Pariisi küla Pariisi on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas. Tõesti, Neeruti maastikukaitseala servas asub Eesti oma Pariis, täpsemalt küll Pariisi küla, mille nimi ja nimesaamislugu on ehk vägevamgi kui küla ise. Pariisi nimi on rahvajutu järgi pärit mõisaajast. Nimelt, Saksi mõisahärra oli käskinud enda moonakatel ehitada majad mitmes reas kõrvuti, kuid moonakad nurisenud talle vastu, et nii jääb aiamaad väheseks. Sellepeale vastas aga mõisnik, et mida te virisete, vähemalt on teil puhtad tänavad- täpselt nagu Pariisis. Sealt sai ka küla endale nime. Samuti asub Pariisis ka oma puhkeküla - Pariisi Puhkeküla. Talvel pakutakse majutust 45-le inimesele ja suvel 70-le. Talvisel ajal saab kasutada puhkeküla ümbruses olevaid suusaradasid. Suvel saab seigelda matkaradadel, sportida ning ratsutada
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed...
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg Venestus Tegemist ühe osaga rahvuslikust liikumisest. Seotud sellega, et 1881.a tuli Venemaa troonile Aleksander III ja jättis erinevalt varasematest tsaaridest baltisaksa aadli privileegid kinnitamata. 1882.a saabus siinset olukorda revideerima senaator Manassein. Külastas eeskätt Kuramaa ja Liivmaa kubermangu. Talle esitati palju kaebusi: baltisakslased eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise kohta ja vastupidi. Kokku tuli umbes 50 000 kaebakirja. Neid kasutati venestuspoliitika kavandamisel. Selle läbiviimine olenes ka sellest, palju seda toetas kohalik kuberner, EM kuberner S.Sahhovskoi oli selles eriti järjekindel, seetõttu venestus EM-l laialdasem. Venestusaja reformid jagunevad kaheks: Kultuurilised 1)vene keel asjaajamiskeeleks, dokumentide eest hoolitseja vallakirjutaja lasti 90% ulatuses lahti, kuna nad ei osanud vene keelt, mõnikord võisid asendajateks olla ka sisserännanud, kes kohapealse...
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara...
19.-20.saj 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ning kinkida maast lahus. 1809. Aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha pärandatavale kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid maad osta. Koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid kubermangu talupojad pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud j...
Klassitsism oli hästi levinud ka postijaamades. 19. sajandi talurahvaseadused olid eelkõige kasulikud mõisnikele. JAH EI Mindi üle raharendile ning mõisnikud talude Talupojad ei olnud enam pärisorjad ega müümise eest talupoegadelt raha. kuulunud enam mõisnikele. Mõisnikud pidid oma põldudele tööle palkama moonakad ehk palgatöölised. Talupoegade seas hakkas tekkima rahvuslus. JÄRELDUSED Ei olnud mõisnikele muul moel kasulik, kui ainult raha poolest. Palju väärtuslikumad olid seadused talupoegadele.
MUINASAEG Kokkupuuted läänemeresoome hõimudega laensõnad eri keeltest. Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja hõimkondlik kuuluvus, sellest sõltuv majanduslik jõukus ja võim. Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabad...
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. 1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40. aastane) ning naine pidi sõitma Tammsaarele külla ning pani ajalehte kuulutuse, et: Anton Hansen Käthe Hansen ...
talupõldude tükeldatuse. Raharendile üleminekul oli suur tähtsus nii talupojale kui mõisnikule. Talupojale: 1) vabanes tööst mõisapõllul ja sai kogu tähelepanu suunata oma põllu harimisele 2) talupoeg õppis majandama ja harjus turusuhetega 3) talupojal kogunes raha, mis võimaldas talu päriseks osta. Mõisnikule: 1) mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised ehk moonakad, kelle tööviljakus oli suurem 2) mõisa sissetulekud kasvasid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi, taimesorte. Ulatuslik talude päriseks ostmine algas 1850-ndail aastail. 1853. aastal müüs Abja mõisnik päriseks kahe küla talud. Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860. aastate lõpul 70-ndate algul. Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetulekuallikaks sai linakasvatus. Põhja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks kartul, Saaremaal lambad. 4
tükeldamise. Raharendile üleminekul oli suur tähtsus nii talupojale kui ka mõisnikule: Talupojale: 1. Vabanes tööst mõisa põllul ja sai kogu tähelepanu suunata oma põllu harimisele. 2. Talupoeg õppis majandama ja harjus turu suhetega. 3. Talupojale kogunes raha, et talu päriseks osta. Mõisnikule: 1. Mõisa põllul hakkasid teotööliste asemel tööle palgatöölised ehk moonakad, kelle töö viljakus oli suurem. 2. Mõisa sissetulekud suurenesid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi ja taimesorte. Ulatuslik talude päriseks ostmine algas Liivimaal 1850.aastal kui Abja mõisnik müüs päriseks kahe küla talud (1853). Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860.aastate lõpus ning 1870.aastate algul. Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetuleku allikaks sai linakasvatus, Põhja-
1894. Alex III suri, troonile Nikolai II, oli kuni ~1917. Pmst venestus jäi alles, aga uueks rahvusliku liikumise keskuseks sai Eesti Postimees, liidriks J. Tõnisson. 1896. sai "postimehe" toimetajaks. 1901. loodi ajaleht Teataja, juhiks K. Päts. Päts oli radikaalsem Jakobson, Tõnisson Hurt. Sotsiaaldemokraatia. Mihkel Martna selle isa. 1905. Revolutsioon: Majanduslikult hea, palgatöölised. Berg aretas uue rukkisordi. Piimakarjandus. Tulus linakasvatus. Maatamehed (sulased, moonakad, saunikud), linlaste arv kasvav, eriti Narva. Palju tehaseid mitmeski linnas. Tallinn, Pärnu, Kunda. Kõik vene imp. Jaoks, sest eesti liiga väike. Suurenes ka vene tööliste arv. Eestlasi tuli linnadesse aina enam, sest kõik tahtsid maalt ära saada, takistas venestumist. Arenes kaubandus, ostu jõud kasvas, taludes hakkasid esinema ka linnaesemeid. Raudteed. 1870. RT. Peterburi Tallinn, see nüüd tähtis sadamalinn. Kultuur laienes. 1896. pani Hermann Postimehe
mäest üles. Jalad korrapealt terved! Vanapagan kiusanud põrgu vastaskaldal oleva Tõia küla naisi. Kui naised pesu pesnud, määrinud vanapagan pesu ära ja kuivatamise ajal lasknud vihma sadada. Kui naiste kannatus otsa lõppenud, võtnud märja pesu ja pesukurikad, läinud põrgusse ning hakanud märja pesu ja kurikatega Vanapaganat peksma. See jooksnud põrgust välja ja Kikepera raba poole. (Tori põrgu 2007) Tori mõisas surnud üks tööhobune ära ja moonakad viskanud ta, peale selle kui naha ära olivad tõmbanud, mäest alla Tori põrgu ukse ette. Varsti peale selle kadunud ühe päevaga kõik mõisa võtmed ära. Aidamees olnud kõige suuremas hädas. Härra lubanud talle niisuguse sauna anda mis luusse ja üdisse mõjub, kui ta mitte võtmeid varsti tagasi ei too. Raske südamega nuuskinud vaene mees ümber, aga kõik asjata. Seal juhatatud teda unes, et ta ka Tori põrgusse läheks. Et mehel muu nõu pole aidand, teinud ta ka seda
1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva l...
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid too...
igati eesrindlikud majandid, kus rakendati uudset tehnikat ja katsetati uusi põllukultuure. Edumeelne mõsnik oli ntks Sangaste krahvi Friedrich von Berg. Tema aretas kuulsa Sangaste rukki. Põllumajanduses hakati senisest rohkem rõhku panama piimakarjale, endiselt oli tulus linakasvatus. Maaharimise ja loomakasvatuse tõusul oli paraku ka varjukülg : maatameeste (sulased, moonakad, saunikud) soov omaenda maalapi järele tugevnes ja sellele vastavalt suurenes nende rahulolematus olukorraga. Paratamatult kukus nii välja, et maapuuduses oli süüdi suurmaaomandi st. mõisad, kelle valduses oli peaaegu pool haritavast maast.vastuolusid tekkis, siis kui taheti maad kõigi vahel võrdselt ära jagada. Linnad, tööstus ja kaubandus Linnad kasvasid kiiresti. Esimese maailmasõja eelõhtuks oli lanlaste koguarv jõudnud juba
Uued tuuled: ● Soov pageda Venemaale – (asjatu) lootus saada maad; ○ 1841. aasta- Pühajärve sõda. ● Kartul ja lina – uued põllukultuurid; ● Usuvahetusliikumine– soov saada maad ja muid soodustusi, selleks mindi vene õigeusku; ○ 1845. aastal peamiselt Lõuna-Eestis ja Saaremaal; ○ kokku umbes 60 000 inimest. 19. sajandi keskpaik: ● 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadus; ○ üleminek raharendile, teotöö kaob, moonakad (palgatöölised mõisas); ○ talude päriseksostmine; ○ talu- ja mõisamaa eraldamine, maade kruntimine. ● 1858. aasta- Mahtra sõda– mäss abiteo vastu; ● 1863. aasta- passiseadus; ○ väljaränne, 1893. aastal lahkus Venemaalt umbes 64 000 inimest. ● 1865. aastal keelati kodukari; ● 1866. aasta- vallaseadus; ○ vabanemine mõisa eestkoste alt. Majandus: ● 1860.-1870. aasta- talude päriseksostmise hiilgeaeg;
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realism...
Suurenes hooajaliste töötajate hulk (Suvilised ja päevilised). Mõisa teenijate hulk suurenes (Mõisa moonakad). Mõisarahvas: Jätkuvalt jagunes kaheks osaks : saksad ja mõisateenijad. Al 19 saj keskpaigast mõisateenijate ja tööliste arv hakkas oluliselt kasvama. Lihttööjõud mõisades kasvas mitmekordselt, üldjuhul tegemist aastapalgalitega. Nende kõrval mõisates ka päevilised. Kui kadus teorent, oli vaja mõisatel tööjõudu, mõisamoonakad tegid ära põhitöö. Veel elasid moonakad koos hoones, mida nimetati moonakamajaks. Mõisate juurde hakkab kuuluma moonakamaja. Mõisates jätkuvalt probleemiks tööjõupuudus, pigem alati vähe. Murrang elu-olus: Põhi elamuteks on olnud rehielamu, 19. saj laiendati rehielamuid. Hakati ehitama eraldi eluruume, mida nimetati kambriteks, mis olid eraldatud küte ruumidest ning olid suitsuvabad ning neil võisid olla klaas aknad. Olid laud põrandad, varem olid savipõrandad või lihtsalt muld
Teotöö asendati teorendiga. Loodi magasi aidad. 1849 LIIVIMAAL/1856 EESTIS: Eraldati talud ja mõisad. Teorent asendati raharendiga. (Algas talude päriseks ostmine.) 1865 - Keelati kodukari õigus. 1866 "VALLA SEADUS" (1868) Rendikorra kehtestamine- mindi üle raharendile. Loodi talupoegade omavalitsus. Valla valitsus, -volikogu ja -kohus vabanesid mõisniku kontrolli alt. Valla volikogus olid ½ pärisperemehed ja ½ mitteperemehed. Mõisa põldudel asusid tööle moonakad (töötasid moona eest). Sai võimalikuks talude päriseks ostmine. 1868 - Keelati teotöö. 1860ndad - Talupoegadele anti passid. Uute seadustega kaasnesid ka ülestõusud: 1804 Kose-Uuemõisa ülestõus. 1841 Pühajärve sõda. 1858 Mahtra sõda. 1864 Adam ja Peeter Peterson algatasid palvekirja kirjutamist tsaarile. Neid aitas kaasa ja õhutas Köhler. 1840-1850 Usuvahetus liikumine - talupojad läksid õigeusku, sest tsaar lubas neile, kes tsaariga ühte usku
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
Pärisorjuse kaotamine loodetud majanduslikku edu ei toonud, talurahvas protestis jätkuvalt. Targemad mõisnikud soovitasid üle minna raharendile (kapitalism!). Uued seadused 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal võtsid neid soovitusi arvesse: · Lubati talude päriseksostmine · Teorent asendati raharendiga · Talumaad aeti krunti, st tükkidest moodustati loogilised tervikud. Majapidamised korraldasid ümber nii mõis kui talu. Mõisapõllul hakkasid tööle palgalised e moonakad. Rendi- ja müügitulude eest muretsesid mõisnikud uusi põllutöömasinaid, sisseseadmed meiereidele ja viinaköökidele. Algas maaparandus, sordi- ja tõuaretus. Talupoeg pidi ise otsustama, mida toota, et rent tasutud saaks. Viljakasvatusest tähtsamaks muutus loomakasvatus, oluliseks sai kartuli ja (eriti Lõuna-Eestis) lina kasvatamine. Moodsa põlluharimisega tutvumiseks asutatakse põllumeeste seltse. Olme poole pealt - talumajad saavad korstnad ja klaasitud
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
2) Suurtalusid Lõuna-Rootsis ja Edela-Soomes 3) Norras ja (mujal) Soomes väiketalud (talude jagamine põrijate vahel) Mõisatalude päriseksostmine Taanis. Rootsis ja Soomes kroonutalude tagasiostmine (omandiõigus oli 17.sajandi teoorias kaotatud kui maamaks jäi tasumata kolmel aastal järjest, ei mõjutanud igapäevaelu). Talurahva tuumikperekond: kolm põlvkonda koos ja vallalised sugulased. (suurpere institutsioon tuntud vaid Ida-Soomes) Uued sotsiaalsed rühmad 1) Mõisade ja talude moonakad - (talu)teenijate asemele palk maksti natuuras 2) Renditalupojad (talu ja mõisamaal) - teotöö ja raharent. 19.sajandil anti renditalu noorematele lastele 3) Maata maaelanikud, kes elatusid juhutöödest (oma hütt või elas teise nurkades). Rootsis 50% maaelanikest (1850) ja Põhjamaadest Norras kõige vähem. Uutel rühmadel polnud esialgu hääleõigust. 23 Taani
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
aastaid tagasi, aga alles nüüd said neid toime panna. Majanduslikult 1905. a revolutsiooni peamiseks põhjuseks oli agraalküsimus ehk maakorraldus. Eestis oli tohutu hulk maata mehi, või neid kellel on liiga vähe maad, kes ei suuda toita oma pere. 1) Kõige raskemas olukorras olid mõisamoonakat (Töötasid raha/toidu eest teistes mõisates), nende tööaeg oli reguleerimata ning palk oli väga madal, enamasti said toitaineid. Mõisa moonakad olid sõltuvuses mõisnikest, kes võisid nad igahetk välja ajada. 2) Paremas olukorras olid talusulased, palk oli väike ja tööaeg oli reguleerimata aga sulased ja pererahvas elasid sarnast vaeset elu. 3) Rahulolematud olid ka talunikud, eriti renditalunikud, kes pidid maksma renti igal aastal mõisnikele, sest nende lepingut võis mõisnik igahetk tühistada kui ta ei saanud piisavalt kasumit ning kui renditalunik tegi palju tööd ja teenis
1945. aastal taaskehtestati Eestis alevi staatus. Seoses sellega suurenes ka linnaliste asulate arv. 1945. - 1950.a. sai 24 asulat alevi ning Kohtla-Järve ja Kiviõli linna staatuse. 1945-1950 kasvas Eesti linnarahvastik üle kahe korra. Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid. Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka mõisad kui asulatüüp. Neid nimetati nüüd küll majandikeskusteks, kuid elasid neis ikka samad inimesed - riigimõisa ametnikud ja maata palgatöölised ehk moonakad. Paljud majandikeskused kujunesidki endiste mõisate asunduste kohale. Suuremaid ja edukamaid majandikeskusi hakati nimetama alevikeks. Alevike kasv toimus ühelt poolt alevite, teiselt poolt talude arvelt. Talude võrk hõrenes tunduvalt, sest maarahvastik koondus peamiselt majandikeskuste mitmekorruselistesse linnalist tüüpi elumajadesse. Nõukogude perioodi lõpus linnade kasv peatus ja maaelanikkond hakkas kasvama. See oli seotud toiduainete nappusega endises NSV Liidus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
