Brahmsi kammermuusika Brahms kirjutas kammermuusikat u 40 aasta jooksul (~1854-1894) ning seda zanrit võib pidada tema loomingulises pärandis kõige kaalumakas osaks. Brahmsi eluajal ilmus trükist 251 tema erinevat kammermuusikateost, alustades nö duosonaatidest (viiuli-, tsello- ja klarnetisonaadid klaveriga) kuni keelpillisekstettideni. Oma kaasaegsete heliloojate seas oli taoline pühendumine kammermuusikale üsna ainulaadne (vrdl. näit Liszt, Wagner, kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele zanritele: sümfooniline poeem ja muusikadraama). Kammer- (nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus. Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist Väikeste eranditega järgiv...
Kontserdi arvustus Ma käisin vaatamas Kammermuusika kontsertit mis toimus EMTA kammersaalis. Kuupäev oli 25. September 2012, kell 18:00. Seal esinesid Karmen Sookruus (viiul), Miina Laanesaar (viiul), Angelica Averjanov (vioola), Kristian Plink (tsello), Konstatin Suhhovski (klarnet), Maila Laidna (klaver) ja Leila Röömel (klaver). Mängiti seitset pala mis olid päris pikad need olid Klarnetikvintett A-duur KV 581 palad 1 Allegro ja seda esitasid K.Suhhovski (klarnet), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola), K
vaid asjatundjad, ometi peavad ka võhikud nendega rahule jääma, mõistmata ise, mispärast." Umbes 20 instrumentaalkontserti on ta kirjutanud veel teistelegi instrumentidele (viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile). W. A. Mozarti vanemate viiul, mis oli ka väikese Wolgangi esimene viiul, mis sellel pildil tema sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Wolfgangi klaver ja lähivaade klaviatuurile sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Kammermuusika Mozarti kammermuusika pärast sisaldab hulgaliselt teoseid erinevatele koosseisudele: sonaate kalverile ja viiulie, keelpillikvartette ja kvintette ning palju muud. 1770.- 1780. aastatel kirjutas Mozart mitmeid serenaade ja divertismente, mida kanti tavaliselt tellitud muusikana ette vabaõhukontsertidel, aiapidudel, sünnipäevadel, laulatustel ning kodustel kontsertidel. Viimane ja ühtlasi kuulsaim selline teos Mozartil on serenaad ,,Väike öömuusika" väikesele keelpilliorkstrile
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsi...
concertinole ja suuremale koosesiule ehk ripienole.Concerto grossod koosnevad erinevast hulgasst osades (tavaliselt 4-6), mis on järjestatud kontrastseltA. Corelli, A. Vivaldi, G.Fr. Händel Kammermuusika Musica da camera tähendab muusikat eluruumides ettekandmiseks. 17 sajandil oli camera üliku koda ja kammermuusiku all mõisteti muusikat, mida esitasid üliku poolt ülalpeetavad muusikud. Tänapäeval on kammermuusika all silmas peetud teoseid, mis on mõeldud väikesele esitajate koosseisule ja kus igal interpreedil on iseseisev partii. Kammermuusika alla mahuvad nii üksikesitajale kui ansamblile loodud teosed. Instrumentaalsed kammeransablid Kammeransamblite muusika sagedasemaks ülesehituse viisiks on sonaaditsükkel.Kõige armastatumaks kammeransambliks on olnud keelpillikvartet.Klassikaline keelpillikvartett on
klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism (üleminekuaeg) 1720-1760-Tekkisid uued muusikazanrid, vormid,koosseisud.; 2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,zanrid. 3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsi...
Võimas rühm" "Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni. Alus Dargomõzski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajalo...
soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel. Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile. Kammermuusika puhul on orkestris vähem kui 50 pilli. Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema
..................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed....................................................................................................................9-10 · Orkestriteosed · Vokaalteosed · Kammermuusika 8)Kokkuvõte.................................................................................................................11 9)Pildid.........................................................................................................................12 10)Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 Sissejuhatus Erkki-Sven Tüür on nüüdisaegne ülemaailmselt kuulus Eesti helilooja.Tema sünnikoht on
Neeme Järvi dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama. Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". 5. Ballett "Kratt". Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne
3. Mis tööd tal olid 1703-1708 ? 3. Töökohad Wimaris, Arnstadtis organistina ja Mühlhamenis. Võttis reisi ette Lübeckisse orelivirtuoosi D. Buxtehude juurde. Eesmärgiks oli ,,maad kuulata", kas vananev organist äkki järeltulijat ei vaja. Aga kuna ta tema tütrega ei abiellunud, siis suundus tagasi Arnstadti. Seal ta vallandati, siis töötas Mühlhamenis. 4. Mis juhtus Weimaris 1708-1717 ? 4. Temast sai hertsog Wilhemi õukonnaorganist ja kammermuusika esitaja. Tema teoseid mõjutas Itaalia ja prantsuse teoste noodid. Siis sündis tema enamik oreliteoseid. Ta lahkus seal solvununa kuna ei saanud tahetud tööd ja enne seda ka arestiti. 5. Mis juhtus aastatel 1717-1723 ? 5. Ta elas Köthenis, töötas vürst Leopoldi õukonnakapelli meistrina. Seal valmisid ta kammermuusika, klavessiini, kantaatidest ja instrumentaal teosed. Hiljem ta lahkus Köthenist, kuna ta ei saanud piisavalt kirikumuusikat ja orelit mängida. 6
KLASSITSISM Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820. Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrää...
Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika, orkestrimuusika. Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt oo...
KAMMER JA Heino Eller ORKESTRIMUUSIKA KAMMERMUUSIKA Kammermuusika on muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile. Kammermuusika erineb orkestrimuusikast selle poolest, et iga partiid esitab harilikult ainult üks instrument (orkestris mängivad partiisid pillirühmad). ORKESTRIMUUSIKA Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. HEINO ELLER HEINO ELLER Heino Eller oli 20. sajandi algupoole väljapaistvaim instrumentaalmuusika looja (1887-1970), kuid ka pedagoog. Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ...
Väljendusjõuline teos, kus tähtis roll on dünaamikal, tämbril, rütmil. 5. Vokaalteos Missa ,,Lumen et Cantus"(1989) meeskoor, sümfooniaorkester: klaver, klavessiin, keelpillid. Olulised meloodia, dünaamika, meeskoor. 6. Vokaalteos Reekviem(1994) sopran, tenor, segakoor, kammerorkester: klaver, triangel, keelpillid. Oluliseks väljendusvormiks meloodia, koor, lõpus dünaamika. 7. Kammermuusika ,,Arhitektoonika" I-IV(1984-1992) erinevatele koosseisudele, elektrikitarr, võimendatud klaver(Arhitektoonika V) Uuenduslik, oluline roll tämbril, dünaamikal, meloodial. 8. Kammermuusika Keelpillikvartett(1985) keelpillikvartett(esimene ja teine viiul, alt, tsello). Oluline rütm, meloodia. 9. Kammermuusika ,,Sisemonoloog"(1988) flööt. Oluline roll dünaamikal ning meloodial. 10. Kammermuusika ,,Spectrum" I-III(1989-1999) orel
rahvusgrupid- eestlaste kõrval ka venelased ja baltisakslased-, oli just kooriliikumine üks rahvuse väljundeid. Kammermuusika viljelemine oli algul juhuslikku laadi, piirdudes 19.sajandil põhiliselt baltisaksa ning vene intelligentsi ringkondade koduse musitseerimisega. Esimene tähelepandav pikemat aega (aastail 1829-1835) tegutsenud ansambel oli Raadi mõisa omaniku Karl Eduard von Lipharti keelpillikvartett. 1888.aastal asutati Tallinna Kammermuusika Selts, mille juures kujunes välja keelpilliorkester. Tartus asutati Kammermuusika Selts 1891.aastal. Sajandi keskel elavnes ka sümfooniline muusika viljelemine. 1850.aastail esitati kõik Beethoveni sümfooniad peale Üheksanda, mis kõlas Tallinnas esmakordselt alles 1886.aastal. 1860.aastail tulid ettekandele ka Haydni ning Mozarti sümfooniad ning paljude teiste romantismiperioodi heliloojate teosed. Rohkesti käis Eesti suuremates linnades nimekaid külalissoliste. Tihedamini kui
Schubert Romantism. Austria. Tegutses veel õukonna konviktis, mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord seisis ka dirigendi puldis. Kolm aastat abiõpetajana koolis. Soololaulud ning programmilise muusika, lühipalad. Sümfooniad, kõige suurem laulude looja. Klaverisaated. Kammermuusika lühipalad, tsüklilised teosed. Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist. Ungari, saksakeelt kõnelev piirkond. Väljapaistvaim pianist, andekas
...on muusika üldmõiste, millega tavaliselt peetakse silmas kas seriaalset meetodit, seriaalse meetodi rakendamist või vahel ka nö seriaalset muusikastiili. Seriaalne meetod ...ehk seeriatehnika on muusika kirjutamise meetod, kus kombineeritakse erinevaid välteid, dünaamikat, astmeid, ajapunkte ja tämbrite seeriaid. Karlheinz Stockhausen 1928-2007 • Jäi noorelt üksi • Esimene teos „Kontra-Punkte“ • Elektronmuusika – „Gesang der Jünglinge“ • Kammermuusika – „Zeitmasse“ • Orkestrimuusika – „Gruppen“ • Vokaalmuusika – „Stimmung“ • Ooperitsükkel „Licht: Die Sieben Tage der Woche“ Luciano Berio 1925-2003 • Itaalia helilooja • Lavamuusika, vokaal- ja kammermuusika • Vokaalmuusika – „Sinfonia“ • Kammermuusika – „Sequenza I-XIV“ • Lavamuusika – „Opera“ Iannis Xenakis 1922-2001 Elust Looming
Intermezzo Vahemäng Pentatoonika 5 astmest koosnev helirida Intervall Kahe helikõrguse suhe (JO-LE-MI-SO-RA) Juhtmotiiv - Muusikaline motiiv, mis Pizzicato Keelpilli mängimine näppides iseloomustab mõnd tegelast Renessaans 14-16.saj stiiliperiood Juhttoon Toonikale eelnev aste helilaadis Neumad Esialgse noodikirja märgid Kammermuusika Ansamblile loodud Sonaat Kammermuusika zanr muusika Tokaata J.S.Bachi oreliteoste sissejuhatav Koraal Kirikulaul osa Kvartett 4.mängijast või lauljast koosnev Organum Keskaja 2-he häälne laulu zanr ansambel Kevad A.Vivaldi conceto grosso Kvintett 5.mängijast või lauljast koosnev ,,Aastaajad" üks osadest ansambel Klaviakord Barokkajastu klahvpill
Huvi vana muusika vastu- transkriptsioon Ilmalik muusika- maine muusika kasutus.Sümf.orkestris uued pillid-saks,klaver,harf,klarnet, inglise sarv. Rahvamuusika huvi. Programmiline muusika e. instrument muusika. Zanrid: Ooper, operett, soololaul, sümf. Poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveri transkriptsioon. F.Schubert- Austria, viiul ja klaver, 6.a esimene teos, Schubertiaat, tüüfusesse suri. Loomingus oli 600 soololaulu, laulutsükklid, 9 sümfi, ooperid ja kammermuusika. R. Schumann- Saksa, õigusteadus, Claraga abielus, küroplasti kasutas, Tartus käis 1844, Vaimuhaige. Looming- Oratoorium ,,Paradiis ja Peri", klaverikontsert, 4 sümfi, 1 oopet ,,Jenoveva", laulutsüklid ,,Poeedi armastus". J.Brahms- Saksa, 16 aastaselt heliteos, Claraga kohtus, lapsi polnud, suurim sümfoonik, Viini heliloojate liit. Looming- 4 sümfooniat, laulud. ,,Ungari tantsud", ,,Saksa reekviem". F
paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väiketeosed klaverile; klaveritranskritsioonid; operett. 4) Ferenc Liszet (1811-1886) - 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Sündis Ungaris, isa oli ametnik. 9-aastaselt esinesesimest korda publiku ees. Pärast seda õppis Viinis. Sel ajal kohtus ta ka Beethoveniga
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
ja Saarmäe lillede, kingituste ja kõiksuguste pisiüllatustega ülekallasid. Kõige enam meeldis mulle Andreas Lendi, kes mängis tsellot väga tulihingeliselt ja osavalt, samuti oli klaver virtuoos väga andekas. Lend on osalenud ka mitmetel maailma tipp- tsellistide meistrikursustel. Andreas Lend osaleb ka aktiivselt paljudes muusikalistes kollektiivides: Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, keelpillikvartetis Prezioso, tsellokvartetis C-JAM ja ka erinevates kammermuusika koosseisudes. Tema suured kogemused olid tunda ka kontserdil, kus ta tõesti väga oskuslikult käsitles pilli. Ka Maarit Saarmäe on end välismaal palju täiendamas käinud ning esinenud solistina paljude orkestrite ees ning andnud ka mitmeid soolokontserte. Saarmäe tegutseb aktiivselt ka kammermuusika erinevates koosseisudes. Andnud ka kontserte Eestis, Soomes, Hispaanias ja lisaks teinud pikaajalist koostööd kontsertmeistrina ETV tütarlastekooriga
Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Eesti üks sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1907 lõpetas Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus õppis viiulit, hiljem kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna
ei kirjutanud ta 13 aastat midagi klaverile Koorimuusika Smetana varased laulud on saksa poeemide seaded ühele häälele. Kui tema 1848. aastal komponeeritud "Vabaduse Laul", alustas ta täiskoosseisus koorile komponeerimist alles pärast Göteborgis viibimist, enamasti saateta meeshäältele. Smetana koorimuusika on üldiselt karakterilt natsionalistlik "Laulumere" märkimisväärse tööni kooridraama karakteriga Kammermuusika Nooruses kirjutatud fantaasia viiulile ja klaverile Kirjutas neli kammermuusika teost, igaüks sügava isikliku tähtsusega. 1855. aastal komponeeritud g-moll klaveritrio. Kogu teose üldine meeleolu on eleegiline. Kirjutas oma esimese keelpillikvarteti e-moll "Minu elust». Teist (1882–1883) d-moll keelpillikvartetti kirjutades oli ta juba peaaegu kurt. Kahe kvarteti vahel kirjutas ta veel duo viiulile ja klaverile "Kodumaalt" Orkestrimuusika
saj revolutsiooniliste demokraatide ideid, paljude teoste teema on õigusteta talupoja saatus, helikeel on piltlik, harmoonia udune ja julge. Boriss Godunov, Hovanstsina, Öö lagedal mäel, Pildid näituselt jne. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) sai hea koduhariduse. Looming poeetiliselt programmmiline, realistlik, rahvuslik. Armastas muinasjutulisi teemasid, meremaalingud, valdas hästi orkestratsiooni, 15 ooperit (Lumineid, Muinasjutu tsaar Saltaanist), 3 sümfooniat, klaverikontsert, kammermuusika, romansid., sümfoonilised süidid (seherezade, Hispaania capricco) Pjotr Tsaikovski (1840-93) Venemaa kuulsaim helilooja. Looming -oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja, kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi- õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele. See murelik hoiak on tema loomingus ja kasvab elu lõpus traagikaks
Kontrolltöö küsimused. Romantism- 19.saj. 1.Beethoveni loomingu üldiseloomustus. Aeglane loomisprotsess Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (mill...
on sonaadivormis: 1) Kolmeosaline sonaaditsükkel: kiire/aeglane/kiire; kasutatakse – kammersonaatides ja intrumentaalorkestrites 2) Neljaosaline sonaaditsükkel: aeglane-menuett/skertso-kiire (kaks keskmist võivad kohad vahetada); kasutatakse – sümfooniates ja keelpillikvartettides Olulised muutused ka instrumentaalkoosseisus: basso continuo asemel välja kirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tüüpilisim kammermuusika koosseis – klaveriduo + meloodiapill või klaver+viiul+tšello või kaks viiulit+ vioola+tšello. Klassikaline orkester kujunes välja 18. sajandi keskel ja selle oluliseks eelkäijaks võib pidada Manheimi õukonnaorkestrit. Aluseks neljahäälne keelpillirühm. Uuendus – keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm. Carl Philipp-Emmanuel Bach – esimene muusikaõpik. Uus suund ooperis Opera seria – itaalia tõsine ooper; Georg Friedrich Händel
Tähtsus: Eesti tugevamaid sümfoniste. Teosed:6 sümfooniat, ballett `Anselmi lugu', ooper `Olivia meistriklass', `Südameasjad', klaverpala `Pala aastast 1981'. Raimo Kangro Mängulisus. Tähtsus: kooli muusikaõpikute `Helisev maailm' autor. Teosed: ooperid `Imelugu' , `Ohver', `Süda'. Kammermuusikasari `Display' erinevatele pillikoosseisudele. Rene Eespere helilooja ja pedagoog. Arhailisus, lihtsus, hiljem ka kaasaegsem väljenduslaad. Paljude laulutekstide autor. Teosed: balletid, kammermuusika, lastelaulud. Isamaalise sõnumiga koorilaulud. Ooper `Gurmaanid'. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 80ndad:poliitiliste muutuste aeg, nn teine ärkamisaeg. Laulev revolutsioon 80ndate teisel poolel. Palju isamaalise temaatikaga vokaalteoseid. Pöördumine vaimulike tekstide ja zanrite poole. Paljud heliloojad jõuavad süvamuusikasse läbi rock- muusika.
*Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. Elulugu 1880. a. kevadel, kui Jean oli neljateistkümneaastane, sai tema muusikaharrastus äkki hoopis uue iseloomu. Ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures. *Järgmisel aastal unustas ta oma õpingud nii ära, et jäi viiendasse klassi istuma. Elulugu Koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades lõikas Jean esimesed loorberid helikunstnikuna. *Viiulimäng viis ta kammermuusika juurde. Jeani eestvedamisel kujunes perekonnatrio nii võimekaks, et võis esineda isegi väljaspool kodu. 1885. aasta maikuus auga sooritatud küpsuseksamid lasid tal end kirja panna Helsingi ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Helsingisse õppima minnes oli seal avatud juba muusikakool ja selle juhatajast Martin Wegeliusest kujunes Jeani elus üks tähtsamaid isikuid. Õpinguid jätkas ta hiljem juba Berliinis ja Viinis. Sibelius töötas ka Helsingi
James Joyce Kerttu Puusepp Elulugu ● 2. veebruar 1882 Dublinis, Iirimaal ● Sündis haritlasperekonda ● Kümnest lapsest vanim ● 6.-20. Eluaastani õppis jesuiitide koolides ● Ülikoolis õppis keeli ja filosoofiat (“Kunstniku noorpõlveportree”) ● 1902 Kirjutas Pariisis luulet ("Kammermuusika") ● 1903-1904 Ema haigestumine ja surm; Iirimaale naasemine ● Abiellus Nora Bernacle'iga - poeg Giorgio ja tütar Lucia ● Esimese maailmasõja eest läks ta pagulusse. Sel ajal ilmus romaan “Pagulased”. ● Kannatas silmahaiguse all, mis hiljem lõppes pimedusega. ● Suri 13. Jaanuar 1941 Zürichis James Joyce Joyce’i looming Vähemalt 12 teost, millest kuulsamad on kolm romaani, üks näidend, luulekogu ja novellikogu. ● 1907 Luulekogu “Kammermuusika” ● 1914 Esimene romaan “Dublinlased”- kodulinna vaimne ja moraalne halvatus ● 1915 Näidend “Pagulased” ● 1916 Autobiograafiline romaan “Kunstniku noorpolveportree” ● 1922 Kõige ku...
KLAVERITEOSED • 3 sonaati kuuluvad vahemikku 1852-1853. • Tema sonaatides on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. • Samas on lugudes tunda ka noort mitmepalgelist Brahmsi. • 5 variatsioonitsüklit, 5 ballaadi, 3 rapsoodiat, 27 väiksemat pala. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud". KAMMERMUUSIKA JAOTUS • Võib eristada kolme perioodi: 1) 1854-1865, mil on kirjutatud suurem osa teoseid. Oli loominguliselt aktiivne, väsimatud otsingud, oma individuaalsuse leidmine ja kinnistamine. See periood lõpeb "SAKSA REEKVIEMIGA" 2) 1873-1882 kammermuusikal väiksem osa (6), kirjutas peamiselt sümfooniaid. 3) 1885 lõpetas 4. sümf.-i. Saabus "loomingu sügis" ning kasvas jälle kammermuusika osatähtsus. VOKAAL- ORKESTRILISED
BORODIN Merlyn, Laura, Jessika, Kristina, Sten, Joosep 11a Alexander Porfiryevich Borodin Elulugu 12.11. 1833 – 27.2. 1887 Andekas keemik Suur muusik Maailmatuntud helilooja Oskas mitmeid keeli Žanrid: Klassikaline ooper Sümfooniad Kammermuusika Looming 1867 "Sümfoonia nr 1" 1876 "Sümfoonia nr 2„ 1879 "Keelpillikvartett nr 1" 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides„ 1881 "Keelpillikvartett nr 2" 1886 "Sümfoonia nr 3" 1887 ooper "Vürst Igor" Loomingu iseloomustus Mihhail Glinka rahvuslik ja võimas „Vägilassümfooni” Voolavad ja laulvad Teosed http:// www.youtube.com/watch?v=Sw1weml0- r0 http://thechristmasmania.ru/play.php ?id=LUpTUzAxY0U2c0U=
Sündinud koolmeistri ühiskonnategelase peres Klaveri ja oreliõpetused isalt Peterburi konservatoorium Peterburis õpetaja ja organist Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koor Elukäik Vene Muusikaseltsi osakonna esimees Muusikakooli direktor Põgenemine Eesti Estonia dirigent Pedagoog Tallinna konservatooriumis Looming Viis sümfooniat "Hioob" Kooriteosed Orelija kammermuusika "Metsateel" 1895 Isiklik Rahvuslane Lipu heiskamine oma majale 24.02.1950 Artur Kapi tänav Kohvik "Arturi juures" Heliloojate Kappide majamuuseum Artur Kapi kuulsaim romanss "Metsateel" http://www.youtube.com/watch?v=Ungmzh1u4Ao Tänan kuulamast!
Edvard Hagerup Grieg (1843-1907) Faktid Norra helilooja ja pianist Norra rahvusliku muusika rajaja Tõeline romantik, aga ka müstik Elu jooksul juba saavutas ülemaailmse tuntuse Kodumaal peeti teda keskpäraseks Biograafia Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
· Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ante finem saeculi" · Reekiviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) · Ooper ,,Wallenberg" (2001) esietendus väljaspool Eestit
· Tagasi Itaalia · Londoni Kuningliku Akadeemia auliige Loomemeetod · Lähtepunkt seeriatehnika · Vaba ja intuitiivne helilooja · Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III" · "Sinfoniat" · "Circles" · "Epifanie" Kammermuusika · Oopus "Squenza IXIV" · Iga osa on iseseisev kompositsioon · Esituslikult väga nõudlikud Lavamuusika · 5 ooperilaadset muusikalist lavateost · "Opera"(läbikukkumine) · 1977. a uus versioon · Viimane lavateos "Cronaca del luogo" Loomingust · http://www.youtube.com/watch?v=9YUV2C4ryU · http://www.youtube.com/watch?v=mEiWQsJhjQ
Esines lossikiriku orelil. Hakati hindama kui orelikunstnikku ja asjatundjat. · Orgel-Büchlein "Wachet auf, ruft uns die Stimme" (koraalitöötlus) · 1714 sai õukonna kontsertmeistriks, pidi looma kantaate. Pidulikud, virtuoossed, säravad. · Lahkub siiski Weimarist, konflikt hertsogiga. III Köthen (1717-1723) · Õukonna kapellmeister · Noor vürst Leopold "armastas ja mõistis muusikat" (oli kalvinist) · Kammermuusika ja instrumentaalkontserdid, ilmalikud kantaadid · 1720 abikaasa Maria Barbara surm · Abiellus uuesti Anna Magdaleenaga ("Anna Magdaleena Bachi noodivihik") · Töötingimuste poolest üks parimaid kohti Bachi jaoks, aga otsib ikka uut töökohta · 1720 Hamburgis, soov tegeleda kirikumuusikaga. · 1721 Brandenburgi kontserdid (6 orkestrikontserti) · 1722 vabanes Leipzigi kantori koht, kandideeris, sai selle koha IV Leipzig (1723-1750)
Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsovalss), sest selleta oli kõik tasakaalus: kiire, · 1877. Dduur aeglane, kiire osa. Keskajal oli missa vaimu peegelpilt muusikas, 19. sajandil oli selleks · 1883. Fduur sümfoonia.
Heino Eller Vivian Praks 11b Elulugu Sündinud 7.märts 1887 Tartus Eesti helilooja pedagoog Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajatest Haridus ja töö 1907 lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908 õppis Peterburi Konservatooriumis Hiljem õppis veel kompositsiooni ja muusikateooriat Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Looming Umbes 300 teost 1917 ,,Videvik"(sümfooniline pilt) 1920 ,,Koit"(sümfooniline poeem) 1953 ,,5 pala keelpilliorkestrile"
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk päri...
Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ...
Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina. Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut "Neli heldet haldjat" ja "Võluvitsa vägi". Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil ,,Music without limits" Leedus - 3. koht soolokategoorias ning 4.koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos.
Mahleri lood võis enamasti iseloomustada:suured draamaturgilised,kontrastlik,pikk sümfooniline areng.RICHARD STRAUSSil oli programmiline muusika,kus pealkirjas soovib väljendada süzeed võifilosoofiat. Ta muusika on enamasti sümfoonija ja oopermuusika. Tuntumad on: "Don Juan", "Nii kõneles Zaratusha" ja "salonme". IMPRESIONISM TEKKIS PARIISIS .MONET andis ühele maalile nimeks impresionism mis tähneadb muljet.tuntuim impresionism oli CLAUDE DEBUSSY "Fauni pärastlõunal" ja ta jätkas kammermuusika vallas. Ta kujundas uue klaverimängu stiili."Pelleas ja Melisande" Teine suurkuju oli MAURICE RAVEL oli kiindunud hispaania kultuuri ja muusikasse tema iseloomu jooneks oli selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas ta hispaania tradirsioonilistes tandsudest rütme. tuntumad teose: "Daphnis ja Chole" ja Boolero"
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgil...
Heino Eller 7. märts 1887 – 16. juuni 1970 Marleene Hõbejärv Sigrid Soosaar 11.B Heino Eller Eesti helilooja, pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvaim esindaja. Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis 1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna
Töö materjal Zanr e. liik määrab, kellele on teos loodud. Muusika jaguneb: 1) vokaalmuusika esitatakse lauldes 2) instrumentaalmuusika esitatakse pillidel 3) vokaal-sümfooniline muusika esitavad solistid, koor ja sümfooniaorkester 4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne
Tänu andekusele ja lahtisele mõistusele suutis ta siiski hästi sammu pidada. Arvutamine ei teinud talle mingit raskust. Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. 1880.nda aasta kevadest hakkas ta õppima viiulimängu Dirigent Gustav Levanderi juures. Õpingud muutusid sellele järel tema jaoks palju piinavamaks ning ta jäi järgmisel aastal viiendasse klassi istuma. Viiulimängi juurest jõudis Sibelius kammermuusika juurde 1885. ndal aastal sooritas ta auga küpsuseksamid ning ta lasi ennast panna kirja Helsingi Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja Viinis Eraelu: 10.juunil 1892 abiellus Sibelius Aino Järnefeldtiga (1871 – 1969). Ta oli naisega abiellus kuni oma surmani ehk siis 65 aastat Ta sai Ainoga kuus tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti (1898–1900),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
