Saksamaa oli sisuliselt täiesti purustatud. Nii nagu ühel jalgpalli mängulgi võib juhtuda: üks meeskond võidab seisuga 2:0, kuid ometi on mõlemad võistkonnad kaotajad, sest turniirisarjas, milles nad mängivad on nad langenud kõige viimaseks ning lahing, mille nad just maha pidasid, käis viimaste kohtade peale. Ma arvan, et esimene maailmasõda oli inimkonnale ning maailmale nagu jalgpallimats, milles oligi võimalik saavutada vaid viimane koht, sest sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut, kellest 3,5 miljonit inimest jäi sandiks. Lisaks nendele kokku ligi 30 miljonile inimhingele oli veel ligikaudu 10 miljonit elanikku, kes surid sõja vältel nälga või mõnesse haigusesse. Veel suurem suremus leidis aset aasta pärast reaalset sõja lõppu, kui sõdurid asusid koduteele, viies endaga ühes epideemia, mida tol ajal veel ei tuntud ning selle tagajärjel läks manala teed veel vaata, et ehk suuremgi hulk
Ajalugu 2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud. Sõja lõpp seninägematud purustused ja inimkaotused, ligi 60 miljonit hukkunut. Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO. Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud.
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
2. maailmasõja tagajärjed, sealhulgas Eestile (lähiajalugu 1 lk 158 - 159, eesti ajalugu 2 lk 95) 1) Seninägematud purustused ja inimkaotused ligi 60 miljonit. Holokaust (Holokausti päev 27. jaanuar) - juutide massiline tagakiusamine ja hävitamine natslikul Saksamaal ja Saksamaa okupeeritud aladel 1933. - 1945. aastani. Tapeti umbes 6 miljonit juuti. 2) Vaatamata Atlandi hartale ei järgnenud õiglast maailmakorda. Sealhulgas kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv maailmasning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. 3) Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhenemine ning Külma sõja algus.
SÕJA LÕPP Venemaa ja Saksamaa positsioonid • Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. • Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917. a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) - Veebruarirevolutsioon. • Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917. aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris) - Oktoobrirevolutsioon. • Nov. lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis • Saksamaa alustas Idarindel
teaduslikku koostööd. Liikmesriigid : Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 3. Kirjeld muudatusi inimeste igapäevaelus 1940. aastate lõpul ja 1950. algul. Kriisi nimi Ajalised piirid Miks puhkes Osalenud riigid tagajärjed Korea sõda 1950-1953 Korea oli USA-ÜRO, Lõuna- Suured lõhestatud, Põhja- Korea, Põhja-Korea, inimkaotused, Koera tahab liita Hiina Koreade kogu riiki oma lõhestatus jääb võimu alla, püsima, kommunismi sõlmitakse levitamine, USA Pariisi lepped,
isegi siis oleks me alla jäänud, sest NSVL oli rohkem sõdureid ja sõjatehnikat. Kuid, vaatame asja nüüd teise nurga alt. Kui Eesti Vabariik oleks sõtta astunud ja kindlasti ka kaotanud, oleks me saanud teise staatuse. Me ei oleks andnud oma riiki ära ilma võitluseta, me oleks selle eest võidelnud. Ja kui vaadata Euroopa riikide inimkaotusi, just neid väikeriike, kes hakkasid II Maailmasõjas vastu Nõukogude Liidule, siis Eesti inimkaotused, sõna otseses mõttes surnutena, 1940 1945, on hinnanguliselt 65 000 85 000 surnut ja seda ilma sõjalist vastupanu osutamata. Teatavasti Eesti kodanikkond II Maailmasõja alguses oli miljon ja ükssada tuhat. Inimkaotuste hulk oli 7 % meie rahvaarvust. Samal ajal Soome, kes hakkas vastu, tema elanikkond oli tookord neli miljonit. Ja tema kaotused olid 85000, tähendab kaotas rahvaarvust 2,2 %. Kõige suuremad inimkaotused on just Eestil ja ka Lätil. Milles asi
ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED LIISA KIVISELG, RAMONA METSÄRANTA, ANNA-KAISA LAUR, GETTRID SALUJÄRV, ELIS MIHKELSOO PIIRID TÕSTETAKSE ÜMBER · Compiegne vaherahu, 11.november 1918 (Andandi riik ja Saksamaa) · Euroopa kaart oli oluliselt muutunud · Ida-Euroopas laiunud impeeriumid varisesid kokku ja varem nende koosseisu kuulunud vähemusrahvad jõudsid iseseisvate rahvusriikide loomiseni. IMPEERIUMIDE VÄHIMINE JA RAHVUSRIIKIDE LOOMINE · Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel ära jagatud Poola riik. · Austria-Ungari varemetele tekkis 1918. A 3 iseseisvat riiki · Tsehhoslovakkia ühendas kahe rahva asualad · Lõunaslaavlased panid aluse Balkani poolsaare suurimaleriigile Jugoslaaaviale · Enamlaste vägivaldne võimuletulek põhjustas julma ja verise kodusõja 1918-20 punaste ja valgete vahel INIMKAOTUSED JA SÕJAPURUSTUSED · Esimene maailmasõda ei jätnud puutumata ühtki eluala ega inimest · Hukkus 20miljonit inimest · Materjaalsed kahjud ...
b) Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? osa Poolast Baltikum osa Soomest osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) osa Rumeeniast osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) Sõja tagajärjed a) Võitjariik b) Sõjapurustused. Osa purustustest ise tekitatud (põletatud maa taktika, vaenlasele ei tohtinud midagi jätta) c) Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist f) ÜRO asutajariik Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k) Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj 1946. a Ukraina nälg (põud). Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga
Eesti NSV kuni Stalini surmani 1944 okupeeriti Eesti uuesti Nõukogude liidu poolt (NL). Hävinud oli üle poole elamispinnast. Tartu linnast oli hävinud 60%. Tööstus oli kaotanud 45% oma sõjaeelsest võimsusest, külvipind 40%. Inimkaotused olid 20%. '44 aasta sügisel muudeti Eesti NSV piire. Eestilt võeti ära Petseri ja Narva tagused maad. Eesti kaotas 2 linna - Ivangorod ja Narva. Osa eestlasi hakkas metsavendadeks ehk valge laeva ootamine. Koheselt rakendati kõiki samu tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord
sõjategevus tekitasid ulatuslikke rahulolematusi ühiskonnas ja viisid siiani raskes sisepoliitilises olukorras olnud riiki sügavasse kriisi, mille kulminatsiooniks olid kaks revolutsiooni järjest, täielik riigikorralduse muutmine ja nendele järgnev kodusõda kuni aastani 1922. Tekkinud kriis nõudis riigilt ebasoodsatel tingimustel sõlmida rahu Saksamaaga 1917-1918 aa. Üldtulemuseks olid täiesti hävinenud majandus ja hiiglaslikud territoriaalsed ning inimkaotused. Üks sõja võitjatest oli Prantsusmaa. Versailles´i rahuleping suuresti kaitses ka Inglismaa huve, kuid Prantsusmaa nõutis ja saigi rohkem kasu. Vaatamata sellele, et rindejoon liigus suhteliselt vähe, inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega. Suurel määral peamiseks võitlemisjõuks Läänerindel olid prantslased, inglasi ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks võrdeliselt nimetada abistajateks. Prantsusmaa oli
rahulolematusi ühiskonnas ja viis siiani raskes sisepoliitilises olukorras riiki sügavasse kriisi, mille kulminatsiooniks olid kaks revolutsiooni järjest, täielik riigikorralduse muutmine ja nendele järgnev kodusõda kuni aastani 1922. Tekkinud kriis nõudis riigilt ebasoodsatel tingimustel sõlmida rahu Saksamaaga 1917-1918 a. Tulemuseks olid täiesti hävinenud majandus ja hiiglaslikud territoriaalsed- ning inimkaotused. Sõja võitjaid oli kaks. Üks sõja võitjatest oli Prantsusmaa. Versailles´i rahuleping kaitses suuresti ka Inglismaa huve, kuid Prantsusmaa nõudis ja saigi rohkem kasu. Vaatamata sellele, et rindejoon liigus suhteliselt vähe, inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega. Peamiseks võitlemis jõuks Läänerindel olid prantslased, inglasi ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks võrdeliselt nimetada abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija
Afganistani Partei (PDPA) ja mudzahiidid. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal. Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aastal Hafizullah Amin. Halvenesid suhted NSV Liidu ja Afganistani vahel. 12. detsember 1979 toimus koosolek NSV Liidu mõjuvõimsama neliku vahel (Breznev, Juri Andropov, Dmitri Ustinov, Andrei Gromõko). Koosolekuga otsustati lõplikult NSV Liidu väed Afganistani viia. NSV Liidu vägede esimesed inimkaotused tulid juba 25. detsembri õhtul. 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad. Toimus riigipööre Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ning staabihooneid. Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee. Afganistani sõjas sõdis ka 1652 tollasest Eesti NSVst kutsealustena teeninud meest. Neist 36 hukkus.
Avaliku külma sõja algus kahe Saksa riigi loomine Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik vabariik, Lääne-Berliini ei liideta Ida- Saksamaaga; 1949.a. luukase lisaks Brüsseli paktile (1948) veel NATO - 1949 2. KOREA SÕDA 1950-1953 Põhjus: Korea oli lõhestatud, Põhja-Korea tahab liita kogu riiki oma võimu alla, kommunismi levitamine, USA poolt jälle kommunismi leviku tõkestamine Osapooled: USA ÜRO , Lõuna Korea Põhja-Korea, Hiina Tagajärg: suured inimkaotused, Koreade lõhestatus jääb püsima, pretsedent ÜRO sekkumise näol; Kaugemad tagajärjed: kardetakse analoogiliste stsenaariumide kordumist teiste lõhestatud riikide, nagu Saksamaa puhul sõlmitakse Pariisi lepped, SLV taasrelvastamine, 1949 oli loodud NATO, Saksamaa NATO liikmeks 1954, Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 3. BERLIINI KRIIS 1958-1961 Põhjus: suur põgenikehulk idast läände
Berliini blokaad Korea sõda Kuuba kriis Vietnami sõda Afganistani sõda 1948-49 1950-53 1962 1964-73 1979-89 Lääne-Berliin ja Põhja-Korea ja Kuuba ja USA, Vietnam ja USA Afganistan ja NSVL Lõuna-Korea, NSVL NSVL USA Toimus Saksamaa Hukkus ~1 mln Kriisi lõpuks Inimkaotused, Inimkaotused, lõplik lõhenemine. inimest ja säilis pinged säilisid, USA Afganistani 2 Korea USA ja NSVL sõjavastane põgenike vaenutsevat suhted protest, kahe naasemine riiki. halvenesid. Vietnami kodumaale, ühendamine. kommunistide
2. Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? · osa Poolast · Baltikum · osa Soomest · osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) · osa Rumeeniast · osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) 3. Sõja tagajärjed a) Võitjariik b) Sõjapurustused. Osa purustustest ise tekitatud (põletatud maa taktika, vaenlasele ei tohtinud midagi jätta) c) Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist. Sisenes vabastajana, jäigi sinna. f) ÜRO asutajariik Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k) · Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj · 1946. a Ukraina nälg (põud)
said haavata, osad surid. Hitler tõmbas kõrvad lonti ning jättis sõja seljataha, andis alla ning kogu tema armee tegi sama, järgisid Hitlerit. Loe teksti Normandia dessandist ja vastupanuliikumisest Prantsusmaal ning leia kolm põhjust, miks oli teise maailmasõja suurim dessantoperatsioon liitlastele edukas. 1. Nad kindlustasid kõik rannad, kus võis oodata meredessanti 2. Edastasid raadiosidega valeinfot dessandi toimumise ja aja kohta. Pettus läks korda 3. Inimkaotused olid väikesed, kardeti suuremat kaotust Täida tabel teise maailmasõja ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta konverents aasta otsused teheran 28. nov – 1. dets 1943 Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid jalta 4.-11.veebr 1945 Nõukogude liit pidi pärast Saksamaa
REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Kriisi küpsemine Venemaal 1917 • Rahutused sõjaväes: suured inimkaotused sõjas, vilets varustamine. • Majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi-, kütuse- ja toidukriis. • Keisrivõimu autoriteedi langus. • Rahulolematuse üldine kasv: rahvuslikud vastuolud, aktiviseerunud töölisliikumine. Grigori Rasputin Veebruarirevolutsioon • 17. dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27
II otsus - Lõid regulaararmee ● Miks on 4. juuli 1776. aasta Ameerika Ühendriikide ajaloos oluline? Vastus: Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon Järgnes iseseisvussõda, mis toimus aastatel 1775-1783. Ameeriklastel õnnestus sõda võita, sest: 1. neil oli kõrgem moraal, kuna võitlesid oma maa ja vabaduse eest 2. nad kasutasid uue taktikana lahkrivi (asetusid lahinguväljal hajusalt, olid puu või kivi taga), tänu millele olid inimkaotused väiksemad. ● Mis aastal sõlmiti Versailles´ rahu? Mis oli selle tulemus? Vastus: 1783 aastal, Inglismaa tunnustas oma endiste kolooniate iseseisvust. 1789. a kehtima hakanud põhiseadus sätestas: 1. riikide liidust kujunes liitriik – United States of America 2. riik on tugeva keskvõimuga föderaalriik, kus osariikidel suur õigus ise ennast valitseda. Välja arvatud rahandus-, kaitse- ja välispoliitika. 3
17. juuli 1942.a Vastupealetung 19. november Saksa väed kapituliseerusid 1942.a 2. veebruar. 1943.a El-Alameini lahing Novembris läksid brittide väed El-Alameinis pealetungile ning 1942 1943 see oli edukas Põhja-Aafrika, 1943. aasta mais olid Itaalia-Saksa väed sunnitud alistuma (USA Egiptus tuli appi) 16. Selgita näidete abil väidet: II maailmasõda oli totaalne sõda kui IMSi inimkaotused põhinesid rindel olnud meestest siis IIMSis olid paljud neist aga tsiviilelanikud...samuti pidid okupeeritud maade rahvad sõdima siis okupeeritud maa poolt(Saksa või NSVL) *sõjaline tegevus *ei piirdu ainult euroopaga *Jaapan-Hiina seal kandis ka sõjategevus 17. Pariisi rahukonverents osalised, kokkulepped, tähtsus? Osalised: Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux
vürstkondadeks. Peale 1468. aastat hakkas keisrivõim nõrgenema. Kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus kõigest formaalsuseks. Hiljem kujunes moslemite sultanaatidest Etioopiale oht. Seega vajati liitlasi. Abi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi. Algas 30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al- Ghazi eestvedamisel. Etioopial suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos saavutas Etioopia keisrina aga edu moslemite vastu. Kuid just siis jõudsid appi vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid siiski lõplikult ei purustatud. Aga Adalis oli tekkinud näljahäda pärast Calawdewosi tapmist, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste vallutuskatsed ebaõnnestusid samuti. 19. sajandi keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu
II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20 mlj.suur tsiviilohvrite hulk,Hitler küll võideti,kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas,balti riigid jäid NSVL võimu alla,Kesk-ja Ida-euroopa Moskva mõju alla.tekkis nn teine maailm,euroopa ja kogu maailma lõhenemine,külm sõda.II MS tagajärjed Eestile-Eesti kaotas oma iseseisvuse ja langes ~50 aastaks võõrvõimude (Saksa okupatsioon 1941- 1944;Nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja 1944 -1991) okupatsiooni alla.rängad inimkaotused,rahvaarv vähenes ~200 000 inimese võrr.suured materiaalsed purustused:mitmed suured linnad maatasa;purustatud oli enamus tööstusettevõtteid ;maal oli vähenenud külvipind, kariloomade arv ja saagikus.baaside leping-leping NSVL ja Eesti vahel,sõlmiti 28.sept.1939.eesti okupeerimine ja annekteerimine NSVL poolt-16.juuni 1940 ultimaatum eestile.alistuti vastupanuta, sest sõjaline vastupanu lootusetu.3.-6. august 1940 NSVL ülemnõukogu vormistas balti
Saksamaa liitlased lahkusid sõjast, reservid hakkasid otsa lõppema (mehed, toit, nafta). 9. Millal sõlmiti vaherahu? 11.11.1918 10. Millised rahutingimused suruti Saksamaale peale? Miks olid need tingimused ohtlikud? Umbes 1/8 territooriumist tuli loovutada, sõjaväes võis olla 100000 meest, reparatsioonid(sõjamaksud), 15 aastaks moodustati Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa suruti alla ja sellega ei saanud leppida. 11. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Inimkaotused, esile kerkis USA, Demokraatia kriis tugevdas äärmuslasi, kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa. 12. Mida tähendas kaksikvõim Venemaale? Oli kaks võimu, tekkis olukord, kus keegi ei suutnud end kehtsetada, mõjutas valitsuse autoriteeti. 13. Miks langes Ajutise Valitsuse autoriteet? Sõda Saksamaaga jätkus, olulised reformid jäid Asutava Kogu hooleks. 14. Mida lubasid enamlased rahvale? Rahu, leiba ja maad. 15. Mille poolest oli tähtis Preisti rahu
Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. TAGAJÄRJED: 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2)kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le;
mai 1945. Eesti, P-Eesti ja Lääne- Eesti saared. Saksa okupatsioon ja sõjategevus 1944. aastal. Saksa okupatsiooni hakkas toimuma uus sõjategevus. Toimusid lahingud näiteks Narvas, Sinimägedes ja Tartus. Punaarmee Narva pealetung algas 25.juulil, 26.juuli 10.august aga toimus Sinimägede lahing. Sinimägede lahing Sinimägede lahingut nimetatakse ka lahinguks Tannenbergi liinil. Rünnak järgnes rünnakule. Inimkaotused olid suured mõlemale poolele. Iseseisvuse taastamise katse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Toimusid põrandaalused liikumised, sest Saksa võimudega ei oldud rahul. 18.09.1944 nimetati Jüri Uluotsa poolt Eesti Vabariigi uue valituse eesotsa Otto Tief. Otto Tief tahab hoida Tallinnat enda käes. Ka üritas ta saada tunnustust teistelt riikidelt, mis ei õnnestunud. TULEMUS: Kogu Eesti ala taas Nõukogude okupatsiooni all.
Mis sai Eesti eliidist? 3. Mida kujutas endast Saksa okupatsioon Eestis? Kuidas suhtus Suur- Saksamaa Eesti iseseisvuse küsimusse, kelle vastu rakendati Saksa okupatsiooni ajal vägivalda, kuidas kasutati ära majandust? Millal moodustati, kus sõdisid eestlastest koosnevad sõjaväeüksused Nõukogude ja Saksa armeedes? Millal taasvallutati Eesti NSV Liidu poolt? Millised olid II maailmasõja tagajärjed Eestile: inimkaotused, materiaalsed kaotused, omariikluse kaotus. 4. Mõisted: MRP salaprotokollid, baaside leping, 21. juuni 1940 riigipööre, 14. juuni 1941 küüditamine, Eesti 20. SS-diviis, Punaarmee Eesti laskurkorpus. 5. Nimed: Jüri Uluots, Johannes Vares-Barbarus, Konstantin Päts, Johan Laidoner, Alfons Rebane, Lembit Pärn, Hjalmar Mäe ENSV ja Eesti taasiseseisvumine 1. Millised olid tähtsamad võimuorganid ja isikud, kes valitsesid ENSVd 1940.-
tingimusteta ultimaatum kapituleerumiseks, 2 aatom pommi viskamine jaapanile (6.aug ja 9.aug Hiroshimale ja Nagasakile) 7) Aastaarvud: a) Sõja algus- 1.sept.1939 b) Suure Isamaasõja algus- 1942 c) Pearl Harbouri pommitamine- 1941 7.Dets d) Stalingradi lahing- 1942-1943 e) Leningradi blokaad- 1941-1944 f) Saksamaa kapituleerumine- 1945 g) II MS lõpp (lõppes Jaapani kapituleerumisega)- 14aug.1945 8) Sõja tagajärjed- Inimkaotused 50-70milj, suur osa tsiviilelanikud. Hiigelsuured sõjakulud: 1500mld USD, muutus maailma poliitiline kaart Balti riigid kaotasid iseseisvuse, GER lõhenemine.
olnud konverentsil esindatud ning nad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Samas leidus ka riike võitja ehk Antanti poolel, kes ei olnud rahul sõja tulemustega. Itaalia leidis, et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured ning Jaapan, kes oli sõtta astudes unistanud võimu saavutamisest Ida-Aasias. Ainsaks selgeks võitjaks Esimeses maailmasõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi sõjast puutumata ning inimkaotused võrreldes teiste riikidega olid suhteliselt väikesed. Kui enne maailmasõja puhkemist olid Ammerika Ühendriigid Euroopale suuri summasid võlgu, siis sõja lõppedes oli olukord vastupidine. USA majanduslik positsioon maailmas kasvas. Sõja järel hakkasid Euroopa riigid USAst majanduslikult sõltuma. Võitjad said juurde palju uusi alasid. Briti impeerium saavutas suurima ulatuse. Otseselt sõja võitnud riikide kõrval võib võitjateks pidada ka impeeriumide lagunemise
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda leidis aset 28. juunist 1914-st aastast 11. novembrini 1918-nda aastani. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõjategevus mõjus laastavalt kõikidele sõjas osalenud riikidele ning tagajärgedeks olid suured inimkaotused ja majanduse ruineeritus. Siiski ei lõppenud sõda ainult kaotajatega, vaid oli ka võitjaid. Aravatavasti suurimaks võitjaks võib pidada USA-d. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu ja sellest sõltuv, siis pärast sõda oli jõudude vahekord muutunud. Seda seetõttu, et USA varustas Antanti toidumoona, suurte laenude ja tarnis vaarustust. Ameerika Ühendriikide võit seisnes ka selles, et nende territoorium jäi sõjast puutumata, nad astusid sõtta hiljem
Rahvusvahelised suhted maailmasõja teel Bosnia kriis- 1908. Bosnia ja Hertsegoviina jäid Türgile, provints allutati AustriaUngarile. Tagajärjeks okupatsioon ja anneksioon. Olemus: kuulutati Bosnia ja Hertsegoviina liidetuks AustriaUngariga, välispoliitiline kriis. Maroko kriis 1905-1906. Maroko iseseisvus ja territoriaalne tulevik säilis. Osalejad: Saksamaa ja Prantsusmaa. Teine Maroko kriis 1911. Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Saab protektoraat. Pingestas rahvusvahelisi suhteid ning ka tülisid. Maroko kriisi kasutas ära Itaalia, viis ellu oma valutusplaani, hõivas Aafrika põhjaosa. Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris. Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa (Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Sõlmiti 191...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked kuna olid suured inimkaotused ja majanduslik allakäik. Kuid kaotusi täis sõjas oli ka riike, kes sellest võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kellel tuli leppida inimkaotustega, kuid kelle territoorium jäi puutumatuks. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi. Euroopa hakkas USA-st sõltuma kuna sai temalt raha, varustuse ja toidu. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et kuna ta astus viimasena sõtta, oli
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused: Vastuolud suurriikide vahel. Näiteks suurbritannia ja saksamaa vahel kuna mõlemad tahtsid olla juhtival positsioonil. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli kaotatud territooriumi pärast. Austria-Ungari ja Venemaa Balkani pärast. Alahinnati ohtu ning suurriigid ei oskand oodata maailmasõda. Sõda romantiseeriti ning kujutati heana. Puudusid organisatsioonid mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõda algas sellega, et Austria troonipärija tapeti Serbia patrioodi poolt. Suurriikide sõjalised plaanid: Saksamaa plaan: kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi ning minna seejärel Pariisi ja suruda Prantsuse väed vastu kindulusti Saksa-Prantsuse piiril. Välksõda taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitselii...
rindest läbi murda. Saksamaa hakkas panustama Venemaa nõrgestamisele, et saada rahuleping ja sõda lõpetada. Itaallaste pealetung A-U'le, mis oli küll edukas, kuid mitte märkimisväärne. Türgi ja Bulgaaria pealetung Serbiale Saksamaa allveelaevad ründavad kaubalaevu ja ka USA reisilaeva, mille tulemusena USA sõtta astub 1916 veeb-sept Verduin'i lahing Prantsusmaale sisse saamiseks tuli Sks minna läbi Verduini kaitserajatiste läbimurre ei õnnestu, kuid suured inimkaotused 26. juuni 26. okt Somme'i lahing Pr ja Ing väed üritavad Sks piire läbida kasutati esimest korda tanke Ing poolt , läbimurre osutub tulutuks ja suured inimkaotused jälle Idarindel toimis vene õhuluure et näha kui kaugel on Sks rindejoon Aug Rumeenia astub Antante poolel sõtta okupeeritakse Sks poolt 1916 Jüüti merelahing sks ja ing laevastiku kokkupõrge ingl kaotused olid suuremad kui sks, kuid eesmärgi sks ei saavutanud 1917 USA sõtta astumine!
Ameerika teadlased väidavad, et laastavad orkaanid muutuvad sagedasemaks ja võimsamaks inimkonna süü läbi. Orkaanidele lisab võimsust kasvuhoonegaaside mõjul soojenev merevesi. Merevee temperatuuri orkaanide tugevusega seostanud uuringust inspiratsiooni saanud USA teadlased tõestasid, et pinnavee soojenemise taga on suuresti inimtegevuse mõju. Täpsemalt fossiilkütuste põletamisest tingitud kliima soojenemine. Kui ennist sai öeldud, et orkaan Katrina tagajärgedeks olid suured inimkaotused ja rahalises mõttes suur tagasilöök USA-le, siis tegelikult oli kahju märksa suurem. Keskkond ja majandus olid olid samuti saanud suure löögi osaliseks. Torm põhjustas olulisel määral ranna erosiooni ning mõnes kohas olid rannaalad täiseti hävitatud. Need piirkonnad, mida enam polnud, olid olnud elukohaks mereimetajatele, partidele, kilpkonnadele, pelikanidele ja teistele loomadele. Lisaks sellele oli ligi 20% kohalikest soodest tänu tormile täielikult vee all
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked, sest olid suured inimkaotused ja majanduse allakäik. Kuid siiski oli kaotusi täis sõjas ka riike, kes sellest midagi võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kel tuli leppida küll inimkaotustega, kuid kelle territoorium puutumatuks jäi. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi ning Euroopa hakkas USA-st sõltuma, kes varustas raha, varustuse ja toiduga. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et ta astus sõtta viimasena, seega olid ka inimkahjud
kodanikeks; Atlandi harta kohaselt lubati taastada iseseisvus) *Kersteni komisjon(USA andis mõista et ei tunusta Balti riikide liitumist NSVL-a) Muudatused:*territoriaalsed muutused*kujundati liidu vabariikideks*kohalikud kommunistlikud parteid Moskvale alluvad *juunikommunistid:Karotamm(est), Kalnberzins(ltv), Snieckus(leedu) *massirepressioonid*suurküüditamine 26 märts 1949*metsavennad( vastupanuliikujad*põllumajanduse sundkollektiviseerimine ELUOLU: Purustused ja inimkaotused suured:kaotajad Sks, Jaapan, It*Ühine turg *Beebibuum 20 saj suurim Tehnika, arh, mööbel:Põrnikas algava heaolu sümbol*värvilised telesaated 1953*vabaplaneering ehituses *moes oli sõjaeelne mööbelMood*rõivamoes olid sõjaväelised jooned *Christian Dior Edusammud*tuumafüüsika *Vesinikupomm*Lennundus kosmonautika, arvutite loomine*Arvutitehnika arendusele andis tõuke muukida lahti sifrisüsteem Enigma*Eniac ameerikasIdeed ja suhtumine
1. I maailmasõda põhjused, ajend, tulemused. Aeg. Põhjused:Võimule tulek (kolooniaties), Ei soovitud Saksamaa kasvavat majandusliku edu, puudusid rahvusvahelised organisatsionid, sõda romantiseeriti (tehti propaganda). Ajend: Austria- Ungari troonipärija tapmine. Tappis Serbia üliõpilane. Tulemused: Euroopa riikide piirid muutusid drastiliselt. Purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austra-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Suured inimkaotused, tehnika areng, muutused ühiskonnas (naised, pessimism). Aeg: 28.07.1914-11.11.1918. 2. Muutused sõjapidamises 3 näidet, muutused ühiskonnas positiivsed/ negatiivsed. Muutused sõjapidamises: Sõjalennukid, tankid, mürkgaas, positsioonisõda ehk kaevikusõda. Positiivsed muutused: naiste iseseisvumine. Meestega võrdsete õiguste saamine, mitmed rigid kehtestasid iseseivuse. Negatiivsed muutused: füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, elutustase langes, levisid epideemiad. 3
Etioopia idaosas võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700km laiusel alal, ja tõusevad üle 4500m kõrgusele Siemeni mägedes. 16.-17. sajand Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemitel seega vajati liitlasi. Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud ala vaid levitada katoliku usu piirkonda. 30-aastane sõda. Etioopia suured inimkaotused, hävinud linnad, kloostrid, paleed. Clawdewos (1540-1559) saavutas edu moslemite vastu. Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimust, sest olemas olev koosnes paljudest üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. 17.-18. sajand Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari. Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. Vaimse elu edenemine. Iyasu II (1730-1755)- hariduse, teaduse, kirjanduse areng. Võim läks üle kohalikele valitsejatele (vürstidele) 19.sajand
Maailmasõja kaotajaks saab nimetada ka Venemaad. Venemaa oli võrreldes teiste riikidega halvasti relvastatud ja selle majanduslik olukord oli vilets, mis aga takistas sõjaväe varustamist. Venemaa pidi sõdima kolme riigiga Saksamaa, Türgi ja Austria-Ungari. Sõjategevus tekitas ulatuslikke rahulolematusi ühiskonnas ja viis riigi sügavasse kriisi. Tekkinud kriisi tõttu pidi Venemaa sõlmima rahu Saksamaaga. Tulemuseks oli hävinenud majandus ning suured territoriaalsed ja inimkaotused. Venemaa kaotus tõi kasu aga uutele tekkinud riikidele, nagu nt. Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Üheks võitjaks saab nimetada ka Prantsusmaad. Prantsusmaa sai Saksamaalt tagasi Elsass-Lotringi ning samuti ka suuri kahjutasusid. Versailles' leping kaitses Prantsusmaa huve (osaliselt ka Inglismaa). Sõda kahjustas ka Austria-Ungarit. Tekkisid eraldi riigid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Esimene maailmasõda oli katastroof. Sõda võttis13 miljonit inimelu ja veel 20 miljonit
sõjateoreetikud. Vaimustus asendus sõjatüdimusega. I Maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Paljud kodud jäid ilma kas isast või emast. Sõjapurustuste tõttu oli häiritud inimeste kogu igapäevane elu. Lapsed ei saanud korralikult koolis käia, oli toidu puudus. Samuti hakkasid levima haigused:puudusid ravimid ja puudus korralik arstiabi. Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused, üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Sellest oli saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud ainult II Maailmasõjas. Arvan, et sõda mõjus inimestele rängalt. Maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad. See oli kallim seni peetud sõdadest. Sõda oli kasulik põhiliselt sõjatööstusele, kes sai uusi relvi katsetada ja äri ajada. Majandus allutati
1. Millised olid teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile? Teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile olid halvad. Riik oli laastatud, suur linnad pommitamise tagajärjel lagunenud, inimkaotused olid rängad ja ettevõtted maatasa tehtud. Saagikus, külvipind ja kariloomade arv olid kohutavalt kahanenud. Eestile tähtsad otused tehti Moskvas ja suruti peale NSVL-i reeglid: I partei süsteem, ettevõtted riigistati, loodi kolhoosid, maad kuulusid riigile. Läbi viidi ka jõhker vägivalla poliitika – küüditamised, vahistamised ja hukkamised. Eesti rahvas ei olnud selle kõigega rahul ja püüti vastu hakata, luues nt metsavendlus jne
pidi tagastama vangid, loovutama tehnika ja relvastuse ning viima välja väed okupeeritud aladelt. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manööversõda – Püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel, olukorra kiire ning ootamatu muutumine. 3. märts 1918 Bresti rahu – Sõlmiti, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal 5. Millised olid I maailmasõja tulemused?( inimkaotused, purustused, muutused elu-olus ja majanduses). Kuidas mõjutas sõda Austria-Ungari, Vene, Türgi impeeriumite saatust? *Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriume, pandi ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. *Tohutud inimkaotused, u 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut *Purustati vanad moraalinormid (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea)
* Vähenes religiooni mõju * Kiirelt kasvas maksukoormus * Rahvuste vahelised sallimatused * Riik kontrollis ressursside jaotamist ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: * Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. * Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). * Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). * Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naiste iseseisvumine, naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus- võrdsete õiguste saamine meestega; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. * Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv.
* naiste õiguste suurenemine * majanduskriis * Suurriikide lagunemine * rikutud maa, kadunud põlvkond TAGAJÄRJED: * Lagunesid Impeeriumid: Türgi Impeerium(Osmanite), Austria-Ungari Impeerium, Venemaa Impeerium, Saksamaa Impeerium. * Tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. * Inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused 2) Kadunud põlvkonna kujunemina- sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse 3) Impeeriumite lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi 4) Vene revolutsioon ja selle mõjud 5) Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola 6) Revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le
Hinnangute kohaselt nõudis Teine Maailmasõda umbes 70 000 000 it inimelu, tänapäeval on võimatu seda arvu enam kindlaks teha. Kõige suuremad inimelude kaotused oli NSV Liidul, 7 miljont hukkunud sõjaväelast ja 7 miljonit hukkunud tsiviilisikut. Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase ning umbes 3,4 miljonit tsiviilisikut. Kuid protsendiliselt olid kõige suuremad kaotused Poolal kes kaotas ligi 20% oma elanikkonnast, ehk umbes 6 miljonit tsiviilisikut. Inimkaotused nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas olid LääneEuroopaga võrreldes suuremad IdaEuroopas. Erinevalt teistest sõdadest mis ajaloos on olnud, on Teises Maailmasõjas toime pandud väga palju inimsusevastaseid kuritegusid. Järgmised sõjakuriteod on toime pandud Nõukogude Liidu poolt. Kui Teise Maailmasõja algul oli NSV Liit ja Saksamaa Poola vallutanud oli punavägede vangi langenud umbes 250.000 poola sõdurit ja ohvitseri. Algselt pani Stalin nad maanteid ehitama ja
Teise maailmasõja tagajärjed maailmale Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal ning jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ma usun, et seda võib nimetada kui ohvrite-ja purustusterohkemaks sõjaks Euroopa ajaloos. Sõja tulemused muutsid suuresti jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid välja Teise maailmasõja kaotajad, kelleks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Sõjast väljusid võitjatena Suurbritannia, Prantusmaa, NSV Liit ja USA. Kahest viimasest läks aga kõik lahti. Nimelt nad esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet. Üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Mõlemad riigid soovisid oma positsioone tugevdada ning ma arvan, et esimeseks selliseks sammuks oligi Trumani doktriin, mida loetakse ka kui kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks. Samas oli eelnevalt Churchilli kõnes kõlanud mõiste ''raudne eesriie''. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust m...
üldse ära ning kindralistaap saadeti laiali. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu, ning kolooniad jagati ümber. Ülejäänud Euroopas aga tekkisid uued riigid, nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austria ning Ungari. Samuti lagunesid Esimese Maailmasõja tulemusena impeeriumid: Saksamaa, Austria- Ungari, Osmanid, Venemaa. Kukutati dünastiaid: Hohenzollerid, Habsburgid, Osmanid ning Romanovid. Vaatamata sellele, et rindejoon liikus väga vähe ning inimkaotused olid suhtelised samad Saksamaaga võrreldes võitis sõja Antant, kuhu kuulus ka Prantsusmaa. Versailles' rahuleping kaitses väga suuresti ka Inglismaad ning tema huve. Suurel määral oli Läänerindel sõdijateks prantslased. Inglasi, ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks nimetada pigem abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemusena sai riik Saksamaalt Elsass-Lotrigi ning kaotajad maksid võitjatele suuri kahjutasusid.
Julm, kuid edasiviiv I maailmasõda Esimene maailmasõda, mis mõjutas suurt osa maailmast, kestis 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõja, kus konfliktseteks poolteks olid Keskriigid ja Antant, vallandas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandile korraldatud atentaat. Nagu elus üldse, on ka sõjas nii, et pole head ilma halvata. Nende sõjaaastate jooksul kaotati palju, kuid ka võidukarikas ei jäänud päris tühjaks. Esimene maailmasõda oli julm. Ohvrite arvu poolest on seda ületanud vaid Teine maailmasõda, kus hukkus väidetavalt ligikaudu 62 miljonit inimest. Kokku oli Esimeses Maailmasõjas rindel langenuid üle 9 miljoni, lisaks veel umbes 20 miljonit haavatut. Näiteks kõige verisem oli Verduni lahing, mis kestis ligikaudu 10 kuud. Seal jahvatati nn. sõja ,,hakklihamasinas" läbi ligikaudu miljon meest. Sõja ohvriteks võib lugeda ka nn. ,,kadunud sugupõlve". Esimene maailmasõda oli jõhker ja ebainim...
o Polnud piisavalt jõukad, et sõjamehi välja koolitada ega pidada o Eestlastel puudus sõjaline haridus, kuid ordumehed olid õppinud sõjamehed osavamad, parem relvastus jms o Puudus riik, riiklus o Ei kasutatud linnuse ehitamisel mörti (linnus oleks tugevam olnud) o Vaenlasi oli palju, peamiselt tolleaegne kristlik Euroopa II. Mida negatiivset tõi kaasa vallutus? o Inimkaotused o Majanduslik langus, lakkasid olemast eestlastest ülikkond o Eestlaste loomulik areng katkestati tõstes meid muinasajast kõrgemasse keskaega o Keskaja 3 seisust: vaimulikud, feodaalid, talupojad. Eestlastest said talupojad. Rahvuse piir = seisuse piir (eestlane talupoeg, sakslane feodaal v vaimulik) o Eestlane ei saanud valitsemises kaasarääkida, ka maad puudutavates küsimustes. III
17.09- Algas Tallinna operatsioon. Kirde-Eestis jätsid Saksa väed positsioonid lahinguta maha ja taganesid. Vastu pidasid eestlased. Suur osa saksa vägedest pääses laevadele ja taandus Riiga. 25.09- Oli Mandri-Eesti sakslastest vaba. Hiiumaa ja suurem osa saaremaast vabastati kiiresti. Lahingud Sõrve saare pärast kestsid aga veel poolteist kuud. 24.11- Paisati viimsed saksa üksused merre. Eesti kannatas rängalt. Purustatud oli 5% majandusest. 9.märts. 1944.a. oli tallinna pommitamine, inimkaotused olid suured: evakueeritud, küüditatud, sõdurid rindel, hukkunud pommirünnakutel jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
