Otsingule "moonakad" leiti 27 faili

5
doc

KokkuvÔte Ilmar Talve raamatu kohustusliku osa kokkuvÔttetest

LÀÀnemeresoome hĂ”imudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid ­ seda nĂ€itavad ĂŒhised slaavi laensĂ”nad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid ĂŒsna selgelt vĂ€lja kujunenud: Narva jĂ”gi, Peipsi ja Pihkva jĂ€rved, lĂ”unas piirneti latgalite ja liivlastega; lÀÀnes ja pĂ”hjas meri. Aestii ­ lÀÀnemere idaranniku rahvaste ĂŒldnimetus. Eest...

Kultuurilood - Tartu Ülikool
125 allalaadimist
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS MĂ”iste `historia' pĂ€rineb kreeka keelest ja tĂ€hendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on ĂŒle 2500 aasta vana. Selle vĂ”ttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rĂ€nnumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetata...

Ajalugu - Kutsekool
1297 allalaadimist
47
doc

Ajaloo kiirkursus

A. MĂ€esalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. LĂ€hiajaloo Ă”pik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL...

Ajalugu - Keskkool
293 allalaadimist
2
docx

PÀrisorjuse kaotamise pÔhjused (ka eeldused)

PĂ€risorjuse kaotamine 1)PĂ€risorjuse kaotamise pĂ”hjused (ka eeldused) · PĂ€risorjus takistas majanduse arenemist (pĂ€risorja töö mĂ”isapĂ”llul ei olnud enam tulus. PĂ€risorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mĂ”isamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mĂ”isnikud kulutasid palju. Tulud viinamĂŒĂŒgist langesid. · PĂ€risorjus oli aegun...

Ajalugu - Keskkool
77 allalaadimist
6
doc

LĂŒhiĂŒlevaade ajaloost

Muinasaeg : (lÔpuks peetakse muistse vabadusvÔitluse lÔpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lÔpp ­ 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at ­ 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
6
doc

Anton Hansen Tammsaare

ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 SĂŒndis Albu vallas PĂ”hja Tammsaare talus. Haridus: · SÀÀskĂŒla vallakool · VĂ€ike Maarja kihelkonnakool (lĂ”petas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis Ă”igusteadu...

Kirjandus - Keskkool
60 allalaadimist
2
doc

Eesti 18. ja 19. sajandil

omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lĂ”plikult Uusikaupunki rahulepingu sĂ€tetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rĂŒnnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramĂ”isad tagastati nende endistele o...

Ajalugu - Keskkool
237 allalaadimist
20
doc

Eesti ĂŒhiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni vÔi asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvÔimalusi temast vÀljapoole jÀÀvate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nÀhtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvÔimalused soodsamad vÔi...

Ühiskonnageograafia - Tartu Ülikool
42 allalaadimist
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr...

Ajalugu - Keskkool
139 allalaadimist
21
doc

Eesti uusaeg

Mahtra sĂ”da. 1856. JĂŒripĂ€evast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lĂ”pust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast lÀÀnde. Algas virumaalt algvere mĂ”isast. Keelduti teotööst. Aprilli lĂ”pp- septembri lĂ”...

Ajalugu - Tartu Ülikool
164 allalaadimist
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

aastani" 30 ptk Rahvsusliku Àrkamisaja eeldused ja algus PÀrimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida vÀga olulisi protsesse ja arenguid, mis kÔik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku Àrkamist. KÔigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massil...

Ajalugu - Keskkool
37 allalaadimist
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste pĂ”lvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mÔÔtmised, on kogu nĂŒĂŒdne inimkond pĂ€rit mĂ”nest ĂŒksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil pĂ”hjusel rĂ€ndas see rahvas Aafrikast vĂ€lja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jĂ”udis? Miks ĂŒldse Aafrikast lahkuti? VĂ”ib-olla sai rahvast liiga palju. VĂ”ib-olla muutus...

Kultuurilugu - Kutsekool
94 allalaadimist
64
pdf

Nimetu

PÔhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- PÔhjamaad 18.sajandil PÔhjamaade ajalookronoloogia PÔhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvÔtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293...

-
41 allalaadimist
25
doc

Eduard Vilde elu ja looming

Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are LaanemĂ€e Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepĂ”lv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene...

Kirjandus - Keskkool
57 allalaadimist
3
docx

PĂ€risorjuse kaotamine Eestis (Ă”. lk. 145-162)

lk. 145-162) MĂ”jutused: MĂ”isamajanduse alla kĂ€ik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima lĂ€bi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaĂŒks" seadused. Kehtestati pĂ€randamisĂ”igus. Kehtis ainult juhul kui kĂ”ik koormised olid makstud ning vĂ”lgu ei...

Ajalugu - Keskkool
82 allalaadimist
2
docx

Rahvuslik liikumine Eestis

Seotud sellega, et 1881.a tuli Venemaa troonile Aleksander III ja jĂ€ttis erinevalt varasematest tsaaridest baltisaksa aadli privileegid kinnitamata. 1882.a saabus siinset olukorda revideerima senaator Manassein. KĂŒlastas eeskĂ€tt Kuramaa ja Liivmaa kubermangu. Talle esitati palju kaebusi: baltisakslased eestlaste ja lĂ€tl...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
1
docx

Esitlus - Pariisi kĂŒla

TĂ”esti, Neeruti maastikukaitseala servas asub Eesti oma Pariis, tĂ€psemalt kĂŒll Pariisi kĂŒla, mille nimi ja nimesaamislugu on ehk vĂ€gevamgi kui kĂŒla ise. Pariisi nimi on rahvajutu jĂ€rgi pĂ€rit mĂ”isaajast. Nimelt, Saksi mĂ”isahĂ€rra oli kĂ€skinud enda moonakatel ehitada majad mitmes reas kĂ”rvuti, kuid moonakad nurisenud talle vastu, et nii jÀÀb aiamaad vĂ€heseks...

Geograafia -
2 allalaadimist
6
docx

19-20. sajand Eestis

Areng Eesti arengut 19.sajandi teisel poolel iseloomustab ĂŒldine moderniseerimine, industraliseerimine, linnastumine ja rahvusluse tĂ”us, traditsiooniline talupojakultuur hakkab kaduma. Uus passikorraldus (1863) suurendas talupoegade liikumisvabadust, hoogustus vĂ€ljarĂ€ndamine Venemaale. Teoorjuse kaotamisega lĂ€ksid mĂ”isamajapidamised ĂŒle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele (moonakad). Arenes talurahva omavalitsusĂ”igus ja vallad vabenesid mĂ”isniku vĂ”imu alt, said suure otsustusĂ”iguse kohalike majanduslikes ja ĂŒhiskondlikes asjades. 19.sajandi alguse talurahva Ă”iguste muutmise protsesse hoogustas viljahindade langus, kasvanud rahvaarv ja rohked ikaldusaastad. 19.-20.saj 19.sajandi keskpaigast toimusid suured muudatused talupojakultuuris. Kui seni kasutas talu peamiselt oma toodetud, siis nĂŒĂŒd hakkas levima ka ostukaup....

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
14
docx

Eesti 19.sajandil

Raharendile ĂŒleminekul oli suur tĂ€htsus nii talupojale kui ka mĂ”isnikule: Talupojale: 1. Vabanes tööst mĂ”isa pĂ”llul ja sai kogu tĂ€helepanu suunata oma pĂ”llu harimisele. 2. Talupoeg Ă”ppis majandama ja harjus turu suhetega. 3. Talupojale kogunes raha, et talu pĂ€riseks osta. MĂ”isnikule: 1. MĂ”isa pĂ”llul hakkasid teotööliste asemel tööle palgatöölised ehk moonakad , kelle töö viljakus oli suurem. 2. MĂ”isa sissetulekud suurenesid, mis vĂ”imaldas muretseda paremat tehnikat, tĂ”uloomi ja taimesorte. Ulatuslik talude pĂ€riseks ostmine algas Liivimaal 1850.aastal kui Abja mĂ”isnik mĂŒĂŒs pĂ€riseks kahe kĂŒla talud (1853). Suurima hoo saavutas talude pĂ€riseks ostmine 1860.aastate lĂ”pus ning 1870.aastate algul. LĂ”una-Eesti talude oluliseks sissetuleku allikaks sai linak...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
16
docx

Eesti 19. sajandil

Raharendile ĂŒleminekul oli suur tĂ€htsus nii talupojale kui mĂ”isnikule. Talupojale: 1) vabanes tööst mĂ”isapĂ”llul ja sai kogu tĂ€helepanu suunata oma pĂ”llu harimisele 2) talupoeg Ă”ppis majandama ja harjus turusuhetega 3) talupojal kogunes raha, mis vĂ”imaldas talu pĂ€riseks osta. MĂ”isnikule: 1) mĂ”isapĂ”ldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised ehk moonakad , kelle tööviljakus oli suurem 2) mĂ”isa sissetulekud kasvasid, mis vĂ”imaldas muretseda paremat tehnikat, tĂ”uloomi, taimesorte. Ulatuslik talude pĂ€riseks ostmine algas 1850-ndail aastail. 1853. aastal mĂŒĂŒs Abja mĂ”isnik pĂ€riseks kahe kĂŒla talud. Suurima hoo saavutas talude pĂ€riseks ostmine 1860. aastate lĂ”pul 70-ndate algul. LĂ”una-Eesti talude oluliseks sissetulekuallikaks sai linakasvatus. PĂ”hja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks...

Ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !