unenägudele ja vaistudele või alkoholi ja uimastite mõjul tekkinud nägemustele toetudes maalimist. Eiratakse tavasid, reegleid ja ühiskonna moraali. Kunstnik on maalinud lõuendile ühe ilusa piibu ja maalinud kirjana alla sõnad "See ei ole piip". Mis selle mõte on, seda teab vaid kunstnik ise, aga ilmselt on see tavapärane, sürrealismile omane reeglite eiramine ja tavainimestele esmapilgul mõistetamatu vastuolulisus. Samas võib igaüks ise mõelda, mis see on, kui all on kiri, et piip see ei ole. Minu meelest meenutab see ikkagi piipu. Aga kui seda tagurpidi vaadata, siis meenutab see võib-olla elevanti. Sellist hambutut ja kihvadeta elevanti. Rene Magritte ,,See ei ole piip"
Ema mängib lapsega ja hoiab tal kätest kinni. Teele maandub peegel. Ema ütleb lapsele, et peegelist vaatavad vastu nemad ise. Imelik mõte küll, aga järku on neid mitmuses. Alguses hakkab laps nutma, või naerab sellise maagilise triki üle, kuid peegel ei kavatsegi tema elust lahkuda, sellega tuleb harjuda. Olemine kahes kohas korraga on keeruline mõtte trikk, mis loob nii palju segadust, et noor laps peab sellega kuidagi toime tulema ja lepib vastuoluga. See laps on nüüd piip ( C'est ne pas une pipe- Magritte). Lapsele kinnitati just, et ta on pilt endast, mis vaatab talle vastu peeglist. Mõtte kinnistamiseks kutsutakse laps vanemate kõrvale ja lüüakse lahti fotoalbum. Vanematel voolavad pisarad, kui nad lehitsevad albumeid ja märgivad igal pildid ära, et vaadaku lapsuke, milline ta seal on, mõistmata, et need on kujutised selle lapse varasemast elust ja teadvuse seisunditest, mida enam ei eksisteeri. See on piipude kujutiste kataloog.
TAPA GÜMNAASIUM Kirill Gorskov Kanep referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 SISUKORD 3. Mis on kanep? 4. Kuidas näeb välja kanepi tarvitaja? 5. Kanepi liigid 6. Kuidas tarvitatakse ja mille abil? 7. Milline on kanepi mõju? 8. Kanepisõltuvus 9. Kuulsad inimesed ,kes tarvitavad või tarvitasid kanepit 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad Mis on kanep? Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kannabis tähendab kreeka keeles "kanep", sativa ladina keeles "kasulik" ja "L" tuleneb Carolus Linnaeus nimest. "Lam" tuleneb Jean-Baptiste de Lamarck nimest, kes kirjeldas 1785. aastal india kanepit. Perekonda kirjeldas esimesena 1753 Carl von Linné monotüüpse perekonnana. Jean- Baptiste de Lamarck eraldas 1785 india kanepi morfoloogiliste omaduste ja uimastava toime alusel liigiks Cannabis indica (india kanep) ja v...
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad tööd, toodangut, mida tarbitakse ja mis peamine, need on muutnud inimeste maailmapilti ja igapäevaelu. Tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub taskusse. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast. Internetis on tohutult informatsiooni kõige vajaliku ja ebavajaliku kohta. Teaduse ja tehnika saavutused nagu mobiil ja arvuti suudavad meid globaalselt mõtlema panna. Rääkides ...
...................................... Puhastamise teostaja Jrk.nr. Objekti nimetus Aeg Puhastamise lühikirjeldus (nimi, allkiri) Märkused 1 kasvuhooned põrand, kastmissüsteem Malle Piip tööpäeviti1 2 7.00 3 ladu põrand, riiulid, jäätmed konteinerisse Pille Piip tööpäeviti 4 17.20
lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda · Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad
proportsioonid ei muutuks. 3 Mõtlesin, et tuntud teos ‘’Ceci n’est pas une pipe’’ eestikeeles ‘’see ei ole piip’’ võiks ka siia teema juurde hästi sobida. Selle teose on maalinud René Magritte aastal 1928-1929. Kunstnik on vast hästi mõelnud kuidas vaatajat mõtlema panna. Sellega on ta ka hakkama saanud. Paljud vaatavad seda teost ja mõtlevad, miks on seal all kirjutatud, et see ei ole piip kui seal teosel on maalitud piip? Justnimelt, see on sinna maalitud. See ei ole päris vaid on lihstalt lõuendi peale järgi maalitud. See tekitab inimestes arusaamatuid tundeid ja mõtteid, et miks kunstnik valetab või mis ta sellega öelda tahab. Magritte ütleb aga, et kui ta oleks kirjutanud maali alla ‘’see on piip’’ siis oleks ta valetanud kuna see on kõigest maal.4 Andy Warholi teos ‘’Suur elektritool’’ (1967) tekitab algselt mitu küsimust: miks just need
asetäitjaks jäi Strandman. 12. veeb 9.mai (Asutava Kogu kokkutulek) oli välisministri kohusetäitjaks Päts, kuigi põhitöö tegi ära A. Schipai. Hiljem võttis kohustuse enda peale Tõnisson (tingimusel, et ta seda tõesti juhtida saab, mitte et seda teeb Päts). Juulis saabus tagasi Poska, kerkis piiriküsimus Lätiga ja olulisim asi oli rahu sõlmimine N.Venemaaga. Esimene voor 16-18 sept jäi tulemusteta ja 20. sept lahkus Poska ametist. Poska asemel sai välisministriks Ants Piip, kes oli olnud välisminister Strandmani tööerakondlastest ja sotsiaaldemokraatlikest koosnevas valituses. Rahvaerakondlasest Schipai tegi ettepaneku moodustada Asutavas Kogus välisasjade komisjoni AK informeerimine välispol. olukorrast ja VM tutvustamine parlamendi vaadetega. 25. sept hakkas see tööle, sinna kuulus nii Poska kui ka Tõnisson. Põhiprobleemiks tõusis rahutegemise küsimus. 1920. aastatele iseloomulik parlamendi
Haide on mänginud mitu meherolli Haide Männamäe Haide Männamäe, 42, on teadaolevalt ainus eriharidusega Eesti naiskloun. "Kõige raskem ülesanne oli koolis - mine ja aja teised naerma," tunnistab ta. Haide õppis klouniks Kopenhaageni teatrikoolis The Commedia School. Sinna läks ta elukaaslase Toomas Trossiga mõni aasta pärast peda näitejuhidiplomi taskussepistmist. Klounid Haide Männamäe mängis koos oma mehega Toomas Trossiga Klouneid ,, Piip ja Tuut ,, Pilt PILT Haide oma mehega Kasutatud allikad http://www.efis.ee/et/inimesed/id/13763/ http://www.ohtuleht.ee/97175/ainus-diplomeeritud-eesti-naiskloun http://www.imdb.com/name/nm4105426/ TÄ N K U AN UL AM A ST !
Elektroonilise sigareti suitsetamine on kordades odavam, kui tavasigareti Tervis Sotsiaalsed tegurid Ohutum Kas kahjustab tervist? E-sigaret kahjustb tervist omal moel, seda küll vähemal määtal, kui tavasigaret, aga kahjustab. Ahendab hingamisteid Võib tekitada põletikku Kasutamisel võib tekkida iiveldust, peapööritust E-vedelikus sisalduv propüleenglükool on väga ohtlik. Muud e-tooted Piip Vesipiip Kasutatud materjalid http://www.saartehaal.ee/2013/05/28/e-sig aret-popp-viis-tervist-rikkuda/ http://www.postimees.ee/teema/e-sigaret http://foorum.e-suits.eu/ http:// skysmoke.eu/index.php/et/ecigarette’ http:// ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/eks periment-kuidas-mojub-e-sigaret.d?id=67 090372 Aitäh kuulamast!
hoidutakse. Seega tuli suitsetamine muuta võimalikult meeldivaks tegevuseks. See on ka väga hästi õnnestunud. Traditsiooniliselt on vesipiibu otstarve olnud stressi leevendamine ning mõnus ajaviide sõprade seltsis. Ajalugu Vesipiibu kodumaaks peetakse ekslikult Türgit, tegelikult on see kaunis ja huvitav ese pärit Indiast, kus arvatavalt enam kui 500 aastat tagasi meisterdati esimene kookospähklikoorest tehtud piip. Just seda Indias loodud piipu peetakse tänapäeva vesipiibu prototüübiks, mis hoolimata oma primitiivsusest kogus populaarsust niivõrd, et levis kaupmeeste ja väljarändajatega edasi pea kõigisse Araabiamaadesse. Iraan, Türgi, Kreeka, Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon, Tuneesia, Liibüa, ja Afganistaan on tänaseni paigad, kus vesipiibu tõmbamine on tee- ja kohvishop'ides tavaline ja välja on arenenud oma vesipiibukultuur. Tõeline revolutsioon toimus aga tõepoolest Türgis, kus
Venemaa vahel Tartus. Sellega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles. On registreeritud Rahvasteliidus. On avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Rahulepingu allkirjastajad Eesti Demokraatliku Vabariigi esindajad: Asutava Kogu liige Jaan Poska Asutava Kogu liige - Ants Piip Asutava Kogu liige Asutava Kogu liige Mait Püüman Julius Seljamaa Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kasakate nõukogu Ülevenemaalise kolleegiumi liige - Isidor Gukovski Kesktäitevkomitee liige - Adolf Joffe Lepingu tagajärjed
● Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma. Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad ● Asutava Kogu liige – Jaan Poska ● Asutava Kogu liige – Ants Piip ● Asutava Kogu liige – Mait Püüman ● Asutava Kogu liige – Julius Seljamaa ● Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi esindajad ● Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige – Adolf Joffe ● Venemaa SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige – Issidor Gukovski
Sainte-Adressse Raoul Dufy Trouville Der Blaue Reiter Sinine rantsanik KUBISM Prantsusmaal varajane kubism Georges Brague Majad L´Estague´is Pablo Picasso Avignioni neiud Analüütiline kubism Picasso Kitarrimängija Ambroise Vollard´i portree Ambroise Vollard Paul Cezanne Georges Brague Portugaallane Natüürmort viiuli ja kruusiga Sünteetiline kubism Picasso Piip,klaas ja Vieux Marc´i pudel Natüürmort punutud tooliga kitarr Georges Brague Karnet Juan Gris Ribakardin Mees kohvikus Fernand Leger tubism Vormide kontrastid trepp Vormide variatsioon Kaardpartii Robert Delaunay (orfism) Eiffeli torn ehk Punane torn Simultaansed kontrastid Päike ja Kuu FUTURISM Giacomo Balla Tänavalamp Rõdul jooksev tüdruk Ketikoera dünaamika Umberto Boccioni Tänav tuleb tuppa
Vesipiip Eneli Nilbe 8.klass Mis on vesipiip? Vesipiip on ühe või mitme haruga suitsetamisseade (piip), milles suitsu jahutatakse vees. Vesipiibu suits sisaldab... Vingugaasi Tõrva Nikotiini Raskemetalle Mitmesuguseid vähki tekitavaid aineid Miks vesipiipu suitsetatakse? Gruppi kuulumise tunne Populaarsusejanu Teiste eeskuju Arvamine, et see pole tervisele kahjulik See on uus ja näiliselt huvitav Vesipiibu ohtlikkus Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse, nagu näiteks C-hepatiit, herpes (ohatis), hingamisteede viirused, tuberkuloos, maksapõletik. Vesipiibu suitsetamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. Vesipiib...
Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots.Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 39. * Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: o Asutava Kogu liige Jaan Poska, o Asutava Kogu liige Ants Piip, o Asutava Kogu liige Mait Püüman o Asutava Kogu liige Julius Seljamaa o Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. * Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: o Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja kasakate nõukogu Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe o Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski
1. a) Turva saapad b) turva püksid c)kaitse kiiver d)Metsamehe Jakk (hele värvus signaali andmiseks teistele) 2. Labidas 3. Et saag saaks igas asendis töötada. Töötab õhurõhu muutuste abil(kui kolb on karteris) 4. Võsasael on summuti kaitse, sael mitte..( ülejäänud teate ise..) 5. Küttesegu on alati 2% 6. Elektri süsteem- Stopp nupp, madalpinge juhe, kõrgepinge juhe, piip, küünal, süütemoodul, (hooratas/magneto) 7. 0,5 mm süüteküünla elektroodi vahe! 8. L- kütus/tühikäik H-kütus/töökäik T-õhk/tühikäik 9. Saeketti saab peatada T kruvi regureerimisega 10. Jahutusribid vajavad iganädalast hooldust 11. .. 12. Langetussuunda mõjutavad- puu kalle, võra asetus, teised puud, maastik, kokkuveotee, tuul, elektriliinide paiknevus, sõiduteede paiknevus, kraavid, hooned.. 13
Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda. Töö käigus tutvustada linna rajamist, rahvakombeid. Laps laiendab ja süvendab teadmisi eesti kultuuri kohta. Laps julgeb suhelda eesti keeles. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Piip ja Tuut Mängumaja külastamine Koos hea meil olla Peale igat etendust olid lapsed väga heas tujus. Nad joonistasid klounide portreesid ja kirjeldasid oma elamusi. Aasta lõpus koostasime pildialbumi ja kinkisime selle klounidele. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Nukuteatri külastamine Estonia talveaia külastamine Igal asjal oma aeg Pöörati tähelepanu eesti kuulturile, rahvuskommete omandamisele mardipäev kadripäev jõulud rahvariided
Teisest reast vasakult poolt ainukesena näoga vaataja poole oleval vanem naisterahvas on juba väärikas eas, tema nägu on kortsuline. Naise peas on sinine rätt, seda mis on ta seljas pole võimalik aduda kuna see sulandub kokku pildiga. Esimesest reast vasakul pool on uinunud meesterahvas. Mees kannab valget kaabut ja selga on ta endale tõmmanud tume sinise mantli, jalas aga hallid püksid. Mehe suus ilutseb must piip, pruunika randiga ümber piibu kohapealt kus keeratakse piip lahti et seda ummistavat tahma välja saada. Mehest järgmisena ja ühtlaselt ka temale toetuv nooremas eas naisterahvast on mustade lühemate juustega. Naise silmad on suured, ning pe mehe poole kaldu. Naisterahva kaelas on valgetest pärlitest kee. Seljas valge kaelusega pruun kleit. Temast järgmisena ja pead naisega vastassuunda kaldu hoidev keskmises eas mees on musta peaga. Mees kannab ülikonda mille hõlmad on eest lahti. Ülikonna kuub on sinakat värvi, nagu ka selle all olev vest
ajalugu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Vesipiibu kodumaaks Teine tase peetakse ekslikult Kolmas tase Türgit, tegelikult on Neljas tase Viies tase see kaunis ja huvitav ese pärit Indiast, kus arvatavalt enam kui 500 aastat tagasi meisterdati esimene kookospähklikoorest tehtud piip. Milleks mulle vesipiip? Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Lahe seltskondlik Teine tase Kolmas tase tegevus mis Neljas tase Viies tase maandab stressi. Kui vesipiip on peolauas, kulub vähem alkoholi, kuna joomiseks jääb lihtsalt vähem aega. Vesipiip on ka hea kingitus.
Millega tevelevad tema tegelased pildil? Palju on näo profiilipilte ja istuvas asendis inimesi. Garcon à la Pipe (1905) Maal on Picasso lillemalisest ajastust. Õlivärvidega maalitud pildil on kasutatud paksult ja intensiivselt värve. Suurelt on näha sinise-oranzi vastandikulisust, klassitsism. Õiepärg poisi peas on kui aupaiste, halo. Seinale maalitud lilled kui tiivad, justkui noormees oled kuidagi Picasso ingel, päästja. Piip ta käes, kui ka ta hoiak näitavad idüllilisust. Poiss istus Picasso galeriis, kui seda maaliti/joonistati. Figure dans un Fateuil (1909-1910) Pilt on Picasso kurvemast ajast. Õlivärvidega maalitud, on kasutatud paksult musta. Kujutatud on kubismi võttega paljast naist istumas toolil. Värvid on tumedad, beezikad ja hallikad, analüütiline kubism.
Reklaamide mõju inimestele Reklaamipsühholoogia Reklaamide mõju inimestele uurib reklaamipsühholoogia. Reklaamipsühholoogia on suhtlemis- ja mõjutamispsühholoogia rakendamine turustusprobleemide valdkonnas. Reklaamipsühholoogid uurivad inimkäitumist ja psüühika eripära eranditult reklaami vastuvõtu olukorras. Uurimuse hüpotees Reklaamid, mis on lühikesed löövad paremini läbi. Reklaamid, mis on värvilised ja silmapaistvad köidavad inimesi rohkem. Reklaamid, mis on pikad ja segased, ei löö läbi. Uuritavad inimesed Naised ja mehed vanuses 10-50 a. Uurimuse metoodika Küsimustik Uurimuse käik Küsimustik sisaldab küsimusi: Kuidas suhtud reklaamidesse? Kas usud, et reklaamid räägivad tõtt? Milliseid reklaame usud enim? Kuidas on reklaamid sind mõjutanud? Milline peaks olema reklaam? Milline reklaam on enim meelde jäänud? Millised reklaamid on häirivad/ebameeldivad? Uurimuse tulemused Küsitluses vastanute arva...
kõik kära tõstma ja Hr. torm sai peaaegu "närvivapustuse" ! Siis nad tegid veel palju krutskeid n: Panid Hr. Tormile vee pange ukse taha et see sisse astuks ja muid selliseid vigureid. Aga kui Frode kooli läks, tegi ta seal ka palju krutskeid nimelt viskas salati leiva vastu tahvlit, pani äratuskella kappi jms. Kuid kui ükspäev Frode koos Stinnega koju tuli (oma kallimaga), siis prantsatas Hr.Torm uksest välja ja ütles, et teda on röövitud!Nimelt tal rööviti piip ära ja teistel päevadel täidetav sulepea, püksid, pintsak ja laua peale oli jäätud kiri "Haahaa tervitusi tõukerattaga vargalt!" Siis hakkasid Stinne, Dille, Laers, Frode, ja Simme (Fode tekkinud sõbrad) asja uurima. Nad said teada, et ta elab nende maja pööningul ning see oli nende õpetaja.See oli väga põnev raamat ja ma soovitan seda kõikidele huvitundjatele, kuna ma ise lugesin seda raamatut suure innuga. Aga need lood millest ma siin kirjutasin olid kõige huvitavamad
Suitsetamine Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Piip ja tubakasuitsetamise komme jõudsid Eestisse pärast Kolmekümneaastast sõda. Tubakat hakati kasvatama kaheksateistkümnendal sajandil, mil linnadesse asuati tubakamanufaktuurid. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on
Amandus Adamson Kes ta oli? Amandus Heinrich Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Lapsepõlv ja koolitee Sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal, Uuga Rätsepal, suri 26. juuni 1929 Paldiskis Isa oli meremees, ema talu peretütar Alustas Tallinnas ToomVaestekoolis Juba koolis tegeles ta kunsti ja laevukeste nikerdamisega Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Ei õnnestunud Läks otsima Liivimaa kuberneri, kes oli lubanud teda õpingutes toetada Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas töö...
Vesipiip Rauno Kaiv Steven Leis Vesipiip Vesipiip on piip veefiltriga tubaka või herbaalsete taimede manustamiseks. Ajaloost · Esimene vesipiip meisterdati enam kui 500 aastat tagasi Indias kookospähklikoorest. · Vesipiip oli karmis islamireligioonis pea ainukeseks lubatud inimlikuks nõrkuseks. · 9.-20. saj muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas. · Saavutas erilise populaarsuse aastatel 1923-1940. · Vesipiibul on olnud väga tähtis roll isegi diplomaatilistes suhetes.
Max Ernst ja Renè Magritte Max Ernst (1891-1976) http://www.nndb.com/people/704/000082458/ Elulugu · Sündis 2. aprillil 1891 Saksamaal · 1909 Bonni Ülikool · 1911 sõprus August Mackega, astumine ekspressionistitde rühmitusse · Mobiliseeriti I ms aegu · ,,M.E. suri 1. augustil 1914. Ta taaselustati 11. novembril 1918." · esimene abielu · Õpib Chirico' maale, mõjutus edasiseks loominguks · 1919 dadaismi rühmitus, ajakirjad, näitused · 1920 sünnib poeg Ulrich, abielu laguneb · sõbruneb prantsuse poeedi Paul Èluard'iga, immigrandina Pariisi · Reis Kagu-Aasiasse · 1927 abiellub Marie-Berthe Aurenche'ga, töödesse ilmub erootiline alatoon "Suudlus" 1927 http://www.shafe.co.uk/art/Max_Ernst-_The_Horde_(1927)-.asp · 1930 mängib prantsuse sürrealistlikus filmis ,,Kuldne aeg" · Sakslaste okupatsiooni ajal arreteeritakse, põgeneb Ameerikasse · Eluka...
Allikaõpetus 18.02.2012 Allikakriitikad: 1. Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 ...
Tallinna ja Pärnu asemel baase Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa Vene rahvakomissaride nõukogu esimees Vjatseslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. 29. septembril 1939 rääkis K. Päts veel raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi. Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki
rohelise akord. Kunstnikule oli omane tugev eseme materiaalsuse ning plastilise vormi rõhutamine, mis tuleb selgelt esile. Gustav Raud oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud zesti, vaid ka ilmekate detailide abil. Selliste karakterportreede hulgast paistab silma küllaltki siledas laadis maalitud Jaan Vahtra portree (1936), milles portreeritava rahutu mitmepalgeline kunstnikunatuuri iseloomustamisel räägivad kaasa figuuri iseteadlik hoiak, piip ja akordion. Gustav Raua maalijatemperament avaldus spontaansemalt arvukates maastikes ja linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937). Teosed Natüürmordid · Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated
õppida Kriimud. Mimm lahkub, Jaak üllatunud, Seeliohw tuleb Jaaguga rääkima. Tööriietes Mimm tormab õuele, annab Seeliohwile reha kätte, kamandab tööle jahmunud Jaak vaatab, Juhan annab peremehele soovitusi, läheb reha õlal, tööle Maret ja Jaak lähevad samuti teistega tööle pimendusse, 1. vaatuse lõpp Pühapäeva hommik, Ants (Margus Oopkaup) ja Maie (Eha Kard) istuvad aidatrepil ja peavad usuõpetuse tundi Jaak (Peeter Kard) tuleb majast, piip suus, pöördub Maie-Antsu poole, lubab kirikusse sõiduks hobust õuele ilmub tööriietes Mimm (Maimu Pajusaar), suur rohukott seljas, vaidleb Maiega ja läheb edasi, Jaak lahkub, Maie ja Ants arutavad pererahva asju, Ants kadestab popsi. Ants tormab minema, väravale ilmunud Eltsu (Tiia Kriisa) peaaegu pikali ajades, Elts sülitab ehmatuse pärast. Majast tuleb välja Maret, Elts hakkab meelitades peretütrega rääkima, kosja sobitama
viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. (5) 6. Vesipiip Vesipiibu kodumaaks peetakse ekslikult Türgit, tegelikult on see kaunis ja huvitav ese pärit Indiast, kus arvatavalt enam kui 500 aastat tagasi meisterdati esimene kookospähklikoorest tehtud piip. Just seda Indias loodud piipu peetakse tänapäeva vesipiibu prototüübiks, mis hoolimata oma primitiivsusest kogus populaarsust niivõrd, et levis kaupmeeste ja väljarändajatega edasi pea kõigisse Araabiamaadesse. (7) Iraan, Türgi, Kreeka, Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon, Tuneesia, Liibüa ja Afganistaan on tänaseni paigad, kus vesipiibu tõmbamine on tee- ja kohvi poodides tavaline ja välja on arenenud oma vesipiibukultuur. Tõeline revolutsioon toimus aga
Mart Saar helilooja Peeter Süda helilooja Otto Strandman Eesti Tööerakond Evald Aav helikunstnikud Ado Anderkopp Eesti Tööerakond Gustav Ernesaks helikunstnikud Juhan Kukk Eesti Tööerakond Eugen Kapp helikunstnikud Ants Piip Eesti Tööerakond Verner Nerep helikunstnikud Oskar Köster Asunike Koondis Riho Päts helikunstnikud Rudolf Penno Asunike Koondis Enn Võrk helikunstnikud Otto Tief Asunike Koondis Artur Rinne laulja
Vesipiip ja selle mõju noorte tervisele Kerli Puusepp 11d Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Ajalugu - Vesipiibu sünnimaaks on India. - 500 aastat tagasi ehitati esimene vesipiip, mis tehti kookospähkli koorest. - Vesipiip kogus populaarsust ruttu ja levis kaupmeeste ja väljarändajatega pea kõigisse Araabiamaadesse. - Esimene tänapäevane piip sündis 1623.aastal. - 19.-20. sajandil muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas, kujunedes salongiõhtute ja intellektuaalide koosviibimiste elegantseks osaks. Miks hakkavad noored vesipiipu kasutama? - Teiste eeskujul. - Gruppi kuulumise tunde pärast. - Populaarsusejanu. - Arvamisel, et see pole tervisele kahjulik. - Leiavad, et see on lahe ja seltskondlik tegevus. Vesipiibu ohtlikkus - Kasutatavas tubakas on nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust.
KLASSITSISM: ehitised Pr.m-Triumfi kaared, Pariisi Pantheon /Rus- Admiraliteedihoone /Est- Tartu kesklinn, Saku mõis. Maalikunstis eeskujuks skulptuur- värvidele pole rõhku pandud, vorm hästi kujundatud, Vor frue kirik (väljast mõttetu, sees kumer kassettlagi). David: lihtne mees 1)revolutsionäärid- ,,Marati surm" pool pilti pruun, teine pool surnud Marat vannis (veri pruunikas) 2)Napoleon- ,,Napoleoni kroonimine" ajaloolist tõde pole, kroonis ise ennast, kannatamatu; ,,Napoleon Alpe ületamas" hobune pigem nagu skulptuur ja värve polnud. REALISM: maaliti seda, mida nähti; maaliti talupoegi, rasket tööd Millet- ,,Külvaja" talupoeg külvab seemet põllul, lahe valgus; ,,Karjus" keegi oma lammastega; ,,Õhtu palgus" mees ja naine teevad järelnoppimist; jätavad korraks töö pooleli ja tänavad jumalat; ,,Viljapeade korjajad" järelnoppimine jällegi. Courbet- esimene, kes käis vabas looduses maalimas maalikast seljas. ,,Tere päevast hr.Courbet" ma...
Kirjutan KAHEKORDSELT: lühikeste täishäälikute vahel, kui hääldatakse ülipikalt (bluffima, maffia) 18.JUTUMÄRGID Pealkirjad käivad jutumärkidesse ja alati on esimene täht jutumärkides suur Jutumärke kasutan: teosted (,,Meie rebane'') kujutavad teosed (maal ,,Hommik maal'') filmid (,,Kevade'') seriaalid, telesaated (,,Kirgede torm'', ,,Aktuaalne kaamera'') mängud (,,Alias'') laulud (,,Nii sii jääbki'') 19.LAUSELÜHEND Taat istus ja tal oli piip suus. Verbita lauselühend- eraldame alati komaga (Taat istus, piip suus, ja mõtles.) -nud, -tud lõpp- eraldame komaga (Kook küpsetatud, läks ema kinno.) -des, -mata lõpp- oleneb 1) Koju minnes kukkusin lompi. 2) Minnes koju, kukkusin lompi. 20.ROOMA NUMBRID araabia 1 5 10 50 100 500 1000 nr Rooma I V X L C D M nr 21.MUU
On palav päev Breznevi ajal on palav päev Breznevi ajal ja mina alles väike tüdruk sinises sitsseelikus põgenen läbi kollase viljapõllu suurelt suurte inimeste sünnipäevalt kus süldid sulasid pikkadel peolaudadel ja mu õed ja tädipojad olid kadunud võrkkiigest ja marjapõõsastest rõkkavasse naeru ja siis jõuan äkki mahajäetud maamajani ühest katkisest kastist leian sihvaka piibu mis lõhnab vanade meeste järele veel vanemate kui vanaisa must magus mõru piip ühe hirmutavalt vana haige ja võibolla juba surnud mehe huulte vahelt mahtus mu taskusse ja kogu õhtu kiikudes tukkudes ja maasikatorti süües tundsin tema toredat musta ja vagurat vart oma higises peos Luigeluulinn Esitab Tiina Tauraite Aitäh kuulamast!
täielikus shokis. Oli aru saada, et Himmelstoss oli surmaga silmitsi seisnud ja sellepeale vajus ta täielikult ära. Seega, surmaga silmitsi seistes muutub inimene temaks endaks. Ta ei üritagi teiste ees julge välja paista ja varjata oma tegelikku olemust. Kuid miks üldse inimesed piirisituatsioonis muutuvad teistsugusteks? Arvatavasti toob surmaga silmitsi seismine kaasa adrenaliinitaseme järsu muutuse. See annab inimesele teada, et oht on läheduses ning tuleb hoida oma piip ja prillid. See võibki olla põhjuseks, miks mõned inimesed ennast päästavad teiste nimel. Nad mõtlevad ainult enda peale ega huvitu teistest. Vaadates tänapäeva Euroopa Liitu, siis seda on näha väga hästi riikide põhjal – Iirimaal ning Hispaanial oli tohutu riigivõlg, ning et sellest pääseda, veeretasid nad selle Kreekale edasi. Niimoodi käis tegelikult suur ringi veeretamine, kuid lõppude lõpuks jäi süüdlaseks Kreeka
koer kükitas kamina ees, memm maiustas meega Rahvaluule · Rahvajutud: muinasjutud muistendid naljandid pajatus · Rahvalaulud: regilaul uuem rahvalaul laulumängud · Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore"
järgmisele lapsele, see toimub senikaua, kuni kõik lapsed on saanud midagi öelda. Õpetaja küsib, kellel on endal kodus kass, lapsed saavad jutustada natukene enda kassidest. Lapsed loevad koos õpetajaga varem õpitud luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad" Meie kiisul kriimud silmad. istus metsas kännu otsas. Kepp oli käes ja piip oli suus, kutsus lapsi lugema. Kes ei oskand lugeda, see sai tukast sugeda, kes aga mõistis aru sai sellele ta tegi pai. Lapsed kuulavad laulu ,,Kiisu läks kõndima" ja laulavad seda II PÕHIOSA ka ise. Kui laul on paar korda läbi lauldud, jagab õpetaja lastele kätte marakad ning siis lauldakse laul läbi nii, et laps
näituse teemal ,,Norra. Rannarahva lood." Konkurss toimus kahes kategoorias noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üe 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse Norra rannikuekspressilt Hurtigrutenisse. Parima noore auhind oli Loodusretked OÜ-lt: Tensi Reiside kinkekaart, reisiks Norrasse. Züriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasiks fotoga ,,Rannalaste mängud" ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ,,Õõvastav vaikus". Lisaks võitjatele innustas zürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jürlado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmann, noortest Els Kaev, Krisner Kasemaa, Taivo Karu. Ingrid Maasik avab võidufoto tausta: "Helgelandi ranniku lähedal Blomsøy saarel
et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut. 6)Millised muudatused toimusid Eestis majanduses ja sisepoliitikas baasideajastul? · Eesti maj. Suhted NSVL'ga tihenesid · Kaitseseisukord, põhiseadus ei kehti, karmimad seadused · Eesti sõltus sisepoliitiliselt NSVL'st, pidi arvestama NSVL soovide ja tahtmistega · Eesti valitsusse võeti vasakpoolsemad mehed (Jüri Uluots peaministriks, Ants Piip välisministriks) 7)Millal Eesti okupeeriti NSVL poolt? Ja kuidas see oli seotud rahvusvahelise olukorraga, miks just siis? 17.juuni, 1940. Sest kogu maailma tähelepanu oli Prantsusmaal, käis II maailmasõda. 8)Millal ja kuidas moodustati Eestis uus valitsus? (nn. juunikommunistidest) 21.juuni, 1940. Korraldati meeleavaldus Vabaduse väljakul. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased, peaministriks oli J. Vares-Barbarus, J. Semper, Neeme Ruus.
7) Eesti Rahvaerakond (Hääli 94 892 ,kohti 25 ). 8) Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (Hääli 26 536,kohti 7 ). 9) Vene Kodanike Kogu (Hääli5765,kohti 1 ). 10) Üle-eestimaaline Meremeeste Liit (Hääli795,kohti 0 ). Kokku hääli 467 906,kohti 120 Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid · Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); · Jaan Tõnisson (18. november 1919 26. oktoober 1920); · Ants Piip (26. oktoober 25. jaanuar 1921). 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15
23. juunil toimus Võnnu lahing kus Eesti 3. diviis purustas Landeswehri. Alates 1935. aastast kutsutakse seda päeva ametlikult Võidupühaks. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus veel mõnda aega Eesti ja Läti piiril. Venemaa püüdis uuesti Eestisse siseneda kuid need katsed nurjusid. 2. veebruaril 1920. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartus Tartu Rahu (kirjutasid alla Tartu Rahu lepingule). Eesti poole pealt kirjutasid lepingule alla: Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püümann, Julius Seljamaa, kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolel olid allakirjutajad Adolf Joffe ja Issidor Gukovski. Selle lepingu kohaselt loobus Venemaa ,,igaveseks" kõigist eriarvamustest Eesti kohta, tunnistas tingimusteta Eesti vabariigi iseseisvust tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati korralikult kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa piir. Leping on koostatud eesti ja vene keeles ning registreeritud ka Rahvasteliidus.
Teadus Eestis 1920-1930 Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras
majanduspoliitika pidi pikemas perspektiivis edu tooma hakkama. 13. Pane kirja EV olulisemad parteid ja nende toetajad, juhid (kui on võimalik). Põllumeeste kogu (maarahvad) Päts, Laidoner, Teemant, Hünderson Eesti rahvaerakond (talurahvas) Tõnisson, Poska, Jaakson, Vestholm Kristlik rahvaerakond (kristlased) Kõpp, Rahamägi, Lattik Eesti tööerakond (õpetajad, poodnikud, riigiametnikud, kästitöölised, väikemajade omanikud) Strandman, Anderkopp, Kukk, Piip Asunike koondis (väikemaapidajad) Köster, Penno, Tief Eesti Sotsialistlik Töölispartei (tööstustöölised ja alamkiht) Rei, Ast, Oinas, Martna, Jõeäär, Joonas Eestimaa Kommunistlik Partei 14. Kirjelda 1920. aasta põhiseadust. Võim oli rahval. Seaduslik võim oli parlamendil, täidesaatev võim valitsusel. Valitsuses olid ministrid ja riigivanem. 15. Mis uue põhiseaduse juures hakkas tekitama probleeme? 16. Mis tähendus Eesti jaoks on kuupäeval 1. detsember 1924?
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal ...
-Venega vastu? V:Prantsusmaa 31.missugune tugev lääneriik andis Eestile selles otsuses vabad käed? V: Suurbritannia 32.Mispärast oli Eesti ja N.-Vene läbirääkimistel eriline varjund just N-Vene jaoks? V: sest see oli esimene rahuläbirääkimine kodanliku maailmaga üldse. 33.Millal kirjutati lõplikult alla Eesti N.-Vene rahulepingule? V:2. veebruaril 1920. Tartus. 34.kes olid Eesti poolel Sõjaliste tagatiste komisjoni liikmed? V:kindral J. Soots ja A. Piip 35.Kes oli N.-Vene komisjoni esimees ? V:komissar A.Pulin 36.Mis kujunes Eesti riigi piiriks kokkuvõttes? V:Eesti vägede seisukohad sõja lõpul. 37.Mis kujunes läbirääkimiste peamiseks teemaks? V:majanduslikud küsimused-endise vene riigi pärandi jaotamine vastaspoolte vahel, Eestist evakueeritud varade tagasitoomine, diplomaatiline ja majanduslik läbikäimine kahe riigi vahel, mitmesugused kontsessioonid. 38.Kes kuulusid majanduslike küsimuste komisjoni Eesti poolelt? V:J.Poska A
16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu möödudes ununes ka Tartus antud aumehelik kokkulepe. Mõlemapoolsed rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919. Eesti delegatsiooni liikmed olid Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ja Jaan Soots ning Vene delegatsiooni kuulusid Adolf Soffe ja Isidor Gukovski. Läbirääkimised algasid raskelt, sest mõlemad pooled olid umbusklikud ja liiga nõudlikud. Eriti kaua vaieldi piiriküsimustes. Tartu rahu kirjutati alla 2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45. Pärast allakirjutamist sõnas Jaan Poska vaikselt Eesti delegatsiooni liikmetele:``Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta keskel kõige tähtsam, sest
mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? durch-läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch für-jaoks minu jaoks - für mich ohne-ilma sinuta - ohne dich um-ümber ümber minu - um mich gegen-vastu nende vastu - gegen sie entlang-piki ei saa hästi moodustada piki teda? ALATI AKUSATIIVIS! Dativ kellele? millele? mit- -ga, koos sinuga - mit dir bei-juures minu juures - bei mir zu-juurde tema juurde (ns)- zu ihr nach-järel teie järel - nach euch aus- seest minu seest - aus mir von- -st temast(ms) - von ihm ALATI DAATIVIS! an-äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) ei saa hästi moodustada - tema äärde?, minu ääres? auf- peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
