikke oli üle ühe kümnendiku elanikkonnast, kuna Poola riigi valitseva ühiskonnakihi moodustasid enamjaolt katoliku usutunnistusega poola ülikud.
Isiklikku Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor III, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaarideks kuulutati mõlemad vennad. Nad valitsesid koos kuni Ivan V surmani 1696 aastani. Peeter I esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, ning neil oli kaks ühist last. Ta teine abikaasa oli Katariin I, ning neil oli kaks ühist last. Peeter I valitsusaastad ning saavutused
oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas: a) kindlustada rahvale demokraatlikud vabadused * isiku puutumatus; * südametunnistuse vabadus; b) Laiendada valimisõigust * mehed alates 21. eluaastast * naised, kes olid abielus; c) otsustati kokku kutsuda riigiduuma; d) lubati luua parteisid. Venemaa peale 1905 a. revolutsiooni. Aprill 1906 kutsuti kokku I riigiduuma. Kokku 500 duumasaadikut (30%töölisi ja talupoegi). Valimised ei olnud demokraatlikud revolutsiooniline duuma. Amnestia poliitvangidele (2,5 miljonit inimest). Hakati nõudma tegelikke poliitilisi vabadusi. Nõuti maad talupoegadele. Juulis 1906 saadab tsaar duuma laiali. Alles neljas riigiduuma suutis püsida 3 aastat (riigiduuma valitsemisaeg 5 aastat). Aprillis 1906 sai Pjotr Stolõpin peaministriks. Viimane silmapaistev poliitik Venemaal. Veebruari revolutsioon algas peale I MS. 1917. 17,5 miljonit inimest mobiliseeriti ja 12 miljonit inimest hukkus
Isaakiose) mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes möödas tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina), mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie
ühele järglasele, pere teised meesssoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod; · Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 - Venemaa Keisririigi Valitsev Senat Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit. Asutati kuberneride institustioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks. Kuberner oli keskvõimu esindaja kubermangus. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Peeter I
Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks, et teada palju peab tulema pearahamaksu, selleks hakati korraldama hingede revisjone (loendusi) ( Eestis esimene 1782)
Riigivalitsemine · Absolutislik monarhia · Parlamentaarne monarhia · Konstitutsiooniline riigikorraldus Peeter esimese reformid · Sõjaväereform eluaegne sõjaväekohustus nekrutid · Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks · Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija · Keelati pikad habemed- habememaks · Kaasati naised seltskonnaellu Vanausulised Eesti Vabariigis Vanausulised pagesid Vene riigi äärealadele, ka Peipsi järve läänekaldale, kus tänini on vanausuliste asulad. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsimaal, Tartus ja Tallinnas.
Veneriik 18 sajandil 1. Riigiasutuse reformid Peeter I ajal · Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid, reformis Peeter I otsustavalt Vene riigiasustuste süsteemi sooviga muuta see tegukamaks. · Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. · 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt
vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõda võita. Uusikaupunki rahulepinguga (1721) sai Venemaa väljapääsu Läänemerele Viburist Riiani. Venemaa sai võimas riik selle puhul kroonis Peeter 1. End keisriks(impeeriumi valitsejaks) 1725. Aasta algul suri haigusesse( 52-aastasena) Peeter 1. Suur ja tugev, 204cm pikkune. Välismaalt saabudes üritas oma õukonna ilmet euroopalikumaks muuta
kandidaadi ligipääs meediale oluliselt kitsendatud. Riigiduuma valimistejärgne koosseis garanteerib presidendile vabad käed kõige selle osas, mille üle konstitutsiooni kohaselt otsustavad rahvasaadikud. Poliitilise olukorra ebastabiilsust näitab see, et varem kõige suurema parteina duumas mõju avaldanud kommunistlik partei kaotas oma saadikukohtadest poole, samas kui paremäärmuslastest "liberaaldemokraadid" ja uustulnuk Kodumaa partei saavutasid üheskoos neljandiku duuma kohtadest.Selles vist asi ongi. Venemaal on tavalised demokraatia institutsioonid koos oma eriliste seadusandlike, täidesaatvate ja kohtuvõimu instantsidega. Need on eraldi seisvad, kuid mitte iseseisvad. Presidendile kuulub nii täidesaatev kui ka seadusandlik võim ja kohtud ei ole poliitilise võimu kasutamisest sõltumatud. Kui ajakirjandus on nõrk ja televisioon valitsuse järelevalve all, siis ei saa ka avalik sõna tegutseda tõhusalt poliitilise võimu valvekoerana.
Erinevus: Valgustatud absolutismi ajal oli monarhi valitsusviis mõistusepärane. Suurendati kuninga potentsiaalset vabadust, kui seda oli absolutismis. Usuti et inimesed on loomupäraselt võrdsed ja suudavad ilma absoluutse võimu sunnita tunduvalt edukamalt ühiskonnana toimida. 8. Milliseid ümberkorraldusi tegi Peeter I Venemaal? Nende positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. TV lk. 23 ül. 1 rajas sõjakoole, teenistus kestis terve elu asendas bojaaride duuma senatiga rajas gallegiumid pearahamaks rajas manufaktuure Ainupärimisõigus-maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele Teenistusastmete tabel teenistusse võeti ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale. Vene õigeusu kirik allutati riigile ühe ministeeriumina. 9. Peeter I reformide tagajärjed. Vihik Aadliriik tugevnes. Riigi administreerimiseks moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner.
Sümboolsed aastaarvud 1710 – eesti katkuepideemia, põhjasõda 1953 – Stalini surm, hakkas sulaaeg 1934 – K. Päts, riigipööre 1905 – revolutsioon, verine piinapäev, Noor Eesti (euroopaline kultuur, hariduse levitamine, kultuur) 1917 – veebruari ja oktoobri revolutsioon Institutsioonid: tähtsamad muutused 1905 – lahendas ajutiselt poliitilisi vabadusi (konstitutsiooniline monarhia, duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga 1933 – uus põhiseadus, valitav riigipea, valimised, pidanuks olema aprillis 1934 märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigi-pöörde oht), korduv parlamendivalimiste „edasilükkamine“
Euroopas? Kuna seal õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filofoofiat. Talupojad ei osand kirja aga linna alamkihid oskasid. Kasutati antiikajaautoreid. Slaavlased ja Vana-Vene riik Vürst Vana-Vene riigi valitseja Veetse rahvakoosolek(jõukad kaupmehed) Druziina vürsti sõjavägi, tema Novgorodis lähikondlased Kirillitsa kreeka tähestikul põhinev slaavi Duuma vanematest druzinnikutest tähestik koosnev nõu andev kogu Letopissid e. kroonikad teatud sündmuste Bojaar duuma liige üleskirjutis(vene mungad kirj.) Tuntuim munk : Nestor Keeleliselt kuuluvad indoeuroopa keelkonda Slaavlased jagunevad : Lääne poolakad, tsehhid, slovakid ; Lõuna serblased, horvaatlased, bulgaarlased ; ida- venelased, ukrainlased, valgevenelased 882.a
1610- kukutati Vassili Suiski Zahhari Ljapunovi juhtimisel 1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov 1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16. saj tekkinud riigi administratiivaparaadi põhiosa Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond Vojevoodkond- halduse tsentraliseerimiseks loodud võimuorgan, mida juhtis vojevood Peeter I- tekitas kubermangude süsteemi, 10 kohturingkonda, absolutism omandas eheda kuju USA: Raleigh- 1585 aastal üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua 1607- rajati Jamestowni asula, kogu koloonia oli Virginia 1613- hollandlased rajasid Uue-Amsterdami, hiljem NY
mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjoder Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina), mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks
1898-1918- Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902-aastal tartu Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. 1911- Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees. 1935- Eest Vabariigi aastatel ka ühistegevuseprofessor. 1905-1917-Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatliku Ühisuse juht. Peale I Riigiduuma laiali saatmist, arreteeriti Jaan Tõnisson Viiburi märgukirjale(kus protesteeriti Duuma laialisaatmise tõttu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908-aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatus 8-kuuks. Esimese Maailmasõja ajal asutas Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komsjoni. Ajutine Põhja-Balti komisjon- abistati sõjapõgenikke ja muidu sõjas kannatada saanud inimesi. Tegeles ka aktiivselt rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskonna probleeme ja esitas valitsusele parandusettepanekuid.
oli plokeerida Inglismaa. Hävitati kõik laevad mis Inglismaale lähenesid. 31.mai 1916 toimus Taani ranniku lähedal Jüüti merelahing. Kumbki pool lahingut ei võitnud aga võim merel jäi inglastele. Venemaa: 1917 alguses oli venemaal sisepoliitiline kriis haripunktis. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamises leivaga ja see põhjustas massirahutused, milles osalesid ka soldatid. 12.märts loodi Tsaari valitsuse asendamiseks riigi duuma komitee. Samal päeval moodustati ka Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu. Nende 2 organi läbirääkimiste tulmeusel moodutati ajutine valitsus. 15.märts Nikolai II loobub troonis oma venna Mihhaili kasuks too aga keeldub sellest ning sellega ongi lõppenud Romanovite dünastia. Neid sündmusi nimetatakse veebruari revolutsiooniks. Tegelikult oli tol ajal venemaal kaksikvõim . Üheltpoolt ajutine valitsus ja teiselt poolt tööliste ja soldatite saadikute nõukogu
Leivapuudust pidi vältima vabakaubanduse kõrvale loodud riiklik süsteem, et riigiametnikud sõlmisid riigikassast eraldatud summasid kasutades lepinguid linnade varustamiseks. 1774 a. oli kehv viljasaak ning mitmel pool tekkisid rahutused, mida tuntakse jahusõja nime all. Kui torgot saadeti erru, siis kõik reformid tühistati. 1787 kogunes Notaablite kogu, see kogu lükkas maamaksu reformi tagasi ja absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Bojaaride Duuma ja prikaasid. Mihhail Ramonovi valimine Vene troonile - segaduste aja lõpp, tsaarivõimu taastamine. Tugevnes keskvõim. Ametlikult riigi kõrgeim võimuorgan Bojaaride Duuma, kus mõjukaim osa sugulastel. Kutsus duuma kokku välis-, sõjaväeasjades nõu saamiseks.17saj. oli vana Boj.Duuma muutnud vähe efektiivseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid 16saj tekkinud prikaasid,üle 40.prikaaside hulgas tähtsaim ,,Saadikute Prikaas".juhtis tugev riigitegelane. Seoses
kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Samuti asus enamlaste poolele hulk eesti töölisi. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27) Peale 17. Oktoobri manifesti pandi suuri lootusi kokkukutsutavale rahvaesindusele ehk Riigiduumale. Esimene Riigiduum sai kokku 1906. aastal, sellesse valiti Eestist viis saadikut 4 eestlast ja 1 venelane. Valitsus siiski ei võtnud duumat tõsiselt ning opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. Paremini ei läinud ka järgmistel Riigiduumadel. Neil aastail saavutasid eestlased edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27) 5 3. Esimene maailmasõda Sõja puhkedes asus keskvalitsus kärpima baltisakslaste õigusi. Eestlastel avanes võimalus tõusta kohalikes võimuasutustel kõrgematele kohtadele
askees – ülimalt vähenõudlikult elamine inimvõimete piiridel, loobumine füüsilistest ja vaimsetest asjadest tsölibaat – loobumine vastassoo esindajatega füüsilisest (seksuaalsest) kokkupuutest Patrick – Suurbritannias elanud misjonär, kes levitas katoliku usku Iirimaal Aachen – Frangi riigi kohtumõistmise ja poliitika keskus, seal tegutses inkvisitsioonikohus VANA VENE RIIK Vürst – vürstiriigi (suur maavaldus Vene aladel) valitseja Duuma – vürsti nõuandjate kogu, koosnes bojaaridest Družiina – vürsti sõjasalk Varjaagid – viikingisõdalaste nimetus Vene aladel Õigeusk – pärast kirikulõhet Bütsantsis alguse saanud katolikust kirikust välja arenenud ristiusu haru Kirillitsa – Vene tähestik Veetše – Novgorodi linna juhtinud rahvakoosolek Mongolid – Kesk-Aasiast pärit rahvas, kes Tšingis-Kahaani juhtimisel vallutasid Hiina ja
Anastassia venna bojaar Nikita Romanovitsi pojapojast sai Romanovite dünastia rajaja. Peale Ivan IV poja Fjodori surma 1598 järgnes 15 aastat nn. ,,segaduste aega", mil keskvõim oli nõrk, tsaarid vahetusid pidevalt ning Venemaa oli Poola ja Rootsi rünnakute all. Seda kuni 1613. aastani, mil tsaariks valiti Mihhail Romanov, tollase Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Filareti (Fjodor Romanovi) poeg. Tsaari valis Maakogu ( ), mis koosnes kõrgaadli esindajatest (Bojaaride Duuma), kõrgetest vaimulikest ja kaupmeeste esindajatest (kolmas seisus). Tavaliselt sellisel 3 kogul muud võimu ei olnud kui tsaari nõustamine ja vormiliselt tsaari otsustele suurema kaalu andmine, kuid antud juhul tsaari ei olnud ja Maakogu võim seega suur. Romanovite dünastia tugevnedes kaotas Maakogu taas oma tähtsuse. Venemaa 17
K. Päts seevastu, aga kuulus ,,Tallinna radikaalidesse" ja taotles vabariiki. 2. 1905. aasta sündmused Eestis ja nende mõju: jaanuar: üldstreik, mõisatööliste streik. Juuni: petitsioonikampaania. Oktoober: verine pühapäev Tallinnas. Detsember: erakondade loomine ja mõisate põletamine. Mõju: asutati esimesed eesti keelsed koolid: MHG. Parandati töötingimusi, sotsiaalolusid, lubati tegutseda ametiühingutel. Loodi duuma. Ajendiks oli Vene-Jaapani sõja kaotus ja halvad tingimused, mida oleks ammu pidanud reformima. 3. Miks sai see pöördepunktiks Eesti ajaloos- Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja astus vastu poliitilise võitluse areenil aktiivse jõuna. Esmakordselt toimusid grandioossed meeleavaldused ja rahvakoosolekud, relvavõitlus valitsuse vastu, Esmakordselt tõusid Eesti ühiskonnaelus võimsalt esile poliitilise võimu ja
Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is
Kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör. Peeter I'le ei meeldinud kloostrid, ta piiras nunnade/munkade arvu. Vanausulisi kiusati taga. Peeter oli läänemeelne ning hakkas haridust pooldama.1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 4. Peeter I reformid. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Ta korraldas ümber aremee, rajas sõjaväelaevastiku, likvideeris patriarhiameti ning riigistas Vene Õigeusu Kiriku luterlikul eeskujul
pidada. 3) Nimeta olulisemad Peeter I läbiviidud reformid. Värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel, senised välismaalastest ohvitserid asendati vene aadlikega, loodi navigatsiooni ja suurtükiväekoole, määrati sisse teenistusastmete tabel; raua tootmiseks võeti kasutusse Uurali rauamaagivarud, mundrite ja purjete valmistamiseks rajati riidemanufaktuure; senine Bojaaride duuma asendas Peeter lähikondlastest ja sugulastest koosnevad senatiga, prikaaside asemele rajas kollegiumid; uue halduskorraldusega jagati riik kümmekonnaks kubermanguks; kiriku allutamine riigile, patriarhi koht kaotati ning kirku juhtumiseks loodi sinod; riigikassa täitmiseks kehtestati isikumaksud, millest olid vabastatud vaid aadlikud ja vaimulikud, sellest ülevaate
c) talupoeg võis külakogukonnast välja astuda d) Talurahvapank hakkas jõukamatele talupoegadele laenu andma. Talurahvapank tegeles kokkuostetud mõisamaade müügiga. Hinnad väga kõrged, mõisnikele kasulik . e) ümberasustamine Siberisse, Kaug-Itta, Kesk-Aasiasse jm. Eesmärk: leevendada tihedalt asustatud piirkondades maapuudust ja saada lahti revolutsioonilisest elemendist, varjatud eesmärgina ka äärealade venestamine Seaduseelnõu võeti Duuma poolt vastu 1910. a. 14. juunil. Juba okt 1906 anti välja seadus, millega talupoegadele anti õigus saada kätte pass ilma kogukonna loata. Talupoeg võis vabalt valida tegevusala ja elukoha. Stolõpini agraarreform jäi aga pooleli, sest. a) Stolõpin tapeti b) Puhkes Esimene maailmasõda c) Puhkes revolutsioon (1913. a sai üks prantsuse majandustegelane ülesande uurida välja, millised olid Stolõpini reformi tagajärjed Venemaale
1721.aastal Venemaa kuulutati impeeriumiks. Paljude ajalooliste sündmuste seas, mis leidsid aset kuni 1917.aastani, väärivad märkimist Katariina II Suure valitsemine, kuna seda perioodi peetakse Vene Impeeriumi õitseajaks; 1812.aasta Isamaasõda ja Napoleani pagendamine Venemaalt, mis lõppes Prantsuse impeeriumi kukkumisega; 1961.aasta reform, millega kaotati pärisorjus Venemaal; 1905.aasta revolutsioon, mille tagajärjel moodustati Venemaa esimene parlament Duuma, mis tegutses kuni 1917.aastani.(lisa2) Suurima õitsengu aastatel (1914) oli Vene Impeeriumi pindala ligi 22000000 km2 ning ta jagunes neljaks põhiregiooniks: Venemaa, kuhu kuulus kogu Ida-Euroopa, Soome Suur vürstiriik ja suurem osa Poolast; Kaukaasia; kogu Põhja-Aasia territoorium ja Siber; Venemaa Kesk-Aasia.(lisa2) Pärast 1917.aasta revolutsiooni elas Venemaa läbi kodusõja, kollektiviseerimise, 1930-ndate repressioonid, 1941-1945.aastate Suure Isamaasõja.(lisa2)
18. veebr. - Nikolai II manifest riigikorra 9. veebruar tööliste kokkupõrked sõjaväega täiustamiseks. Tallinnas. Mai streik haaras 200 linna. Algul esitati 7. - 13. veebruar esitati majanduslikud majanduslikke nõudmisi, siis poliitilisi. nõudmised, üldstreik Tartus (haritlased, üliõpilased) 6. august manifest nõuandva duuma kokkukutsumise kohta Jaanuar märts mõisatööliste streigid ja rahutused 120 mõisas 1. mai poliitilised streigid ja koosolekud. Koostati märgukirju, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ja omavalitsuse,-kooli,-
Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga. * 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. * Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS) ning Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitmeid eestikeelseid erakoole, eriti tütarlastele. * Esimese maailmasõja ajal (1915) asutas Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komisjoni.
Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit Hallistest , üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt. Elasime alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänavas, alguses oli meie aadress Ülikooli 19 - 2, hiljem 15 - 2. Ka sellest majast ja naabritest olen kirjutand oma raamatus "Kust tuli öö". Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks olen nimetand Laur P ehapi, kes oli maja endise omaniku proua Pehapi poeg. Elasime kahes toas, köök ja muud kõrvalruumid olid mitmele perele ühised. Hästi mäletan veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi
tegeledes. Maria Theresi oli väga moraalne, nõudes õukonnas liikuvatelt daamidelt pikemaid seelikuid ning pluuside kaelused ei tohtinud olla liiga sügavad. Ta ise oli eeskujulik pereema, kellel oli 16 last. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresi rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju
annaabi.ee 
