docstxt/122945875513392.txt
novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 18. augustil 1989. Nii Res Publica kui Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise Isamaaliidust Res Publicasse.
ka kõiki seadusi rahvahääletusele panna. Minule tundub see ainukese mõistliku lahenduseda ID-kaardi ja digitaalallkirja kasutamiseks. Siinkohal ei pea ma silmas vist ka praegu eksisteerivat (või plaanitavat) võimalust rahvahääletustest või valimistest Interneti teel osa võtta, vaid hoopis kõigi seaduste rahvahääletusele panekut ja mingilaadsete elektrooniliste hääletuspunktide sisse seadmist yle vabariigi. ISAMAALIIT Erakond Isamaaliit on rahvuskeskne, kristlik-demokraatlikele ja alalhoidlikele põhi- mõtetele tuginev erakond, mille tegevuse eesmärgiks on Eesti Vabariigi ülesehitamine ja arendamine demokraatliku rahvusriigina. Isamaaliit on moodustatud 20. augustil 1988. aastal asutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja 12. novembril 1992. aastal asutatud Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" ühinemisel 2. detsembril 1995. aastal. Isamaaliit loodi 2. detsembril 1995 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Rahvusliku
Vabadussõda 2) riigivanem 3) maareformi tulemusena loodud talud- asendustalud 2) 23. juunil tähistatakse Võidupüha. Mis puhul? Siis saavutasid eestlased Võnnu lahingus võidu Landeswehr' i üle. 3) Kas järgnevad sündmused olid enne või pärast 1934 " vaikivat "ajastut ? Enne: vabadussõjalaste aktiivne tegevus kehtestati laialdased kodanikuvabadused Pärast: kehtestati autoritaarne diktatuur loodi ainupartei Isamaaliit 4) Miks nimetatakse vaikivat ajastut vaikivaks ajastuks ? Mis olid vaikiva ajastu tunnusteks (3) ? Konstantin Pätsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Sest vaikival ajastul, saadeti riigikogu laiali ehk riigikogu oli vaikivas olekus. Tunnused: riigikogu saadeti laiali, seadusi võttis vastu riigipea Konstantin Päts, 1 partei lubatud (Isamaaliit) , kehtis tsensuur ajakirjanduse üle.
"Vaikiv ajastu"kas pöördepunkt Eesti ajaloos? "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta; kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Muutused algasid demokraatliku korra asendamise autoritaarsega reziimiga. Sellega seoses hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust: suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile
toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? · 1938. a loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President
toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? · 1938. a loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President
5.1. Kes olid selle läbiviijad? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 6. Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret. Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati (ainupartei Isamaaliit) Võim ainult riigipeal. 6.1. Millised muutused toimusid? Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelati parteid (loodi riiklik ainupartei Isamaaliit) ja meeleavaldused, riigikogu saadet laiali, olulisemate asutuste (sh ülikoolid, kirikud jt) üle kehtestati kontroll, mitu ajalehte suleti. 7. "Vaikiv ajastu". Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. kaitseseisukord
Kaarel Eenpalu Kaarel Eenpalu oli: · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees. Teda peetakse Eesti Politsei rajajaks. Ta kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud.
vapside e vabadussõjalaste võitu presidendi valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Miks on hakatud diktatuuri kehtestamise aega nimetama “Vaikivaks ajastuks”? - 2. oktoobril 1934 Riigikogu istungjärg kuulutatakse lõpetatuks tolleaegse siseministri Kaarel Eenpalu (Karl Einbund) poolt - Parlament jäi “vaikivasse olekusse”, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi sisepoliitiline organisatsioon Isamaaliit 1938- jõustus uus põhiseadus, sest uued riigijuhid rikkusid pidevalt oma võimu teostades põhiseadust, mille järel uus koostati. Mille poolest 1938. aastal jõustunud 3. põhiseadus erines 1920. aastal jõustunud 3. Põhiseadusest? - Rahvaalgatus kaotati - Loodi presidendi ametikoht - Loodi kahekojaline parlament: 80 liikmeline Riigivolikogu ja 40 liikmeline Riiginõukogu. Aprillis 1938. - K. Päts sai esimeseks riigijuhiks. Jaan Tõnisson- 30
Ta lähtub subsidiaarsusprinsiibist ühiskonnas- ühiskond ja riik sekkuvad ainult siis, kui väiksemad grupid ei suuda enam oma ülesannetega toime tulla. Väga tähtsaks peetakse ka idenditeeti, traditsioonide järjepidevust, keele ja kultuuri säilitamist. Isamaaliidu sotsiaalpoliitika eesmärgiks on kindlustada inimväärne elu kõigile, kaitsta vaesuse ja mahajäetuse eest, tugevdada valikuvabadust ja omavastutust ning tagada ühiskonnale turvatunne ning tasakaal. Isamaaliit väärtustab haridust ning pooldab aktiivset ja effektiivset tööhõivepoliitikat , et vältida suurt tööstuse kasvu. Isamaaliit pooldab kultuuriautonoomiat, et võimaldada erinevatel rahvusgruppidel emakeelne põhiharidus. Ehkki traditsioonilist konservatismi tänapäeval peaaegu ei esine, on säilinud mitmed nende ideed( traditsioonid, eraomand, riigi terviklikkus, rahvas). Eestis üldjoontes pole konservatism suurt edu saavutanud. Mõned konservatiividena tuntud poliitikud:
toetas Vabadussõdalasi (tuntud kui ka vapsid). Vapside nõudmiseks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. (`'kord majja'') Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Keelustatakse erakonnad, piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse sellega keelustati streigid, loodi ainupartei Eestis Isamaaliit. 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli ühe kojaline parlament , 1938 aga kahe kojaline parlament. 1920 oli demokraatlik kord, erakondasid oli palju. 1938 oli aga presidentaalne võim kus presindendil olid diktaatrolikud volitused. 11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? Maaküsimus (eestlaste käes vaid 42% maast, mõisad talunikele).
1995. aasta 5. märtsil toimusid VIII Riigikogu valimised 1992. aasta põhiseaduse alusel. Valimiste võitjateks olid Keskerakond ja Koonderakond, kellega liitusid eelmistel valimistel kõrvale jäänud Maarahva Ühenduse moodustanud erakonnad. Alates 1995. aastast valitakse Riigikogu 4 aastaks. 7. märtsil 1999. aastal valis Eesti kodanikkond IX Riigikogu. Riigikogu valimise seaduses ettenähtud viie protsendi künnise ületas seitse erakonda - Keskerakond, Isamaaliit, Mõõdukad, Reformierakond, Koonderakond, Eesti Maarahvaerakond, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. 2. märtsil 2003. aastal valis Eesti kodanikkond X Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Isamaaliit ja Rahvaerakond Mõõdukad (alates 10.02.2004 Sotsiaaldemokraatlik Erakond). 4
juhtus? Toimus 12. märtsil 1934. aastal. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondmaks võimu enda kätte. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjaliste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati ploiitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andam riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajast. Kuna uued riigijuhid rikkusid ima võimu kehtestamisega korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 6
Vaikiv ajastu Kristel-Kai Kooskora Sandra Aruste Vaikivajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12.märts 1934 kuni 21.juuni 1940 Vaikiva ajastu algus Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september
Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid
1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga). Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku
uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920
RIIGIKOGU: http://www.abiks.pri.ee 1)formaalõiguslik struktuur juhatus(spiiker(E.Ergma,res publica) ja 2 asespiikrit(P.Kreitsberg(SL), R.Lang(Reform.)) komisjon( 1.alalised(keskkonna, kultuuri, majandus, maaelu, põhiseaduse, rahandus,riigikaitse) 2.ajutised ) 2)poliitiline struktuur (koalitsioon (fraktsioonid(res publica, reform, rahvaliit)) opositsioon(fraktsioonid(keskerakond, sotsiaaldemo, isamaaliit, sotsiooaliberaalid)) RIIGIKOGU ÜLESANDED *võtab vasta seadusi *ja riigieelarve *kinnitab ja tühistab valitsuse välislepingud *kinnitab presidendi esitatud kandidatuurid (ntx peaminister, riigikohtu esimees) *võib avaldada umbusaldust(ntx ministritele) *otsustab rahvahääletuse korraldamise *kuulutab igasugust jama välja (ntx mobilisatsioon, sõjaseisukord) SEADUSEELNÕU MENETLEMINE
· Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007 Esinduskogud · Eesti Kongress · Eesti Komitee 19901992 · EV Ülemnõukogu 19901992 · Põhiseaduse Assamblee 19911992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu · Tallinna Linnavolikogu 1997 Organisatsioonid · PEN Klubi · Eesti Muinsuskaitse Selts · Eesti Üliõpilaste Selts · Rahvuslik Koonderakond Isamaa (esimees aastatel 19921995) · Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 19982002) · Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee (International Committee for Democracy in Cuba ) Tunnustused · Riigivapi II klassi teenetemärk · Henrik Visnapuu kirjandusauhind 1997 · Kaitseväe teenetemärk 1998 · Kaitseliidu teeneterist 1999 · Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999 · Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist · Püha Andrease rist · 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge · Kaitseväe eriteenete rist 2005
4) Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret (väljamõeldis, sest enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada) 5) Riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi. 6) Saadeti laiali riigikogu. Vaikivajastu 1934-1940 1935 aastaks oli demokraatlik kord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mis tähendas seda, et kodanikuvabadused olid piiratud ning Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Oli ainult üks partei Isamaaliit. 1937 loodi uus põhiseadus millega loodi presidendi ametikoht. 1938 kinnitati K. Päts presidendi ametisse.
4) Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret (väljamõeldis, sest enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada) 5) Riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi. 6) Saadeti laiali riigikogu. Vaikivajastu 1934-1940 1935 aastaks oli demokraatlik kord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mis tähendas seda, et kodanikuvabadused olid piiratud ning Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Oli ainult üks partei Isamaaliit. 1937 loodi uus põhiseadus millega loodi presidendi ametikoht. 1938 kinnitati K. Päts presidendi ametisse. Välispoliitika Suurim ohuallikas Venemaa. 1920 otsustati moodustada Balti liit see ebaõnnestus. 1939 sõlmiti eesti-saksa mittekallaletungileping ja Molotovi- Ribbentropi pakt. Välispoliitika põhiroll oli julgeoleku tagamine. Üritati normaliseerida suhteid vaenlastega. Eesti otsis abi suurtelt demokraatlikelt riikidelt ja rahvasteliidult astus 1922.
KONTROLLTÖÖ ( Eesti vabariik 1920.-1930. aastail) I variant 1. Otsusta , millised loetletus sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne vaikiva ajasti algust Eestis 1934. Enne 1934 aastat : a) vabadussõsõjalaste aktiivne tegevus b) loodi ainupartei Isamaaliit c) suruti maha kommunistide mäss d) kehtestati autoritaarne diktatuur 2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p ) Riigistati mõisnike maavaldused , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele 3. Kes olid antud isikud? Millega on nad ajalukku läinud? a) Konstantin Päts- eesti vabariigi esimene president
teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923.
tööpuudus kasvas. Sellele põhinedes saab õelda, et kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest. Need olid põhjused miks tekkis autoritaarne riigikord. 1934 aastal teostasid riigivanem Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipõõrde. See tõi kaasa palju muutusi nt: keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, saadeti riigikogu laiali, nende asemel loodi riigi ainupartei (Isamaaliit). Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti. Noorsooorganisaatsioonidele nt ülikoolide ja kirkiute üle kehstetati range kontroll. Eelnevale põhinedes saab väita, et demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nime "vaikiv ajastu". 1937a loodi nende soovidele uus põhiseadus, kus loodi presidendi ametikoht, kus presidendil oli õigus takistada parlamenti ning saata see vajadusel laiali. Eelnevale põhinedes saan õelda, et esimeseks presideniks sai K.Päts
teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923.
Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Dem. Asendus autoritaarse riigikorraga mis on tagant järele saanud nimetuse Vaikiv Ajastuse. Riigis tehti palju muutusi kuulutati välja kaitseseisukord suleti kõik vabadus sõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelustati poliitilisesd meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi ainupartei(isamaaliit). Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt PS-i lasksid nad koostada uue PS-i mis vastas nedne soovidele. 1937. Aasta PS-iga loodi presidendi ametikoht ning eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai K.Päts. moodustatud uus riigikogu oli presidendile kuulekad. Loodeti abi rahvasteliidult Vabadussõda-19.nov 1918 kirjutas Sm. alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetad esimese MS ja ka saksa okupatsiooni Balti maades, kuid nüüd hakkas iseseivunud väikeriik ohustama Vm
reformiparteide ühendusse Maksude alandamine Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Silvergate Viimased lahkujad: Kristiina Ojuland, Jaak Jõerüüt Viimased liitujad: Johannes Kert, Ants Laaneots, Eve Kivi, Heidy Purga, Eerik-Niiles Kross Taavi Rõivas Sündis 1979 Tallinna Reaalkool TÜ majandus 2012-14 sotsiaalminister Vabaabielus, tütar Reformierakond http://www.youtube.com/watch?v=NjAYs1x 1xYs&feature=related Isamaa ja Res Publica Liit Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005-2006 T. Veskimägi; IRL 2007-12 M. Laar, 2012- U. Reinsalu Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Aaviksoo, J. Parts, A. Kokk, A. Saare, A. Akkermann, E. Nool, H.- V. Seeder, K. Iva, K.-M. Vaher, L-L. Pakosta, M. Kübar, M. Tsahkna, M. Mihkelson, M. Pomerants, P. Laurson, P. Sibul, S
Eestis valitses demokraatia, mitmeparteiline sest Riigkogus oli esindatud palju erakondi (6 suurt ja mõned väiksemad) ning sest koalitsioonivalitsus koosnes mitmest parteist. 3. Vaikiva ajastuse iseloomulikumad jooned on: riigikogu saadeti laiali ja enam kokku tulla ei lubatud, valimised lükati edasi, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus lõpetati ja loodi ainupartei Isamaaliit, riik hakkas kontrollima ajakirjandust ja elualasid, olulisi seadusi anti välja presidendi dekreedina, 1937.a. põhiseadusega loodi riigipea ametikoht, presidendiks sai K. Päts ja peaministriks K. Eenpalu, loodi kahekojaline riigikogu, mis allus presidendile. 4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923
Fourth level Fifth level Andrus Ansip Andrus Ansip Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on maailmavaatelt konservatiivne, rahvaerakonna tüüpi partei, mis oma tänasel kujul sündis erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel. Erakonnal on üle 9700 liikme. IRL on Euroopa konservatiivseid, paremtsentristlikke ja kristlikdemokraatlikke erakondi ühendava Euroopa Maailmavaade[muuda | redigeeri lähteteksti] IRL on oma põhikirja järgi "Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit." Traditsioonilisel paremvasakskaalal peetakse IRLi paremtsentristlikuks erakonnaks, erakonna põhikirjas [1] sätestatud alalhoidliku
Põllumajanduse Parlamenti kokku ei kutsua, katse Tallinnas. 1920-ndatel aastatel 8. köitelise Eesti Entsü- eelisarendamine. võim ühe isiku käes(K.Päts) Rahvusvahlise olukorra klopeedia välja andmine. Tööstuses need ettevõtted Sisepoliitiline kriis 1930- ainupartei Isamaaliit ndate alguses. halvenemine Nõukogude Esimene algupärane ooper, kes kasutasid kodumaist tsensuur, kutsekojad Rahva rahulolematus liidu ja Saksamaa vahel. Eevald Aav ,,Vikerlased" toorainet. B)Juhitud demokraatia C) 20-ndate aastate teine seoses kriisiga. 1938. Eesti kuulutab end Osalemine
Vabadussõjalaste eelnõu läks läbi AUTORITAARNE EESTI RIIGIPÖÖRE 12.märts 1934 Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre ennetamaks vabadussõjalaste võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks. 2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Austati Isamaaliit 8. detsember 1935 valmistati ette relvastatud riigipöördeks Vabadussõjalaste poolt, kuid enne vahetult enne seda vahistati vabadussõjalased. PÕHISEADUSE MUUTMINE 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, koostas uue põhiseaduse. Riigipeaks president, Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi, kaotades rahvaalgatuse ja piirates rahvahääletust ja valimisõigust. Rahva ja valitsuse kaugenemine. 24
❖ 26. detsembril 1953 Stockholmis ❖ 1984 – 1993 Raadio Vaba Euroopa välispoliitika analüütik ❖ 1996 – 1998 ja 1999 – 2002 Eesti Vabariigi välisminister ❖ 2004 – 2006 Euroopa Parlamendi liige ❖ Sotsiaaldemokraatlik Erakond ❖ 2006 – 2016 Eesti Vabariigi president ❖ Euroopa Liidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas mitu kõrget kohta Kersti Kaljulaid ❖ 30. detsembril 1969 Tartus ❖ Bioloogi ja ärijuhtimise haridus ❖ 2001 – 2004 Isamaaliit ❖ 2004 – 2016 oli ta Euroopa Kontrollikoja liige ❖ 2016 Eesti presidendivalimised, Riigikogu vanematekogu ❖ 10. oktoobril algas ametiaeg Täname kuulamast!
*Vabadussõjalased-sõjaveterane koondav mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka, suur roll advokaat Artur Sirkil. *Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse. Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Valitsus, kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle. 8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi. Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga. 37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris.) 2)Kes olid ja millega läksid ajalukku: Jaan Poska(1866-1920)-Tallinna linnapea vandeadvokaat, määrati vastloodud
Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus osaleda poliitikas: rahvahääletus, rahvaalgatus, riigikogu valimised, riigivanema valimine. 1938. aasta põhiseadus. Riigipeaks oli 6. aastaks valitav president. Parlament 5. aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust
kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ning nende asemele loodi riiklik ainupartei(Isamaaliit) Eesti jäi II maailmasõja eel rahvusvaheliselt isoleerituks, sest: 1. Eesti oli autoritaarne riik 2. Eesti ei suutnud luua liitu väikeriikidest naabritega Olulisemad ümberkorraldused Põllumajanduses: Juhtkohale tõusis loomakasvatus, mille saadusi müüdi edasi Euroopa turule, maareform- igale soovijale anti maad, eelisjärjekorras vabadussõjas osalenutele Tööstuses: Tsaarivenemaa aegne tööstus korraldati ümber vastavalt Eesti vajadustele, rohkem haketi kasutama oma toorainet
Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus. Ainsaks legaalseks parteiks sai Pätsi toestuseks loodud tsentraalne Isamaaliit. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud. Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada. 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. See kukkus läbi, sest kõik juhtivad vabadussõdalased arreteeriti vahetult enne plaanitut. rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. Tegelikult mõisteti aga enamik vabadussõjalastest vangi. Järelikult oli diktaktuur saavutanud kontrolli igasuguse poliitilise ja avaliku tegevuse suhtes.
Oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Eesti erakonnad: Vasakparteid: · Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Eestimaa Keskerakond - astmeline tulumaks - eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine - Tasuta hariduse kättesaadavus - Tööhõive (sotsid) - Toetused ja sotsiaalteenused (kesk) Paremparteid: · Reformierakond (liberalism) avatud turumajandus ja konkurents. · Isamaaliit + ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus) · Rahvaliit (konservatiivne) küla väärtustamine, kodumaise kapitali eelistamine.
mõlema erakonna üldkogud. Ametlikult registreeriti uus erakond 15.novembril 2006. Ühenderakonna esimeseks tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine 2007.aasta Riigikogu valimisteks. Oktoobris 2006 süüdistas Res Publica esitatud kandidaat Jaak Aaviksoo Isamaaliitu surve avaldamises Mart Laarile peaministrikandidaadi koha tagamiseks ja Res Publica huvide eiramises ühenderakonna juhtimisel. Kompromissina otsustas Jaak Aaviksoo oma kandidatuuri taandada ja Isamaaliit kohustus omalt poolt järgima ühinemislepingu ning ühenderakonna põhikirja tingimusi. 21.oktroobril 2006 kinnitas ühenderakonna volikogu Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks. Eestimaa Rahvaliit. Eestimaa Rahvaliit (ERL) on umbes 10 000-liikmeline rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv erakond, Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus.
Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aasta aprillis. Autoritaarne Eesti(1934-1940) Koondamaks võimu enda kätte teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigpöörde.Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid,vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.Riigikogu saadeti laiali,loodi riiklik ainupartei Isamaaliit,ajakirjandus allutati järelevalvele,mitu ajalehte suleti,kõigi olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll.Demokraatima asendus autoritaarse riigikorraga.See sai nimeks vaikiv ajastu.Selline valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes haritlastes.Opositsiooni tähtsamaks keskuseks kujunes Tartu. Välispoliitika Välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek.Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad
Päts oli ettekäändeks toonud Eesti rahva ebausaldusväärsuse ja ,,vaimuhaiguse", mistõttu inimeste õigusi piirata tuli. Sõnavabaduse piiramise ja tsensuuri üle hakkas kontrolli teostama Riiklik Propaganda Talitus. See rahvale ei meeldinud, kuid valitsusega vastuollu astumist ei soovinud ega avajanud keegi, eriti arvestades seda, et elu ei olnud tegelikult üldse halb. 1935 hakati piirama ka erakondade tegevust ning ainuparteiks sai Isamaaliit, võttes ära võimaluse teistsugusteks arvamusteks riigisüsteemis. Pätsi juhtimisel koostati 1937. aastal uus põhiseadus, mis andis presidendile varasemast palju suuremad õigused, mis omakorda tähendas jälle rahva valikuvõimaluste piiramist. Vaikiv ajastu oli aga äärmiselt kasulik majanduse seisukohalt. Kogu maailma majandus oli jõudsas tõusujoones, millest ei jäänud ilma ka Eesti. Riik oli majandussüsteeme kontrollima
märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, mille tõttu suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud enam koguneda. Lõpetati erakondade tegevus ja nende asemele loodi riiklik ainupartei milleks sai Isamaaliit. Ajakirjanduses hakati tegema järelvalvet ja paljud ajalehed suleti. Kontroll kehtestati veel kõige olulisemate asutuste üle, nagu ametiühingute, noorsoo organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide ja kirikute. Selle tulemusena asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärele on saanud nimeks vaikiv ajastu. 1920-ndatel aastatel tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn. kutsekojad · Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul 1938. aasta põhiseadus · 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu · Pätsi suunistel koostati uus põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi · Riigipeaks PRESIDENT, kellel olid
Põhiseadus loodi selleks, et valitsuse poolt ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida. See põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele-kõrgemat võimu pidi teostama hakkama riigivanem. 12.märtsil 1934 teostati K.Pätsi ja J.Laidoneri poolt riigipööre, kuna taheti ennetada vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel.Kujunes vaikiv ajastu, mil kehtestati tsensuurid, keelustati erakondade tegevus(va Isamaaliit) jne. Suure majanduskriisi mõju kujunes Eestis eriti teravaks. Sellest ülirängast majanduskriisist välja kasvanud sisepoliitiliste pingete põhipunktiks sai põhiseaduse muutmise küsimus.Vabadussõdalaste võimulepääsemise vältimiseks teostati 1934.a. riigipööre. Päts ei tahtnud oma võimust ilma jääda ja ta poleks saanud oma võimu teostada, kui rahva seas väga populaarsed vabadussõdalased oleksid võimule saanud
Keskerakond. Toetavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Usuvad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. Ei propageeri erakoole ja tasulist haridust. Eesti Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tugevamini tööhõiveküsimustele ja Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond ja Isamaaliit. Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on konkurent kasuks Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliidule suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad, keda nimetatakse konservatiivseks erakonnaks. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla ja Eesti põllumajanduse kestmist
12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle. keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital. 6 sihtkapitali:kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. Riik ja kultuur 2: 1920.a ei piiranud riik loomevabadust 1930.aastatel autoritaalses valitsemises toimus mõningane loomevabaduse piiramine, kultuuriautonoomia. 1925.a võeti vastu rahvusvähemuste kultuuriautonoomia s.o. sakslased, venelased, rootslased jt
riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Eesti vabadussõda- Vabadussõda pidas Eesti oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.a. 28. novembrist 1920.a. 3
9. Vabadussõjalased kes nad olid, nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel? Vpaisd, tahtsid tugevamat korda riigis. Tulid välja põhiseaduse eelnõuga, mis võeti vastu 1934 jaanuar. 10. Pätsi-Laidoneri riigipööre millal ja miks toimus? 12. märts 1934, et ära hoida vapside riigipööret, algas vaikiv ajastu, vapsid vangi. 11. Millised olid vaikiva ajastu ehk Pätsi diktatuuri iseloomulikud jooned? Eksisteeris vaid üks erakond(Isamaaliit), ajalehes ei tohtinud valitsuse vastu midagi öelda. 1937(8), Päts sai aru, et vaikiv ajastu pole õige asi ning moodustati uus eelnõu (1. jaanuar 1938 vastu võetud), Kasutusele tuli president(Päts). Vabadussõda Eesti töörahva kommuun 28. nov 1919 (juhtis Jaan Alvelt) Valgete loodearmee ( Vene tsaari pooldajad) Eestlaste pealetung jaanuar 1919 ( Tartu ja Narva tagasivõtt) 31. dets 1919 vaherahu Suri 4000 eestlast. Bö
aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti? (kolm sõna) Moloto-Ribbentropi pakt Kuidas nimetatakse Eestis 1925. aastal kehtestatud rahvusvähemuste õigust omakeelse kultuuri ja hariduse arenguks? Kultuurautonoomia, Eesti Kultuurikapital Kuidas nimetati ümber Eesti riik juulis 1940? (täisnimi, neli sõna) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Millist nime kandis vaikiva ajastu ainupartei Eestis? Isamaaliit Kuidas nimetatakse perioodi Eesti ajaloos 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni? Kuidas nimetatakse Eesti ja tema naaberriikide poolt 1920. aastatel kavandatud liitu julgeoleku kindlustamiseks, mis jäi siiski loomata? Kuidas nimetati 1925. aastal loodud kultuuri rahastavat asutust Eestis? Eesti Kultuurkapital Millise sõnaga tähistatakse Austria liitmist Saksamaa külge 1938. aastal? (saksakeelne sõna eestikeelses häälduses) Anšluss Millist nimetust hakkas 1940
Asutav Kogu ülesandeks oli põhiseaduse ja maaseaduse koostamine. Maaseadus viidi ellu 1920 1929, 97% mõisamaadest riigistati ning jagati talupoegadele, riigile jäeti metsad, rahvuspargid, maavarad. Põhiseadus I võeti vastu 1920, II aga 1938, see kehtestas presidendi ametikoha, kes hakkas tegema koostööd parlamendi ja valitsusega. Presidendiks sai PÄTS. Riigivanem 3)Jutustavad teemad. Vaikiv ajastu riigipöörde tulemus, kõik erakonnad keelustati, alles jäi vaid Isamaaliit, paljud ajalehed suleti, riigi kontroll kehtestati kõikidel alualadel, demo. kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma võimu kindlustamiseks lasi Päts koostada põhiseaduse. (vaata mõistet PÕHISEADUS). Kultuuritegelased/organisatsioonid/haridus Harri Moora (arheoloog), Ludvig Puusepp (arstiteadlane), Ernst Öpik (täheteadlane), A. H. Tammsaare (,,Kõrboja peremees"), O. Luts , Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Konrad Mägi (kunstnik), Eduard Wiirat (kunstnik). Organis
annaabi.ee 
