liikumatuna. Probleeme tekib sellest, et asend, sihtimine ja lask ei toimu taiesti uhetaoliselt. Lamadesasend on algajaile ja harrastajaile peaaegu ideaalne. Nad jouavad peagi, ilma suure ajakulu ning treeningumahuta, tunnetada edu saavutamise tunnet kumnesse tabami- sel. Meisterlikkuse saavutamine eeldab siiski rohket harjutamist. Algaja laskur ei marka ega teadvusta koiki voi- malikke vigu ning vajab rohkesti keskendunud ja kannatlikku harjutamist enne heade tulemusteni joudmist. Laskuri keha lamab vabalt pussi taga, moodustades ligikaudu 20kraadise nurga laskmissuunaga vorreldes. Keharaskus on relva kandva vasaku kae ettesirutuse tottu veidi vasakul kuljel. Jalad on moodukalt
Ül. 1. Laskur tulistab märklauda 3 korda. Tõenäosus tabada märki igal lasul on 0,5. Koostada tabamuste x (tabamise arv) p (tõenäosus) 3 0,064 2 0,096 0,096 0,096 0,288 1 0,144 0,144 0,144 0,432 0 0,216 1 Jaotustabel: xi pi xi*pi xi^0*pi 3 0,064 0,192 0,576 2 0,288 0,576 1,152 1 0,432 0,432 0,432 0 0,216 0 0 ...
Sarnane mehhanism pani ka keerlema silindri tema relvadel. Revloverid said kuulaks ka kindlasti tänu sellele, et hr. Colt oli müügimees ja, et ta relvad olid väga vastupidavad. Revolver töötab silindri mehhanismil, mille sees on kambrid, kus käivad kuulid. Tavaliselt on silndrites kuus kambrit, mõndadel relvadel esineb ka silindreid kus on kümme või rohkemgi kambreid. Silindri mehhanismi kasutatakse ka osades vintpüssides. Kunagistel revolvritel pidi laskur ise tõmbama haamri taha, et uus lask sooritada. Nüüdseks, aga teeb seda revolvri päästikule vajutus. Revolvri kasutamise omandasid kiiresti kauboid, ja vesternsete asulad Ameerikas. Seal sai ka kuulsaks duell kahe laskuri vahel, kus mõlemal laskuril on alguses relv vööl, ja kui antakse märku peab ta selle vöölt ära võtma, vastast sihtima, ja teda laskma võimalikult täpselt ja võimalikult kiirelt. Tavaliselt on mõlemale laskurile antud üks kuul
Louis tegeles üle kümne tunni päevas paberitööga ning vaba aega tal sisuliselt polnudki, sest dokumenditööst vaba aeg oli täidetud range päevaplaani järgi peetavate jalutuskäikude, ringkäikude, ballide, vastuvõttude ja muu sellisega. Harvadel rahuaastatel harrastas ta üle kõige jahti. Teda on koguni nimetatud «vabaõhumeheks», sest ta ei talunud pikka ruumis istumist. Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks isiklikud koerad Bonne, Põnne ja Nonne. Ta oli hea laskur ja vaatamata tüsedusele ka korralik ratsamees. Hugenotid moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast. Nende eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise. Tema ajal kaotasid hugenotid oma viimased eriõigused ning enamik neist põgenes riigist, samuti koondati kõik kuningale potentsiaalselt ohtlikud olevad suurfeodaalid uude Versailles' lossi, kus nad kuninga
Malevatasandilise laagrid-võistlused Rühmatasand Salgatasand Järgu- ja erikatsed Noorte areng organisatsioonis on üles ehitatud järgu- ja erikatsete peale Erikatsetest on valida 69 erineva katse vahel Erikatsete märgid 10 kohustusliku erikatset Meedik Kodumaatundja Looduskaitsja Arvutikasutaja ... Valikulised erikatsed Laagrikorraldaja Laskur Suusataja Ajaloolane ... Tegevusvaldkonnad Korraldame võistlusi Suusatamine; Orienteerumine; Kabe-male, Laskmine õhk- ja sportrelvast; laskejooks-laskeorienteerumine; Erialalaagrid (langevarjuhüpe, purilend) Võidupüha paraad Mini-Erna retk Üleriigiline suve suurlaager Isamaa auks ole valmis! Alati valmis!
Nõukogude Venemaa Afghanistani sõda (1965 1989) Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: Khaliq (rahvas) ja Parcham (lipp).Vältimaks võimaliku kodusõja puhkemist, loobus kuningas Zahir Shah 1973. aastal toimunud vabariikliku riigipöörde järel vabatahtlikult troonist. Riigipöörde peakorraldaja, endine peaminister ning kuninga nõbu ja õemees Mohammed...
Tõenäosus, et teatud korvpallur tabab ühe viskega korvi, on 0,45. p= 0.45 n= 11 0 1 0.0125381105 2 0.0512922703 3 0.125899209 4 0.2060168874 5 0.2359829802 6 0.1930769838 7 0.1128371983 8 0.046160672 9 0.0125892742 10 0.002060063 11 0.0001532278 bab ühe viskega korvi, on 0,45. Korvpallur teeb 16 viset. Kui suur on tõenäoseim korvide arv? p 0.45 p n 16 n 7 0.1968692226 testitud ja õige 6 8 0.1812091708 5 6 0.1684325571 ...
Ballistika: Sihtmärgi tabamiseks peab laskur teadma oma relva taktikalis-tehnilisi näitajaid ning oskama nende põhjal järeldusi teha. Ta peab teadma, kuidas tema asend ja ilmaolud mõjutavad lasketäpsust ning oskama kõike seda arvestadsed valida õiget sihtimispunkti. Siseballistika on ballistikaharu, mis käsitleb kuuli liikumist relva rauaõõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Laskurrelvadest lasu puhul annab löökur löögi padruni kapsli pihta ja purustab selle. Seejärel süttib kapsli süütesegu ning läbi kahe ava padrukikesta põhjas süttib paiskelaeng. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsu...
1.Praak detaili tootmise tõenäosus on 0,0345. Leida tõenäoseim praagi hulk 500 detaili tootmisel. 0,035 n=500 6,3 p= p=0,035 n*p-q+1 n=17 q= 1-p=0,965 q=1-p 17,935 tõenäoseim praagi hulk on 17 detaili 2. Binoomjaotus Kulli ja kirja visatakase 5x . Leida tõenäosus et kull tuleb peale poole : a) vähem kui 2x b) mitte vähem kui 2x A. m p 0 0,03125 1 0,15625 0,1875 true- sama vastus mis p(a) P(A) 0,1875 EELNEVATE SUMMA B m= P 2 0,3125 3 0,3125 ...
keelt. Kumbki, ei Puskin ega ka Lermontov polnud välimuselt ilusad, kuid olid siiski naiste seas üpris populaarsed. Mõlemad nautisid seltskonnaelu ning armastasid naisi. Luuletamise kõrval oli mõlemil ka muid meelistegevusi. Lermontovil ilmnesid juba varakult kunstikalduvused, eriti meeldis talle maalida, mida ta harrastas kogu elu. Puskin armastas väga füüsilist liikumist. Talle meeldis matkata, ratsutada ning tantsida. Ta oli osav vehkleja ning laskur. Samuti oli samadel aladel tugev ning osav ka Lermontov. Puskin õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kust leidis sõbrad kogu eluks. Ka edasises elus ja luules on sõbrad väga tähtsal kohal Puskini elus. Lermontov käis Moskva ülikoolis, kuid õpingud teda väga ei köitnud. Talle oli oluline suhtlemine teiste üliõpilastega. Mõlemi elus oli tähtsal kohal Kaukaasia. Lermontov oli 4-aastane, kui vanaema viis ta Pjatigorskisse rahhiiti ravima
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 1. Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas väl...
võttis ta kokku vahekorra riigiasutustega. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oma väärtushinnangutes armastas kõige rohkem kuulsust. Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Harvadel rahuaastatel harrastas ta üle kõige jahti. Teda on koguni nimetatud «vabaõhumeheks», sest ta ei talunud pikka ruumis istumist. Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks isiklikud koerad Bonne, Põnne ja Nonne. Ta oli hea laskur ja vaatamata tüsedusele ka korralik ratsamees. Louis XIV residents oli algul Louvre'! loss. Kui seal oli 1671. aastal tulekahju, kolis ta koos õukonnaga Tuileries'sse. Üha rohkem aga hakkas Pariisi põlgavale kuningale meeldima Pariisist 18 km eemal asuv Versailles, kus ta alates 1665. aastast veetis ühe päeva nädalas. Sealne vana jahiloss oli liiga väike -- ainult 20 tuba. 1669. aastal algasid suurejoonelised tööd uue lossi ehitamiseks. 1682.
1. Loodud on kolmest tabelist koosnev andmemudel 2. SQL-laused tabelite koostamiseks Tabeli ISIK loomine CREATE TABLE ISIK ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, EESNIMI VARCHAR2(35) NOT NULL, PERENIMI VARCHAR2(35) NOT NULL, ISIKUKOOD VARCHAR2(20) NOT NULL, CONSTRAINT ISIK_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabeli VAEOSA loomine CREATE TABLE VAEOSA ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, KOOD VARCHAR2(10) NOT NULL, NIMI VARCHAR2(50) NOT NULL, KOMMENTAAR VARCHAR2(100), CONSTRAINT VAEOSA_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabeli VAEOSAS_OLEMINE loomine CREATE TABLE VAEOSAS_OLEMINE ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, ISIK_ID NUMBER(10,0) NOT NULL, VAEOSA_ID NUMBER(10,0) NOT NULL, ROLL VARCHAR2(35) NOT NULL, ALATES DATE NOT NULL, KUNI DATE, CONSTRAINT VAEOSAS_OLEMINE_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabelile VAEOSAS_OLEMINE välisvõtmete lisamine ALTER TABLE VAEOSAS_OLEMINE ADD CONSTRAINT VAE...
65 119 korrutis aga . Leia jada esimese 17 liikme summa. ( ) 72 3 24. Laskevõistlusel koosnes seeria 25 lasust. Möödalasude eest sai karistuspunkte järgnevalt: esimene möödalask üks karistuspunkt ja iga järgneva möödalasu eest 0,5 karistuspunkti rohkem kui eelneva eest . Mitu korda tabas sihtmärki laskur, kes sai 7 karistuspunkti? (21 korda) 25. Leia aritmeetiline jada a1 a3 a5 12; a1 a3 a5 80 .(2;-1;-4;-7....;-10;-7;-4..) 26. Turist tõuseb mäkke, esimese tunniga jõudis ta 800 m kõrgusele, iga järgmise minutiga läbis ta 25 m võrra vähem kui eelmisega. Mitme tunniga jõuab ta 5700 m kõrgusele? (8tundi) 27. Kui jagada aritmeetilise jada üheksas liige teise liikmega saame vastuseks 5, kui aga jagada
FRV/VKP Final Rendezvous Viimane kogunemispunkt UAV Unmanned Aerial Vehicle Mehitamata õhusõiduk POW Prisoner Of War Sõjavang WA Waiting Area Ooteala 14 TINGMÄRGID Ülem Abi Vanem Jagu Rühm Kompanii Laskur Laskur-sanitar KP KP abi TT TT abi 15 Liitlane Vastane Lahingupaar/- meeskond Jagu Poolrühm Rühm Kompanii (rood) RELVASTUSE TÄHISED Kerge Keskmine Raske Automaat
1935.a viidi ltn Rebane üle Kaitseliidu Sakala Malevasse instruktoriks. Tema elukohaks sai Antsla. Siin oli tema peamisi ülesandeid laskealase tegevuse ja võistluste korraldamine. Ka ta ise oli eeskujulik laskur. 1937.a avati ltn Rebase eestvedamisel Viljandis lasketiir. Kaitseliidus teenis Rebane välja ka oma esimesed aumärgid. 1939.a sügisel viidi ta üle KL Lääne Malevasse Lihula komandandiks,
htm Lapsepõlv Winston Churchill sündis 30. novembril 1874 aastal, 2 kuud enneaegselt, Blenheim'i palees, Oxfordshire'is. Churchillil oli üks vend, John Strange Spencer-Churchill.1 Iseseisva loomuse pärast läks Churchillil koolis üsna kehvasti, mille eest teda ka karistati. Teda hariti kolmes koolis: St George'i Kool Berkshire'is, Brunswick'i kool Hove'is ja Harrow'i koolis, kus muuseas algas tema sõjaväe karjäär. Paar nädalat peale kohale jõudmist liitus ta Harrow'i laskur korpusega. Ta sai head hinded Inglise keeles ja Ajaloos. Huvitava faktina olgu lisatud, et ta oli kooli vehklemis meister. Winstoni ema külastas teda harva. Poiss ise aga kirjutas oma emale tihti, et paluda oma ema, et naine teda kooli vaatama läheks või lubaks tal koju tema juurde minna. Poisi läbisaamine isaga ei läinud samuti väga hästi. Nad harva rääkisid üksteisega. Selle vanemliku kontaki puudumise tõttu
Seepärast väldibki ta oma luules lapsepõlvemälestusi ega maini kordagi ema-isa. Ainus helge isik P. lapsepõlves oli pärisorjast amm ja hoidja Arina Rodionovna, kellele P. hiljem on pühendanud palju luuletusi ("Hoidjale"). Puskini vaimne arenemine oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal palju lugeda juba väga varases lapsepõlves. Ka füüsilist liikumist armastas P. läbi terve elu: ta oli tubli matkaja ja hea ratsutaja, võrratu tantsija, osav vehkleja ja laskur ning alati valmis riskima. Koolikaaslastest oli ta nii vaimselt kui füüsiliselt arengult peajagu üle, kuid kunagi ei hoobelnud ta oma üleolekuga. 2) Lütseumiaastad ja loomingu algus (1811 1817) (12. 18.a.) 1811. pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi, vastavatud kinnisesse õppeasutusse. See oli ühteaegu kool ja pansion, kus esialgse kava järgi pidid õppima hakkama isegi keisri nooremad
Vaatamata oma noorusele, kuulub eSport'i kõrgkihti. Wargaming.net projekt. 8 Pilt 7 (https://ru.wikipedia.org/wiki/World_of_Tanks, autor puudub, 10.04.2015) Starcraft 2: Heart of the Swarm - kuulus RTS mäng, mile autoriks on mitte vähem kuulus Blizzard. Tegelikult on see üks ainuke RTS mäng eSport'is. Pilt 8 (http://www.paravine.com/2014/12/forgg-third/, autor puudub, 10.04.2015) CS:GO - VALVE laskur, originaalse CS traditsioonide jätkaja, kahtlemata on esimesel kohal laskurimängudest. 9 Pilt 9 (http://www.playzone.cz/clanky/jak-ovladat-server-pres-rcon, autor puudub, 10.04.2015) 10 5. KÜSIMUSTIKE ANALÜÜS Me oleme viinud läbi küsimustiku septembri jooksul. Küsitlesime nii alg-, põhikoolis kui ka gümnaasiumis õpilasi. Kokku oli küsitletud peaaegu 100 inimest. Nende andmetel tegime
Laekvere Põhikooli 9. klassi õpilase LAURA KARU referaat HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL Laekvere 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 2. EELLUGU……………………………………………………………………………..4 3. OSAPOOLED………………………………………………………………………….5 3.1 Punaarmee…………………………………………………………………………5 3.2 Süd…………………………………………………………………………………5 3.2.1 Operatsioon Blau............................................................................................6 4. SÕJAKÄIK…………………………………………………………………………….7 4.1 Rünnak algab………………………………………………………………………7 4.2 Blau tõeline algus…………………………………………………………………..7 4.3 Sakslaste tung Stalingradi alla…………………...
minna vastandsündmusele ("mitte ükski"). Seega otsitav tõenäosus, mida tähistatakse sümboliga , leitakse järgmiselt 6. Eestikeelsetes proosatekstides on a-tähe esinemissagedus ligikaudu 0,14. Kui suur on tõenäosus, et kümne juhuslikult valitud tähe hulgas on vähemalt üks a-täht? Lahendus n = 10 k³1 p = 0,14 (see on tõenäosus, et juhuslikult valitud täht on a-täht) q = 0,86 ÜLESANDED LAHENDAMISEKS 1. Laskur tabab märki tõenäosusega 0,8. Kui suur on tõenäosus, et kümnest lasust ta tabab 8? 2. Münti visatakse 5 korda. Kui suur on tõenäosus, et neljal korral saadakse "kiri"? 3. Inglisekeelsetes proosatekstides on e-tähe esinemissagedus 0,127. Kui suur on tõenäosus, et kümne juhuslikult valitud tähe hulgas on kolm e-tähte? 4. Tõenäosus selleks, et vastutulev inimene on blond, on 0,33. Kui suur on tõenäosus, et kuuest vastutulijast on kolm blondid?
teisest 0,7 ja kolmandast 0,4. Kui suur on tõenäosus, et see raamat on olemas vähemalt ühes raamatukogus? Vastus: 0,91 19. Visatakse korraga kahte täringut. Kui suure tõenäosusega tuleb vähemalt ühel täringul 6 silma? Vastus: 11/36 20. 18 laskuri hulgast tabasid 5 märki tõenäosusega 0,8, 7 tõenäosusega 0,7, 4 tõenäosusega 0,6 ja 2 tõenäosusega 0,5. Üks juhuslikult valitud laskuritest tulistas, kuid ei tabanud märki. Millisesse rühma see laskur kõige suurema tõenäosusega kuulub? Vastus: II rühma tõenäosusega 21/57
RÜHM MOTOLASKUR RÜHM JAGU ROODUS KOKKU: JAOÜLEM, AK-74, GP-25 BMP-2 10 TK BMP JUHT, PM AK-74 52 TK SIHTUR, AK-74 PM 24 TK LASKUR, AK-74, GP-25 SVD 03 TK KUULIPILDUR, PKM RPK-74 09 TK KERGEKUULIPILGUR, RPK-74 (PKM) PKM 09 TK GRANAADIHEITUR PRG-7, PM GP-25 18 TK GRANAADIHEITURI ABI, AK-74 9 MOTOLASKUR ROOD ( BTR )
m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia.
Pommitamises osalenu Jeppson kirjeldas asja nii: “See ootamine oli kogu lennu kõige ärevam aeg. Ma teadsin, et pommi langemine kestab 47 sekundit ja alustasin mõttes lugemist. Kui ma aga jõudsin 47-ni, ei juhtunud midagi. Siis taipasin: lööklainel kulub veel veidi aega, et meid kätte saada. Siis ta kohale jõudiski.” Edasi kirjeldab meeskonnaliige Tibbits: “Lennuk kukkus äkki allapoole ja hakkas plärisema nagu plekkkatus. Lennuki sabas olnud laskur nägi, kuidas lööklaine lähenes meile nagu mingi virvendus. Ta ei teadnud, mis see on. Teise lööklaine lähenemisest hoiatas ta meid signaaliga. Lennuk sööstis veel rohkem allapoole ja mul oli tunne, nagu oleks meie kohal lõhkenud õhutõrjemürsk.” Plahvatusel vabanes energia, mis oli ekvivalentne 20 000 tonni trotüüli plahvatusjõuga(1 g trotüüli on energeetiliselt ekivalentne 1 kilokaloriga). Aatomiseent kirjeldas meeskonnaliige Caron: “Ma pildistasin.
tingimused. Luuletaja lapsepõlv oli rõõmutu, ehkki vanaema armastas lapselast kirglikult. Poisil puudusid ema ja isa. Lapsepõlves põdes ta rahhiiti ja tema jalad jäidki kõveraks. Kuigi kasvult lühike ja suurevõitu peaga, olid tal väljendusrikkad tumedad silmad ja kõrge laup. Kui teda hingestasid rõõm või viha, muutus ta nagu isegi kauniks. Pidevate harjutustega arendas ta oma keha tugevaks. Ta ratsutas hästi, oli osav laskur ja vehkleja. Vanaema osutas suurt tähelepanu poisi haridusele. Sellega tegelesid koduõpetajad. Juba varases lapsepõlves valdas poiss prantsuse ja saksa keelt ning rääkis ka ladusalt inglise keeles. Talle õpetati korralikult ajalugu, vene kirjandust, ladina ja kreeka keelt. Maast madalast ilmnesid Lermontovi kunstikalduvused ja luuleand. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega, luges Zukovskit, Puskinit, Byronit, Schillerit jt.
läbikäimise mõttes, enam aga elu teisi naudinguid silmas pidades. Isiksusena on lord Carnarvon õigupoolest ainult Inglismaal esinev segu sportlasest ja kunstiteoste kogujast, dzentelmenist ja maailmarändurist, realistist kaubanduses ja romantikust tunnetes. Juba noorukina uitab ta kõigis antikvariaatides, täiskasvanuna kogub ta kirglikult ja asjatundlikult vanu gravüüre ja jooniseid. Samaaegselt on ta aga ka alaline külaline kõigil spordiväljakuil, harjutab, kuni tast saab eeskujulik laskur, harrastab veesporti ja teostab purjekal reisi ümber maailma. Kolmas Inglismaal registreeritud auto kuulus talle. 4. TUTANHAMONI HAUAKAMBRI AVASTAMINE Aastate kestel Kuningate orust leitud asjad panid Howard Carteri uskuma, et Tutanhamon on maetud sinnakanti. 1905-1906 leiti väike Tutanhamoni nimega fajansskruus, 1907 vaarao balsameerimisvahendite ja peiede jäänused, 1909 peidik, kus oli kaariku kuldfragmente ja mööblitükke; peidikuleidudel oli Tutanhamoni
Eelpoolnimetatuist töötavad hetkel maakonnas kergejõustikutreeneritena Leonhard Soom Türil, Lea ja Veiko Valang Säreveres, Toivo Evardi Paides ja Toomas Aan Koerus ning neile lisandub noorima liikmena Väätsal õpetussõnu jagav Ilmar Mõttus. Maakonna spordiliikumises ei saa mööda minna endise staazika tegevsportlase ja spordipedagoogi Hans Lööperi osast. Ta oli Türi jalgpalli meeskonna kapten, hea sprinter, laskur ja pedagoog. Eelkõige tuntakse teda Särevere ja Jäneda staadioni rajajana. "Hallo, siin staadioni raadiosõlm" kes läbi sellise fraasi ei tundnud Viktor Kappi teadustajana kergejõustikuvõistlusel või spordikommentaatorina raadios. Üle poole sajandi oli see mees seotud Järvamaa kergejõustikuga spordikohtuniku, ajakirjaniku, fotoreporteri ja edetabelite koostajana. Teda võis pidada elavaks spordientsüklopeediaks. Ta andis välja 1964. aastal Järvamaa esimese Paide spordialmanahhi
Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oma väärtushinnangutes armastas kõige rohkem kuulsust. Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Harvadel rahuaastatel harrastas ta üle kõige jahti. Teda on koguni nimetatud «vabaõhumeheks», sest ta ei talunud pikka ruumis istumist. Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks isiklikud koerad Bonne, Põnne ja Nonne. Ta oli hea laskur ja vaatamata tüsedusele ka korralik ratsamees. Louis XIV residents oli algul Louvre'! loss. Kui seal oli 1671. aastal tulekahju, kolis ta koos õukonnaga Tuileries'sse. Üha rohkem aga hakkas Pariisi põlgavale kuningale meeldima Pariisist 18 km eemal asuv Versailles, kus ta alates 1665. aastast veetis ühe päeva nädalas. Sealne vana jahiloss oli liiga väike -- ainult 20 tuba. 1669. aastal algasid suurejoonelised tööd uue lossi ehitamiseks. 1682
I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite eest, millel põhinevad komisjoni järeldused. Mõisted ...
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroo...
r r m v + MV = 0 . Kirjutades selle teisiti r r MV = - m v on lihtne näha, et relv ja kuul liiguvad peale lasku vastassuunas, kusjuures kuuli impulss peab võrduma automaadi impulsiga MV = mv , millest relva tagasilöögi kiirus 2 mv 0,004 915 V= =( ) m = 0,8 m/s. M 4,5 Kuna relv ei liigu vabalt, vaid toetub vastu laskuri õlga, siis laskur tunneb seda relva tagasilöögina, sest laskuri õlg pidurdab relva liikumise. Antud juhul on tagasilöök suhteliselt väike, tugevamajõulistel relvadel (näiteks vintpüssidel) on tagasilöök suurem ja laskuri õlg liigub peale lasu sooritamist märgatavalt tagasi. Vastus: relva tagasilöögi kiirus peale lasu sooritamist on 0,8 m/s. 3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos ,
kll naistega lbikimise mttes, enam aga elu teisi naudinguid silmas pidades. Isiksusena on lord Carnarvon igupoolest ainult Inglismaal esinev segu sportlasest ja kunstiteoste kogujast, dentelmenist ja maailmarndurist, realistist kaubanduses ja romantikust tunnetes. Juba noorukina uitab ta kigis antikvariaatides, tiskasvanuna kogub ta kirglikult ja asjatundlikult vanu gravre ja jooniseid. Samaaegselt on ta aga ka alaline klaline kigil spordivljakuil, harjutab, kuni tast saab eeskujulik laskur, harrastab veesporti ja teostab purjekal reisi mber maailma. Kolmas Inglismaal registreeritud auto kuulus talle. 3.1. Saatuslik autonnetus Lord Carnarvon oli autospordi pioneer. Tal oli Prantsusmaal juba siis mitu autot, kui nende kasutamine Inglismaal veel keelatud oli. Kes oleks iial vinud arvata, et just tema kirg autode vastu teeb Carnarvonist vljakaevaja, Tutanhamoni hauakambri avastaja ja tolle sensatsioonilise needuse ohvri. Lord Carnarvoni de leedi Burghclere kirjutab.
Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann; kergejõustiklased Elmar Reiman (maraton), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart (Mihkel) Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. 1920.a. olümpiamängudel esines Oskar Vilkmann (1880 - 1953) Soome koondises ratsutamises Oskar Vilkama nime all. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid otseste faktide puudumisel pole selles senini selgust. Karl Lukk ja Eduard Hermann osalesid Stockholmis 10 km käimises. Neile uudsel alal debüteerinud eestlased langesid välja juba eelvõistlusel. Mehed polnud aga eriti pettunud. Oma treenerile Tõnissonile saatsid nad lakoonilise teatega piltpostkaardi: Kallid Spordivelled! Täna olime võistluses, et meil olid kanged vastased ei võitnud meist keegi, võitsivad ameeriklased: Tervitades Ed
· meri, laevateenistuse muljed (,,Loots") · Rajamaa, indiaanlased (,,Rajaleidja", ,,Nahksuka jutud", ,,Hirvekütt") Kokku kirjutas 50 raamatut, nendest 33 olid romaanid. Lisaks kirjutas 10 köidet reisikirju ja Ühendriikide laevastiku ajalugu. Cooper pöördus esimesena täiesti uue temaatika poole kujutas indiaanlasi ja Põhja-Ameerika loodust. Teda peetakse Ameerika rahvusliku kirjanduse rajajaks. ,,Hirvekütt" räägib Natty Bumppost. Nattyt iseloomustab, et ta oli täpne laskur ja taelas indiaanlaslikku looduslikku eluviisi. Ta tappis enesekaitseks ja sõjaolukorras. Cooper kujutas teda täisuliku inimesena (mehine, õiglane, aus, füüsiliselt tugev, täpne), kel pole vigu. Ta oli valge. See näitab, et ka valge mees võib olla puhas ja täiuslik, sest ta on looduslikus keskkonnas kasvanud. Cooperi indiaanijutud tekitasid ka Euroopas huvi metsikute rahvaste vastu. Natty läks
Seega ei ole arv kümme sugugi väike. Üks on selge, tegemist pole tavalise kindlustatud mõisamajaga vaid väikelinnusega (näiteks isegi Toolse kohta kasutab kroonik J.Renner väljendit linnuseke). Sakslaseks nimetatakse kroonikas ilmselt aadlisoost rüütlit, kelle juurde kuulus harlikult oma sõjasalk. Sageli kujutas üks rüütel-ratsamees endast tervet lahinguüksust. Sõjasulane seevastu oli enamasti väljaõppinud arkebuusilask ja või suurtükispetsialist, st laskur. Linnuste kaitsmisel olid nad asendamatud. Sõjasulased võisid kuuluda ka mõne rüütli kaaskonda ning jäid sel juhul arvuliselt märkimata, mistõttu väljend rüütel ei kajasta kaugeltki kaitsjate tegelikku arvu. Edise puhul näib olevat tegemist pigem sõjasulastega, kellele kindlasti lisandus kaitsejõuna veel kohalik mõisarahvas (keda võis olla kümneid) ning relvastatud talupojad. Üks on selge, Ediselt tasub otsida hoopis suurema kaitsekompleksi jäänuseid, kui
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakai...
Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega
Võt- võtta! See tegevus on distsiplinaar- ke parema käega kinni gaasitorust ja korras karistatav! Relva võib täieli- tõmmake seda tagasi kuni vabanemi- kult lahti võtta ja parandada ainult seni lukukoja pikisoonest. relvatehnik. Ballistika Täpne laskmine eeldab teadmisi sel- raua õõnes ja teisi rauaõõnes toimu- lest, miks ja kuidas kuul lendab. Siht- vaid protsesse. Välisballistika tegeleb märgi tabamiseks peab laskur teadma kuuli (mürsu) lennu probleemidega. oma relva taktikalis-tehnilisi näitajaid Lask ja selle perioodid ning oskama nende põhjal järeldu- si teha. Ta peab teadma, kuidas tema Lask on kuuli (miini, granaa- asend ja ilmaolud mõjutavad laske- di, mürsu) väljapaiskumine las- täpsust, ning oskama kõike seda ar- kurrelva (miinipilduja, granaa- vestades valida õiget sihtimispunkti
laua taha. BELINSKI: Ei, sa ei saa sinna minna, teda ootab seal keegi MIHHAIL: Kuule, Belinski, mida sa krahv Sollogubist tead? Ma olen kuulnud, et ta pidavat kirjutama. BELINSKI: Sollogub? Ta on keigar. Kirjutab lugusid kõrgemast seltskonnast, ei midagi põlastusväärset, aga lihtsalt väärtusetu. MIHHAIL: Ilus mees? Hea ratsutaja, hea laskur midagi niisugust või? Ah ükskõik, ma peletan ta niikuinii eemale. BELINSKI: Kas sa kutsud ta välja? MIHHAIL: Ära pabista. Natalie sai mu õdede käest kirja. Paistab, et krahv Sollogub ajab Tatjanat taga... Oh, ma unustasin (Avab ukse ja röögatab.) Portjee! Paluge preili Beyer üles!... Muuseas... (Ulatab Belinskile mõned visiitkaardid.)
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
majades või õues 200 meetri kaugusel. Keelustati ära pildistamise, filmimise ja välismaailmaga suhtlemine. Hiljem saabus punaarmee laeva eskaader, keda juhtis kindral Tributs. Maavägi tuli läbi Narva ning suunduti Tallinnasse, Haapsalusse ja Paldiskisse. II maavägi tuli läbi Petseri, liikusid Pärnu suunas ning asusid Saaremaale ja Hiiumaale. Eestisse tuli sisse 19 000 punaväelast, 350 soomustehnikat. Baasiväed moodustasid 65 erilaskur korpuse (ELK), kuhu kuulusid- laskur diviis, tangi brigaad, 65 salk. Hiljem toodi 7300 punaväelast, 225 lennukit, mis jagunesid 4 pommitus- ja hävituspolgu väeks. Läti ja Leedule samuti esitati ultimatiivne nõudmine vastastikune patk ja lubada oma territooriumile rajada baasid. Leedulased said endale Vilniuse pealinnaks. Soomele üritati pealesuruda vastastikuabistamise leping, kuid Soome kasutas venitamistaktikat. Jüri Uluotsa valitsus- Juba varasemalt opositsioon käis koos Jaan Tõnissoniga K.
olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega. Suhtles vendade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
