Otsingule "alevid" leiti 86 faili

2
doc

Rahvastik. Rahvastiku paiknemine

Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate pÔhjal. Rahvaloendusega saab tÀpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste jÀrgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot...

Geograafia - PÔhikool
55 allalaadimist
26
ppt

Majandus ja linnad

Klass 1870. aastal Balti raudtee Uued ĂŒhendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-VĂ”ru-Pihkva Haapsalu PĂ€rnu, Valga MĂ”isakĂŒla Viljandi ja Tallinnaga TĂŒri, Paide Tamsaluga Peterburi ja Venemaa sisekubermangud LĂ€ti TööstusettevĂ”tted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse vĂ”imalused Transiitveosed Tallinn sisse...

Ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist
11
doc

Majandusgeograafia

Muutused ĂŒhiskonnas PĂ”llumajandusĂŒhiskonnast lĂ€bi tööstusetapi infoĂŒhiskonda Ühiskonna vaheldumise pĂ”hjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng AgraarĂŒhiskond ­ pĂ”llumajandusĂŒhiskond pĂ”llumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus kĂ€sitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis ­ tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood ­ enne 15. s...

Geograafia - Keskkool
299 allalaadimist
8
doc

Keskaja linnas

See on pikk ajajĂ€rk, mis kestis ligikaudu kĂŒmme sajandit. Keskaega kiputakse alati seostama vaid lĂ”putute sĂ”dade, nĂ€lgivate talupoegade ja kohutavate taudidega. Keskaeg ei olnud sugusi vaid harimatuse ning julmuse ajastu. Antiikaja linnad hĂ€visid kui barbarid Rooma riigi hĂ€vitasid. Osa neist purustati vĂ”itluse kĂ€igus, osad hÀÀbusid ise. PĂ€rast ant...

Ajalugu - Keskkool
89 allalaadimist
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS MĂ”iste `historia' pĂ€rineb kreeka keelest ja tĂ€hendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on ĂŒle 2500 aasta vana. Selle vĂ”ttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rĂ€nnumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetata...

Ajalugu - Kutsekool
1297 allalaadimist
2
rtf

Haldusjaotusest kokkuvÔte

Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusĂŒksusteks) selleks, et hĂ”lbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotus on enamasti hierarhiline.Eesti alal on kasutusel olnud vĂ€ga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates ­ maakond, kihelkond, lÀÀn, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, kĂŒlanĂ”ukogu, vald, kĂŒl...

Geograafia - PÔhikool
18 allalaadimist
8
doc

PĂ€rnu referaat

Sissejuhatus Eesti ĂŒks suurim maakond on PĂ€rnu, selle pindala on 4806,68 kmÂČ, sellest jÀÀb saarte alla ligi 20 kmÂČ. Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hĂ”lmab PĂ€rnumaa 10,6%. PĂ€rnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 kĂŒla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu ­ 16,37 km2, 610 elanikku; Manija ­ 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%,...

Geograafia - Keskkool
64 allalaadimist
13
doc

ÜksikhÀÀlikute Ă”igekiri

ÜksikhÀÀlikute Ă”igekiri bool ­ kĂŒlm veini vĂ”i mahlajook, marjade vĂ”i puuviljaga buur ­ LĂ”una-Aafrika rahvus blokk - ĂŒhendus tiisel ­ veopuu kramm ­ kriimustus boor ­ keemiline element dokk ­ sadamarajatis laevade remondiks gild ­ keskaegne ametiĂŒhendus kaasitama ­ pulmalaule laulma krillima ­ jonni ajama duur ­ heliredeli osa, muusika termin SĂ”na keskel kirjutatakse hel...

Eesti keel - Keskkool
80 allalaadimist
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu tĂ€ielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan TĂ”nisson. 19. saj lĂ”pul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski ĂŒsna arglik. Rahvamassid jĂ€id poliitikast kĂ”rvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revoluts...

Eesti uusima aja ajalugu - Tartu Ülikool
362 allalaadimist
9
doc

Eesti aeg

Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese pĂ”hiseaduse vĂ”ttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks vĂ”eti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA pĂ”hiseadused. Ülimalt liberaalse pĂ”hiseaduse jĂ€rgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. KĂ”rgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikm...

Ajalugu - Keskkool
52 allalaadimist
7
doc

Eesti keskaeg

a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvĂ”itlus oli eestlaste jaoks lĂ”ppenud kaotusega. Selle sĂŒndmusega lĂ”peb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sĂ”ja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 ­ Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kĂ”rgeimaks valitsejaks, MĂ”...

Ajalugu - Keskkool
140 allalaadimist
17
doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik sĂŒsteem PĂ”himĂ”tted: 1) kĂ”rgeima vĂ”imu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab vĂ”imu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) vĂ”imulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tĂ€hendab huvide, seisuk...

Ühiskond - Kutsekool
108 allalaadimist
13
doc

Eesti Vabariik

See piirneb pĂ”hjast ĂŒle Soome lahe Soomega, lÀÀnest ĂŒle LÀÀnemere Rootsiga, lĂ”unast LĂ€tiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227 kmÂČ. Eestit mĂ”jutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkĂŒmneks maakonnaks. Pealinn ja kĂ”ige suurem linn onTallinn. 1,34 miljoni elanikuga on see Euroo...

Geograafia - PÔhikool
25 allalaadimist
27
doc

Eestlaste vabaduse jÀrgjÀrguline kokkuvarisemine keskajal

Eestlaste vabaduse jĂ€rkjĂ€rguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kĂ”ige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. KĂ”ik teated on pĂ€rit vÔÔrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma lĂ€inud; sellest, mis sĂ€ilinud, esineb praegu mĂ”ni osa jĂ€llegi ĂŒmbertöötatud...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
37 allalaadimist
2
doc

Baltisakslaste roll eesti ajaloos

Baltisakslaste roll eestlaste ajaloos Baltisakslased olid praeguse Eesti ja LĂ€ti alasid ehk Vana-Liivimaad asustanud sakslased. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ĂŒlemkiht". Alates Eesti ja LĂ€ti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest MÔÔgavendade ordu jaSaksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased...

Ajalugu - Keskkool
48 allalaadimist
19
doc

Suuline arvestus

Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks vÔtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lÀhtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lÔppes PÔhja-...

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
21
doc

Eesti ĂŒhiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on vĂ€ike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski kĂŒllaltki erinevad. KĂ”ige jĂ€medamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes vĂ€lja tööstuse koondumine PĂ”hja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ĂŒhendust pidada nii Venemaa kui eriti ĂŒlemeremaadega. PĂ”hja-Eest...

Keskkond - Tallinna Ülikool
18 allalaadimist
12
doc

Eesti Linnade Liit.

Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit...

Rahvusvahelised suhted - Audentese Ülikool
19 allalaadimist
3
doc

Vene aeg

Millised positiivsed tagajÀrjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad sÀilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jÀid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas sÀilitada siinse maa kultuuri ja omapÀra, vÔimaldas tihedamaid sidemeid LÀÀne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu vÔrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti...

Ajalugu - Keskkool
36 allalaadimist
20
doc

Eesti ĂŒhiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni vÔi asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvÔimalusi temast vÀljapoole jÀÀvate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nÀhtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvÔimalused soodsamad vÔi...

Ühiskonnageograafia - Tartu Ülikool
42 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !