Uued ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva Haapsalu Pärnu, Valga Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga Türi, Paide Tamsaluga Peterburi ja Venemaa sisekubermangud Läti Tööstusettevõtted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse võimalused Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea Varanduslik tsensus Püüeldi paremale majanduslikule järjele · Haritlased, ametnikud · Teisejärgulised kodanikud · Saksa keel, kombed ja meelsus · Häbeneti oma päritolu · Kadakasakslased Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi lõpuni Wikipedia.org Google.ee Aitäh vastutulelikkuse eest!
Majandus 19. sajandi lõpul Raudteede rajamine Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks nii Venemaaga, sisekubermangudega, kui ka Läti aladega. Tänu raudteele tihenesid Eesti erinevate piirkondade omavaheline ning arenes sisekaubandus. Soodustas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad Domineeris mõisamajandus. Mõisad olid suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu. Kasutati uusi agrotehnilisi võtteid, mis levisid ka talurahva hulka. Jätkus talude päriseksostmine. Paljud talud olid ostetud võlgu ning mõisnikele tasuti renti. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja teravilja kasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. Peamiseks põllumajandusharuks sai hoopis piimakarjakasvatus. Eesti piimasaadusi sai tänu raudteele turustada Peterburis. Piimakarjakasvatus aga nõudis suuri eelnevaid investeeringuid, mis tõttu jäi ta peamiselt mõisamajanduse koostisos...
2013 1 523 2014 1 516 2015 .. Märkus: Haldusüksuste rahvastiku 2000.-2011. aasta andmed on ümber arvutatud 05.12.2014. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Järva-Jaani alev (kuni 2006. aastani alevik) on 2000.-2011.a arvestatud maa-asulate hulka. 2000.-2007. aasta andmed on 2007. aasta lõpu haldusjaotuse seisuga. 2014. aasta andmed vanuserühmades 5-9 kuni 45-49 on korrigeeritud 19.06.2014. * Muudatusi haldusjaotuses vaata mõisted ja metoodika rubriigist ''Klassifikaatorid''. Aasta 2015 Esialgne rahvaarv. Rahvaarv on iga aastaga aina vähenenud. 2. 3)Rahvaarvu muutumus protsentides: -20,2 %
inimesi - haldusüksust. Riigi jaotamine haldusüksusteks ongi haldusjaotus. Kõige harilikum on 2-astmeline haldusjaotus: riik jagatakse suurteks ja need omakorda väikesteks haldusüksusteks. Haldusjaotuse alla kuulub ka teine küsimus, nimelt on riigivõim vana Euroopa traditsiooni järgi andnud teatud asulate elanikkonnale erilisi õigusi. Selliseid eriõigustega asulaid nimetatakse linnadeks. Kaunis tihti eristatakse veel teine, vähemate eriõigustega asulatekategooria alevid. Üldiselt annab riigivõim linna ja alevi eriõigusi, lähtudes neile asulatele ka tegelikult omasest eripärast, kuid see on siiski vaid üldreegel, millest on palju erandeid ja sellepärast ei lange juriidiliste ning faktiliste linnade nimekiri sugugi mitte hästi kokku. Ka Eestis kehtib kaheastmeline haldusjaotus: Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja need jagunesid 1. jaanuaril 2008. aastal omakorda 227 vallaks. Linnade ja alevite elanike eriõigusi aga taastatud Eesti
Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas. Rae kõrval võttis küllalt aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Ta tegi seda mitmesuguste seisuslike ja ametilaste ühenduste kaudu. Neist tähtsamad olid gildid ja tsunftid. Alevid: Linnade arv Eestis peale 14, sajandi keskpaigast 16. sajandi lõpuni enam ei tõusnud. Selle põhjustas muuhulgas ka linnade tõrjuv suhtumine igasugustesse konkureerivatesse kaubakohtadesse, milleks olid ka tõusvad alevid. Neid oli orduaja lõpus 14. Varasematele lisaks olid tekkinud Helme, Keila, Kuressaare, Laiuse, Pirita, Põltsamaa,Vastseliina, Viru- Nigula. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus. Siiski leiame tolleaegsete alevite juures linnadele omaseid jooni.2 Linnade välisilme: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist suutsid rajada enda tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri
Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis Eestis 17.sajandil. Selle perioodiga käisid kaasas nii helded kui ka rasked ajad ning toimus palju muutusi. 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel pikemaajaline vaherahu. Pidevatest sõdadest räsitud maa andis masendava pildi-põllud olid võsastunud, linnad, alevid, linnused, mõisad ja külad olid ahervaremetes. Tol ajal oli rahvaarv ligikaudu 100 000. 1630. aastatel hakati maad tasapisi uuesti kasutusele võtma. Mõisinikud võtsid küladesse uut rahvast ning vabastasid ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. 17. sajandi teisel poolel hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid. Pärast sõdade lõppu kasvas ka eestlaste arv kiiresti. 1695. aastaks oli rahvaarv üle 350 000 inimese.
uuendusi silmas pidades. Need kohtumised toimusid regulaarselt kuni 1940 aastani kuni viienda konverentsi katkestas okupatsioonivägede sissetung. Peale välissuhete arendamise tegeleti ka endiselt Eestisi seselt kohalike jõududega. 1921 aastal aprillis kohtusid omavalitsustegelased Riigivanema Ants Piibutiga, kus jagati sõbralike soovitusi ning sooviti jõukohaseid pingutusi. Selliste arengute juures on ka teised linnad ja alevid täheldanud Eesti linnade Liidu arengut ja edusamme soovides liituda sammuti liiduga nagu seda naaberlinnad ja alevid teinud olid. 1922. aasta jooksul astusid liidu liikmeteks veel Petseri linn, Jõesuu, Põltsamaa, Mõisaküla, Tõrva, Sindi,Kärdla ja Jõgeva alevid. Seega oli liidul aasta lõpul 21 liiget, neist 12 linna ja 9 alevit. Oma tegevuse arengus oli näha, et liidul oli vaja ka bürood ,et oma tegevust arendada ka sihis, mis omane
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
Haldusjaotus. Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotus on enamasti hierarhiline.Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates maakond, kihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla. Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku amet...
elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(ehk Getod), kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus(esineb arengumaades) 2007a. Oli Eestis 47 linna, igaühes yle 1000 elaniku. Eestis loetakse linnarahvaks linnade,alevite,alevike elanikkonda-e.o u. 80% elanikest. Eesti asulaid jaotatakse:1)Maalised asulad-külad(20%eesti elanikkonnast).Enamik asula elanikke töötab põllumajanduses,metsanduses ja kalanduses. 2)linnalised asulad-linnad, alevid,alevikud(80%eesti elanikkonnast):enamik asula elanikke töötab ehitus,tööstus,kaubanduses, jt teenindava majanduse harude,,,,agraarajastul-linnad asusid veekogude ääres ning olid piiratud müüridega. Linnakeskus paiknes looduslikul alal.hiljem linnad kasvasid ümruskonna küladega kokku. Linnastumisega kaasneblinnarahvastiku osakaalu suurenemine. Inimesi võib tulla nii palju, et pole enam neid ksukile paigutada. Linnastumine kiire-
( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p. Linnastumise kulg maailmas 9. Tuua kaks näidet riikidest a) kõige kõrgema linnastumise astme kohta(100%) ja põhjus b) kõige madalama linnastumise astme kohta( 10% ) ja põhjus 10. Kirjelda linnastumise etappe( neli etappi) 1. millal toimus? 2. kaks iseloomulikku tunnust 3p. 11
V: Kõige tihedamalt on asustatud suuremad asulad ja selle ümbrus. Kõige tihedamalt on Euroopas asustatud näiteks Kesk - Inglismaalt üle Hollandi, Belgia, Põhja - Prantsusmaa ja Saksamaa Põhja - Itaaliani ulatuv kuni 500 km laiune kaarjas vöönd, mis katkeb Alpide kohal. Kõige hõredamalt on asustatud Venemaa põhjaosa, Soome ja Rootsi lapimaa. 32. Millist tüüpi asulaid Eestis leidub ja mis on neile omased tunnused? Millises asulas elad sina? V: Linnad, alevid, alevikud ja külad. Linnad ja alevid on linnalised, alevikud ja külad maa- asulad. 33. Mis on olnud Eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel? V: 10.-12. sajandil tekkisid linnad keskaegsete kindluste ja suurte kirikute ümber. 13.-14. saj Hansa Liidu õitseaeg Põhja- ja Läänemere piirkonnas - veekogude ja kaubateede lähedusse. 18.-19. saj kaevandusalade juurde. 20. saj said linnaõigused ka teised linnad st 1993. aastal muudeti 13 alevit linnadeks. Noorim Eesti linn on Tamsalu. 34
Välismaalane kodakondsuseta isik. Rahvusvähemused : · Venelased vanausulised (Peipsi ääres, idapiiril) · Rootslased ( Loode-Eesti rannik ja väikesaared ) · Sakslased ja juudid ( linnades ) RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS 30 in/km2 kesmine tihedus Suured tööstuslinnad ( Ida-Virumaa) Sood, mets, rannajooj on liigestunud (Lääne maakond ) Linnaline asula asulatüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos , linnad alevid Maaline asula asulatüüp, kus inimesed elavad hajutatult, alevikud külad. 47 linna 11 alevit 178 alevikku 4423 küla Linnastumise tasemeks nim linnaelanike osatähtsust kogu riigi rahvastikust. 69% linn- 930 796 Maa-asulad 409 619 Vallasisene linn linn Eestis, mis ei moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust. 14 TLN TRT NRV KOHT.JÄRV PRN VILJ SILLAMÄE
Eesti omavalitsussüsteemi võib jagada kolmeks perioodi: 1918-1940, 1940-1990 ja alates 1990. Mina räägin käesolevas essees kohalikust omavalitsusest Eestis aastatel 1918-1940. Võrdlen kohaliku omavalitsuse tegevust enne 1940 aastaid ja peale 1918ndat aastat. Kohalik omavalitus on arenenud palju selle ajavahemiku jooksul. Kui Eesti Vabariigi kuulutati välja 1918. aastal siis hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsussüsteem, kus esimese tasandi moodustasid linnad, vallad ja alevid ning teiseks tasandiks oli maakond (11 üksust), mille organiks oli maavolikogu. 1934. aastal aga kaotati põhiseadusega ära maakonna tasandi kohalik omavalitsus ning maakond muudeti riikliku juhtimise tasandiks. Aastatel 1938-1939 viidi Eestis läbi ulatuslik haldusterritoriaalne reform, mille tulemusel vähenes valdade arv 398-lt 281-le. 1. Ülevaade 1917. aastal 30.märtsil võeti vastu otsus Venemaa Ajutise Valitsuse poolt ,,Eesti kubermangu
seadused). Lk. 144. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862. Aastal elas Eesti linnades kokku 62000 inimest, sajandi lõpul aga 18100 inimest. Seega oli sajandi vahetusel peaaegu iga viies eestlane linnlane. 20.sajandi algul oli Eestis kokku 12 linna, nendest suuremad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kiiresti kasvasid tööstusetevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümer kujunenud alevid ja alevikud Sindi , Tapa, Türi,Tõrva,põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kapmehed,töölised ja ametnikud. Kuni 1860.aastate lõpuni kehtis Eesti linnades Tsunftisundus. Linnajuhtorganid olid:rad,raehärrad ja bürgermeistrid. Neid valisid Sakslased, kelle käes oli ka juhtipositsioon käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas
1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms:
Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise.1862. aastal elas Eesti linnased kokku 62 000, sajandi lõpul aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna, nendest suurimad Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kliiresti kasvasid ka tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid ja alevikud Sinfi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, täälised, ametnikud.19. sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid:rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Sajandi teisel poolel olukord
Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p. Maa-asulad Linnad Maa-asulad Linnad Kõrgelt arenenud Kõrgelt arenenud tehnoloogia tööstuse tegnoloogia Põllumajanduse saastuse ületootmine Töö puudus Vaesus maal Linnastumise kulg maailmas 9
NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud ( Põhjariigid) ja arengumaades ( Lõunariigid) 6/ 7. Linnalised tegevusalad: Kaubandus, Teenindus ja Tööstus Maalised tegevusalad: Põllumajandus, Metsandus ja Kalandus LINNALISED: MAALISED: Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8.Linnastumine enam arenenud ja vähem arenenud maades: Enam arenenud maad: Vähem arenenud maad: Maa-asulad Linnad Maa-asulad Linnad Kõrgelt arenenud Kõrgelt arenenud Vähe arenenud Vähe arenenud
Minu arvates oli Rootsi ajas eestlastele palju halba, nagu näiteks see, et Rootsi aja alguses ning lõpus toimusid hirmsad ja verised sõjad, seda ei tohiks unustada ükski eestlane rääkides Rootsi ajast. Tänu Rootsi aja alguses toimunud sõdadele langes Eestis rahvaarv 300000 inimeselt 100000 inimeseni ning Eesti rahvaarv seisis välja suremise äärel. Enamik talusid olid tühjad, põllud nende ümber võssa kasvanud ning linnad ja alevid hävinud või alla käinud. 17. sajandi lõpuks tänu erinevate rahvaste sisserändele kasvas rahvaarv ligi 400000 inimeseni. Minu arvates oli see väga-väga õige käik, et hakati inimesi Eestisse meelitama, muidu oleks eestlased välja surnud ning mina eestlasena praegu ei kirjutaks seda arutlust. Kuid samas minu arust on ka sellel sisserändel negatiivne külg. Paljud eestlased segunesi paari inimpõlve
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask
1 49.3 19.7 26.1 9.0 2010 Kokku 115.9 38.0 25.3 52.6 19.3 2011 Kokku 86.8 26.5 11.0 49.3 27.5 Märkus: Mõõtühik: tuhat aastakeskmine Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Tabel 1. Allikas: Statistikaamet Samuti on Eesti puhul probleemiks ka regionaalne töötus, kus äärealadel (n: Ida-Virumaa) on töö kaotanud inimestel tööturule naasmine raskendatud. Selle põhjusi on palju, aga ennekõike võib välja tuua kaks põhilist. Esiteks, olukord kus ühes regioonis on töö kaotanud konkreetse eriala ja majandusharu töötajad
mis aga ei tähenda et sa pead olema rahuselt eestlane. Rahvus on ühte keelt, kultuuri, usku ja muudel teguritel põhinev etniline identiteet 31.Iseloomusta rahvastiku paiknemist euroopas. Miks on see just niisuguseks kujunenud Igal pool rahvas koguneb maalt linnadesse või linna lähiümbrusesse, et tööl käiia linnas. 32.Millist tüüpi asulaid eestis leidub ja mis on neile omased tunnused? Millises asulas elad sina Eestis on linnad, alevid, aleviked, külad. külas 33.Mis on olnud eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel Tekkisid mereäärde, laevaliiklus soodustas tööstus kaubavahendus piirkondi. Siis tööstus piirkonnad, kaevandus. 34.Miks on eesti territoorium jagatud maakondadeks ja valdadeks? Riigi valitsemise tarbeks on jagatud maakondadeks, need moodustavad esimese tasandi haldusjaotuse. Maakonnad jagunevad valdadeks ja linnadeks, mis moodustavad teise tasandi haldusjaotuse, et kohapeal viia
Järgnes Tartu-Tapa haruraudtee, Riia-Pihkva, kitsarööpeline Valga- Tartu. Ka jaamahooned kuulusid tüüpprojektide alusel ehitatud hoonete hulka. Ajalooliste jaamahoonete liigendus 2 tiiba ja keskosa. Raudteeühendus lõi eelduse linnade arengule ja kasvule: eeslinnad hakkad laienema eeskätte raudtee suunas (2 pool raudteed ja piki raudteed tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised alevid nagu Vändra, Virtsu ja Lelle. n. Haapsalu raudteejaam Ehitustegevus arenes kahe lainena. Oluliseks kujunes linna planeerimine. Puitasumitega eeslinnad Tallinnas Kalamaja jne. Tallinnas oli eelnevalt hobupostijaamad ja hoburaudteed. Hoburaudtee liine oli 2 19 sajandi lõpus jälgisid väga kindlalt eeslinnasid. Esimesed planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20
maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald
joomata ja seepärast väga nõrgaks jäänud.Samuti oli ta käpp veel väga valus ja komberdada tuli rohkem kolme käpa peal. Siis sattus ta kokku meestega,kes varitsesid oma lambakarja juures hulkuvaid külakoeri,kes olid ümbruskonna karjades palju lambaid murdnud.Nad pidasid ka Lassiet selliseks koeraks ja tulistasid teda.Kuul riivas koera külge,kuid tal õnnestus siiski minema pääseda.Nüüd teadis koer,et inimesed on ohtlikud ja nendest tuleb eemale hoida.Kuid alevid ja linnad,mis ta tele ette sattusid olid vahel nii suured,et tal ringi minna ei õnnestunud.Nii sattus ta ühes linnas koerapüüdjate kätte.Kuid õnneks õnnestus tal nende käest lahti saada ja ära põgeneda.Ikka liikus ta kogu aeg kindlalt lõuna poole,sest tundis,et sealpool on kodu.Veelkord tuli tal ujuda üle laia jõe.See nõudis tema kurnatud kehalt nii palju jõudu,et väga kaugele ta enam liikuda ei suutnud.Ühe talumehe hoovis jäi ta liikumatult lamama
1. a) Taani valdus b) Tartu piiskopkond c) Liivi ordu alad d) Saare-Lääne piiskopkond 2. Talupojad pidid isandatega sõjaretkedel kaasas käima. koormised: kümnis, hinnus, kirikukümnis, trahvid, kingituste tegemine. Samuti teede rajamine ja kirikute ehitamine. Pikapeale kujunes teotöö. 3. Püsima jäi Muinas-Eesti kombe-ja tavaõigus. Kohtumõistmine läks küll feodaalide kätte, ent kohtus olid ka maarahva esindajad. Eestlasi sunniti isandatega sõjaretkedel kaasas käima. 4. Riia peapiiskop pidas end meie maa kõrgeimaks valitsejaks. 1304.a. loodi paide ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Isegi paavst kutsuti protokolli lugema seoses siinse olukorra ja mõlema poole pideva kaebusega. Teine vastuolu oli Taani kuninga ja ordu vahel. Peagi põrkusid need väed omavahel kokku. Tallinna linnus oli sunnitud 1227.a. suvel kapituleeruma. 1233.a. puhkes verine võitlus Tallinna lossiplatsil ordu ja paavstimeelsete vahel. Viimased s...
Peamine väljaveosadam oli Pärnu vilja, lina, puitu. Arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kui 19. sajandi alguses elas Eesti linnades kokku 62 000 inimest, siis sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna. Raudteejaamade ümber kujunesid alevid ja alevikud Sindi, Tapa, Türi jne, kuhu koondusid linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 9. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? - seoses talude päriseksostmisega eneseteadvuse kasv - oma väikese haritlaskonna kujunemine - Aleksander II vabameelsus - hõõrumine vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel 10. Millised olid rahvusliku liikumise eesmärgid? - rahva kultuuriharrastuste toetamine - emakeelse hariduse edendamine
apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, teised linnad osalesid seal üksikutel kordadel ning alates 15. sajandi lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna. Ametlikult tekkisid esimesed linnad Eestis 13.sajandil. Eesti keskaegsed linnad olid Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Peale nende oli Eestis keskajal alevid, millest osa sai linnaõiguse hiljem (sealhulgas Keila, Otepää ja Põltsamaa). 1296. aastal on Helmold de Lode kirjas 1 Lübecki raele maininud oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed. Kõige suurem linnadest oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 – 8000 inimest. 14. sajandil võis Tallinnat nimetada ka üheks Baltimaade suurimaks linnaks. Tartus oli elanikke 5000 – 6000
peredele. EV Maaseadusega jagato mõisate põllumajanduslik maa (põllu ja rohumaad). Mõisate metsi ei jagatud talude vahel,vaid need riigistati ja on praeguste riigimetsade aluseks. Mõisa põllumajandusinventuur ja hooned ning mõisatesüdames jagati üldjuhul samuti talide vahel laiali. Üksikud mõisad säiltati tervikuna ja muudeti riigimõisateks (tõuaretus, sordiaretud, näidismajandus). Mõisamaade arvelt said areneda ka alevid. Mõisates on kutsekoolid, ning paigutati ka koole. Heaks näiteks on on Mooste mõis- Mooste põhikool. Talude keskmine suurus vähenes, töö tehti enamasti oma perega, alalist palgatööd kasutati vähe. Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, aastatel 1913-1940 kasvas kultuurrohumaade pindala 18 korda. Uute talude käivitamisel oli puudus hoonetest, inventarist, loomadest. Sageli jagati talude vahel ka mõisa majandushooneid.
Tänapäeval on leitavad ka värvid, millega saab lõngu värvida pesumasinas. Rahvustikandite tehnika on väga mitmekesine: taimornamente tikiti kirja järgi, kasutades mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid. Lihtsamaid tikandeid oskas iga naine, keerukaimaid tegid käsitööspetsialistid, kellelt siis vajalikke tekstiile telliti. Kapitalismi arenguga kujuneb ümber koos rahvakultuuriga ümber ka rahvakunst. 19. sajandi teisel poolel olid peamiseks uute nähtuste kandjateks linnad ja alevid. Linna ja maakoduses miljöös kandusid mustrid sajandeid edasi tikitud mustrirättide (märkrättide) vahendusel, sest kallid kavandid, joonised, raamatud ja mustrilehed jöid sageli laiemale rahvahulgale kärresaamatuks. Pealegi oli konkreetsemate näidete varal lihtsam omandada moetikandite värvikäsitlust ja tehnilisi võtteid. Märkrättide ilmumine ja levik on kulgenud käsikäes
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templ...
pühad, tähtpäevad ehitajate päev, mardipäev, jõulud isikud, olendid Jaroslav Tark, Kaval-Ants, Ristija tantsud rumba, jenka Johannes nädalapäevad, kuud, ajastud sügiskuu, laupäev, koera- maade, riikide ametlikud nimed Rootsi Kuningriik aasta veekogud, saared, lahed, mäed jt Suur Munamägi keeled, elanikkond, hõimud läänemeresoome keeled, talud, külad, alevid, linnad, maakonnad laulupeo- võrokesed, slaavi hõimud Tallinn rahvused jaapanlane, eestlane asutuste, koolide, seltside, liitude ametlikud nimed üritused olümpiamängud, laulupidu, vabariiklik Eesti Rahvusraamatukogu kõnevõistlus tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik) Taevase taime-ja loomanimetused sügisõun, hundikoer Rahu väljak
Kasumajanduse juurutamine a) põllumajanduse areng kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, raharendi juurutamine b) tööstuse areng aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai tööstuskeskus(Kreenholmi Manufaktuur), masinaja metallitööstus, paberitootmine c) transpordi areng Balti raudtee, kiirem transport, laevaja paadikaubandus, sisekaubanduse areng d) linnastumine linlasi tuli juurde, alevid kasvasid, linnavolikogu valitses linna, Vene linnaseadus 1877. a, tööstuse kasv, sotsiaalne kihistumine 1850. aastatel talude päriseksmüümine Väikepõllumees iseseisev ja ettevõtlik peremees Maatarahvas maata, teenisid mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö alal ja kaubanduses arenes laevandus ja paadikaubandus tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga salakaubandus asutati merekoole 1864
põletati 1263 leedulaste poolt maha, piiskop elas seejärel Haapsalu linnuses. 1599.a. livkideerisid Poola võimud Vana-Pärnu, mille hooned olid sõjas hävinud), Uus-Pärnu e. Pärnu rajati ordulinnuse juurde 1265 sai linnaõiguse). Nii tekkis keskajal Eesti alal 9 linna. Varasematest linnalistest keskustest ei kujunenud linnadeks Otepää. Lihula, Varbola, kuigi Otepää ja lihula linnuste juurde tekkisid alevid. Uute keskustena kerkisid alevid Põltsamaa, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Kirumpää, Helme jt. linnuste juurde (keskajal oli eestis kokku 14 alevit). Linna oluliseks tunnuseks oli eriline õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Eesti linnade õiguslik korraldus kujunes välja varem naabermail tekkinud linnade eeskujul. Nii kehtestati Tallinnas, Rakveres, Narvas Lüübeki õigus Uus-Pärnus, Viljandis, Tartus, Paides Riia õigus Haapsalus ja Vana-Pärnus piiskopi õigus.
U U S E E S T I U U E S E U R O O PA S 399 Versailles’ lossis Pariisi külje all kirjutati 1918. aasta juunis alla Saksamaa ja Antanti vahelisele rahulepingule, millele järgnesid Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingud. Euroopas algas Versailles’ süsteemi (Versailles’ diktaadi) ajajärk. Pärast suurt sõda nagi kontinendi kaart välja hoopis teistsugune kui enne ülemaailmset tulekahju. Kolm suurt impeeriumi - Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari keisririigid - olid kokku varisenud ja nende varemeile olid tekkinud uued, suuremad või väiksemad riigid. Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Uus Nõukogude Venemaa tõrjuti Läänemere kaldariikide seast peaaegu kõrvale, sügavale Soome lahe soppi, “lompi",...
aleveid 5) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste määramine Detailplaneeringu ülesanded on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine. 10. Asula jaguneb: linnad, alevid, alevikud, külad. Küla on hajaasustusega või tiheasustusega, pole otseselt ära määratud kumba kategooriasse ta kuulub, s.p. on vaja määrangut mis seda täpsustaks. 11. Tiheasustusalaks käesoleva seaduse tähenduses nimetatakse linna ja alevi piiridesse jäävat territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasolevat või planeeritavat territooriumi osa. Olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal
aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- võilinnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. Sümbolid ja tähised Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need
2009. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 263 inimest. Jõelõigu lõpus asetseb Kirumpää küla, milles 2009.aasta andmete järgi elas 156 inimest. Kirumpää on olnud ajaloos väga tähtis koht, kuna Kirumpääl asus piiskopilinnus(Võhandu jõe kõrgel lõunapoolsel kaldaseljakul). Kirumpää on olnud peamiselt tähtis sõjavägede peatumis- ja vaatluspunkt. Enamike Eesti alade linnuste ümber kujunesid alati suured kaupmeeste ja käsitööliste asulad - alevid. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk - leeride peatumine siin on andnud nime ka Leerimäele - linnuseseljandiku idapoolsele kõrgele osale, mis asus/asub teisel pool maanteed. Kirumpää alev hävis lõplikult arvatavasti 18. sajandi algul Põhjasõja käigus, mille järel seda enam ei taastatud. Kui 1784. aastal rajati mõne kilomeetri kaugusele uus kreisi. ehk maakonnalinn
1938: EV PS - konkreetseid KOV liike ei loetletud - kaotati kohalike eriasutuste nimetamine PS-s - volikogude valimise viis jäeti seadusandja lahendada - sätestati võimalus seaduse alusel luua KOV-de liite ja ühisasutusi - fikseeriti KOV-de määrusandlusõigus - fikseeriti, et KOV-de lähem korraldus ja järelevalve nende üle sätestatakse seadusega Kohaliku omavalitsuse tasandid ja liigid 1920.-1933. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad, alevid ja linnad; teine tasand: maakonnad) 1933.-1938.a oli Eesti KOV süsteem ühetasandiline (valla-, alevi- ja linnaomavalitsused) 1938.-40. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad ja linnad; teine tasand: maakonnad) KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda) Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega.
.. I etapp algas industrialiseerimisega tekkis ridamisi uusi linnu ning rahvaarv kasvas kiiresti etapi lõpuks elas linnades juba 40 % II etapp algas üleminekul infoajastule olemasolevad linnad kasvavad tekib palju linnastuid (aglomeratsioone) lõpuks linnades 70% III etapp infoajastu linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megapolisteks) paljudes arenenud riikides eeslinnatumine, lähilinnastumine ja vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) Asula: maa-asulad: külas, alevid, alevikud ja linnalised: linn, linnastu, hiidlinnastu Kus tekkisid esimesed linnad? Miks? Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas, sest nendes piirkondades on ühed suurimad jõed ning meri on ka lähedal, mis tagab hea liikuvuse ja vee olemasolu ning saab kaupa vahetada. Ning jõgede läheduses on ka toitainerikas muld, kus on hea põllumajandusega tegeleda. Linnastumise aste ja linnade võrgu tihedus võivad olla head arengutaseme näitajad.
müügikohti. Sellisteks kohtadeks said erinevad sõlmpunktid: vanad laadaplatsid, feodaalide linnuste ümbrused või kirikute ja kloostrite naabruses asuvad alad. Sinna jäid tihti kaupmehed ja käsitöölised elama, moodustades erinevaid asulaid. Valides elu- ja kauplemiskohta, jäädi püsima ka jõgede ning järvede äärde, sest nii tagati paremad liikumisvõimalused. Aegamisi kujunesid sellistest asulatest alevid. Linn tõmbas enda poole ohtralt inimesi. Neile oli vaja kaitset ja seetõttu ümbritseti linnad algselt puittara, hiljem kivimüüriga Elu elavnes ka vanades Lääne-Rooma linnades, sest needki olid rajatud teede sõlmpunktidesse. Nii tekkisid paljud tänapäeva suurlinnad nagu London ja eelpool mainitud Pariis. misel jälgiti rangelt, et igaühel oleks talle vääriline koht. LINNA VALITSEMINE Linnad rajati feodaalide maa peale
(s.o.Kuigi omariiklusaastail rohkem kui kuuendik elas valdade põhiline linnaga (iseseisva linnaosa õigustes); osa rahvast üldarvust). endiselt maal, toimus 1936. aastal “ülendati” linnaks Otepää. ometigi linlaste osakaalu Demokraatia-aastail jäi põhjalikum järkjärguline Lõplikult likvideeriti alevid 1938. aasta tõus. 1922. teostamata. haldusreform aastal moodustasid Alles aprillis linnaseadusega. 15-st tolleks ajaks maaelanikud 1937 andis riigivanem omakogurahvas- veel 72% dekreediga säilinud alevist 14 (Antsla, Elva, Jõgeva, tikust, 1940. aastaks langes
sajandil (1860. ja 1877. a seadused). Tänu tööstuse kiirele arengule, ühiskonna sotsiaalsele kihistumisele ja kaubalis-rahaliste suhete arengule toimus Eestis linnastumine. Kui Eesti linnades elas sajandi keskel kokku vaid 62 000 inimest, siis sajandi lõpul elas seal umbes 181 000 inimest. 20.sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suurimad Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga). Kiire kasvasid ka tööstusettevõtete lähedusse rajatud ja raudteejaamade ümer kujunenud alevid ja alevikud (Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ja Otepää). Sinnagi koondus linlike tegevusalade esindajaid (käsitöölisi, ametnikke, töölisi ja kaupmehi). 19.sajandi esimesel poolel olid enamikud linlased sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid tsunftides ja gildides, ka linna juhtorganeid valisid nemad (rae, raehärrad, bürgermeistrid). 19.sajandi teisel poolel saavutasid eestlased linnades ülekaalu. Muutus ka linnade valitsemine,
maa otsene omanik, ei saanud ta olla ka maal elavate talupoegade omanik. Sellega oli ette valmistatud pärisorjuse kaotamist. Paraku suri Karl XI 1697 ning talupoegade vabastamise plaan jäi teostamata.1700 algas ka Põhjasõda, mis arengud Eesti aladel lõpetas. Rootsi aeg Eestis – rahvastik ja majandus hvastik • Rootsi aja alguses Pärast Liivi sõda olid Eesti maa-alad täielikult hävitatud. Põllumaad olid võsastunud, linnad, alevid, linnused, mõisad ja külad olid varemetes. • Ka rahvaarv oli kahanenud katastroofiliselt – võimalik, et Eestis elas vähem kui 100 000 inimest (enne Liivi sõda oli elanud Eestis ca 300 000 inimest). Sõjas oli surnud üle poole rahvast. Järvamaal oli tühi üle 90% taludest. Inimesed ei olnud surnud mitte ainult lahingutes, sama tõsiselt oli rahvast hävitanud ka katk, näljahädad, haigused. Kergemini pääsesid Tallinna linn ja saared, mida ei vallutatud.
Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alevid (1938. a muudeti viimased linnadeks). ERAKONNAD * Paremerakondadest olid tugevamad Põllumeestekogud (juht K. Päts) ning Kristlik Rahvaerakond. * Keskparteidest olid mõjukamad J. Tõnissoni Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ning Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis. * Vasakparteidest olid mõjukamad evolutsioonilist sotsialismi ja legaalset tegevust pooldavat Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei, kes 1925
haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. Click to edit Master text styles Second level Third level
toimunud tehinguid kolm korda rohkem. Hinnatumad on Pärnu kesklinna ja rannarajooni piirkonnad, kus ka hinnalangus on olnud väiksem kui mujal Pärnu linna piirkondades. Pärnu ostu-müügi tehingute arv on 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga kasvanud 50% ning keskmine hind on alanenud 37% 8 Pärnust ning linna lähiümbrusest väljaspool asuva kinnisvara vastu on nõudlus üsna väike. Aktiivsemad on väljakujunenud infrastruktuuriga alevid ja alevikud, kuhu on ostetud kortereid. Siin mainiks ära Sauga, Paikuse, Audru ja Are aleviku. Maakonna kaugemates piirkondades toimub ostutehinguid harvem, kuid seejuures on peamiseks põhjuseks elamispindade puhul soodne hind ja odavad ülalpidamiskulud (Domus kinnisvara). Joonis 4. Keskmine tehinguhind Pärnus 2008-2010. Allikas: Lisa 2. 1.2. Võrdlus piirkonniti Kui võrrelda Tartu ja Pärnu linna, siis Pärnus oli igal vaadeldaval aastal väiksem tehingute arv (vt
hiljem olukord halvenes. Liivimaa ajaloos mittesakslaste olukorra halvenemist 14 sajandist on seostatud jüriöö ülestõusuga 1343-1345. Kuid see võib olla ka kokkusattumus. Eriti tasub rõhutada sunnismaisust. Mittesakslaste kodanikuks astumise maksu tõsteti sakslastest kõrgemaks. Piirangud mittesakslaste linnaasumisele eriti väikelinnades olidki esmajoones seotud maahärrade huviga hoida talupoegi maal. Eesti linnad ja alevid keskajal. Oli saksa vallutus, vallutajad rajasid linnad, enne linnasid ei olnud. 1201 - teine saksa tüüp linn läänemere ääres. 30ndatel hakatakse selle vastu argumente tooma, kindlaid kirjalikke allikaid ei olnud. Süvalep tallinna puhul välja toonud, et kusagil ju pidi olema muinas-eestis ka kaubanduskese ja sadamakoht, kuna hästi on teada tihe liiklus novgorodi ja ojamaa vahel. Parem sadamakoht on tallinn, miks just tallinn valiti taanii kuninga 1219 retke sihtkohaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
